Kas sa oled kunagi näinud pealt mõnda autoavariid  või tulekahjud, kuidas sa siis tegutsesid,  kas sa helistasid numbrile üks üks-kaks? Elame teadmisega, et kui õnnetus peaks juhtuma,  siis on abi vaid telefonikõne kaugusel, aga kuidas  siis pääste, kiirabi ja politsei ikkagi teavad,  kuhu tulla? Täna kutsun sind avastama, kuidas käib töö häirekeskuses. Häirekeskusesse tehakse aasta jooksul rohkem kui miljon kõnet,  see on 0,78 kõnet elaniku kohta. Tähendab, et peaaegu iga Eesti elanik helistab korra aastas häirekeskusesse. Häirekeskus on esimene, kes aitab numbril üks-üks-kaks  helistanud abivajajat. Nii et häirekeskuse kiirusest ja professionaalsusest sõltub  kõigi operatiivteenistuste töö üle Eesti on korraga  valmisolekus 107 kiirabibrigaadi 72 kutselise päästekomandot  rohkem kui 100 vabatahtlikku komandot ja keskmiselt 110 politseipatrulli. Kas sina oskaks d hädaolukorras käituda,  kui hästi ikkagi teatakse, mis numbril tuleb helistada? Üks-kaks midagi üks, üks, kaks. Üks üks, kaks, 112 rääkida, kus ma olen,  kes ma olen, mis toimub rahulikult, selgitada olukorda. On tulnud ette, olen küll. Ei, ei ole olnud vajadust. Ja ma olen helistanud ja kurtnud, et ja naaber hästi kastis muusikat. Ma oleks pidanud, aga kuna mul olin väike  ja mul oli täiskasvanu lähedal, siis ma ütlesin vanemale. Ja tema helistas. Tundub, et enamus meie inimesi on juba päris hästi kursis sellega,  mis numbrile tuleb hädaolukorras helistada  ja kuidas siis toimida. Aga mis sa arvad, kuidas otsustati just selle numbri kasuks? Mis? Tegelikult on üks üks kaks Euroopa Liidu ühtne number  ja see loodi Euroopa nõukogu otsusega juba 1991. aastal. Euroopas on aga ainult üheksa riiki, kus on riigisiseselt  kasutusel üksainus hädaabinumber nagu Eestis. Eestis ongi ainult üks häirekeskus, mille üksused asuvad  neljas linnas ja mis saadab teele nii päästjad,  politsei kui kiirabi. Kas sa kujutad ette, et aastas saadetakse abi välja lausa  450-l 1000-l korral? See teeb keskmiselt 52 korda tunnis. Keskuse töötajate eesmärgiks on vastata kõnede ülikiiresti  vähemalt 10 sekundi jooksul. Aga mis saab siis, kui helistajaid on korraga väga palju? Ikka juhtub, et näiteks käib torm üle Eesti,  liigub see üle Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja  siis sellel perioodil kindlasti on oluliselt rohkem kõnesid  just nendest regioonidest, aga inimene jällegi ei pea muretsema,  et tema kõne jääks teenindamata. Siis toimib meil automaatne kõnede ülevoolusüsteem,  mis tähendab, et kui lääne või lõuna regioonis on kõik  päästekorraldajad hõivatud, siis tema kõne võtab üle kas  siis idakeskuse või põhjakeskuse. Esimene vaba päästekorraldaja. Kas sa kujuta ette, et keskmiselt helistatakse  häirekeskusesse 2825 korda ööpäevas? Mõtle, kui palju telefonikõnesid ja abivajajaid. Häirekeskuses käibki töö 24 tundi ööpäevas  ja nii iga päev. Häirekeskuse töösaalis vastavad kõnedele päästekorraldajad  kohe uurimegi. Mida päästekorraldaja siis ikkagi täpselt teeb  ja kes veel häirekeskuses töötavad? See siin on häirekeskuse töösaal ja töö,  mida siin tehakse, on määrava tähtsusega. Nende inimeste reaktsiooni kiirus ja asjatundlikkus võivad  olla elu ja surma küsimus. Päästekorraldaja töö on siis emotsionaalselt väga raske,  sest iga kõne võib olla potentsiaalselt suur õnnetus  ja ta peab olema valmis ka kohe järgmiseks kõneks. Päästekorraldajad elavad väga südamest kaasa kõigile nendele  kõnedele ja samas peavad nad ka oskama seda kõike unustada  ja et oleks valmis siis järgmiseks kõneks. Töösaalis on ülesanded jagatud erinevate inimeste vahel,  kõnedele vastavad päästekorraldajad, aga abi saadavad teele  logistikud ja politsei korrapidajad. Lisaks on tööl veel valvevahetuse juht, kes hoiab silma peal  kõikide sündmuste lahendamisel. Häirekeskuse meedik aitab vajadusel telefoni teel esmaabi  andmist juhendada. Nii et kui häirekeskusesse tuleb kõne, siis seda asubki  lahendama mitu inimest. Kuidas see info ahel siis ikkagi toimib? Kõigepealt on päästekorraldaja ülesandeks kiiresti välja selgitada,  mis on juhtunud, millist abi, kui ruttu ja kuhu on vaja saata. Kui tegemist on eluohtliku olukorra või tõsise ohuga  inimeste varale, siis registreeritakse see info juba 60  sekundi jooksul häirekeskuse infosüsteemis. Need andmed on koheselt nähtavad ka järgmise astme  töötajatele ehk logistikutele. Eluohtlikus olukorras saadab logistika abi teele juba 30  sekundi jooksul. Samal ajal saab kõnele vastanud päästekorraldaja infot  juurde küsida ja seda jooksvalt täiendada. Inimene, kes häirekeskusesse helistab, ei pea  selle pärast muretsema, et tema käest hästi palju küsitakse  vaid tegelikult jutu ajal juba abi tema poole liigub. Häirekeskuse logistikud lahendavad kõiki pääste  ja kiirabisündmusi, aga eraldi töötavad siin veel politsei korrapidajad. Miks on oluline, et politsei sündmusi aitaks lahendada just  politsei töötaja? On teada, et politsei väljakutsed võivad olla üpris kõrge  ohutasemega ja hästi oluline on kogu taustainformatsioon,  mida saab politsei andmebaasidest seoses  selle väljakutsega seotud aadressidega inimestega sõidukitega,  ehk siis mis on oluline selle väljakutse lahendamiseks  ja eelkõige muidugi ka patrullpolitseinike enda ohutuse  tagamiseks ja see info edastatakse siis väljakutsele  reageerivatele jõududele. Juba üsna varsti saadki näha, kuidas asub tegutsema politsei  ekipaaž aga kõigepealt selgitame, millised infosüsteemid on  veel häirekeskuse töös kasutusel. Päästekorraldaja istub nagu lennujuhtimistornis,  temal on ees vähemalt neli-viis ekraani,  sest et meie suured abimehed on siis infosüsteemi  ja üks ekraan on kindlasti kaetud siis ÕS kaks programmiga,  kus ta siis näeb oma küsimusi ja kuhu ta sisestab  siis selle saabunud teate siis teise ekraani peale kindlasti  on paigutatud kis 112 kaart, inimene, kes teeb kõnehäirekeskusesse,  siis temale kohe taustal positsioneeritakse teda  ja päästekorraldaja näeb seda sündmuse või seda inimese asukohta. Kohe varsti näitan sulle, kuidas see geoinfosüsteem täpselt töötab. Aga lisaks sellele on siin keskuses veel suured videoekraanid,  millelt saab näha erinevate valvekaamerate pilti. Politsei tööülesannete hulka kuulub häirekeskuses  ka nende jälgimine. Kuidas sellest siis kasu on? Sellest on abi selles mõttes, et vahest võib juhtuda nii,  et väljakutse saab kanuleerida, sest on näha,  et olukord laheneb ära. Ja samuti sa võid vaadata, et oled saatnud. Näiteks on saadetud väljakutsele üks patrull,  aga olukord on selline, et saadetakse lisajõude,  kuna inimeste hulk on suurem. Olukord on eskaleerunud näiteks või nii edasi  või nii edasi. Tõsisemad kaamera vaatevälja jäävad sündmused kuvatakse  suurele ekraanile ruumi keskel. Nii saab sündmust lahendav häirekeskuse töötaja seda samuti jälgida. Üheks väga oluliseks osaks nii häirekeskuse kui reageerivate  üksuste töös on aga spetsiaalne geoinfosüsteem,  mis võimaldab helistaja asukohta digikaardil tuvastada. Kuidas see töötab? Lauatelefoni numbrit sooritatud hädaabikõne me saame  positsioneerida väga täpselt, me näeme asukohta. Me näeme ka objekti. Kui nüüd inimene helistab üks üks kaks numbrile,  mobiil. Siis hakkab mängima rolli see, kas kõne on sooritatud  hajaasustuspiirkonnast või on tegemist tiheasustuspiirkonna  ehk linnaga. Linnas on mobiilimast rohkem. Kui inimene helistab hädaabinumbrile üks,  üks kaks android telefonilt siis positsioneeritakse tema  asukohta väga täpselt. See lahendus on välja töötatud meil koostöös Google'iga ja,  ja me teeme tänasel hetkel pingutusi selles suunas,  et ka teiste operatsioonisüsteemide kaudu oleks võimalik  samasuguse täpsusastmega inimese asukohta positsioneerida. See positsioneerimise lahendus näitab kaardil  nii helistaja kui talle lähimate abistajate asukohta. Samuti aitab see operatiivsõidukitel leida kõige kiirema tee abivajajani. Kohe proovime järele, kuidas helista ja asukoht leitakse  ja teeme selgeks, milline see digikaart siis täpselt välja näeb. Vaatame, kuidas siis abi tegelikult minuni jõuab,  kui ma ei tea isegi oma asukohta. Ma helistan üks, üks, kaks. Häirekeskus tere, mis juhtus? Tere ma olen keset ühte järve ja mul on kummipaat,  aga mul on aerud ära kadunud. Selge, aga positsioneeringu järgi jääma,  et te olete Männiku järve peal, kas see on see koht,  kuhu te läksite? Jaa, on küll, ma arvan, et see on männiku,  sest see on Tallinna lähedal ja Männiku üks nendest järvedest. Kas kaasteri on seljas päästevest on seljas? Ärge pange toru ära, teile saadetakse kohe abi  ja mina räägin teiega edasi. Ja. Abikutse on päästjatele edastatud, kes asuvad teele veel enne,  kui häirekeskuse töötaja kõne minuga lõpetab. Sellistes olukordades, kus on vaja veekogult inimest päästa,  sõidab tavaliselt alati välja kaks meeskonda. Nõmme üks, üks nõmme, üks, kaks sõidavad välja männiku  karjääri õnnetusveekogul. Kui kaugel te kaldast olete? Kaldani on umbes 200 meetrit on siit võib-olla rohkem. Selge sündmus on kutse on vastu võetud, abi on juba teie  poole teel. Tänan väga. Abi on minu poole teel, vaatame, kui kaua aega läheb. Kolm minutit on möödas, veel ei ole siin peale minu  ja minu kummipaadi mitte kedagi. Ja. Viis minutit ja 21 sekundit on möödas ja päästeameti autod  jõudsid just kohale. Abi on minu poole teel. Kohapeal hindavad päästjad olukorda ja asuvad kohe tegutsema. Kaasas on nii päästetööde paat kui päästelaud,  mis kiiresti vette lastakse. Päästelauaga jõutakse minu paadini ja ühendatakse see köiega,  mille abil paat kaldale tõmmatakse. Ja. Korras. Peaaegu kuiva jalaga maal. Praegu oli tegemist õppusega ja te olite kohal koos minu  päästmisega 12 minutit kõik aeg kokku viie minutiga olite  siin ja ülejäänud siis seitse minutit oli selleks,  et minu juurde tulla ja mind kaldale tuua. Kui reaalne on see päris olukorras, et nii kiiresti saate tegutseda? Tänase õppusega siis me imiteerisimegi võimalikult lähedalt  reaalset elu, ehk siis need ajafaktorid,  need ongi kõik samad. Siin ongi hästi oluline roll nüüd häirekeskuse  ja päästemeeskonna vahel ja ka kutsujal on kõige suurem roll selles,  et kui hästi ta suudab enda asukohta kirjeldada  ja et me saaksime ja leiaksime siit veekogu ääres talle  kõige kiirema ja turvalisema lähenemistee. Mida häirekeskuses teile öeldakse? Häirekeskusest mul on vaja, ütleme, kolme suurt põhiasja  kannatanu seisukord kus kannatanu viibib,  kas ta on veesõiduki peal, kas ta on vees  ja kus kohas kannatanu asub. Et selle järgi saan ma panna paika oma taktika oma  lähenemissuuna ja ohutult siis kannatanu kaldale tuua. Kui inimene ise on hädas või keegi, kes tahab hädas olijat aidata,  helistab siis kuidas neid abiandjaid aidata,  et abi jõuaks võimalikult ruttu kohale. See inimene, kes teeb hädaabikõnet, peaks võimalikult  täpselt mõtlema ja arusaam, kus kohas ta on,  et oskaks seda olustiku kirjeldada päästekorraldajale,  kes siis suudab selle päästemeeskonna kohale jõuda. Enamusel inimestel on juba nutitelefon taskus kasvõi  koordinaadid sealt võtta ja need koordinaadid häirekeskuse sedastada,  kes kannavad need kaardile ja omakorda siis päästemeeskond  teel sündmuskohale juba teab täpselt, kus on,  ja siis juba, kui me hetkel viibime siin rannas,  me oleme sõiduteedes kaugemal siis kui on siin lähedal inimesi,  kes saab võtta päästemeeskonna sealt tee äärest vastu  kindlasti saatke, sest siis me teame, et me jääme õiges  kohas seisma ja leiame kiirema tee siia. Randa. Tehtud katse näitas, et abi jõudis kohale tõesti ruttu. Nii et geoinfosüsteem aitab väga palju kaasa helistaja  leidmisele ja sellele, et osatakse teele saata just talle  lähim abi. Samas on määrav ka see, millist informatsiooni  suudab hädaolukorras teataja ise anda, kuna väärtuslik  lisainfo aitab kaasa veelgi kiiremale ja efektiivsemale tegutsemisele. Sellist helistaja positsioneerimist kasutatakse kõikide  väljakutsete puhul. Nii aitab see kaasa ka kiirabi politsei tööle,  kes peavad samuti võimalikult ruttu sündmuskohale jõudma. Kohe varsti näedki, kust sõidab välja kiirabi  ja kuidas lahendab hädaoluk korda politsei. Kuidas näeb välja politseipatrulli igapäevatöö? Patrullitöö kujutab endast 12 tunnist vahetust,  kus siis patrull saab omale konkreetsed ülesanded 12 tunni  jooksul on see siis liiklusjärelevalve avalik kord  probleemkohad piirkonnas, kodanikega suhtlemine,  väljakutsete teenindamine. Peaaegu üks kolmandik häirekeskusesse tulnud kõnedest on  väljakutsed politseile. Häirekeskuse politsei korrapidaja edastab info sündmuskohale  sõitvatele politseinikele kohe vaatamegi,  kuidas töötab politsei? Me sõidame politseiga kaasa kolmapäeva hilisõhtul kella 10  ajal ja ei lähe kaua, kui tuleb esimene väljakutse,  mis on politseinike jaoks üsna igapäevane juhtum. Kodust on ära jooksnud teismeline tütarlaps  ja patrullil tuleb talle järele minna, et ta turvaliselt  koju tagasi viia. Praegu ei ole tegemist ülikiiret reageerimist nõudva sündmustega,  sest hetkel keegi otseselt ohus ei ole. Aga kuidas siis ikkagi teatakse, kuhu ja kui kiiresti on  vaja sõita? Häirekeskusest jõuab info patrullideni siis raadiama kaudu  kus siis korrapidaja edastab konkreetse väljakutse  konkreetselt patrullile, kus, kus piirkonnas  siis antud väljakutse on ning siis piirkonna patrull sellele  kutsele reageerib. Et politseis on meil siis alfa, praavo ja Charlie kutse,  alfa on siis kutse, millega on aega, kus inimelu ei ole  ning sellele kutsele reageeritakse esimesel võimalusel. Järgmine aste on prava kutse, et seal võib inimese elu aus  olla ning sellele kutsele patrullid reageerivad koheselt. Ja kõige kiirem kutse on meil politseis Charlie kutse,  kus kõik tegevused tuleks lõpetada patrullil  ja koheselt siis antud kutsele reageerida. Meie öise patrulli järgmine ülesanne ongi juba Bravo väljakutse. Ehk siis tegemist on üsna tõsise ohuolukorraga  ja sõidame seda kiiresti lahendama. Patrullsõidu ajal märkasid politseinikud tänaval kahtlaselt  liikuvat autot. See auto peeti kinni ja tuli välja, et juht on joobes. Tuli teade joobes juhist. Märkasime antud sõidukit sõpruse puiesteel Kristiine keskuse poole. Sõidustiil oli väga selline kahtlane juht võiks osta  äärekivi põhimõtteliselt meie ees ja kontrollides  siis juhti, selgus, et juhil on alkoholijoove  ning edasised toimingutes toimunud juhiga politseijaoskonnas. Kui igapäevane on see Tallinnas politsei töös,  et tuleb puutuda kokku nii öösel kui päeval joobes juhtidega  keset nädalat. Kui kurb, kui see ei ole, siis joobes juhte on veel palju  ja põhimõtteliselt politsei tegeleb peaaegu igapäevaselt  joobes juhti. Üks politseipatrull peab vahetuse jooksul tavaliselt  lahendama viis kuni 10 erinevat väljakutset. Sarnaselt politseile on ka kiirabi töös väga oluline  reageerimisvalmidus ja kiirus. Järgmisena näitangi sulle, mida teevad väljakutset,  ootavad kiirabi töötajad ja kuidas jõuab hädaabikutse nendeni. Iga filiaal on varustatud kõlarite süsteemiga,  kus kust tuleb see häirekeskuse niinimetatud kell. Et häirekeskus edastab informatsiooni aadressis  kutseprioriteedid ja Ja brigaad reageeribki selle peale läheb autosse,  kus leiab kõik täiendavad informatsiooni. Põhimõtteliselt autos autos me näeme kuskohast,  mis toimus, kes patsient on mis temaga juhtus? Siin ruumis ootavad kiirabitöötajad väljakutseid. See on nagu vaikus enne tormi. Iga hetk võib tulla valjuhääldist väljakutse  ja siis jääb pooleli kõik muu. Nii. Just praegu tuligi väljakutse ja kiirabimeeskond istus  autosse ja siit nad sõidavadki välja. Kui brigaad on juba teele asunud, jätkub veel suhtlus  häirekeskuse ja kiirabitöötajate vahel. Häirekeskuse vahendatud info võib väga palju kaasa aidata  meedikute tööle. Mis olukorras on see eriti oluline? Kõrge prioriteediga kutset, et kus on patsient suures hädas,  et kus on vaja elustada või on kiired kriitilise seisundi  siis ongi, ongi see eelinformatsioon on väga tähtis  siis brigaad oskab võtta aparatuur, õiged kohvrid kaasa  hapnikut ja monitorid. Ja. Samal ajal, kui kiirabi on teel on sündmuskohal viibiv  inimene ainus, kes saab kannatanut aidata. Kui oled olukorras, kus sul tuleb kellelegi teisele kutsuda  kiirabi siis on ka sinul endal väga oluline roll abivajaja  elu päästmisel. Mida ma pean tegema, et näha, kas kõik on hästi  või äkki ta on hoopis teadvuseta? Alguses kindlasti kontrollida, kas ta on ikkagi teadvusel  või mitte, selleks piisab sellest, et kontrollida alati enda ohutust. Kui sa oled veendunud oma ohutuses, siis püüa inimest kõnetada. Väga oluline on korraks tõesti teda turgutada. Ja nüüd kui sa saad tagasisidet, et ta vist ei reageeri,  siis mis on hästi oluline on see, et sa saaksid aru sellest,  kas ta hingab, kontrollib ja vaatad rindkere. Ma veendu, kas rindkere tõuseb või mitte,  ei tõuse nii nüüd kui ta ei hinga. Nüüd on see koht, kus sa päästad tema inimelu. Nii et oluline on siis leida see rindkere keskpunkt,  et võib väga erinevalt seda kohta leida,  paned käed siia peale rindkere keskele ja hakkad vajutama  100 kuni 120 korda minutis ja teed sellist massaaži,  südamemassaaž südamemassaaž ja see on hästi oluline. Nüüd on see asi, et kas sa kutsud kohe kiirabi,  meil on nutitelefonid, me võime valjuhääldile panna,  et kutseabi tänavalt, ükskõik kui palju asju me ei tee,  siis massaaž on kõige olulisem. Kiirabi on nüüd kutsutud edastatud ja alustan südamemassaaži,  aga jah, otsin selle koha üles, siit kindlasti keskpunkt. Väga kindel. Ma ei murra ta roideid. See roiete murdumine on võimalik, et võib-olla esmaabi andjale,  see tundub alguses natuke niisugune, selline imelik asi,  aga ei tasu lasta antud hetkel sellest häirida,  sest absoluutne prioriteet on elu päästmine  nii rõhutan üle isegi ka kiirabis, kus meil on hästi palju ravimeid,  igasuguseid hingamisteede kaitsmise vahendeid,  varustust. Meil on meeskond tavaliselt kiirabi,  kutse sellisele karmile kutsele reageerib mitu brigaadi. See on selline suur tiimitöö absoluutselt alati isegi  ka haiglas, massaaž on see number üks asi  ja see on võib-olla ka praeguse sellise hetke põhisõnum. Aga ma olen näinud sellist oranži kohvrit näiteks  lennujaamades ja suuremates kaubanduskeskustes  ka see on selline asi, mida iga inimene peaks oskama kasutada. Tegelikult tegelikult nii ongi. Tegelikult sellised aparaadid on tõesti olemas. Lennujaamades bussijaamades Eestis, tõsi iga nurga peal seda  ei leia alati elustamissituatsiooni sellist asja ei leia,  küll aga jällegi võime leida artikleid selle kohta,  et tõesti sellega on nii, et see aitab, päästeelusid  samamoodi nagu ka massaaž. Sander, sa oled juba nüüd pädev massaažitegija,  tee nüüd massaaži, sa oskad seda väga hästi teha. Nüüd on see koht, kus me saame veel sussu hingamist  ka lisaks teha, siin võib pikalt rääkida,  kas seda teha või mitte. Ja nüüd, kui me lähme edasi, ütleme nii,  et see ideaalne elustamine sisaldab ka sellist aparaati,  mis annab siis elektrilööki südamele, juhul kui ta seda vajab. Ta ise diagnoosib seda. Et kuidas sellega toimetada. Väga lihtne on off nupp ehk sisse lülitamise,  nupp on tavaliselt kuskil kuskil avamise juures  ja on väga lihtne. Tehtakse see lahti, klõps, läheb lahti. Tulukesed juba põlevad, tulukesed juba põlevad. Et hakkab ise soovitusi andma juba. Patsiendi palun võta aed ja aparaadist kanduline pakend,  et võtsime nüüd selle kandilise pakendi siit välja välja. Nonii, elektroodi lähevad, et võta see üks,  võtame marina üles, sai teine vasakule küljele,  võtame siit ära ja lähevad siia niimoodi peale. Võta elektroodid siniselt tühjalt ning aseta üks patsiendi  parema rinna üleossa ja teine vasakule küljele matud. Aseta üks patsiendi parema rinna üleossa vasakule küljele ma  pakendid märgiks. Kõik eemale enda ohutus. Nonii nüüd on sul võimalus, vajuta nupule. Okei, väga hea. Ehk siis elustamise abiet, see on see, mida me oleme  siiamaani kogu aeg teinud. No nii, massaaž, palun. Kas peaks vahel ära võtma? Sa juba oskad seda väga hästi. Ei ole valmis sussuhingamist tegema. Millal. Tuleb väga hea. Niimoodi võiks tegutseda, kui oled leidnud inimese,  kes on teadvuseta ja ei hinga. Kõige olulisem on, et kutsuksid võimalikult kiiresti abi  ja julgeksid ka ise elustamisega alustada. Sulle saab abiks olla ka häirekeskuses töötav meedik,  kes saab telefoni teel nõustada. Kuidas peaksid kannatanut aitama. Aga ükskõik millise hädaolukorraga on tegemist igal juhul  sõltub väga palju just läheduses viibivate inimeste  otsustavast tegutsemisest. Me ei tea kunagi, millal võime sattuda olukorda,  kus on vaja abi kutsuda. Mis on siis kõige olulisem meeles pidada? Kui te näete, et on kuskil õnnetus juhtunud,  kui te ise olete sattunud õnnetusse, siis esimene asi on  mitte hakata mõtlema, mis see number on,  vaid valida otsekohe üks üks-kaks, siis vastab teile  päästekorraldaja ja küsib teie käest, mis juhtus. Rääkige lühidalt ja selgelt, mis te näete seejärel juba  vastake lihtsalt päästekorraldaja küsimustele. Nii saab kõige kiiremini see olukord selgeks. Helistades püüa jääda rahulikuks ja pea meeles,  et abi saadab teele teine inimene, mitte see,  kellega sina räägid. Küsimustele vastamine ei pikenda kuidagi aega,  mis kulub päästel, kiirabil või politseil abivajajat jõudmiseks. Aga päästekorraldaja töö ja tema esitatud küsimused on  selles abi saatmise ahelas väga olulisel kohal. Päästekorraldajad ei ole need, keda me tänava peal teaksime,  nii nagu iga inimene tunneb ära politseipatrulli  või punase päästeauto või kiirabiauto siis päästekorraldajad  on ühtmoodi nähtamatud. Ja teistpidi nad ei näe, mis sündmuskohal toimub. Ometi on nad esimesed, kes saavad teada,  mis juhtus ja päästekorraldaja roll on äärmiselt oluline  olla professionaalne, olla empaatiline, mõista,  mis tegelikult toimus sellest kiiresti aru saada. Ja seejärel saame me teate edastada politseile,  päästjatele või kiirabile, kes siis tulevad tegelikult  sündmuskohale ja aitavad. Hädaolukorras ära jää kõhklema, sest sinu kõne võib päästa  sinu enda või kellegi teise elu. Sel hetkel, kui oled valinud numbri üks üks-kaks  ja kuuled küsimust, häirekeskus tere, mis juhtus? Ei ole sa enam selles olukorras üksi ja võid olla kindel,  et sind aidatakse.
