Veiko ütles teile jääkarukeeles praegu tere. Noh, see urin tere. Muideks jääkaru on väga võimas kiskja ja looduses ei ole  ühtegi vaenlast peale inimese, kes tema kodu kogu aeg  väiksemaks sulatab. On ju nii? Mina, mina olen mängult täna pisine eebi,  kes just. Just oi, panen tagasi. Just äsja sündis. Ja sina oled Veiko jääkaru ema. Ma proovisin, jah. Alustame alustame. On põhjapoolkera kõige põhjapoolsem punkt,  kõige külmem punkt ja seal elame meie jääkarud,  aga Antarktika on lõunapoolkera kõige lõunapoolsem punkt  ja seal elavad pingviinid, aga nendega meie kokku ei puutu,  sellepärast et seal vahepeal väga palju soojasid meresid  ja seal Oh sind küll, sul on juba nii huvitavad küsimused,  kallis pojakene, teised jääkarubeebid on sündides palju  väiksemad ja na. Ja ega ei näe üldse mitte midagi, aga sina küsid juba  nii huvitavaid küsimusi? No kuule, lapsekene, meie elame sellepärast siin külmas. Sest vaata, meil on nii paks kasu. Sest muidu kuskil soojemas kohas me lihtsalt sulaksime ära. Väga õige, aga kas sa tead, kallis pojakene,  mis värvi on sinu nahk jalge? No siin sa natukene eksid, vaata oma jala talla alt,  mis värvi su nahk on? Sa oled karvane, sellepärast me ju olemegi karvased,  et jää peal meie ei libiseks ja saaks joosta hästi,  hästi. Kiiresti. Aga meie nahk, kallis, pojakene on süsimust. Sellepärast on ta süsimust, et päike, kee,  kui päike paistab, siis meie süsimust nahk nagu kutsub seda  päikest enda poole ja meil on palju soojem niimoodi. Noh, mingi vastik lõhn on. Tead, pojakene, see on üks. Üks. Otsa lõppenud ehk siis surnud moske. Tead, mis, ma arvan, ma arvan, et ma lähen,  toon nüüd meile midagi süüa, sest kõht on juba üsna tühi. Ole sina siin ja oota vaikselt, kuni ma ära käin  ja pea meeles, kuigi sa oled väike. Vaata, ma tõin sulle väikese kalapojasöögi. Emme, sa käisin nii kiiresti ära. Ja ma suudan joosta väga kiiresti meie jääkarud võime joosta  kuni 40 kilomeetrit tunnis, see on peaaegu nagu autod linnas  ja hoolimata sellest, et me oleme nii suured Vaata, kui graatsilised me oleme, vaata,  mida ma kõike teha suudan. Ilusas natuke paksem olema, emme ja kullapojakene ongi nii,  et mu naha all peaks olema palju rasva, aga ma ei pääse  hülgeid püüdma, nad on nii kaugel, nii kaugel,  aga mina nii pikka maad ei jõua ujuda sellepärast et jääd  vahepeal ei ole. Just me, aga mul on ju kõht tühi. Ma saan aru, kullapoeg varem oli niimoodi,  et inimesed ei kütnud nii palju tehaseid,  kasutanud nii palju kilekotte, aga nüüd nad teevad seda  kõike ja selle tulemusena ilm ehk siis ka. Kliima soojeneb ja jää muudkui sulab ja sulab  ja hülged jäävad üha kaugemale ja kaugemale  ja kaugemale. Ma saan aru, kulla poeg, midagi ei ole teha,  aga tead, ma arvan, mida. Ja ma tean, ma arvan, et ma pean riskima  ja siiski võtma ette selle karmi teekonna proovimaks jõuda hülgeteni,  ole sina nii kaua tubli. Ära karda, näed, loe siin postiga tuli just täheke loe tähekest,  seal on väga vahva luuletus meie kohta. Aga järsku on midagi muud süüa? Sööme ainult käid, aita ole vale. Jääkaru jääkaru, jää nüüd juba tuttu, mine juba magama,  mine juba ruttu, muidu su memm pistab raginal pragama,  muidu su tahad. Paneb plaginal plagama, muidu su õde jääb õpetust jagama,  muidu supruut tõmbab uttu. Väga tore pilt. Oota, aga siin on hoopis pruun karu. Huvitav, kui ma ei oleks valge, kas ma saaksin  siis kusagil mujal elada, kus on rohkem süüa  ja poleks nii külm? Saingi selle hülge kätte. Jääkarud söövad küll väga-väga palju, aga nad ei raiska  mitte kunagi toitu sellepärast, et kõik see,  mis minul hülgest järele jääb selle söövad ära polaarrebased  ja ilma meie toidujääkideta sureks hoopis polaarrebased välja. Mu poeg on nii kaugele jäänud. Ma pean veel rohkem pingutama, et ujuda üle  selle lageda vee. Ojake kallis veel kõhmemaks. Ei ole midagi teha, ei ole midagi teha, aga ei ole  ka hullu, see ujumine. Ja ja jahipidamine võttis minult nii palju energiat,  aga näed, ma teen sullegi natukene hülgeliha. Lase hea maitsta. Emme, mulle meeldib meie kodu väga, mina ei taha,  et see üles sulab. Ja kullakene, aga kui inimesed ei lõpeta maailma kütmist  siis paraku see juhtub nii. Me elame ka siin või teine variant on ainult loomaaias. Vaata loomaaed on selline koht, kus ka annab kuidagimoodi elada,  näiteks minu õde Frieda elab loomaaias ja tal on  ka väga tore pojakene Aaron, kes oskab juba palju mängida  ja ujuda. Neil on seal väga tore, aga ma arvan,  et meil siin vabaduses on siiski palju toredam. Kahe jala peal kõndivad olevused. Aga tead, kui neil on mõnikord kaasas püss,  siis nad on väga ohtlikud. Sa pead olema väga ettevaatlik, aga ikkagi jäta meelde,  et meie oleme kõige võimsamad kiskjad siin planeedi siis. Niimoodi öeldakse, vaata näiteks loomaaias ei tohi mitte  keegi panna oma kätt puuri vahelt sisse kuidagi kuidagi lehvitada. Meid. Ja vaata, tead täpselt, eriti saia sa ei tohi toppida oma  kätt sinna puuri sisse. Mul see sõber Karl Robert rääkis, et kunagi ammu oli üks  jääkaru ühel külastajal käe kramps tera otsast hammustanud. Jah jah, muidugi, aga loomaaeda tasub ikkagi jääkarusid  vaatama minna, sellepärast et kuigi nad on kõige võimsamad  ja suuremad kiskjad on ikkagi see, et, et inimesed peavad  neid aitama, sest ilma meie pingutusteta nad enam niimoodi  lihtsalt ellu ei jää. Ja. Kuidas sul see kosüümis olla, kuule, ära räägi,  jääkaru kostüümiga on ikka väga palav olla,  ma võtan selle karu mütsi peast ära. Oh vaata, ma olen täiesti märg peast. Kuidas tead, mis see võib olla kliima soojenemise põhjuseks  ka kui sa nii kuum oled? Kliimatemperatuur tõuseb muideks saunas meeliviskamisega  ka Vei kah. Jaa, aga vaata, tegelikult on see niimoodi,  et kliima soojeneb sellepärast et inimesed tekitavad  selliseid sooje gaase, mis lendavad siis atmosfääri  ja lõhuvad seda õhukihti, mis kaitseb maapinda üleliigse  kuumenemise eest näiteks prügimäed, kus on igasugust  igasugust noh, sodi ja kõik, mis käärib,  tekitab sellist gaasi jah, et, et igasugused põlevkivi ga  kütmine ja see kõik on väga, väga, väga,  väga tõsine asi tegelikult. Jah, iga kraad, näiteks kui praegu peaks kliima soojenema  kaks kraadi, siis see tähendab seda kallid lapsed  ja timmu, et. Paraku võivad siis jääkarud täitsa välja surra. Oi, see on paha, ma, ma, ma tahaks ikka,  et jääkarust jääks ainult ma ei, ma ei taha seda,  et ainult mälestus jääb, et, et ma tahan,  et jääkarud ikkagi elaksid. Noh, elaks kasvõi siis loomaaias ja tean,  mis ma teen, kui ma võtan poodi muide alati kaasa oma koti,  ma ei võta sealt ühtegi kilekotti. Ja, ja muide veel prügi ma hakkasin ka sorteerima. Noh, et võimalikult saaks palju uuesti kasutusele võtta. Ja ma, ma, ma arvan, et kõik lapsed võiksid  ka seda teha ja, ja kindlasti on kõik jääkarud sulle väga  tänulikud ja, ja isegi pingviinid Antarktikas on  ka väga. Ja kui kõik lapsed niimoodi teevad, siis me saame näiteks  aastasadade pärast ka veel jääkarude päeva pidada  ja ma arvan ka ja nii, et aga lapsed, kellel on  siis võimalik loomaaeda minna, siis jääkarudele külla. Ja muidugi minge vaatama neid, sest nad on väga vahvad loomad,  aga nagu me juba ütlesime, et kätt kuskilt puuri vahelt läbi  pista ei tohi ainult kaugelt ikka ilusti vaatate. Nii on parem parem kass kui jääkaru vähemalt koduloomana. Mis sa tahad öelda midagi? Head aega lapsed. Veiko lehvitab.
