Tere, head uut aastat kätte on jõudnud aasta 2018  ja see ei ole mitte mingisugune tavaline aasta,  vaid väga eriline aasta, sellepärast et juba rohkem natukene  rohkem kui kuu aja pärast saab Eesti vabariik 100 aastaseks. 100 on väga suur number ja 100 on väga uhke number  ja me saame seda tähistada ka. Ja, ja kuna see on ikkagi nii uhke number Nagu 100, siis me ei tee seda mitte ainult ühel päeval,  kui see päriselt see sünnipäeva päev on,  vaid me teeme seda. Me teeme seda, no mitte päris mitu aastat,  aga me teeme seda kogu selle aasta alguses vähemalt  ja ja nagu õigele sünnipäevale kohane ja kutsume külla  erinevaid huvitavaid inimesi. No näiteks, keda sina tahaksid külla kutsuda,  Timmu? Seda ilvest või? Ei, see ilves ei saa tulla, tema on praegu Ameerikas,  ta õpetab minu teada mingisuguse ülik. Ei, ei, ei, ei, ei, ma mõtlesin seda teist,  mitte seda, seda ilmast mitte mitte. Oota, missugust, no päris seda Ilves, päris päris päris ilves. Vaata tema jaoks on ju 2018. aasta väga tähtis aasta. See on tema aasta 2018. aasta on loom ilvese aasta  ja aga Tim ilves on kiskja ju, minu meelest on ta kaslane. Kassid ei ole ohtlikud, väga näiteks naimakass,  ma räägin sulle, missugune see naimakass on teada. Naima ütles mulle, et ta on ohtlik ainult naima külmutuskapile,  tead, ta oskab teha külmutuskapi ukse täitsa ise lahti,  siis ta ronib kapi ja võtab kapis täpselt seda,  mida ta tahab. Kuule. Nii palju kui mina, mina olen kuulnud, siis minu teada  ilvesele väga maitsevad väikesed loomad ja ta võib sind  nahka pista. Kas. Talle maitsevad väikesed mis on või ole pisikene loom. No mina tean, Timu, mina tean, et sa ei ole pisikene loom,  aga ilves seda ju ei tea, mul on rahvariided seljas  ja ma saan aru, et sul on rahvariided seljas  ja mina seda tean, aga võib-olla me ei tea,  kuidas Ilves käitub, ilves on metsaloom. See on uskumatu, see on ust, pitsa usk on,  ma ei usu seda. Tallinna loomaaed valiks oma vapiloomaks looma,  kes ei tee vahet rahvariiete saatejuhil ja oma saagi. Ja aga me ei tea seda timmu sellepärast et Ilves on  tegelikult üks väga saladuslik loom, ta elab küll Eesti metsades,  aga teda kohtab tegelikult metsas väga-väga harva. Metsas võib kohata jänest või hunti või,  või rebast või teinekord näha kusagil karu  või kitse aga näiteks mina, kes ma olen väga palju käinud  metsas jalutamas, ma ei ole mitte kunagi näinud looduses ilves,  nii et me ei tea tema kohta liiga palju. See on ohtlik timu tee. Ma lihtsalt ei usu sind. Ja ma pean alustama uut aastat uuesti võlumisega. Ma võlun siia inimese asjatundja loodusemehe,  kes kindlasti oskab meile rääkida ilvesest. Keskendun. Nii tere val, tere. Tervist. Mis on? Mis see on, see on asu. Ja me rääkisime ilvesest, me rääkisime ilvesest,  mitte notsudes val ja aga. Notsu vaatab alati lastesaateid ja loodussaateid,  aga ta pole kunagi näinud, kuidas neid tehakse. Siis ma mõtlesin, ma võtan ta kaasa, ta,  ta ei ütle midagi, ta ainult vaatab ja jätab meelde. On väga tore. Tere tulemast saatesse notsu. Nii, aga meie rääkisime vald täna ilvesest sellepärast et  mis sa naerad natuke looduse mees. Väga tore. Timmuga me rääkisime täna sellest, et alanud on ilvese aasta  ja mina ütlesin Timmule, et väga ohtlik on ilves siia  saatesse kutsuda, sellepärast et ilves on üks. No kuidas me ütleme siis saladuslik loom  ja et teda kohtab looduses arvel. Ja me tahame Sa võid võtta võileiba, kui sa tahad otsule ka,  ma vabandan, et ma sind nagu võlusin, aga meil oli siin äge vaidlus. Uuel aastal jälle lahti, kahekesi noh, me oleme tegelikult  oleme suured sõbrad. Aga küsimus on, mida Ilves sööb. Ilves Ilves, no kui sa vaatad ka ikka ikka lihalist kraami,  tema on lihasööja. Palun väga, aga, aga näiteks mida tema siis sööb? Noh. Keda kätte saab, sellepärast et ega siis tingimata ei pea  suurt saaki püüdma ja suure saagi püüdmine on ju alati  ohtlikum kui väikest saaki püüda, nii et ta püüab näiteks hiiria. Ja ma arvan, et ega siis võib olla sööb isegi konni. Ja kui kätte saab, siis sööb jäneseid. Võib olla linde. Keda on keeruline püüda? Ja kõige suurem saak, mida meil Ilves jaksab hankida,  on metskits, aga see on muidugi tema jaoks ikka väga suur  väljakutse ja noh, aga siis on muidugi mitmeks nädalaks  jälle varud olemas ka. Et tema sööb sellist sellist kraami. Ilves on selline saladuslik loom ja teda kohtab ju  tegelikult looduses väga-väga harva. Aga kas sina oled oma silmadega ilves? Mina olen. Selle pika aja jooksul, mis mina olen metsi mööda ringi kolanud,  näinud ilvest ainult neli korda. Aga ikkagi neli korda, ma arvan, et sellist lauset saavad  vähesed öelda ja see on ja see on ka väga juhuslikult,  et ma ei ole spetsiaalselt teda otsimas käinud  ega varitsenud ega, ega varjeid ehitanud,  selleks on juhuslikult sattunud lihtsalt kokku. Aga pildistada pole ma kordagi saanud. Ilves. Vabandust saaksid kirjeldada ühte juhust,  kuidas Ilvesega kokku said kõige põnevam juhu  ja mis ta tegi ja kui lähedal nägi või mida sina tegid? Kõige põnevam kord oli see, kui, Kui Ilves kõndis minu ees mööda üht metsasihti varahommikul Kõndis kõndis, jupp maad minust eespool ja tagasi ei  vaadanud ja, ja tuule suund oli ka selline,  et ta ei saanud minu lõhna tunda ega, ega kuulda mind  ja siis me kõndisime koos natukene aega. Ilvest ei ole vaja karta, Ilves on nii nagu üldse meil  Eestis ühtegi looma ei ole vaja tegelikult karta,  sest nad ikkagi hoiavad inimestest eemale  nii palju, kui nad vähegi saavad. Et kui hästi lähedalt ootamatult ehmatada mõnda suuremat looma,  siis, siis ta võib küll. Ehmatusest rünnata aga aga seda noh, sellist asja ma ei tea,  et oleks juhtunud. Oi kui pikalt Eestis. Aga te läksite mööda seda metsasihti, kas sa said kohe aru,  et sinu ees on ilves? Ja sellepärast, et päike juba paistis valgustali mulli  pinokkel ka ja ja siis, siis ma niimoodi,  kui, kui kaugel ta sinust siis oli mõnikümmend,  mõnisada, mõnikümmend meetrit, siis ta oleks ikka aru saanud,  et keegi tal kannul kõnnib, et ikka sadakond  või rohkem sammu oli eespool, aga siis ta keeras metsa vahel  ära oma rada mööda ja ja, ja kui ma siis sellest kohast  mööda läksin, siis ta võib-olla oli juba  nii kaugel, et noh, eks ta pani mind tähele. Aga ta ei näidanud ennast Aga miks see on ikkagi niimoodi, miks on,  miks me näeme ilveseid harva, kas nad hoiavad teadlikult  inimestest eemale või on neid lihtsalt nii vähe Eestis? Ilveseid tegelikult ei ole üldse väga vähe Eestis,  aga nad lihtsalt on väga pelglikud loomad  ja väga ettevaatlikud ja neil on väga hea kuulmine ja,  ja nägemine. Ja siis nad hoiavad ki inimestest eemale omaette suurtesse metsadesse,  rabaserva aladele näiteks ja seal, kus inimesi harva käib. Ja nad on hästi pelglikud ja ettevaatlikud inimesed  tegelikult näevad ilveseid, võib-olla. Juhuslikult ka puu otsas. Sest ilvesed oskavad ronida nagu, nagu kõik kassid. Aga see jutt, et ilves puu otsast kedagi varitseks,  see on täitsa vale jutt. Sest ega tegelikult tark kisk ja ega Talle tegelikult ei  meeldi sinna puu otsa ronida ja see on alati seotud ju riskiga. Ta võib kukkuda ja see, kui kiske ennast vigastas,  siis on kohe väga pikaks ajaks tal elu väga raske. Nii et Ilves ronib puu otsa ainult siis,  kui tal on vaja põgeneda kellegi eest, kes maa peal kõnnib  näiteks inimese eest, kes teda on ehmatanud puu otsa. Ja inimesed, kes teda siis näevad puu otsast,  siis tõenäoliselt ongi sellesama nägija inimese eest. Täpselt täpselt nii ja ja puu otsas olev ilves tegelikult  ongi tema enda jaoks kõige piinlikumas olukorras. Tal on Piinlik. Kuulge, poisid, tegelikult on see ikka väga tore,  et Eestis on siis veel niisuguseid metsasihte,  mida mööda saab jalutada, niisugust ma ütleks,  puutumatut, loodus ja muidugi noh, kui ilvesed saavad peitu  pa sinna puude otsa ja siis noh, näiteks saab ju pilte teha  ka ilvesest. Ja kui ilveseid arvatakse. Teadlased on arvutanud, et peaks umbes 500 looma olema  Eestis kokku 500 500 ja. Täitsa parasjagu. Kas seda jätkub üle kogu Eesti või on eriliselt mõned piirkonnad,  kus Eestis on ilveseid rohkem? Ikka seal suurte soode ümbruses, neid on rohkem  ja saartel on vähem, aga, aga ikka on seal Lääne-Eestis  ja igal pool ka, kus on suuri rabasid ja suuri metsi ja,  ja tegelikult isegi asulate lähedal on viimastel aastatel  ilveseid nähtud. Sellepärast et, et. Juhtus selline lugu ju mäletate, viimased aastad on olnud  talved sellised vähese lumega ja soojad aga kuus  või seitse aastat tagasi oli järjest kolm väga lumerohket  ja väga külma talve. Ja siis juhtus selline lugu, et metskitsedel oli väga raske  ja neid jäi väga-väga väheks. Ja siis Ilves, kes otsib saaki, pidi käima palju rohkem  ringi ja siis sattus teda rohkem ka asulate juurde. Inimesed nägid teda sagedamini ja arvasid,  et nüüd on ilveseid hoopis palju. Tegelikult oli, need hakkasid hoopis vähemaks jääma,  sellest kõht. Tühinad pidid rohkem otsima ja siis inimesed nägid neid rohkem. Aga, aga kuidas on nagu selles kandis metsas loomadega,  kus elab ilves, noh, teiste loomadega. Ja see on ka üks väga huvitav lugu. Looduses on asjad omavahel seotud. Väga põnevalt ja, ja, ja sellest võib pikalt rääkida,  kuidas asjad on seotud ja teinekord täitsa üllatuslikult  näiteks on teada see, et seal, kus elab ilveseid On  tegelikult jäneseid, keda Ilves sööb isegi natuke rohkem kui  koos Ilveseid ei ela. Ja see tuleb sellest, et Ilves Ilvese elu piirkonnas on  vähem rebaseid ja kährikuid. Sellepärast et ilvesele ei meeldi rebaseid  ja kährikuid, kes on toidukonkurent. Ja ja, ja, ja siis Ilves ajab nad eemale  ja üks tark rebane, ega ta ei lähe gi sinna,  kus Ilves elab, ta hoiab ise eemalest. Ilvesel on ju pikad küüned ja ei ole mõtet. Just, aga kuna rebaseid mahub selle ala peale  ja kährikuid kolm, neli pesakonda, kus elab üks Ilvese  pesakond ja rebastel on kuus-seitse poega pesakonnas  siis nemad söövad jäneseid ju palju rohkem. See kolm pesakonda rebaseid koos oma poegadega  ja maas pesitsevaid linde. Aga Ilves ma ühe või kahe pojaga selle kogu ala peale ei  jaksa nii palju kunagi jäneseid ja väikseid maas pesitsevaid  linde ja katete süüa. Et neid hoopis nende arvuks hoopis kasvab,  seal, kus ilves elab. Vot nii on. Nii et toimub Jäneste press ilveste elualadel. Pressing võiks öelda. Minul on selline küsimus sulle vall, et et kui ma olen alati mõelnud,  et kui ma käin näiteks looduses, siis, siis ma ei suuda ära otsustada,  et kui ma näen midagi ilusat, et kas ma pean sellest tegema  pilti või, või ma just ei tohiks teha pilti,  et ma peaksin selle kuidagi jätma meelde oma ajus  või pähe, et kuidas sina, kuidas sina tavaliselt käitud,  kas sul on fotoaparaat alati kaasas või on mõnikord kaasas,  kuidas sina sellesse suhtud? Enamasti on mul fotoaparaat ikka kaasas jah. Aga teinekord ongi näiteks ilvese kohtamisel või,  või on hetki, mis on niivõrd huvitavad ja,  ja põnevad. Et kui hakata siis sahmima fotokaameraga,  siis ei märkagi seda, mis tegelikult toimub,  see jääb nagu hakkad rapsima fotokaga ja  siis tegelikult ei näegi, ei naudi täie täielikult seda  lühikest hetke, aga seda saab pildistada silma tagapõhjal,  ütlen mina ja sealt mõistusesse selliseid olukordi,  aga, aga pildistamine on selles mõttes hea,  et üks asi enda jaoks dokumenteerida asju  ja kohti ja, ja teha ilusat kunsti. Aga teine asi on, et fotosid saab sõpradega jagada,  see on see kõige tähtsam. Saab sõpradega jagada ja saab lastele näidata ja,  ja seletada looduse asju lahti, sellepärast et metsa ju  jõuame palju, palju harvemini nüüd, kui,  kui, kui, kui varem. Kas meil võiks teha 2018. aasta puhul, noh,  see on ju nagu uus aasta, eks ole, ikkagi niisugune sündmus,  et me oleme siia kokku kogunud, kas me võiks teha erilise  niisuguse foto me palun, fotograaf, tulge siia. Nii, ja Valdur siis meie vahele. Pall, aitäh, et sa tulid meile rääkima ilvesest. Palun, sa võid võtta mõned võileivad. Ära neid lipuga võta seda. Ja, ja kui sa oled võtnud, siis ole valmis. Ma alustan võlumist, et sa saaksid tagasi koju oma notsuga. Oled valmis? Olen valmis. Timo vaata, kui ilusa pildi me saime. Vaata. Ma vaatasin. Kuule, Timo, mis asi, vaata, kes seal taga on,  mis asi, see on, see ilme ilmes. No igal juhul tundub, et neil tuleb päris põnev aasta. Ilvesed hakkavad siin ringi käima.
