Täna ringvaates. Hispaanias on hirmsad lumehood Gröönimaal aga täitsa  kevadine ilm. Kuidas ennast veel kuu kestva pakase eest kaitsta? No mina söön palju sülti ja liha ja kala  ja mis müstilist ilma põhjustab. Mul on näiteks pootsmanniga oma kõne, nii et kui ta teab juba,  et ma elevandimaja poolt tulen, siis ma lasen ühte teatud  heli ja siis ma juba poole tee peal näen,  kuidas ta hakkab juba siluet siit mööda seda puuri äärt juba  liikuma ja ootama ja kõik. Tallinna loomaaia tiigreid ootab suur elumuutus. Missugune täpsemalt selgub kohe. Kuidas on nii ikka vanemad rahul tema karjäärivalikuga? Kas iiris teeb oma riided ise? Mis Frank ja Animal nii tõsine on? Need ja teised meie vaatajate küsimused. Esitame kohe Eesti laulu finalistidele. Tere õhtust, hea meel teid tervitada ringvaate stuudiost,  neljapäev ja märtsikuu on tänasega käima läinud. Ja ilm pakub tõepoolest vägagi kõneainet. Siberist Euroopa kohale jõudnud külma laine paneb paljud  eurooplased vägagi imestama, halvemal juhul halvab nad täiesti. Kus, missugune kliima praegu Euroopas ja siin lähipiirkonnas valitseb,  vaatame üle. Hispaania põhjaosas Baskimaal ja Kataloonias seisab suur osa ühistranspordist,  sest teed on kinni. Samuti on suletud koolid ja välja antud külmahoiatused. Üleni jäetunud. San Sebastiani rand näeb välja nagu lumekuninganna muinasjutus. Pakane ise on saanud aga kurja kuulutava nime idakolet. Parem pole olukord ka teistes kuurortites. Itaalia Riviera puiesteed on lumega kaetud Musta mere  kuurorti konstanta üleni jäätunud ning Aadria mererannik  lausa kinni külmunud. Kui suur osa Suurbritanniastki on kaetud lumekihiga,  siis Šotimaal jäid autod tuisu tõttu kiirteele lõksu. Mõned liiklejad hülgasid autod, et pigem jala tormi trotsida. Prantsusmaal Pariisis on tuhanded inimesed hakanud vabatahtlikeks,  et tänavatel elavatele kodututele peavarju,  tekke ja sooja jooki pakkuda. Poolas aga on pandud ühistranspordi peatustesse ahjud,  et liiklejad saaksid sooja hoida. Külmas hukkunuid loetakse riigis juba kümnetes. Itaalias Roomas nähakse pakases isegi head. Näiteks teevad turistidele rõõmu kuulsad purskkaevud,  millest paljud muutunud suurteks purikateks,  nagu ka haruldane võimalus kolosseumi ning teiste  vaatamisväärsuste ümber lumesõda pidada. Lapsi rõõmustavad ka suletud koolid, kuid suurem osa  Lõuna-Euroopast loodab siiski pakase kiiret möödumist,  sest nende kodud pole kaugeltki piisavalt külmakindlad. Miks selline jama siis juhtub? Palmid on lume all ja miks Gröönimaal on mururoheline? No kõige lihtsam või lõhi. Kas just lihtsam, aga lühem vastus on polaarpööris. Et see jagunes, lagunes kaheks. Selliseks keeriseks ja see siis muutis meil õhuringlus  täieliku selline polaarpööris tekib kõige lihtsam  või kõige lühemalt saab selgitada niimoodi,  et. Atmosfääris on nii-öelda õhujõed, neid nimetatakse  jugavooludeks ja need õhujõed hakkavad mõnikord vonklema,  tekivad sellised suured looked ja need looked  siis häirivad siis seda õhuringlus, mis seal meie kohal  siis on, satosfääris. Me vaatame ühte, siis stratosfäärilist atmosfäärilist liikumist,  meil on üks pilt olemas. Lähme siis ekraani juurde kohe, kui selle pildi,  mis siin siis toimub, see siis seletab seda sama asja,  mida te praegu rääkisite. Siin on siis Euroopa, siin me näeme siis Skandinaavia poolsaar,  siin on siis Eesti, näete, siin see paistab kõik,  ja siin need punased ja rohelised ja kollased asjad,  mida see punane värv. Et siin on siis õhuliikumine umbes 30 kilomeetri kõrgusest  atmosfääris ja mida punasem lillakam, seda kiirem nõhk  liigub ja tavaliselt peaks siin olema üks selline pööris,  mis liigub siis, kus õhk liigub vastu päeva,  aga siin on üks ööri. Just nimelt, et see siis polaarpööris jagunes kaheks  ja me näeme, et siimis siin Euroopa kohal on,  siin on hakanud õhk tavapärase siis Lääne-ida suunalise  liikumise asemel hakkama idas. Vastupidi, ta keerleb niipidi, muidu ta keerleb  siis niipidi. Kust ta selle külma õhu siis võtab siitsamast kuskilt,  mis see, no? Mis selle nimi on, et siit kuskilt siis võtab või? Tegelikult selline lugu, et see, need muutused jõuavad  kuskil kahe nädalaga maa nii-öelda maapinnale  ehk see jagunemine toimus juba veebruari keskpaigas  ja pärast seda siis hakkas õhu liikumine  ka siin maapinna lähedal muutuma ja siis see külm õhk hakkas  siit karamerelt ja Ütleme uraasia mandri sisealadel, siis, Kum Euroopa suur, miks ta niipidi tiirlema hakkas  ja miks kaks sellist pöörisse tekkisid? Jällegi need jugavoolud, et need jugavoolud lihtsalt nende  looked muutusid nii suureks, et nad lihtsalt häirisid seda  ühtset polaarpöör. Istume, miks nad muutusid nii suureks, miks selline protsess toimub? No mõnikord atmosfääris ütleme niimoodi,  sellised anomaaliad toimuvad just põhja poolkaare lõunakeral  on ainult üks juhtum teada 2012 sest lõuna poolkaral ei ole  nende neid mandrid ja ookeanid ei vaheldu. Meil siin põhja poolkeral on Euraasia manner,  Põhja-Ameerika manner, Atlandi vaikne ookean. Ja kui me siit kaarti vaatame, see on siis. Just nimelt ja, ja need jugavoolu looked tekivad just sellepärast,  et, et nende mandrite ja ookeanite vaheldumine  siis sama puu just nimelt ja õhu liikumise kiirus kuskil  seal üheksa või 10 kilomeetri kõrgusel ja võibolla kuni  kolm-nelisada kilomeetrit tunnis, erandjuhul isegi 700,  näiteks see roosakas seal Maroko lähedal on  siis kuskil seal kuni 700 kilomeetrit tunnis,  võib-olla see õhuliikumine? Saan aru, et sellega jamad üldse mitte ei piirdu,  et teie ilmaennustajad, ütlete seda, et see külm ilm,  mis nüüd alguse on saanud siin nädal või paar tagasi,  see jätkub ja kogu see märtsikuu tuleb selline jama. Jah, et tegelikult peaks meil olema ju soe talv,  et Atlandi ookeani mõju peaks olema ülekaalus,  aga nüüd just see anomaalia, see polarpööres jagunemine  siis muutis seda õhuringlust ja endine olukord taastub väga aeglaselt,  ehk ma arvan, et enne 20. märtsi siit mingit kevadilma küll  loota ei ole, et võib-olla märtsi lõpupäevadel aprillis läheb. Õhutemperatuur tõuseb üle null kraadi, ehk praegune prognoos  näitab ikkagi veel siin kahe-kolme nädala jooksul,  miinus viis miinus 10 kraadi, mõnel ööl võib-olla miinus 20 kraadi. Kindlasti te ei eksi ja no seda ei saa kunagi kindlalt öelda,  katsuge kuidagi, kas te saate midagi teha,  et nüüd nagu eksisin, selles prognoosis saab seda loota,  et võib-olla esimene sulatuleb 12. märtsil see on imetilluke  võimalus viis protsenti, võib-olla on see tõenä. Ai, kui halb, aga me käisime täna tänavatel inimeste käest küsimas,  missugused on nende igapäevased nipid, kuidas nemad  selle külma ilmaga, mis siis. Kestab nüüd kogu märtsikuu toime tulevad. Kuidas külmale vastu peate, kannan karupükse. Kas see on selline iga-aastane trend või on sel aastal? See on selline väga külmade ilmade trend,  aga juba päris pikalt kannan Liina viira Eesti maavillasest karupükse. Mina söön palju sült, tee ja liha ja kala. See aitab tege ka, kuidas külmale vastu peab? Ei, väga hästi, ma käin väga palju õues ja  siis ongi hea suusatamas ka, vahel aitab hoopis see,  mis need nipid on, kuidas ennast külma eest kaitsta. Aga ingveri teed sidruni ja veega? See aitab väga hästi. Ja töö, õnn ja armastus, kui on armastus,  on ka sees soe. No kas see külm on kuidagi muutnud igapäevast käitumist ka,  et ei lähe enam nii palju õue või midagi säärast? Ei ma maapoiss ja saan hakkama. Ei, ei külmikud maha murana ei ole gripis olnud veel see aasta. No kas see külm on mingid igapäevaseid käitumist  ka natuke muutnud või üldse ei mõjuta? Ei mõjuta, süda tuleb soojas hoida pärast teed kodus mett,  ingverit ma ei tea kaissu kallile inimesele,  siis on hea, kas on mingid nipid ka või on see kuidagi muutnud,  et nüüd sedate rohkem bussiga või, või püsib rohkem siseruumi. Tegelikult rohkem siseruumides vaheaeg on praegu,  aga me oleme mingi kaks õhtut juba kodus teki all olnud. Kuidas külmalt astu, peate? Pole ju külma? Pole külma see pole vanasti oli ja praegu ei ole külma. Nii et teie jaoks täitsa lust ja lille normaalne. Igatahes väga tore suhtumine Eesti inimeste poolt kliimasse,  on see siis kliima soojenemise, ma olen ikka öelnud,  et nii külm kui kliima soojenemise tingimustes pole kunagi. Kui varem meil siin Eestis olnud hea küll,  aga on tehtud modelleeritud ka, kuidas see polaarpööris  võiks hakata käituma? Kui nüüd tõesti see õhutemperatuur siin maapinna lähedal tõuseb,  et arvatakse, et hakkab rohkem neid sündmusi olema,  ehk talvel võivad ju meil siin Läänemere ääres minna küll soojemaks,  aga ka nende külmalainete tõenäosus võib  siis kasvada, kui neid anomaaliaid hakkab tõesti rohkem olema. Kas see tähendab midagi ka suve kohta, tähendab,  et sama vahva atmosfääri liikumine liigub siin niimoodi,  et meil ka juunis ja juulis hakkab lund sama. Jaa, juunikoht on tõesti, no mina ütleks niimoodi,  et juunid lähevad küll lumisemaks, aga mitte  selle nähtuse tõttu see poest ratasfääri äkiline soojenemine  ja see on ikkagi talvenähtus, mitte suvel. Et meil on ainult talvisel talvisel ajal sellist nähtust,  aga suvel ma võin öelda, et kui juuli, august lähevad kuumemaks,  siis juunis võib hakata rohkem lund sadama,  et 2014 meil lumesajud isegi eelmisel aastal esimese 100.,  et esimesel juunil oli Alaskivi lumesadu näiteks õigemini  märje lumesadu, nii et, et juuni muud on anomaalne kuu läheb  külmemaks pigem ja võib-olla isegi lumisemaks. Suur aitäh, nii halbu sõnumit poleks oodanudki,  aga kõik nad igatahes tuli, nii et taaskord kõlab  ka klassikaline lause, et suvi tuleb erakordselt külm,  aga õnneks lühike. Ants tuleb koolist koju ja räägib emale. Küll see meie õpetaja on ikka veider. Täna ta ütles mulle, et ma võtsin tal sõna suust ära. Kuidas ma sain seda teha, kui ma istun viimases pingis  ja käed taskus? Selliseid anekdoote rääkisid lapsed 30 aastat tagasi. Aga mis neid täna naerma ajab ja kas õudusjutt mustast  mustast käest on ikka veel õudne. See, mida te siin näete, on mitmik armastajast,  piiseksuaalse ja pimeda hanematus. Miks äherdune üritus toimus, saate peagi teada. Välismaalt on meil sõnumeid teisigi välisuudistes,  näete täna muuhulgas papist kelkude võistlust  ja joogat tegevaid põllumehi. Eelmisel nädalal toimus Ameerika ühendriikides iovas suur  papist kelkude mõõduvõtt. Juba neljateistkümnendat korda panid pered oma dekoreeritud  pillid rajale ning üritasid nendega võimalikult kiiresti  mäest alla saada. Kui autodeks ehitatud pappkelgud libisesid  siis kirju kaelkirjak ei tahtnud võõras kliimas küll kuidagi  edasi liikuda. Silotornist jooga klassi. Just nõnda kõlab hüüdlause, mis meelitab Põhja-Iirimaa  põllumehi enda jaoks aega võtma ning oma keha  ja meele eest hoolitsema. Kui Maikas oli üks esimesi osalejaid, siis tänaseks on  mitukümmend farmerit oma esialgsest skeptitsismist üle  saanud ning käivad agaralt vaid meestele mõeldud joogatundides. Näitus maailma kuulsast muusikust David Bost on ringelnud  juba aastast 2013 ja läbinud muuhulgas linnu nagu Pariis,  Tokyo ja Sao Paula. Nüüd on 2016. aastal surnud muusiku ehituse lõpppeatus. New Yorgis ja kõikidel külastajatel on võimalus näha Bo  karjääri puudutanud viitesadat eset, kuutekümmet,  kostüümi, pilte, käsitsi kirjutatud laulusõnu  ja hulganisti joonistusi ning maale. Korraldajad lubavad näidata ka 100 eset,  mida teistel näitustel ei olnud. Näiteks sädeleb sinist ülikonda tema sigi staras perioodist. Jätkame teadusuudisega, mis teeb rõõmu eelkõige neile,  kes kaotanud õnnetuse tõttu käe. Nimelt on üks USA ettevõte loonud uue põlvkonna käeproteesi  mis kasutab oma õla, küünarnuki, randme ja sõrmede lik kuma  panemiseks lihaste signaale. Oma erakordse tehnoloogia tõttu on moodne käsi saanud nimeks  Leuk viite na tähesõdade tegelase Lek Sky Walkerile. Bioonilise käe tootjad loodavad, et sellest saab suur abi  jäsemetest ilma jäänud sõjaveteranidele. Lõpetuseks toome krõbeda külma sekka aga pisut kirjut õiteilu. New Yorgi botaanikaaias valmistutakse parasjagu suureks orhideefestivaliks. Juba kuueteistkümnendat korda peetav üritus on tänavu eriti suurejooneline,  sest selle kuraator kuulus Belgia florist. Taani lost on välja valinud üle 7000 parasjagu õitsva taime,  lilladest õrnroosa de ja kollasteni välja. Hea meel tervitada stuudios järgmist külalist,  kelle käest saab kohe avanguna küsida. Mis on viimase aja kõige parem nali, mida te kuulnud olete? Ma ei tea, kas ta kõige parem on, aga kõige värskem,  mis ma sain, on täna ja see on ka hästi aktuaalne,  sest ta on seotud EV 100-ga ja see on, et  mis on EV 100 menüü see on siis kõigepealt väike jook,  siis paraad, siis magustoit. Ja nali oli seda, et tavaliselt on menüüs praad,  aga seal on paraad, aa, paraad. Tegemist on õpilaste naljaga, nii et seda on harjutud  rääkima õpilaste seltskonnas. Ei peagi võib olla vanem põlvkond aru saama. Välja kasvanud sellest vast, no tõepoolest me ei küsi seda  nalja mitte sellepärast, et pretendeerisid uueks stand-up koomikuks,  vaid te kogute kokku kooli folkloori ehk neid nalju,  mida lapsed nüüd ja praegu aastal 2018 omavahel räägivad. Kas see erineb kuidagi suuresti sellest,  no mida teie oma kooli ajal? Rääkisite võib-olla ma kõigepealt täpsustan,  et mitte ainult naljad, vaid selline hästi lai pilt sellest,  mida tänapäeva lapsed ja noored üldse mõtlevad  või tunnevad või usuvad, et seal on selline ankeet,  mida saab täita nii veebis kui paberil ja seal on  siis kõik see huumor, uskumused, siis ka hirmud,  kuidas inimesed ennast kaitsevad, milliseid üleloomulikke  kogemusi neil on esinenud, et selline põhjalik mängud. Et igakülgne pilt sellest, et mida siis tänapäeva õpilased teevad? On see midagi erinevamat kui sellest, mis lapsed 10 20  või 30 aastat tagasi arvasid ja tegid. Mõned asjad on vist, mis on läbi aegade olnud juba tuhandeid aastaid,  et ikkagi tänapäeva lapsed samamoodi kardavad pimedust  ja kummitusi. Aga mõned sellised üleloomulikud olendid on uued. Näiteks näiteks on tekkinud slenderman ja praegu on  lenderman ja praegu on näiteks killer klooni epideemia Hiller. See on kõige-kõige sagedasem olend, keda mainitakse nendes vastustes. Need on ilmselt siis kusagilt seriaalidest filmidest  ja niimoodi tulnud No hästi selge ongi see meedia mõju, et ilmselgelt tänapäeva  õpilased vaatavad väga sageli mitte eakohaseid,  seriaale, õudukaid ja sealt tulevad siis igasugused uskumused,  et ka reaalelus hakatakse siis kuskil pargis kohtama  sealsamas lendermanni. Või siis üksi kodus olles kostab nurga tagant krabinat  ja seal on mõni kummitus. No kummituse lood vist on ka ikkagi põlvest põlv  ja ma mäletan seda ikkagi oma lapsepõlvest ka,  et need kummituse lugudega sai 11, hirmutatud küll. No te võtsite kaasa terve laua täie asju,  ootamatult hakkasite kotist aga välja laduma  ja need on siis need naljad ja jutud ja lood,  mis on juba kaante vahele saanud. Kas te loodab, et nüüd, kui te kogute on tõesti tulemas  midagi nii palju erinevat, et mida juba ei ole kokku kogunud? Ei, no selle kraami ma võtsin kaasa, sellepärast et mõned  õpilased on küsinud, et noh, me vastame küll,  aga mis sellest siis edasi saab? Ja et siis on selline noh, valik selliseid võimalikke tooteid,  näiteks sellised kaardid, siin on kiirküsimused,  missugune kuningas murrab ise oma alamaid hiirte kuningas. Et sellised küsimused siis mõistatused, igasugused naljad,  näiteks seesama raamat, mille pealkiri on jänes,  hüppas kitse. Te teate, kuidas seda teha? Seda kitsehüppamise asja ma ei mäleta täpselt,  aga ma tean seda, et kuidas elevant, kuidas aru saada,  et elevant on külmkappi läinud? Sussid on ukse taga ja kuidas saab kaelkiire külmkappi? Teed ukse lahti, võtad elevandi välja, paned kaelkirjaku  sisse ja paned ukse kinni kuidagi niimoodi,  et üks selline väljund ongi siis sellised,  võib-olla populaarteaduslikumad laiemale seltskonnale  mõeldud siis raamatud ja igasugused, võib-olla  ka filmid, aga teine väljund on siis puhas teadus,  et näiteks siin on tulnukad ja internetilapsed on selline  uurimuste kogumik, et et midagi sellist tuleb  ka sellekordse selle kogumisaktsiooni lõpuks. Ja te hakkasite alles neid lugusid koguma,  24. maini on siis selline lehekülg nagu folkloore.eep? Sinna saavad lapsed, mis vanusest. Neljandast klassist kuni 12.-ni, siis nagu vanuse poolest,  aga et oodatud on ka kutsekoolide õpilased,  nemad siis on eeldatavalt kuskil umbes üheksanda klassi  vanuses ja siis ka venekeelset kava saab täita. Ja et võib-olla see ka, et miks me siis äkitselt nüüd seda  koguma hakkasime, et 10 aastat on üle 10 aasta möödunud  eelmisest kogumisest ja et selles mõttes üks selline laste  põlvkond on vahetunud ja et ühtlasi on kultuuripärandi aasta  Euroopa kultuuripärandi aasta. Et see, meie aktsioon on ka üks nende programmi osi,  et siis kõik asjad nagu kuidagi sobisid ja et praegu  siis kolme kuu jooksul, et võivad vastata  nii üksiküritajad või siis terved klassid,  terved koolid, et ootame siis põnevusisega juurde. No te saate kõvasti analüüsida neid tulemusi,  kui kõik lapsed nüüd hakkavad hooga kirjutama,  siis neid lugusid ei jõua te järgmise 10 aasta jooksul ära. Tegelikult see aktsioon algas alles mõni päev tagasi,  aga kuidagi on juhtunud, et juba praegu on  siis kogunenud mul päris mitusada sellist ankeeti  ja väga värvikad, huvitavad ja, ja mis veel väärib tähelepanu,  on see, et hästi avameelne on minu meelest see suhtumine,  et on mõned lapsed, kes ütlevad ka näiteks,  et noh, sellele küsimusele ma lihtsalt ei viitsi vastata. No täiesti arusaadav, et ma ei viitsi vastata,  mis on seda, et no mida ma väiksena mängisin. No aga näiteks kui küsida, et mis on su hüüdnimi,  et selline hüüdnimede teema on hästi populaarne,  et seda hea meelega seletatakse lahti? Kui teie enda lapsepõlvest räägime, mida te lapsepõlves  kartsite pimedust ikka sama asi ära hiiri. Hiirekassa on mööda läinud eaga saime praeguseid lapsi lohutada,  et see, et praegu kardate kummitusi ja mis neid tappeklounet  siis see läheb mööda. Ma arvan, et tänapäeva lapsi ei olegi vaja lohutada,  sest võib-olla mis torkab ka silma selles seekordses  materjalis on see, et lapsed on nii teadlikud enda kaitsmise viisidest. Et seal on nii üleloomulik kaitse kui sellised,  noh, täiesti konkreetsed asjad, et võtan sõbrad  ja bussi kaasa ja siis ei karda ma kedagi. Aga et hästi põnev on jälgida just seda üleloomulikku kaitset. Ja noh, minu arvates väga liigutav on see,  et näiteks paljud lapsed räägivad, nad tunnevad,  et nende surnud vanaisa kaitseb neid, ta liigub majas ringi,  nad märkavad mingisuguseid märke, et vanaisa jälle käinud  asjad üle vaadanud. Et selline nagu põlvkondade side ka siis,  kui inimene on siit ilmast lahkunud. Aga muidugi ka igasugused talismanid ja sellised muud kraamid. No jõudu, jõudu nende lugude kogumisel ja kokkukorjamisel  lapsed ja kooliealised, pange siis oma lood  ka teele ja kirja ja eks me siis näeme, mida te kardate  ja mille üle naerate aitäh tulemast. Unustatud sõda Ainar Ruussaar käis Ida-Ukrainas,  kus juba neljandat aastat käib relvakonflikt,  kes seal täna veel elavad.
