Tere õhtust, Eesti vabariik saab mõne hetke pärast juba 100  aastaseks ja sellise suure juubeli eel vaadatakse  loomulikult pisut kaugemale minevikku ja ettepoole tuleviku  Meie räägime täna 200 aastaseks saavast Eestist. Räägime sellest, kas on neid siis sellel hetkel,  kes seda sünnipäeva saavad tähistada ja loomulikult ei ole  see muud moodi võimalik kui ainult eestlaste juurde sündides. Tänases saates sellest juttu teemegi, mismoodi  ja kuidas suurendada sündide arvu Eestis. Aga enne veel, kui see stuudio täitub siin debateerijate,  arvajate ja mõtteavaldajatega, teeme väikese sissejuhatuse  ja mul on väga hea meel, et siin on üks täiesti tavaline  Eesti suur pere kohal küll hetkel kolme lapsega. Laur, Liisi ja Liisbet on siin koos vanemate Rauli  ja Heleniga, aga siis väike loviis jäi täna hommikul haigeks,  see on seetõttu kodus. Kuidas Loviisi tervis on? Palavik on kõrge, aga küllap saab varsti terveks. Ühesõnaga, niisugune klassikaline gripi,  gripi ajavärk natukene. No kuidas teie suur pere sündis? Pean ütlema, et meil küll abikaasaga väga sellist kindlat  suure pere plaani ei olnud ühel hetkel kaks  siis kolm ja no loomulikult tuli ühel hetkel neli,  kuidas teie see lugu oli? Me ei peaks üldse vist suurpereks ennast. Neli last ei ole suur pere, et suured pered on suured pered  kui me Heleni kokku saime, küllap me mõtlesime,  et, et vast kolm last võiks meie peres olla,  et aga siis sündisid Lauri Liisi meil on kaks aastat vahet  ja ühel hetkel, kui nad olid sellised, siis juba nii,  et võiks äkki pesamunasid ka olla. Siis tuli meil Liisbett, meie esialgne plaan sai teoks  ja siis, kui natuke aega mööda läks, saime aru,  et ega siis see vahe on liiga suur ja Liisbet justkui  mängukaaslast ei ole ja ja siis tundus meil täpselt  samamoodi see neli täiesti loomulik jätk  ja nüüd ongi meil kaks paari. Elisbet, kas sina mäletad ka, kuidas loviis sündis,  millal beebi sündis teile perekonda? Tuleb meelde see aeg. No loomulikult, kelle otsus siis rohkem oli sellel hetkel? See oli ikka ühine otsus, sest kolm oli kohe alguses  ja ikka ikka ühine ja. Millised need ütleme, kui, kui suured teie enda lapsepõlve  perekonnad olid, kust te ise pärit olete? Minul on üks suur end nii, minul on õde ja vend,  kes on nooremad õde ja vend, nooremad, ehk  siis seal oli nagu kolm last põhimõtteliselt mina olin pesamuna,  miks teil siis sellise suurema pere loomine nii-öelda  plaanis oli ja, ja välja tuli? Niimoodi kuidagi oli selline mõte, et. Et me oleme ka niimoodi, mõtlesime kunagi,  et kaks, siis oleme justkui nullis, kui meid enam pole,  aga et võiks juba väike lisa ikkagi olla meist maha jääda,  nii öelda. Mingi väike raamatupidaja kirg lõi välja,  see kolm on juba plussis ja. No üldiselt, et lapsevanemad ikkagi ju teavad,  et kaks last on palju, see on täiesti selge,  et kaks last on palju, aga veel rohkemaks läheb ikkagi siis,  kui on kolm-neli ja sealt edasi. Mis olid need asjad, mida teie teada saite nii-öelda suure  pere elu kohta siis kui oligi juba neli last olemas. Eks me pidime ühe toa juurde ehitama endale elamisseni. See oli üks asi, siis saime väga selgelt aru,  et sellised kahekohalised sõiduautod meie peres ilusat  kupeed ei ole üldse teema, et et eks see korraldus Oleks ilus, võib-olla, aga ühesõnaga tegelikult auto suurem  auto oli kindlasti vajalik, aga, aga ma ei ütleks,  et midagi muud eriliselt kui lapsed on tublid ja,  ja lahedad ja see on meie elu täiesti loomulik osa,  et me kuidagi. Te olete kindlasti saanud seda oma sõpradele  ja tuttavatele rääkida ka, et miks see on hea,  kui kasvab peres kasvab neli last, mis see,  mis see pluss on näiteks nendele samadele lastele? Lapsed oskavad ise seda öelda. Nii, palun, Laur, miks see on hea, kui on sul kokku kolm õde,  mitte aga ainult üks. No rohkem inimesi, kellega saab suhelda ja rohkem mängukaaslasi. Väiksed, lihtsalt toredad. Arusaadav, väiksed eed on lihtsalt toredad,  Liisi, kuidas sinul oleks? Haiged see võib müramise käigus juhtuda,  nagu ma aru saan. Kas see on midagi ka peale nende kupeede,  mis on tulnud mille, millest on tulnud loobuda olles,  olles nelja lapsevanem? Mitte väga palju, et võib-olla üks kirg on meil olnud rahvatants,  et leida nagu selliseks ühiseks hobiks, kus me mõlemad oleme  kodust eemal aega on nelja lapse kõrvalt väga keeruline. Ja et regulaarselt, et aga, aga ma ei oskaks öelda,  et midagi väga erilist. Tantsust tuleb eemale jäänud. 90.-te algusest olen mina küll kõikidel pidudel käinud,  nii kaud, aamuse peod kui, kui, kui Soome peo oleme ikkagi  suutnud mobiliseerida oma rühmad selle võrra ühe majaga  ja kiire. No seal on lihtsalt talendikam, kes ei peagi proovis käima  ja mõni peab siis rassima selle. Aga jah, ja no mingi ühel peol oligi, et mina olin väikse  loviisiga ikkagi eemal ja, ja Raul käis,  et aga, aga nüüd järgmisele peole plaanime minna. Me hakkame siin kohe mõne aja pärast rääkima sellest,  et mis aitaks Eesti peresid suuremaks kasvada,  mis võiks olla see meie igapäevapoliitikas korraldatud teistmoodi. Et sünniksid mitte ainult esimene, teine,  vaid ka kolmas ja neljas laps, mis see võiks olla? Ma usun, et see võib olla, küsimus on pigem nendele nendele,  kel ei ole veel kolmandat last, et pigem,  et et mis see takistus tegelikult meil on,  et me oleme justkui selle künnise ületanud  või selle sammu astunud ja enda jaoks kuidagi selgeks läbi mõelnud. Et see on teie arvates kõige suurem küsimus saada kahe lapse  pealt kolme peale. Usun küll, et ma usun, et siuke kindlustunne on ikkagi see,  et et me peame tunnistama, et tõesti, et need ajad,  kui meil lapsed sündisid, et oli see siis õppelaenu lapse  sünni puhul, eks ole, selle osaline tasumine oli,  see oli see EVP-dega erastatud maade osaline katmine,  eks ole, oli et mingi kindlustunde otsib ikkagi selline  väike väike tugiikka. Seda proovime kindlasti tänases saates teha suur aitäh,  et tulite väikesele õele loviisile kindlasti tervitusi  ka ja ja lehvitus siit, aga suur tänu teile sissejuhatuse eest,  kell 21 40 kohe peale aktuaalset kaamerat  ja spordiuudiseid. Ootan teid vaatama täna õhtust saadet suud puhtaks.
