Vahe. Ja. Mets katab pool Eesti pindalast lausa 51 protsenti. Tänu metsale on meil puhas õhk. Ja imekaunis looduskeskkond metsandus on väga oluline valdkond. Täna uurime, mis on mets ning kuidas ja miks seda majandatakse. Ta. Mets on Eesti kõige olulisem taastuv loodusvara aga mitte ainult. Mets on ühtlasi nii majanduslik ressurss kui  ka väärtuslik elukeskkond loomadele ja taimedele. Mets annab meile puitu, aga ka teisi saadusi,  näiteks seeni, marju ja ravimtaimi. Ja lisaks on mets ju ka üks väga kaunis koht,  kus puhkamas käia. Mets on üldse osa meie kultuuriruumist ja on juba  ajalooliselt meie jaoks väga tähtis olnud. Seega on metsa all väga palju väärtusi, mille kõigega tuleks arvestada. Metsa majandamine tähendabki laias laastus tegevusi,  mis aitavad kaasa kõikide nende väärtuste säilitamisele  ja jätkusuutlikkusele. Ühelt poolt siis mets kui looduskeskkond  ehk siis selle looduskeskkonna hoidmine ja teiselt poolt  siis majanduslikud huvid ning mitte kohe kindlasti vähem  tähtsad on siis ühiskondlikud ja sotsiaalsed huvid  ja väärtused ning jätkusuutlikkus peab meile tagama selle,  et kõik see, mis meil on täna metsas ja loodetavasti  ka natukene rohkem on seal metsas ka meie tulevaste põlvede  jaoks ja rohkem kasutatav kindlasti ka rohkem tootlikum. Aitäh. Metsatootlikkus tähendab eelkõige seda, kui palju  ja millist puitu see annab metsatööstusele. Mis sina arvad, milliseid puid kasvab meie metsades kõige rohkem? Kõige levinumad puistud on männikud, kaasikud  ja kuusikud. Üsna palju on ka hall leppa. Kõige enam raiutakse meil okaspuid ja varsti viingi sind  metsalangetustöödele ja näitan sulle täpsemalt,  kuidas see siis ikkagi käib. Aga kas sina tead, milline on Eesti kõige kõrgem puu? See on 48,6 meetri kõrgune harilik kuusk,  mis kasvab Põlvamaal ja selle läheduses kasvab veel teinegi rekordpuu. Euroopa kõige kõrgem harilik mäng, mis on 46,6 meetrit kõrge. Need on isegi kõrgemad kui pika Hermanni torn  ja mõlemad puud on vanemad kui 200 aastat. Kui palju on Eestis metsa, võib veel peidus olla mõni  kõrgemgi puu. Eestis on metsamaad umbes 2,3 miljonit hektarit  ehk umbes pool meie maismaast. Ja nendes metsades on puitu umbes 476 miljonit tihumeetrit. Selle puidutagavara hulka arvestatakse kõik elusad puud,  mis metsades kasvavad. Viimastel aastatel on Eestis kogutud üle 10 miljoni  kuupmeetri ei puitu ühes aastas. See on väga suur kogus. Metsast saadav majanduslik kasu ei piirdu vaid puiduga. Oma osa moodustavad sellest ka metsaannid,  jahindus ja loodusturism. Aga suurim majanduslik tulu pärineb tõesti puidutööstusest,  mis on Eesti jaoks väga oluline majandusharu. Kohe saabki teada, kuhu see puit läheb ja kuidas seda töödeldakse. Kas sina teadsid, et Eesti on Euroopa suurim puitmajade  eksportja selles tehases valmib 20 suurt baltmaja aastas  ja need kõik ehitatakse otsast lõpuni käsitööna. Palkmaja on sellepärast teha, et siia pannakse palju vaeva  ja armastust. Et igal juhul on töötunde, läheb käsitööpalkmaja ehitamisse  päris palju. Ja teistpidi muidugi võttes ka seda elukeskkonda,  kus sa elad ja see tähendab seda, et, et selle,  see väärtus ka kasvab. Palkmajade ehitamisel on Eestis väga pikk ajalugu. Kuni 19. sajandi keskpaigani elas enamus Eesti talurahvast  ümarpalgist majades mida ehitati käsitsi ainult kirve abil. Nende väärtust hinnatakse tänapäevalgi ja paljud Eestis  ehitatavad majad eksporditakse välismaale. Aga kogu materjal pärineb just kodumaistest metsades. Kõik oma palgi me ostame riigimetsast ja see riigimets on siinsamas,  50 kilomeetri raadiuses, et me siis ei transpordi ta väga kaugelt. Nad on ju siinsamas kasvanud ja kui noh,  natukene filosoofilisemalt öelda, siis meie käsitöölised,  oleme need, kes annavad sellele puule teise elu,  et esimene elu on tal metsas, kui ta kasvab,  ütleme, et keskmiselt kasvab kuskil 100 aastat mänd  ja siis on meil see suur au võtta see puu  ja panna seina, kus ta siis annab inimesele elukeskkonda  järgmiseks ajaks aastaks, et juba see on iseenesest suur väärt. Majaehitus on muidugi vaid üks näide sellest,  kuidas meie metsadest saadud puitu kasutatakse. Metsatööstuses tuleb tegelikult väga palju erinevaid tooteid. Kui vaatad oma toas ringi, siis kindlasti leidub midagi,  mis on tehtud puidust. Võib-olla köevad praegugi sinu ahjus puud  või on sinu uksed ja aknaraamid tehtud puidust. Ka paberitööstus saab tooraine puidust kohe vaatamegi. Kuidas käib töö saeveskis? Sellesse saeveskisse jõuab iga päev keskmiselt 70 veoauto  koormatäit palke. Siin saetakse aastas 660000 tihumeetrit kuuske  ja mändi mis jõuab ühel või teisel viisil rakendusse. Kas sa oskad arvata, milleks kogu seda puitu kasutatakse? Imaveres siis vääristatakse 100 protsenti palk,  see tähendab meie tootmisest ei jää mitte grammigi jääks  kogu palk, mida me siin kasutame, saab erinevateks toodeteks. Näitena võiksin tuua, et, et meie toorainest saab oma osa  paberitööstus biomaterjalide turg, saematerjalide tug,  ehitusturg läbi materjali nii otseselt saematerjali,  siis lauad prussid kui ka komponenditehase,  kus valmistatakse spetsiaalselt ukse aknatööstusele tooteid. Kui palgikoorem saabub saeveskisse, siis kõigepealt  mõõdetakse ja kontrollitakse kogu puit. Tehase töö saabki alguse puidu vastuvõtust. Seejärel sorteeritakse see vastavalt palkide suurusele  ja terve see protsess on väga hoolega kontrollitud. Kogu palk, mis imaverre saabub, on kontrollitud päritoluga. Me tegeleme ainult sertifitseeritud koostööpartneritega  ja iga palgi puhul on võimalik minna tagasi tema päritoluni. Millisel katastri tunnuseks lt või maatükilt on tema  lõigatud ja isegi kuni kännuni välja. Mida siis ikkagi saabunud puidu juures hinnatakse? Väga täpselt on teada, kui palju kuuse ja kui palju  männipalki aga palk sorteeritakse veel vastavalt läbimõõdule,  kvaliteedile ja pikkusele. Need kriteeriumid määravad ka selle, milleks toormaterjali kasutatakse. Palgid jaotatakse liinil spetsiaalsetesse  sorteerimistaskutesse ja seejärel kuivatatakse. Nüüd ongi palgid valmis saeveskisse jõudmiseks. Niimoodi saetakse palkidest laudu. Kas märkasid, et liini peal jooksvad lauad on kõik täpselt  ühesuurused aga ümarapalgi saagimisel tekib ülejääke. Mis sellest puidust saab? Kõik jäägid lähevad samuti kasutusse. Nendest saab valmistada kütteks kasutatavaid pelleteid. Teises tehasehoones valmivad aga detailid uste  ja akende ehitamiseks. Puidust saab valmistada tohutult palju erinevaid tooteid. Aga kuidas on metsa majandamine seotud tehase tööga? Meie ja Jaoks äärmiselt oluline on metsade õige majandamine. See tähendab, et mets ei oleks lastud mädanema  ega raisku, vaid hästi majandatud. Metsast on võimalik saada suurim tulusus  ja kvaliteetseid tooteid. Metsatööstusele on äärmiselt oluline, et sellele jätkuks  stabiilselt ressurssi ehk siis metsades pärinevat puitu. Aga kust siis ikkagi kogu see puit tuleb? Umbes 45 protsenti Eesti metsadest kuulub riigile  ja selle eest hoolitseb riigimetsa majandamise keskus. Teine umbes sama suur osa kuulub eraomanikele  ja väiksem osa metsast asub reformimata maal. Eestis on rohkem kui 113000 metsaomanikku. Nii et metsas toimuva osas on otsustajaid väga palju. Metsatööstusele tuleb ressurssi nii riigi kui eraomanike käest. Aga igal juhul ei saa loota sellele, et mets lihtsalt ise  pidevalt kasvab. Kui inimene tahab metsa kasutada, tuleb veenduda selles,  et jätkuks ka noori puid, mida tulevikus saaks langetada. Eesti paikneb hemiboreaalsete metsade kasvu piirkonnas. Ja Eestis tegelikult metsad kasvavad ja lähevad kasvama  ka väga hästi, ilma inimese abita. Metsa majandamise tähtsus lähtub ikkagi eelkõige sellest,  et millised on meie soovid, millised on inimese soovid  ja vajadused. Tähendab, et puidu kogumisel tuleb hoolitseda  selle eest, et puitu jätkuks ka tulevikus. Kohe uurime gi, kuidas metsa kasvatatakse. Minu selja taga lõikab puid harvester. See on metsa langetamise masin, mis teeb ära  nii mahavõtmise, laasimise mõõtmise kui ka parajateks  juppideks saagimise töö. Mis sa arvad, kuidas teab harvesteri operaator,  kust ja milliseid puid maha lõigata? Kuna antud juhul me teeme RMK-le teenust,  siis praaker saadab meile arvutisse kõik failid,  kus on sortiment, langipiirid, kaardid, teise kuskile  erametsa nagu sattuda on suht keeruline. Tähendab, et metsalangetustööde ala on väga täpselt  kaardistatud aga arvutid on abiks ka kogutud puidukohta  vajaliku info salvestamiseks. Tegelikult salvestab ära puumahu ehk siis tihumeetri  ja siis salvestab ka ära järgatud sortimendi  ehk mitu palki, mitu paberipuud, mitu latti  ja nii edasi. Arvuti näitab isegi seda, kui pikkadeks juppideks tuleks  palk teha, et sellest saaks maksimaalselt tulu. Aga enne, kui jõutakse metsa langetamiseni,  tuleb metsa majandamisel läbida veel väga palju tööetappe. Kas sina tead, mis tööd teeb metsakorraldaja? Tema ülesandeks ongi hinnata metsa vanust  ja seisukorda. Ja. Metsakorraldaja on siis see tark mees, kes käib metsas ringi  ja mõõdab ära puude kõrgused diameetrid,  vaatab, mis muld siin kasvab. Hindab ära, kas puu on kahjustatud või ta on terve  ja hindab ära puuvanuse ja veel hästi palju teisi keerulisi  asju ning nende alusel saab teha erinevaid otsuseid,  et kas näiteks mets on kahjustatud, siis peab kas teda  osaliselt raiuma või ülepinnaliselt raiuma  või kas mets on nii tihe, et, et on vaja teda harvendada. Mets on nii vana, et, et on aeg, on teda lageraiet teha. Sama moodi, et nihuke, see muld, nisukese pinnas on,  tuleb otsus, et millist taime sinna tagasi istutada. Et me võime näiteks raiuda maha kaasiku. Aga muld on selline, et on mõistlik hoopis sinna panna  näiteks mänd või kuusk. Lageraie tegemiseks on kokku lepitud puude vanused. Milliseid puid tohib maha võtta? See sõltub puuliigist ja mullaviljaks millel mets kasvab. Näiteks männikutel, mida raiutakse kõige enam on selleks  minimaalselt 90 aastat. Kui tegemist on segametsaga, siis tuleb raievanuse  arvutamisel arvesse võtta palju enam tegureid. Siis vaadatakse juba seda, millised puuliigid seal koos  kasvavad ja milline on nende vahekord. Kas sina oskad arvata, mis on Eesti metsa keskmine vanus. Kas puude vanus on keskmiselt 25 aastat või on see 55 aastat  või äkki hoopis 100 aastat? Kas sul on vastus olemas? See on umbes 55 aastat ja kui männikul on veel peaaegu sama  kaua kasvada siis selles vanuses halllepikus on puud juba  ümberkukkumise äärel sest küpsed on juba 30 aastased puud. Varsti uurime ka seda, milline on Eesti kõige vanem mets  ja kus see asub. Aga enne veel teeme selgeks, kuidas metsa kasvatamine  siis ikkagi käib. A. Mets on nagu eluring ja algab ta vanametsa raiega,  kus ja selle järgneb noore metsa istutamine,  selle hooldamine nii kaua, mets saab jälle vanaks  ja vajutakse jälle maha ja hakkab otsast peale. RMK uuendab kõik lagerajalad ja erinevad uuendamise viisid  on olemas, on istutamine, kus siis pannakse väikseid puid,  on metsa külvamine, kus pannakse seemet otse metsa alla  ja kolmas on siis, kus jäetakse mets ise uuenema,  seda valdavalt siis lehtpuudes. Kases haavas sanglepas. Niimoodi istutatakse väikeseid mände aga metsakasvatus ei  piirdu vaid seemnete külvamise või taimede istutamisega. Selleks, et ükskord mets raie küpseks saaks,  tuleb aastakümnete jooksul teha väga palju tööd. Kuidas siis metsa eest hoolt kantakse? Eemalt vaadates tundub see täiesti lage raiesmik. Tegelikult on siia istutatud umbes kolm ja pool 1000 väikest mändi. Selleks, et need männid jõuaksid raieküpsesse vanusesse  läheb veel 87 aastat. Noorte istutatud puude eest tuleb hoolitseda selleks,  et nende kasvamisele kaasa aidata. Kõigepealt hooldatakse neid väikseid puukesi järgmised  kolm-neli aastat, siis lastakse natukene seista,  iga kolme-nelja aastat käiakse veel uuesti raiumas puude segavaid,  teisi puid ja, ja siis ütleme, kui mets on kuskil 20 aastane,  seda on seitse, kaheksa korda hooldatud,  jääb mets mingiks hetkeks kasvama, oma soodu puhkama. Aga puude kasvades toimub nende vahel olelusvõitlus  tugevamad ja kiiremini kasvavad puud varjutavad aeglase kasvulisi. Et metsakasvu ühtlustada ja sellele kaasa aidata,  tehakse harvendusraiet. Lõpuks, kui mets on piisavalt vana, võib seda raiuda  ja ring algab otsast peale. Kas sina teadsid, et Eestis on iga inimese kohta umbes 4000 puud? Metsamaas teeb see umbes 1,7 hektarit, mis on  nii suur ala nagu kaks ja pool jalgpalliväljakut. Aga puidu saamine on vaid üks metsaväärtustest  ja Eestis on kaitse all umbes veerand kogu metsamaast  omakorda umbes pool sellest alast on range kaitse all  mis tähendab, et seal on keelatud igasugused metsatööd  ja sageli isegi inimeste liikumine. Miks on ikkagi niivõrd oluline osa metsi kaitse alla võtta? Meil on palju selliseid liike ja kooslusi,  kes vajavad oma eluks. Väga vanu metsi, meil on palju selliseid kooslusi  ja liike kellele ei sobi elupaigaks majandatavad metsad. Aga loomulikult me tahame, meie, meie loodus oleks  mitmekesine ja, ja kõik liigid, kes meil siin elavad,  et nad siin säiliks ja selleks, et nad saaksid alles jääda,  selleks on vaja osa metsi kaitse alla võtta. Põikame korraks ajalukku. Mis sina arvad, millal võeti Eestis esmakordselt metsa  kaitse alla? Kas see võis olla umbes 100 aastat tagasi,  50 aastat tagasi või 30 aastat tagasi, mida sina pakuksid? Õige vastus on, et peaaegu 100 aastat tagasi. See oli 1924. aastal, kui võeti kaitse alla järvselja metskond. Toona, 1900 kahekümnendatel ja kolmekümnendatel raiuti  Eestis üldiselt väga palju puitu ja metsa langetati igal  aastal 30 protsenti rohkem, kui seda sama ajaga juurde kasvas. Tänapäeval on järvselja ürgmets Eesti vanim mets,  kus võib leida väga vanu puid. Näiteks on siin mänd, mis on lausa vanem kui 380 aastat. Aga mets ei koosne kohe kindlasti ainult puudest. See on tegelikult keeruline süsteem, mille kõik osad on  omavahel tihedalt seotud. Mets ongi süsteem ja, ja üsna keeruline süsteem,  mida me nimetame metsaökosüsteemiks ja lisaks puudele,  on metsas kui ökosüsteemis terve hulk teisi organisme  ja kooslusi. Seal on erinevad loomad, linnud, taimed,  samblad, seened, bakterid ja nii edasi ja nad on kõik  omavahel seotud. Nad mõjutavad teineteist. Metsal on ökosüsteemis palju olulisi ülesandeid. Öeldakse, et metsad on maailma kopsud tähendab kõige tähtsam,  metsa roll on õhu puhtana hoidmine. Mis sa arvad, mis juhtuks siis, kui meil poleks üldse metsi? Kui meil üldse metsa ei oleks, siis kindlasti oleks meil  väga lage ja meil oleks väga palju probleeme. Meie keskkond oleks kindlasti hoopis teistsugusem,  sellepärast et metsal ei ole mitte ainult puitu tootev  ülesanne või funktsioon. Mets mõjutab piirkonna veerežiimi, ta mõjutab mulda,  ta mõjutab temperatuuri, režiimi tuulekiirust  ja nii edasi. Mets mõjutab keskkonda väga mitmel viisil. Näiteks võib mets kaitsta pinnast selle eest,  et tuul või vesi seda ära ei kannaks ja hoida mulda liigselt niiskeks. Muutumast. Metsapuud võtavad mullast juurte ka vett. See vesi liigub üles võradesse, kus on lehed,  okkad ja, ja see vesi aurustatakse ehk transpireeritakse  läbi lehtede, kokaste ja sellisel moel. Metsad võivad sellest Süsteemis sellest mullast viia välja väga suure koguse vett,  ehk siis sellistes liigniisketel aladel soostuvatel aladel  metsad piltlikult öeldes talitlevad, nagu suured veepumbad  ja stabiliseerivad piirkonna veebilansse. Ökosüsteemis toimub aineringe läbi kõikide  selle osade atmosfääri taimede, loomade ja mulla mets  ja taimed on atmosfääris süsihappegaasi sidujad. Aga kuidas see siis ikkagi atmosfääri metsa jõuab? Läbi fotosünteesiprotsessi kõik puud fotosünteesivad,  seovad õhust CO kahte. Ja talletavad selle süsiniku oma biomassis  ehk siis puu koosneb suures osas süsinikust,  pool kuivainest või kuivmassist on on süsinik. Kui me võtame puidu või koore või okkad või lehed laias  laastus 50 protsenti. Nende massist on süsinik. Et mida paremini, mida kiiremini puud kasvavad,  seda rohkem seda intensiivsemalt nad süsinikku seovad. Ehk kiirekasvulised produktiivsed, metsad on  ka head süsiniku sidujad. Hapnik, mida hingame on tegelikult ju samuti fotosünteesi kõrvalprodukt. Lisaks süsinikule on osaks aineringest ka vesi  ja mineraal. Ained, mida taimed samuti fotosünteesiks vajavad. Surnud taime ja loomajäänustest jõuab mulda vajalikke toitaineid. Selle orgaanilise aine lagundavad mullas leiduvad bakterid,  seened ja selgrootud loomad. Tänu millele muutub see taas taimedele omastatavaks. Nende samade taimejäänuste kaudu jõuab mulda  ka neist talletunud süsinik ja nende lagunemisel vabaneb osa  sellest taas atmosfääri. Seda protsessi nimetatakse mulla hingamiseks. Metsade kaitse alla võtmisel on mitmeid eesmärke. Ühest küljest peaks see hoidma neid samu ökoloogilisi  väärtusi ja aitama tagada elupaiku erinevatele taime,  seene ja loomaliikidele. Aga looduskaunis mets annab meile veel palju enamat,  kasvõi lihtsalt puhast naudingut seal viibimisest. Metsal on Eesti ajaloos ja traditsioonides oluline roll. Meie rahvapärimuses on hulganisti lugusid  ja vanasõnu, mis räägivad metsast. Kas sina oled kuulnud ütlust metsal ei ole taba ees. See tähendab, et metsa võib minna igaüks,  nii nagu vanasti, on mets meie kultuuris olulisel kohal  ka tänapäeval. Täna on meil selline olukord, kus kohas inimesed hakkavad  tulema tagasi või leiavad uuesti enda jaoks  selle metsa. Selge on see, et inimesed liiguvad metsas,  inimesed väärtustavad seda metsa, milles nad liiguvad ja. See on kindlasti ainult kasuks ja tõstab  selle metsa ütleme siis sellist kasutamisest tulenevat  kultuurilist väärtust. Põlvamaal asuva loodusturismiga tegeleva lokko talu peremees  Priit Trahv on üks nendest inimestest, kes ei kujutaks oma  elu ilma metsata ettegi. No mina sain metsa koos selle taluostuga kaasa  ja mulle nagu mets pakub turvatunnet. Et mul on siin pakkujad olnud viimasel ajal päris sageli,  kes tahavad metsa ära osta, aga mul on niisugune tunne,  et kui ma selle ära müün, et siis ma olin justkui alasti. No maal lihtsalt ilma metsata. Esiteks saab sealt materjali ehituseks, teiseks on,  mina olen oma talu nagu üles ehitanud paljugi just  selle ka puukütte peale, et ka nii-öelda eestlaste igipõline  see korilus, et, et seent ja marja ja ka lihtsalt käia nagu puhkamas,  vahest ma jalutan ise metsa, et olen seal omaette,  mõtlen oma mõtteid. Viit. Metsasaadusi ja loodusturismi käsitletakse ühest küljest  metsast saadavate majanduslike kasudena kuid need on  ka kultuurilised väärtused, mida mets meile annab. Marjade korjamine või metsas jalutamine on Eesti inimeste  jaoks olnud läbi aegade osa loomulikust elurütmist. Mulle endale tundub, et inimestele tegelikult meeldib metsas käia,  et see on nende jaoks ikkagi selline natuke teraapiline  tegevus ka, nähtavasti et pärast seda ollakse hoopis Hoopis teistsuguste mõtetega ja kuigi me,  eestlased oleme metsarahvas, mina ütlen,  et et kõigil on kuskil südamesse tunnetus ja,  ja arusaamist metsast olemas. Ta mets on hindamatu väärtus ja ilma metsata ei kujutaks me  oma elu ettegi. Kuigi meil on ülevaade oma metsavaradest,  siis selle sotsiaalseid ja kultuurilisi tähendusi ei ole  võimalik mõõta. Aga ükskõik, kas tegemist on majandatava metsa  või range kaitse all oleva põlismetsaga,  tuleb metsa hästi hoida.
