Tere, väike sõber, ongi aeg kuulata muinasjuttu ja seda loeb sulle täna näitleja Jüri Krjukov. Kokk läks kanaga Sarapuu alla, Schiblitsemaia saablitseva Siiblitsesid saablitsesid kukkus kannale pähkel pähe, kalake ehmatas ära ja ütles kukele. Pageb kulla kukeke, mina ise oma kahe Kaleda silmaga nägin, kuidas ilm langes kokku ja taevas kukkus maha. Meie sinuga jääme veel alla. Hakkas siis kukk kanaga põgenema, põgenesid, põgenesid, tuli oinas vastu ja küsis koode, paagette guugekene jaganakene. Kukk ütles pade jaga page oinakene, sina ka meiega koos, ilm langeb kokku ja taevas kukub maha. Oinas küsis seda, nägi ka naisi oma käega haleda silmaga nägi. Oinas läks nendega kaasa, põgenesid siis kolmekesi, tuli siga vastu ja küsis kuude pagede kuukekene Tänakene Joinakene. Age kabage seakene Sinaga meiega ühes, ilm langeb kokku ja taevas kukub maha. Jääme meiega kõik alla. Siga küsis, kes nägi, kukk vastas jälle kana, ise oma kahe Kaleda silmaga nägi. Läksid siis juba neljakesi, põgenesid, põgenesid, tuli härg vastu. Värdjal küsis uude paagööd. Kuked, kannakene, oinnatlane ja seakene. Page jagapagee härjakene Sinaga meiega ühes, ilm langeb kokku ja taevas kukub maha. Söödonagi küsis härg kana ise oma Kaleda silmaga nägi. Jooksid siis juba viiega kesi edasi, kukk kanaga, oinas iga ja härg jooksid, jooksid, kuni jõudis kätte sügis ja ilmad läksid külmaks. Mess teha, mõtles härg, ütles siis seale. Siga, hakkame tare ehitama, muidu me külmub talvel ära. Iga avastas ja ka mina küll tare ehitama. Masongin ühe nurme ääres teise nurme ääres, heidan siis magama ja sooja mul küllalt. Ütles härg hoidele. Oinas, hakkame tarre ehitama, muidu me külvame kõik kerra, kui talv tuleb, ei hakka mina küll tare ehitama, ütles oinas. Ma lähen löön ühe puu vastu peaga, lähen löön teise puu vastu peaga ja sooja mul küllalt. Ütles siis härg kukele. Kuup, hakkame tarre ehitama, muidu kui talv tuleb, külvame ära. Ei hakka mina tare ehitama, lähen kiren ühe teiba otsas, kielen teise teiba otsas ja sooja mul küllalt. Ütle särganale. Gallo, hakkame tarre ehitama, muidu, kui talv tuleb, külma, härra ei hakka mina tare ehitama. Palenciblitsansablitsen ühe hangelakal teise hange, lakaal. Sooja mul külla. Küll ütle särg ja hakkas üksi tare ehitama. Ehitas härg, tare valmis ja läks siis elama. Elas mõne päeva ära, kui tulid, suured külmad, läks kana härjaukse taha paluma. Kulla ärjakene, lase mind ka tarre sooja härg vastas, kui mina ütlesin sinule hakkame tare ehitama, siis sina lubasid minna siblitsema saablitsema ö hangelaga alla, teise angel aga alla ja sooja. Sul küllalt. Kannakene jäi selle jutu peale väga kurvaks ja härg ütles. Tule pealegi siis muidu mul ka üksinda igav elada. Läskis siis härg ana enda juurde, Darr hakkasid kahekesi elama. Elasid mõne päeva, härra, tuli kukk härjaukse taha paluma. Kulla äärjakene, lase mind ka, tarre sooja härg vastes. Kui mina ütlesin sinule ta hakkame tare ehitama, siis sina lubasin minna ühe teiba otsa kirema. Teised ei Pautsa keerlema ja sooja sol küllalt. Kui sa sisse ei lase, ütles kukk, siis lähen tare lae peale, siblitendablitsin kõik linaluud maha, saab sulgi, siis niisama külm kui mulgi. Härg mõtles, midagi pole teha, pead sisse laskma. Võttiski härg kukega enda juurde, Darr elasid mõne päeva, tuli oinas härga paluma. Kulla härjakene, lase numendiotarr. Härg jälle. Aga kui mina ütlesin sinule, oinas, hakkame tarre ehitama, siis sina lubasid lüüa ühe puu vastu peaga teise puu vastu peaga ja sooja sul küllalt. Mine tee nüüd endale sooja. Kui sa mind sisse ei lase, siis ma peksan oma sarvedega kõik su tarre seinad puruks. Sabsuldini sama külm, kui mulgi. Härg jälle mõtles, et midagi pole teha ja laskis oina ka, siis nad olid nüüd juba neljakesi. Elasid siis mõne päeva ära, tuli siga härga paluma kool. Läätse v käe, sissesaaja, härg vastas. Aga kui mina ütlesin sinule džiga, hakkame tarre ehitama, siis sina lubasid minna ühe nurme äärde Soutima teise nurme äärde sonkima. Sooja sol küllalt. Saugin sol tare müürialused õõnsaks, nii et seinad kukuvad maha ja saab solgi niisama külm kui mulgi. Härg, mõtles, midagi pole teha, tuleb lasta siga ka, härra Tarr. Laskis siis härg seaga sisse. Hakkasid nüüd viiekesi elama, elasid, elasid, mõni aeg sai huntidele teada, et metsas on maja ja majas on head toidupoolist. Kogunesid siis hundid kõik hulgakesi kokku ja läksid tarre juurde vaatama, kas saab sealt midagi kätte või ei. Hundid vaatasid uksed, aknad kõik kinni. Käisid, käisid, ümbertare silmasid, otsab aiakest ja hakkasid siis sead otsabajakesest kõige väiksemad hunti sisse toppima. Ise ütlesid. Mine sisse ja hakka sealt välja andma, meie võtame siit muudkui vastu. Kui kõige väiksem hunt sisse sai, tuli härg sarvedega talle kallale, oinas jälle oma peaga talle pihta. Siga kiskus kihvadega, hundile sai niisugune kerre täis, et Kukk aga hüüdis õrre pead. Kui ma veel läen, siis ühe käega surun, teisega jahvatanud. Ehmatas see hundikene nii ära, et ei tea, kuidas ta selle suure hirmuga veel põgenema sai. Läks teiste huntide juurde ja rääkis. Oi, kulla Undikesed, läheme ruttu pakku. Hõrr vägi tuleb taga. Ma sain niisugust Vatjat, jumal hoia. Surus mind sarvedega vastu maad, teine jälle poksis vend peaga kolmas keskus, kihvadega. Karvatükid lendasid üks kõrgel õrre peal ja hüüdis kokku. Kuu, kui ma alla lään seisma ühe käega surun ta isa käega ja vaatan. See ei olnud muud kui müürrüü vägi. Selle jutu peale panid kõik hundid pakku. Põgenesid nii kaugele, et meie riigistki välja. Sellest ajast peale ei ole meie maale. Harva, kui mõni juhtub süüa. Loomadega, jäidki sinna elama kuni teise kevadeni. Siis nägid, et maailm on ikka niisamasugune, kui ta ennegi oli ja iga loom läks oma endisesse elukohta tagasi. Nii hästi see lugu lõppeski. Ja nüüd väike sõber, soovin sulle head und.
