Ja. Ja. Tere õhtust, Aktuaalse kaamera nädalalõpusaade 11. veebruaril. Moskva oblastis kukkus alla Saratov Air linesi lennuk An 148  hukkus 71 inimest. Ajaloo muuseum avab nelja päeva pärast siin Maarjamäe lossis  uksed ja praegu käib siin tihe sagimine,  nii et vaatame ringi natuke. Eestist saab jämesoole vähidiagnoosi ligi 1000 inimest aastas. Selleks on Eestis siis rakendatud sõeluuring,  mis siis võimaldab seda vähki avastada just selles vanusegrupis,  kus seda kõige rohkem tavaliselt. On? Eesti puidutööstuse edusammude kõrval läheb neljandik  metsamaterjalist ekspordiks enamasti paberipuuks. Vahepealne osa, mis on natuke liiga peenike,  et olla saematerjal, aga natukene liiga jämet teda kütta. Et seda me täna Eestis ei oska veel piisavalt hästi  väärindada Eesti vabaõhumuuseumis kestavad vastlad kolm päeva. Täna on küll päris arutu hulk läinud, pole jõudnud kokku lugedagi,  mida sa ise oled söönud neist? Ma parem ei ütleks. Venemaal Moskva oblastis kukkus pärastlõunal alla  reisilennuk 71 inimesega pardal. Saratav Airlinesi An 148 tõusis õhku Moskvast Tomodedovo  lennuväljalt ja oli teel Oremburgi oblastis asuvasse Orski. Lennuk kukkus alla Moskva oblasti Ramenski rajoonis. An 148 kadus radariekraanilt vaid mõned minutid pärast starti. Kohalikud inimesed Raamenski rajoonist väitsid,  et nägid alla sadamas liikides lennukit. Paljud kuulsid kõva pauku. Võetav Kati. Alles. Naturk. Oskas oli. Praktiliselt kohe tuli teade, et ellujäänuid olla ei saa. Vene ajakirjanduses hakkas levima info, et tegemist oli  ettevõttele vene post kuulunud lennukiga,  mille rusud on nüüd paisatud kilomeetri raadiusesse. Vene post teatas aga, et neil pole kõnealuse lennukiga  mingit pistmist. Youtube'i ilmus salvestis, mille tegid sündmuspaika sattunud kohalikud. Nüüd ilmus Vene meediasse teade, et lennuk põrkas stardis  tõenäoliselt kokku posti vedava helikopteriga  ja et kohalikud olevat lennukatastroofi paiga lähedalt  leidnud veel teisegi lennumasina rusud. Taaskord tuli Vene posti sõna ja teatada,  et nende kopteriga ei olnud võimalik lennukil kokku põrgata,  kuna Vene postil ei ole koptereid. Lennuk kukkus paika, kuhu viivad vaid väikesed lummetuisanud  külateed ning esimesed päästjad jõudsid sündmuspaigale jala. Ekspertide hinnangul näitab asjaolu, et lennukirusud on  lennanud laiali suurele alale. Seda, et lennuk hakkas lagunema, õhus. Mingeid kopterirususid päästjad leidnud ei ole. Küll aga on leitud üks lennuki mustadest kastidest  ning töö sündmuskohal jätkub pimeda saabumisest hoolimata. Kohapeal on 600 päästjat peaaegu kõik reisijad. Lennuki pardal oli orenburgi elanikud. Lennukis oli ka kolm välismaalaste ja kolm last,  kõige noorem neist viie aastane. Pentshangi taliolümpiakorraldajate teatel korraldati nende  vastu reedel küberrünnak. Seetõttu katkes pisut enne avatseremooniat internetiühendus,  kuid ürituse alguseks oli kõik jälle korras. Jaanuaris tehti küberrünnak olümpiaga seotud organisatsioonidele. Üleeilset küberrünnakut uurivad nii Lõuna-Korea  kaitseministeerium kui ka küberjulgeolekueksperdid. Eestis saab igal aastal jämesoole vähidiagnoosi ligi 1000  inimest selleks, et seda haigust varakult avastada,  mil ta on edukalt ravitav, jätkub tänavu jämesoolevähi sõeluuring. Sel aastal kutsutakse perearsti juurde Eestis 1954. 56.  ja 58. aastal sündinud ravikindlustatud mehed  ja naised. Jämesoolevähk kuulub kogu maailmas esimese kolme sagedasema  vähitüübi hulka. Varajases staadiumis ei anna see kasvaja mingeid sümptomeid. Temas olev vähk on väga raske haigus. Et tema avastamine on, jääb alati hilisesse staadiumisse  ja selleks on Eestis siis rakendatud sõeluuring,  mis siis võimaldab seda vähki avastada just selles vanusegrupis,  kus seda kõige rohkem tavaliselt on. Kõik Eestis elavad 54. 56. ja 58. aastal sündinud  ravikindlustatud mehed ja naised peaksid saama sel aastal kirja,  kus palutakse sõeluuringul osalemiseks minna oma perearsti juurde. Sealt saavad uuringu sihtgruppi kuuluvad inimesed koju kaasa ümbriku,  mille sees on test. Iga inimene võtab ise oma väljaheite proovi paneb  selle vastavasse topsikusse ja siis postitab juba uuringu  analüüsimiseks edasi niimoodi, et lihtsalt torgata üks,  kaks, kolm. Ja siis panna see siia tagasi. Ja keerata kinni kõvasti. Ümbrikus on ka leht, kuhu tuleb märkida proovi võtmise päev  ja voldik täiendava infoga. Proovi. Vastust ei tasu oodata enne paari nädalat. Juhul kui vastus on positiivne, suunab perearsti inimese  edasi eriarsti juurde. Täiendav uuring, sellel juhul on koloskoopia see,  siis minnakse kaameraga pärase kaudu sisse  ja vaadatakse kogu soolesein ilusti üle,  et kas seal on midagi. Kas on tegemist siis healoomulise protsessiga,  kas on kartus või, või siis oht, et seal on mingi muu  protsess ja võetakse vastav analüüs. Paraku on jämesoole vähi sõeluuringust osavõtt seni olnud  pigem leige. Eelmisel aastal andis proovi 36 protsenti kutsututest. Mullu analüüsis labor 17127 jämesoole vähi sõeluuringu proovi,  millest 826 ehk ligi viis protsenti vajas lisauuringuid. Tehti 695 täiendavat sooleuuringut ja avastati 50 vähidiagnoosi. Olgugi, et kõik teenused ja kaubad on vaid hiirekliki kaugusel,  on üha enam neid, kes soovivad ise oma kätega midagi teha. MTÜ vanaajaamaja on juba 20 aastat õpetanud eestlastele seda,  kuidas ehitada või taastada vana palkhoonet  või kuidas teha maakivi müüri. Välismaalaste seas on aga populaarsed suitsusauna tegemise õpetused. Andres Uus ja Ragner Lõbu asutasid 20 aasta eest MTÜ vana  ja maja eesmärgiga kaitsta vanu maju ja propageerida käsi. Tehtavad puutööd eneselegi üllatuseks tunnistavad nad,  et mida aeg edasi, seda enam on kasvanud huvi  nii vanaaja maja tegemiste kui ka kursuste vastu. Tagasi vist tegin esimese selle sama vahverkoolituse,  siis oli kaks õpilast, et see aasta läks nii,  et üks päev ja oli kursus täis. 20 aastat on aga veel nii mõndagi muutnud. Me 20 aastat tagasi alustasime. Siis me otsisime ise vanu meistreid, aga praegusel hetkel  tuleb tõdeda, et meie olemegi need vanad meistrid,  kes, kes siis kelle juures käiakse õppimas. Talvel on palkmaja koolitused, kus siis õpetatakse,  kuidas käsitsi käsitööna teha palkhoonet  siis on renoveerimiskoolitused, kus siis reaalselt mõne  hoone peal. Tavaliselt siis toimubki palkide vahetus  ja hoone tõstmine ja aluse parandamine, siis on maakivi kolledžid,  mis meil on. Ja, ja siis on ka rahvusvahelisi koolitusi,  kus me siis kutsume üle maailma ja seal on  ka järjest kuidagi huvi suurem. Välismaalastele, kellest kaugeim õpilane on tulnud Austraaliast,  õpetatakse mõistagi seda, kuidas ehitada suitsusauna. Vana ja maja koolitused toovad aga ka kodumaal kaugema kandi  mehed kohale. Õiged mehed asja ajamas, et kellel on niisugune  ebaharilikult üleloomulik missioonitunne taastada vanu  puitmaju ja siis annavad seda lahkelt meil edasi. Muidu teen ka igapäevaliselt seda tööd, aga siin saab  lihtsalt sellest enda muldist välja, et ei ole üksinda,  ei tea omaette neid inimesi, kes tahavad järjest et traditsioonilised,  ehk see maja nagu kunagi ehitati, et ta samamoodi välja näeks. Neid inimesi on minu arust järjest rohkem,  kes tahavad seda ehitust. Lisaks õpitubade tegemisele on MTÜ vanaaja maja võtnud oma  missiooniks ka inimeste nõustamise vanade hoonete  taastamisel ning kogukonna projektide tegemise,  mille raames renoveeritakse näiteks vanu kirikuid. Ja. Türi vabatahtlik tuletõrjeühing korraldas tuletõrjetehnika  paraadi Väätsalt paidesse ja Türile ning sealt edasi  paljudes Lõuna-Järvamaa küladesse. Nii tähistati tänast rahvusvahelist üks,  üks, kaks päeva. Väätsale kogunes päästetehnikat uudistama kenake hulk inimesi,  sest elupäästjaamet on rahva seas jätkuvalt au sees. Väätsa vabatahtliku komandosse on koondunud kümmekond inimest,  kuid neid, kes on pidevalt valmis appi ruttama,  on siiski vähem. Kõigil on omad, mingid tööd-tegemised ja,  ja paljud käivad kaugemal tööl ja sellepärast ongi,  et ongi viis-kuus inimest ja ikka päeval saavad reageerida. Me oleme iseenda jaoks neid kriteeriume pannud 10 10 minutit,  siis oleme kohal ja välja välja sõitnud. Valmis, kui sa oled enne kokku puutunud veoautodega,  siis ei ole midagi keerulist nädal aega ja on selge. Millal viimati tuli käia tuld kustutamas  või näiteks mõnel liiklusõnnetusel? Siin oli kasvõi kolm nädalat tagasi Paide linnas,  kus, kus siis kahjuks ka üks vanem mees lõpetas oma elu. Imavere Kabala, Oisu ja Väätsa komando vabatahtlikud  tähistasid tänast päeva tehnikaparaadiga,  millega liitusid ka mõned kutselised kolleegid,  samuti politsei ja kiirabi. Ikka selleks, et kõiki tervitada ja öelda,  et täna on rahvusvaheline üks, üks kahe päev,  üks, üks kaks on oluline abiline kõigile  ja ja et inimesed teaksid, et see number jääks mällu. Ma. Vabatahtlikud moodustavad Lõuna-Järvamaal arvestatav abijõu kutselistele,  päästjatele. 15 20 kilomeetri vahel on on väga suured paakautod olemas  kõigis komandodes, imaveresse lisandub ka nii,  et ma arvan, et vesivarustusega ei tohiks meie piirkonnas  küll probleeme tekkida, kui kõik tehnika muidugi töötab. Läänlased loodavad, et tänu enam kui 77000 euro suurusele  liider toetusele saab juba lähitulevikus toota kunstlund  ka palivere suusaradadel. Praegu pole Läänemaal ühtegi lumekahurit  ja talverõõmude nautimine sõltub täielikult ilmataadist. Kuna Läänemaa maastik on reeglina lauge,  on künklik palivere suusatajatele ja kelgutajatele oluline koht. Praegu on lumeolud siin head, kuid lõpusirgel olev  lumekahurite hange peaks andma suurema kindluse. Paraku on niiviisi, et. Loodus ei ole igal aastal ühesugune ja kui külma on,  siis lund ei ole ja kui lund on, siis jälle külma on probleemid. Aktivistid on teinud enam kui 10 aastaga nende radade heaks  8000 talgutundi. Paliveres elav Risto Roomet kinnitab, et lumi toob  suusatajad alati kohale. Selles mõttes, et siin tehakse isegi kohapeal nalja,  et kõvemad mehed panevad juba esimeste öökülmadega siin,  et et oodatakse ikka pika silmi, seda talve ja,  ja nagu ta viimasel aastal on nagu Mati ka siin kõrval mainis,  et vahest ei ole seda lund, et jaa kui saaks ikka  selle kunstlumesüsteemi siin tööle, et see annab ikka väga  palju kaasa. Spordiliit Läänela peasekretär Ülle Lass ütleb,  et kunstlume tootmise võimalus on oluline maakonnale tervikuna. See on Ka ütleme, ainukene selline koht, kus tegelikult meil on  maastikku ja kus on võimalik selliseid korralikke radasid  praegu teha. Kaugemas tulevikus on läänlastel aga veelgi suuremad plaanid. Kui õnnestub leida mõni uus toetus, siis soovitakse korda  teha palivere vana suusahüppetorn. Praegu on see kasutuskõlbmatu, aga ekspertiis näitas,  et torni metallkonstruktsioon on taastamiseks piisavalt heas seisus. Eesti vabaõhumuuseum alustas kolm päeva kestvat vastla  programmi teisipäeval, tipneb kava seiklusrajaga  ning lõpeb simmani ga. Paljudele tallinlastele oli täna vabaõhumuuseumis esimene  korralik kelgupäev sel talvel. Pehme lumine talveilm juhatas sisse Eesti vabaõhumuuseumis  Rocca al Mare kolm päeva kestva vastlatralli. Keskpäeval oli kelgumäele kogunenud juba hulk inimesi  mustadest jõuludest ja nääridest kogunenud talvetuska leevendama. Mitmes kord sel talvel on kelgutada ja suusatada ausalt  esimene kuidas tundub? Väga mõnus on. No kas oli hirmus? Aga mismoodi oli? Kui palju sa oled lumelauaga sõitnud juba? Viis korda viis korda, no kuidas tundub hästi,  kuidas on kukkumine? No lähme veel, teeme kuueega. Meil ei ole tõstukeid siin vahepeal. Aga vaata Vabaõhumuuseumis käivad rahvakommetega kaasas rahvatoidud  vastlad on praktiline püha, siis ei pakuta körti,  vaid kukleid kohapeal küpsetatud. Kõigepealt tuleb kukkel teha, muidugi küpsetada ahjus. Ja kui kukkel on valmis, siis on väga hea,  kui võtta natukene sisu välja panna moosi põhja,  kui on, aga võib ka niisama panna vahu koort. Kohe paksult. Nii ja mütsikene peale. Mitu täna on läinud? No täna on küll päris arutu hulk läinud,  pole jõudnud kokku lugedagi. Mitu sa ise oled söönud neist? Ma parem ei ütleks. Kukli toimkonnal vedas, nemad ei jäänud nälga. Neil, kes teises talus linadest nööri ja takkude  valmistamist näitasid, pidi õhtuks üpris ele olema  sest kõrtsi sööma minna aega polnud. Pealegi oli kõrtsis pikk järjekord. Eks järgnevatel päevadel tuleb moonakott ühes hoida,  sest vastla temaatika jätkub teisipäeval  ja lõpeb simmaniga. Vaatame nüüd lõppeva nädala olulisematele märksõnadele. Ega keegi vist ei tööta? Mingi. Tasu nimel. Aga kui sind tähele pannakse, see on tõesti väga-väga  meeldiv üllatus. Üks naiste seo. Kui me räägime alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmisest,  siis arutelu all peab olema, et kas see on kogu aktsiisitõus  või see on teatud alkoholi liikide aktsiisitõus. Et need arvutused on rahandusministeriumil olemas,  aga see tuleb viia kokku ka reaalse fiskaalpoliitilise võimekusega. Metsa ja puidutööstus on Eesti üks tähtsamaid tööstusharusid. Paberipuidust aga midagi mõistlikku veel teha ei osata,  mistõttu viiakse seda suurel hulgal Eestist välja. Kas me kasutame oma loodusliku rikkuse puidu ressurssi  praegu kõige mõistlikumal moel ning kas tselluloositehase  rajamine on see, mida vajame? Uuris Toomas Pott. Puidutööstuses läheb kõige paremini puitmajatootjatel,  siin ollakse Euroopas lausa esirinnas. 20 aastat tegutsenud moodulmajade tootja Harmet viib 90  protsenti oma toodangust välismaale. Erinevalt Soome turust oleme küllaltki palju võtnud suuna  suuna just ekspordi, mida näitab fakt, et Eesti  puitmajatootjad on Euroopa Liidus suurimad puitmajatootja,  toodete ekspordi, see areng on olnud taasiseseisvumisest on  olnud päris päris suur, sest et kui me algselt vedasime  välja ikkagi toorpalki, siis, siis täna on ikkagi juba väga  kõrgel tasemel väärindatud puit, mis me siit Eestist välja viime. Puitmaja tootmine on parim näide puidu väärindamisest,  sest sisuliselt alates metsas saetavast puust pannakse  lõppkokkuvõttes Eestis kokku maja, mis siis nõudlikule  Skandinaavia kliendile maha müüakse. Metsa ja puidutööstus on Eestis üks kõige kiiremini areneva  lisandväärtusega majandusharusid. Väärtuse loomine on siin 20 aastaga kümnekordistunud. Puidutööstuse liidu juht Hendrik välja selgitas,  et väga hästi läheb ka ehitusdetailide mööbli,  saematerjali ja puidugraanuli tootjatel. Üks hea näide, kuidas väärindada Eesti puitu on siin seinal olemas,  on see nii? Täpselt nii, et tegemist on siis eestimaise kasega,  millest on Otepää vineeritehases toodetud selline  akustiliste omadustega vineer. Siin on vineerikihtide vahel kaks millimeetrit kummi,  mis siis selle taga ja kasutus leiab see näiteks  reisibusside ehitusel reisibussi põrandana näiteks  sõiduautode tagumise istme selja toe sees,  et isoleerida siis müra pagasiruumist. Kuid puidutööstuses ei lasta raisku minna  ka väärtusetul. Metsamaterjalil. Energeetikateadlane Alar Konist kinnitas,  et puidutööstuse jääkidest on kindlasti otstarbekas elektrit  ja soojust toota. Me kasutame seal siis näiteks täiendavalt veel oksad ära,  kasutame ära, ladvad, kasutame ära, kännud,  kasutame ka järelejäävad. Koortega lauapirrud ja, ja kõik need, me  siis toodame meile sobivaks kütuseks antud juhul enamasti  siis hakkeks. Ja, ja selles mõttes on see kõige parim variant,  mismoodi seda puiduressurssi siis kasutada. Suurtesse energeetilistesse kateldesse, mille kasutegur on  üle 90 protsendi, sobib väga hästi madala kvaliteediga puit. Näiteks kõige paremini kasutatakse seda ära väo koostootmisjaamas. Biomassist toodetakse kõige rohkem ja kõige kõrgeima  kasuteguriga elektrit aga auvere elektrijaamas. Kuid ka energeetikas on võimalik puidujääke veelgi paremini kasutada. Näiteks puidutööstuses endas. Sealt edasi tulevad siis põhimõtteliselt energeetikud appi  ja ja aitavad leida sobiva lahenduse, et kas,  kas on võimalik seda siis seal tööstuses kohapeal  mingisuguse protsessi käigus hoidmiseks kasutada  või kuivatamiseks või, või, või täiendavalt veel millegi  mingi tehnoloogilise sõlme auru auru vajaduse katmiseks näiteks. Kõigi nende Eestis tehtud edusammude kõrval läheb aga 25  protsenti meie metsamaterjalist ekspordiks. Enamasti on see paberipuu kaks miljonit tihumeetrit puitu  aastas müüakse välismaale odavalt maa. Kui me kujutame ette endale ühte puud ja saame sealt alt  jämedast osta saepalgi okstest ja jääkidest,  me saame. Küttematerjali saame energiat, aga see vahepealne osa,  mis on natuke liiga peenike, et olla saematerjal,  aga natukene liiga jäme, et teda kütta, et seda me täna  Eestis ei oska veel piisavalt hästi väärindada. Arvude keelde ümberpanduna tähendab see,  et 40-st protsendist puust tehakse palki  ja saematerjali 30 protsenti läheb kütteks  ja ülejäänud 30 protsenti jääb suures osas alles paberipuuna. Nagu nimigi ütleb, saaks viimasest teha paberitooteid. Paberit paberimassi, mida vähesel määral Eestis tegelikult  ju ka tehakse. Aga noh, tänapäevaste võimalustega Tööstus võimaldab sellisest materjalist teha tegelikult  ükskõik mida, et tselluloosist omakorda võimalik toota  tänapäeval tõesti kõikvõimalike asjadega,  et olla siis mööblitööstusele täiendavaks sisendiks,  võib-olla ka rõivatööstuse le ja, ja kui,  mis iganes komponentideks lahti arutades seda puitu me võime  puitu leida ka täna kas või hambapastast ja,  ja närimiskummist. Seega oleks metsatöösturite ja ministeeriumi hinnangul  Eestisse ikkagi vaja ehitada tselluloositehas. Välja sõnul pole seni tehtud seda eelkõige väga suure  investeerimisvajaduse tõttu. Tehase Tartu lähedale rajamise plaani ümber käivad praegu  vihased vaidlused. Projekti eestvedajad räägivad puiduressursi mõistlikust  ärakasutamisest vastased sama ressursi metsa  kuritarvitamisest ja keskkonnamõjudest. See on nüüd riigile otsustamise koht, et  mis on siis olulisem riigile, kas toetada ühte suurt tehast,  muideks väikene tehas, väiksem tehas, ütleme poole väiksem  tehas oleks vägagi mõistlik Eestile. Aga nii suur tehas, sellel on omad suured miinused  ka puidutööstusele. Et kas siis toetada seda ühte tehast või  siis vaadata laiemalt, pakkuda siis neid? Võimalikult efektiivse palgi väärindamise võimalusi Eesti turule. Üks võimalus on sellest toota peenpalki. Lisaks uuritakse Rosenvaldi sõnul Eestis  ka uusi puidukeemia võimalusi, mis aitaksid paberipuitu  kohapeal väärindada. Lambi sõnul selgubki aga lõplik tõde tehnoloogiate osas. Alles pärast põhjalikku uuringuid. Praegu riigi poolt me oleme selles mõttes eriplaneeringu  algatamise faasis, et saada üldse rohkem informatsiooni kogu  selle ettevõtte siis plaani osas, et ennem kui need  teadmised meieni ei ole jõudnud, ei saa me  ka otseselt midagi otsustada. Et ootame ja teeme teadlikud valikud. Marku lamp rõhutas lõpetuseks, et tegelikult hakkab puidu  väärindamine metsast endast. Kuidas ühiskond Eesti metsa suhtub ja kui hea peremehelikult  metsaomanikud puid kasvatavad, et sellest  siis lõpuks kvaliteetset puitu saada. Eesti on metsavarult elaniku kohta Euroopa Liidus Soome  järel teisel kohal. Meil on inimese kohta 356 kuupmeetrit metsa. Ja nagu te näete, Euroopa Liidu keskmine on seitse kuupmeetrit. Metsad moodustavad pisut enam kui poole Eesti maismaast. Metsamaad on meil 2,31 miljonit hektarit,  millest kahel miljonil hektaril ehk 87 protsendi ulatuses on  lubatud majandustegevus. Eesti puidueksportija teistest riikidest imporditava puidu  maht on püsinud üsna samas suurusjärgus. 2016. aastal eksportisime kaks ja pool miljonit tihumeetrit puitu. Sellest aga 80 protsenti ehk kaks miljonit tihumeetrit  moodustas paberipuu, mida võiks väärindada hoopis Eestis. Me impordime jämedalt kümnendiku oma puidu ekspordimahust. Kõige tasuvam on eksportida puitmaju ja ehitusdetaile. 2016. aastal eksportis Eesti 303 miljonit ulatuses puitmaju. Aga olulisel kohal on puidu ekspordis ka mööbel,  saematerjal ja kraanulid. Maarjamäe lossis avab tuleval neljapäeval uksed uus ajaloomuuseum. Külastajate ees rullub lahti Eesti riigi saja-aastane ajalugu. Meil oli eksklusiivne võimalus heita esimesena pilk  muuseumis veel enne selle ametlikku avamist. Kibekiirel ajal käis näitusesaalis Janet õunapuu. Ajaloo muuseum avab nelja päeva pärast siin Maarjamäe lossis  uksed ja praegu käib siin tihe sagimine,  nii et vaatame ringi natuke. Kuigi praeguseks on suurem töö tehtud, tuleb veel paljudele  eksponaatidele juurde kleepida silte, monteerida erinevaid  tehnilisi lahendusi, töökorda poleerida,  tunde, klaase ja veeta ajaloo muuseumis,  magamata öid. Mul tekkis kohe uudishimu, mis asi on seal peidus. Siin on selline selline natuke ei ole valgeid kindaid käes,  seepärast ma lähemale ei tungida. Siin on selline oluline asi nagu korset. Sellepärast, et on siin väga vana ja väga õrn,  et selle paberi maa Võtame siis ära, kui, kui siia klaas tuleb. Rännak läbi viimase 100 aasta viib ka Pärnusse  ja kuhu me täpselt Pärnust satume loomulikult Endla teatri rõdule. Sest käes on 23. veebruar 1918. Ja just sellel rõdul siis loeti ette iseseisvusmanifest  ja muuseumi külastajad saavad seda ju ka ise proovida. Tunne on seista ja lugeda ette, et manifesti tekst on siin,  nii et tuleb natuke tunda seda vanemat kotikirja,  mis, millega ajalehed olid kirjutatud sel ajal  ja ja siis võib täpselt niimoodi, kui torust tuleb lugeda,  seda ette. Pilgu saab heita eestlaste kodudesse läbi viimase 100 aasta  mulgi häärberist moodsa arhitektuurini. Nii saab viibida hetkes, kui Eestisse saabus elekter  ja esimesed elektriline uksekellad või viibida hoopis tükis  revolutsiooni sündmuste keerises. Uudistada saab nii Marie Underi kübarat kui  ka surmava kuuliauguga sõjasangar Julius Ku. Perjanovi vormi kuube, mis siin ruumis kohe silma hakkab,  on see, et siin on laes okastraat. Jah, eks see, see rõhutab seda sõjaängi,  et et olgu see sõda ikkagi vabadus või mis iganes asja eest,  ei ole sõda, sõda, asi, mida keegi tahaks sõdida,  et et siin siis me elame selles sõjakeskkonnas,  et meil on isegi väike selline tõsi küll,  mitte originaalne, aga väike järel tehtud soomusautokene äkki,  kuhu saab sisse istuda ja? Nii vahelduvadki sõjakoledused, argipäevaga majanduskriis  küll räsis eestlast ja töölisel oli raske,  kuid elu muutus siiski mugavamaks, sest saabusid aegkülmik,  elektroluksi, tolmuimeja või siimensi habemeajamis. Paraat siin järgmises ruumis on väga hea näide,  kuidas Eestit brändida. Mis see on, see on 30.-test üks niisugune Eestis tutvustav  väike brošüürike, kus siis Eestit reklaamitakse kui kõige  odavamat ja kõige huvitavamat maad Euroopas ilmselt see väga  palju maksma ei läinud, see andmed puuduvad,  aga vaadates seda ei usu jah, et kellelgi geniaalne mõttesähvatus. Et kahjuks ei tea, kuidas see töötas, milline oli rahva  reaktsioon sellisele kampaaniale? Ilmselt natuke rahulikum kui tänapäeval võibolla. Kui muuseumis ringi tatsamisest jalg väsib,  saab istuda rattale ja kihutada virtuaalselt läbi ajaloo  Narva või Pärnusse. Siis aga tasub edasi liikuda, sest väljas on eksklusiivseid  eksponeeri ka lombi tagant. Näiteks meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese skaudisääre Kes kuulus pesukarude skaudirühma, et seal on ta isegi ise  väikese väikese skaudina ga pildi peal. Siin avaneb ka väga tore võimalus pugeda ühe eest. Sapis ja. Oleme nüüd siis Nõukogude Eestis, kus. Sest selline paralleelmaailm, et ühest küljest oli selline  ametlik režiim Siuke surutis hirm pidevalt kõikide asjade ees  ja teiselt poolt oli see elu, kus inimene elas,  et sugulased maal, siis olid sahver täis. Siin on 83. aasta hapukurk. Siis on visusuusad loomulikult siit salvestan kindlasti  puudu kartulid. Mis, mis igas korralikus sahvris olid eestlase sahvris? Loeme siis eestlase hinge, kus on ikkagi suur soov vabaks saada,  jah, oleme jõudnud 80.-tesse aastatest, 80.-te lõppu  ja Eesti taasiseseisvumise alguses, et siin ongi üks selline staarese,  meil on Ivo linna kampsun millega, mida kandes ta  siis 88. 89. siis esitas neid alomatisoni poolt tehtud. Rahvuslike ärkamisaja laule, rännak läbi Eesti ajaloo jõuab  ka punkti, kus saab ühendada käed ja seista balti ketis. Kuid see pole veel kõik, sellepärast, et viimases ruumis  saab Eesti 1000 aastaseks. Jah. Reedel algasid Lõuna-Koreas FinTangis 20 kolmandad taliolümpiamängud. Meie küsisime inimestelt, kas nad olümpiamänge ikka jälgivad  ja kuidas võiks eestlastel minna. Enda omadele lähen kindlasti kaasa ja ma loodan,  et isa saab mõne suurema koha mitte nagu alt,  vaid ülevalt poolt vähemalt ju topkümnes se. Kui mõni mees või naine tuleb sinna 10 piirimaile  siis ma arvan, et on väga hea. Mida siis veel, eks ole talvel vaadata, kui mitte praegused taliolümpiamänge. Plaanin vaadata nii palju kui võimalik, aga erinevat suveolümpiast,  mille puhul mul on tavaks võtta ikka pikk puhkus  siis puhkuse võtmist seekord plaanis ei ole,  aga igal võimalikul hetkel Oi, väga vähe, vahest aru ikka vaatan, mis sa. Kastas teile ennustada või loodad? Võtke medalit. No mingi medal tuleb kindlasti. Kas on ka aimu, kust see tulla võiks? Võib-olla kahe võistlus. Ma tahaks loota, et keegi ka medalile jõuab,  aga ütleme nii, et isegi kui ei jõua, siis mulle meeldis  Kersti Kaljulaidi tsitaat, et et isegi kui keegi ei jõua,  siis me oleme ikkagi uhked teie üle ja et üldse sinna olümpiale,  siis saite. Ikka loomulikult vaatan olümpiamänge, miks ei peaks vaatama? Täpselt 30 aastat tagasi tuli Kanadas Kalgari  olümpiamängudel Allar Levandi kahevõistluses pronksile. Tänavu teeb oma olümpiadebüüdi kahevõistleja Kristjan Ilves. Milline on kahe võistlejate järelkasv ja kui raske on seda  spordiala õppida. Lastetrennis käis Sander Loite, kes kutsus kaasa  ka lilleHambri olümpial meeskondliku neljanda koha  saavutanud Magnar Freimuti. Mis see võtmesõna ja kõige tähtsam asi on alguses,  kui pole veel hüppeid teinud. Teinud ei ole, no kõigepealt me õpime seda mäest allasõitu. Mäest allasõitu ja seda pidurdamist ja tasakaalu,  et see ikka kohe me kohe. Ma ei hakka mitmendat aastat sa juba suusahüppeid  ja kahevõistlus treenin. Viies aasta viies aasta, kas alguses oli hirmus  ka hüpata siit alla? No esimest ka. Aga kuidas hirmust üle saada? Tuleb teha ja siis harjuda ära sellega. Sina ka oma esimesi väikseid ponnistusi,  kui väikestel mägedelt tuli alla hüpata kahevõistluse trennis. No mina üldse hüppasin vist üks, kaks või kolm aastat  sellisest asjast nagu nõlvahüpe nõlvahüpe on selline asi,  et on, siit külje pealt on natukene tehtud hoogu  ja siis on nõlva pealt on väike hüpe sest mina ei julgenud  minna suurde torni. Kõik minu vanused juba mul klassivennad,  kõik juba tulid ülevalt alla, olid täis tuusa,  no. Mina muidu lihvisin seal. Millal oleks muidu siis õige aeg alustada kahevõistluse treeningutega,  no mina arvan, et juba nüüd on, mida varem,  seda parem. Et mul juba käivad, lasteaialapsed juba tulevad ja. Miks sinule kahe võistlus meeldib, miks sa valisid  selle treeningu? No mulle meeldib üldiselt nagu suusahüpe meeldivad mulle. Et see on nagu, et sa saad lennata ja. Ja kahevõistlus meeldib see, et mulle meeldib üldiselt nagu  tree nagu sporti teha. Mina vaatan siit ülevalt alla, päris jube on. Kuidas sina hirmust üle saad? Kui sa palju trennid ja enesekindel oled Ja on sul oma eesmärgid ka, kui kaugele sa jõuda tahad? Ja ma tahaks olümpiale minna, tapa jõuda,  väga vahva. Kas sina mäletad, miks sina omal ajal kahevõistlust armastasid,  miks sa sellega tegelesid, mis siin võlus? Tead, meil oli jumala lahe kamp. Ega seal muud ei olnudki. Just see, et sa lähed kolmekümnekesi näiteks laagrisse  ja tead siin. Äge na. Sul on nüüd pidurdamine, on selge, eks ju. Sahka. Ja rahulikult lahja. Jalgu laiali lase, eks ju? Niimoodi hoiad rahulikult ja tule ka jala üles,  siis eks ju rahulikult. Otse otse. Tubli poiss, tubli, väike poiss, väga hästi,  väga hea. Hurraa. Sealt need meie uued Levandid, Markvardid  ja Freimutid tulevadki. Kas sul on oma eeskujud ka praegu kahevõistluses? Ja kes sulle meeldivad? Kristjan Ilves, elad sa kaasa ka talle? Kuidas siis meelitada rohkem Eesti noori kahevõistluse juurde? Ei tea. Kas vanemad kardavad, et see on ikka õudne õudne hüppamine,  et see kohe hakkad murdma, aga see ei ole  nii hull ega pallimängu, see on palju rohkem neid vigastusi  kui meil siin, aga ma arvan, et mida rohkem nüüd siin  Kristjan poiss, meil. Meie Kristjan siin tegusid hakkab tegema,  küll siis tuleb seda huvi nagu rohkem ka. Ja algava arginädala ilmast räägib Martin Mileiko. Tere õhtust, homme läheb ilm otsapidi sulale  ja ka sajule, nimelt liigub aktiivne madalrõhkkond Taani  kohalt edasi Lõuna-Rootsi kohale ning tihedamad sajupilved  jäävad Skandinaavia kohale pidama, kuid ka meie ei jää  sajust päris puutumata. Tuul muutub taas tugevamaks, siia saabub soojem õhumass aga  tõstab õhutemperatuuri Lääne-Eestis nulli lähedale,  rannikualadel kohati üle nulli ning lisaks lumele võib tulla  ka juba lörtsi. Ülehomme liigub täituv tsüklon mööda Rootsit põhja poole  üles ning Läänemere idakaldale jääb mõju avaldama madalrõhulohk. Paiguti sajab veidi lund, kuid pilvede vahelt võib piiluda  ka juba päike. Kagu ja lõunatuul püsib puhanguline ning sulailm tekitab  meie teedel ka jäiteohtu. Aga sama päeval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm,  kohati sajab vähest lund. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, saartel aga tugevnevad  puhangud kuni 14 meetrini sekundis ja külma sisemaal miinus  neli kuni miinus kaheksa kraadi, saartel aga kohati miinus kaks. Homme hommikul sajab kohati lund, saju tõenäosus on suurem  eelkõige Lääne-Eestis. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti  kuni 15 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks  kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval jääb taevas valdavalt Sa va pilvesse,  mitmel pool sajab lund, saartel tuleb sekka  ka juba lörtsi ja puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 10  meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15  meetrit sekundis. See tähendab, et ilm muutub tuulisemaks. Õhutemperatuur on homme päeval null kuni miinus kolm kraadi,  seda siis Mandri-Eestis saartel. Aga soojakraadid juba pluss kaks kraadi. Teisipäeval ehk ka vastlapäeval on meil oodata tuulist  ja väheste sajuhoogadega, kuid pehmet talveilma. Öösel on külmakraade napilt ning päeval tõuseb  õhutemperatuur saartel ja ka Lääne-Eestis kohati üle null kraadi. Kolmapäeval muutub ilm taas jällegi külmemaks  ja vaiksemaks, kohati puistab vähest lund  ning temperatuurid langevad taas kindlalt miinus poolele. Välja arvatud muidugi rannikualad. Neljapäeval on ilm selgem, öösel võib külma olla kuni 16  kraadi ning päeval jääb temperatuur miinus kahe  ja miinus kaheksa kraadi vahele. Reede hommikul pöörab ilm sajule, kagutuul paisub tugevaks  ning kohati tuiskab. Öösel on külma veel kuni miinus kuus kuni miinus 15 kraadi,  päeval miinus kaks kuni miinus seitse pügalat,  samas läänerannikul tõuseb õhutemperatuur paar kraadi plussi. Nii et algav vastlanädal pakub meile nii pehmet sulailma kui  ka krõbedamaid kraade. Aitäh. Inimkond sai sel nädalal jälle osa kosmose ajaloost,  kui Ilon Muski firmale SpaceX kuuluv maailma võimsaim  kanderakett Falcon Hevi startis edukalt maailmaruumi viis  üksiti kaasa Muski loodud Tesla elektriauto,  kus kõlab David Boei lugu Space Oditi. Tõsi, esialgu pidite seal hakkama tiirlema Marsi orbiidil  ent sattus hoopis Jupiteri orbiidile, kuid uus tehnoloogia  on ajalugu teinud sellegi poolest. Head õhtut. Ja. Oma. Tere. Ega? Ja. A.
