Kas seadsid ennast just kodus mugavalt teleri ette? Sule korraks silmad ja mõtle ruumile, kus sa viibid. Kas sul on seal hea ja soe olla? Kindlasti on sinugi kodus just praegu mingisugune küte sees. Täna teemegi selgeks, millega köetakse ja kust tuleb meie kodusoojus. Jah. Ei ole midagi mõnusamat, kui süüdata külmal talve õhtul  kamin ja nautida elusat tuld. Paraku ei ole see kindlasti kõige tõhusam viis,  kuidas tuba soojaks saada. Kuidas siis teha ikkagi nii, et talvel külm ei hakkaks? Tänapäeval on olemas tõesti väga palju erinevaid  küttelahendusi majades, kus puudub kaugküte. On kasutusel kas lokaal või kohtküte. Lokaalküte tähendab, et soojust toodetakse hoones kohapeal  aga kohtkütte puhul asub küttekeha selles samas köetavas  ruumis lausa kaks kolmandikku kogu tarbida vast soojuse,  st saadakse kaugkütte teel. Varsti selgitame juba täpsemalt, kuidas toimib kaugküte kuid  päris igaüks endale kaugküttepaigaldada ei saa. Miks siis mitte? Seda aitab selgitada Tallinna tehnikaülikooli professor  Jarek Kurnitski, kelle põhiline uurimisvaldkond on hoonete energiatõhusus. Kui me räägime Kaugküttest siis. Kaugkütte tänapäeval tehakse väga suures osas puiduhakke  põletamisel ja ka koos tootmisjaamades ja näiteks  ka prügi põletamisel, et tegemist on väga rohelise  ja keskkonnasõbraliku soojusega. Aga kaugkütte puhul on probleem selles, et ta jõuab väikemajadesse,  puuduvad lihtsalt trassid ja kaugküte, on selline tavapärane  moodsa korterelamu või ükskõik mis muu suure hoone lahendus. Nii et seda tavaliselt üks väike maja omanik,  tal ei ole isegi võimalik seda lahendus varianti kaaluda,  sest lihtsalt kaugküttetoru ei ole tema kodu juures. Ega ka ei tule. Sellistes majades tuleb teha valik lahenduste vahel,  milleks võivad olla erineva materjaliga köetavad katlad,  elektriküttesüsteemid, õhksoojuspumba või isegi  päikeseenergia kollektorid. Lahendusi on tõesti palju, kuid mis neist  siis ikkagi kõige parem võiks olla? Kaasaegses hoones on ka väga mitmeid variante,  kindlasti seal võib olla maasoojuspump, võib-olla õhk,  vesi, soojuspump, aga on võimalik ka pelletikatlaga  toimetada ja samamoodi teatud juhtudel võib kasutada  gaasikatelt nii et kõik need variandid on olemas  ja kõikide nendega saab ehitada kaasaegseid ligi null valge hooneid. Aga mida kujutab endast soojuspump? Kust see soojus siis tuleb? Maa soojuspump võtab oma soojuse maast ja tavaliselt on  horisontaal kontuur. Ehk siis on plasttorud paigaldatud pinnase sisse  ja sealt pinnasest seda soojust võetakse. Nüüd, kui on õhk, vesi, soojuspump, siis maja sees,  see paistab täpselt samasugune välja. Aga see soojuse allikas on välisõhk. Maasoojuse puhul saadakse energiat maapinda talletunud päikeseenergiast. Päike soojendab maapinda ja kogunenud energiat saab külma  ilma korral kasutada maja kütmiseks. Maapinda paigaldatud torustikus on külmumiskindel vedelik,  mis hoiab endas pinnasesse kogunenud soojust. Soojuspumba abil suunatakse see maja küttekontuuri näiteks radiaatoritesse. Aga kõik soojuspumba vajavad oma tööks muidugi  ka elektrit, mis samuti maksab. Seega on väga oluline teada, kui palju kuluks elektrit  sellise kütteseadme töös hoidmiseks. Kas sina tead, mis on soojustegur? Soojustegur on kolm, siis see tähendab seda,  et üks kilovatt-tundi elektrit, mida me kasutame  maasoojuspumba käitumiseks, sellest me saame kolm  kilovatt-tundi soojust ja soojuspumpade tööd hinnataksegi  aasta keskmise soojusteguriga, mis on põhinäitaja. Nüüd, kui neid seadmeid poes vaadata või kaupmehe käest küsida,  siis nemad tihti kasutavad standardijärgset soojustegurit,  mis on mõõdetud seitsme kraadise välistemperatuuri  ja küttevee temperatuuril 35 kraadi. Ja see on nüüd parim võimalik soojustegur,  mis ühe sellise õhkvesi soojuspumba puhul saadakse. Aga kui teha seda ostuotsust, siis tuleb kaupmehe käest küsida,  et mis on see keskmine soojustegur minu majas,  kui soojuspump on paigaldatud, kas on see need radiaatorid  siis mis tulevad, kas on see põrandaküte,  mis seal on ja mis siis tuleb aasta keskmine soojustus  ja see võib olla poole väiksem. Soojuspumbad on heaks kütte lahenduseks,  kuna need ei saasta linnaõhku. Aga linnades ja tiheda asustus ega piirkondades on siiski  kõige levinum kaugküte. Eestis on enam kui 200 asulat, mille tänavate all kulgeb  kaugküttetorude võrgustik. Kõige suurem neist asub Tallinnas ja nende torude kogupikkus  on 438 kilomeetrit. Niisama pikk oleks sõit Tallinnast Võrru  ja tagasi. Kas sa kujutad ette, et nendes torudes on korraga  nii palju vett kui mahuks maast katuseni? Olümpiahotelli? Seda küttetorustiku sa muidugi linnas ei näe,  see lookleb sügaval teede all. Varsti näitan sulle, kuidas seda ehitatakse  ja kui suured need torud on. Aga mis on siis kaugkütte eeliseks? Sellele küsimusele teab vastust Tallinna tehnikaülikooli  dotsent Eduard Latõsov, kelle uurimisvaldkonnas on just kaugküte. Oluline, kas tegemist on lokaalküttega või kaugküttega,  eesmärk on sama. Aga nendes piirkondades, kus on suurem soojustarbimine  ja soojustarbijaid on rohkem ja nad on rohkem  kontsentreeritud siis seal tasub mõelda kaugkütte peale. Peamine eelis on seotud säästuefektiga ja mastaabisäästu efektiga. Suuremate seadmete ühikvõimsused on oluliselt väiksemad kui  väikse seadmete omad ja on mõistlik ehitada üks suur seade,  see läheb odavam kui mitu väiksemaid. Lisaks sellele on kütusehinnad oluliselt väiksemad. Kui igaüks ostab endale gaasi, siis selle gaasi hind on  veidike kõrgem kui osta hulgiga. Ja täpselt sama lugu on ka näiteks hakkepuiduga. Mastaabisäästu efekt mängib suurt rolli. Sellepärast ongi see linnades nii levinud. Aga kust tuleb see soojus, mis kaugküttevõrgu kaudu  majadesse jõuab? Nagu juba sõna kaugküte viitab, siis toodetakse soojust  kusagil kaugemal. Selleks on kaugküttejaamad ja katlamajad,  millest saab alguse ka kaugküttetorude võrgustik. Kaugküte tasub ennast ära siis, kui ühes piirkonnas on  piisavalt palju tarbijaid ehk soojust vajavaid maju. Kui ühel alal paikneb tihedalt palju hooneid,  on torustiku ehituskulud madalamad ja vähem soojust läheb  ka teekonnal tarbijateni raisku. Ja isegi kui sinu kodus ei ole kaugkütet viibib päris  kindlasti aeg-ajalt mõnes hoones, mis on just niimoodi  soojaks saanud. Näiteks on sellisteks kohtadeks koolimajad,  kontorihooned, haiglad ja kaubanduskeskused. Oled sa kunagi mõelnud, kuidas need ruumid soojaks saavad? Kohe näitangi sulle, kuidas töötab kaugküttejaam? Parim viis küttevõrgu jaoks soojust toota on  koostootmisjaamades sest sealt saab korraga  nii elektrit kui soojust. Miks see kasulik on? Koos tootmisjaamade me suudame elektrit ja soojust koos  tootes kasutada ära selle kütuse kõige efektiivsemal moel,  ehk siis kasuta selle kütuse täielikult ära. Ehk siis kasutegur on ligi 100 protsenti,  kogu selles kütuses olev energia muudetakse kasulikuks energiaks. Siit samast jaamast saabki alguse soojuse teekond paljudes kodudesse. Aga kas sa oskad arvata, millega siinseid katlaid köetakse  või kui palju kütust kulub selleks et varustada soojusega  ligemale 4000 Tallinna ja Maardu hoonet Läheme  ja vaatame, kuidas see jaam töötab ja mismoodi jõuab soojus majadesse? Kahest väo koostootmisjaamast tulebki 45 protsenti kogu  Tallinna soojuse, st aga mis sa arvad, mis on peamine kütteallikas,  mida selles koostootmisjaamas kasutatakse? Kas said siit juba vihje? Jah, tõepoolest, küttematerjalist on suur enamus  ehk 90 protsenti hakkpuit. Lisaks kasutatakse freesturvast. Sügisel ja talvel on korraga töös mõlemad jaamad  ja keskmiselt saabub ühes tunnis siia kaks veoautokoormatäit puiduhaket. Ühe jaama jaoks on vaja lausa 27 koormat ööpäevas. Jaamas jookseb hakkpuit liini mööda juba edasi küttekoldesse,  kus seda ööpäevaringselt põletatakse. Kuumusega aurustub kateldes olev vesi. Kas sa kujutada ette, et nendes kateldes on temperatuur  lausa 850 kraadi? Ühes koostootmisjaamas siis. Muundatakse selle puitkütuses sisalduv energia. Kasulikuks energiaks soojuseks ja elektriks. Ja see toimub läbi puidu põletamise. Ehk siis meil on jaamades puidu põletamise seadmed. Ja seadmed, mis toodavad kõrgetel parameetritel auru Mille abil me saame toota elektrit ja sellest kondenseerunud aurust,  kui ta on elektri ära tootnud. Me toodab soojusenergiat, mis siis võrgupumpadega suunatakse kaugküttevõrku. Kogu seda. Protsessi hoitakse üleval siis puiduhakke energiaga  ehk siis põletada puiduhaket. Me lisame sellele ringprotsessile energiat. Vaatame selle protsessi siis veel kord üle. Tähendab, et küttematerjali põletamisel vabaneb tohutu hulk energiat,  mille tulemusel tekkinud kuum veeaur ajab ringi  elektritootmise turbiine. Selle sama protsessi käigus kondenseerub kuumaur uuesti veeks. Aga selles on veel nii palju soojust, et seda saab  kaugkütteks ära kasutada. Kondenseerunud vesi liigub läbi soojusvaheti,  kus selle soojusenergia kandub üle kaugküttevõrgus  ringlevale veele ja nii asubki soojust eele majadesse üle linna. Kas sa panid tähele, et kogu see protsess toimub siin jaamas  justkui iseenesest. Kuidas on see võimalik? Kogu selle protsessi juhtimine on läbinud Suure evolutsiooni ehk siis me kasutame väga palju automaatjuhtimist. Siin nende arvutite ja laudade taga toimubki kahe jaama töö juhtimine. Seda teevad korraga vahetuses kolm operaatorit 24 tundi  ööpäevas seitse päeva nädalas. Nendel meestel tuleb jälgida näiteks veeauru temperatuuri  ja rõhunäitajaid. Kuidas ma tean, et kõik on korras ja jaama töö toimub õlitatult? No ei esine, ei mingeid häireid ja suuremalt osalt ajast,  automaatika hoiab kõike nii nagu peab. Kui on kõrvalekaldeid, siis on meie meie töö neid  likvideerida või, ja siis tagasi tuua sinna,  kus nad olid. Vahest osa asju me muidugi oleme võimelised juba ennetavalt  ära nägema. Tänapäeval on tõesti kasutusel kaasaegsed süsteemid,  mis teevad juhtimiskeskuse töö oluliselt lihtsamaks. Aga kas sul on aimu, milline nägi välja kaugküttejaama töö  aastakümneid tagasi? 1900 kaheksakümnendatel nägi jaama juhtimiskeskus välja  hoopis selline. Muidugi oli küttesüsteemide töö sujumine igal talvel põletav küsimus. No erujaam on talveks korralikult ette valmistunud,  võib öelda kõige külmemal perioodil. Kui miinuskraadid on alla miinus 20 Siis maksimaalne võimsus, mida me üldse saame anda Lasnamäele,  tarbijate seisukohast oleks 70 gigakalurit tunnis. Kui suur on temperatuur, millega praegu läheb vesivõrku? Temperatuur antakse meile ette soojusvõrkude dispetšer  talituse poolt ja käesoleval momendil on see etteantud  temperatuur 112 kraadi. Kas sa oskad arvata, millal hakati Tallinnasse  kaugküttevõrgustiku rajama, mida sina pakuksid? Ma annan sulle mõned variandid. Kas see võis olla 1924. aastal või hoopis 1959. aastal,  või siis 1973. aastal, kui valmisid esimesed hooned? Lasnamäe esimeses mikrorajoonis? Tegelikult alustati küttevõrgustiku ehitust juba 1959.  aastal kesklinnast, hiljem on seda järjest laiendatud  ja tänaseks on ühendatud võrgustik, mis kulgeb üle linna  mustamäest Lasnamäeni. Lisaks kahele juba nähtud kaugküttejaamale toodetakse osa  Tallinna ja Maardu soojusest veel Iru tehases  ja väiksemates katlamajades üle linna, mis on kõik ühenduses  sellesama kaugküttevõrgustikuga kohe uurimegi,  kuidas seda torustiku ehitatakse ja kuidas rändab soojus  meie majadeni. Kas sina tead, kui suur võib olla üks kaugküttetoru  mis on maa-aluste torude maksimaalne läbimõõt on see 20 50  või 120 sentimeetrit. Mida sina pakuksid? Kaugküttetoru võib olla lausa nii suur kui 120 sentimeetrit. Siin vahetatakse välja lõiku kaugküttevõrgu ühest kõige  olulisemast osast peamagistraalist ja selle toru läbimõõt on  lausa 80 sentimeetrit. Põhimõtteliselt on tegemist küttevõrgu peateega  ja siit hargnevad välja omakorda kõrvalteed  ehk väiksemad torud. Kaugküttetorude vahetamisel või võrgu laiendamisel ei saa  ettevõte lihtsalt endale sobival hetkel koppa maasse lüüa. Enamus torustikust paikneb ju tänavate all. Nii planeeritaksegi töid väga pikalt ette  ja tavaliselt vahetatakse torusid just seal,  kus on ees ka teede remont või näiteks vajavad veetorude uuendamist. Talvel väga suurte miinuskraadidega reeglina selliseid töid  ei tehta, et tehakse ikkagi ilma pehmenemisele. Ja, ja suvisel perioodil noh, on loomulikult see Kõikvõimalike remontide ja renoveerimistega seonduvad tööd  oluliselt mahukamad, et noh, tegelikkuses ongi võimalik  ainult ainult soojusvõrgu renoveerimistöid suveperioodil  läbi viia, et kui kui tarbijate soojusvarustust  või küte küte ei ole tarbijatel töös, et et see periood on  üsna lühike, ütleme kuskil mai keskelt kuni kuni septembri  keskpaigani Aga miks on vaja neid torusid välja vahetada? Seni on kasutuses väga palju nõukogudeaegseid torusid,  mille kvaliteet ei ole tänapäevastega võrreldav. Vanade torude puhul läheb rohkem soojusenergiat kaduma. Soojuskadu jah, on paraku sellises mahus soojuse ülekande  puhul paratamatu, et nagu teada, isegi termoses jahtub,  tee ajapikku maha, et et sama lugu on ka soojustarustikega soojuskadu,  ütleme eelkõige sõltub siis soojusisolatsiooni kvaliteedist  mis tänapäevastel torudel on juba tegelikult vägagi hea. Noh, nõukogudeaegse torude puhul oli ta ilmselgelt kehvemad. Et võrdluseks, et kui, kui asendada nõukogudeaegsed  torustikud tänapäevaste niinimetatud eelisoleeritud torudega,  et siis see soojuskao sääst sellel konkreetsel lõigul  võib-olla seal kaks kuni kolm korda, võrreldes eelmise olukorraga,  et suuremate magistraallõikude puhul võib ta seal ulatuda  isegi nelja kuni viie korrani. Aga kas tõesti voolabki nendes torudes päris tavaline vesi? Kaugküttevee puhul on veel oluline ära märkida,  et see vesi on tegelikult, mis seal kaugküttevõrgus ringleb,  on keemiliselt töödeldud, see tähendab sealt on eraldatud  hapnik mis põhjustab korrosiooni. Samuti on seal eraldatud magneesiumi ja kaltsiumi osakesed soolad,  mis, mis siis põhjustavad katlakivi, nii et tegelikult see  vesi on pehmendatud ja ja ta ei, ei ole küll mürgine,  aga ka juua teda ei, ei soovita. Samuti lisatakse sinna kontrastainet, et,  et see vesi on üldiselt roheline. Et kui on näha kuskil mõne mingeid rohekad,  lekked, et siis on teada, et kas see on leke kuskil kaugküte süsteemis. Kuidas siis ikkagi jõuab see soojus võrgus,  ringlevast, veest, majadeni ja meie radiaatoritesse? Iga hoone on kaugküttevõrguga ühenduses oma soojussõlme kaudu. Selline soojussõlm asub igas kaugküttega hoones. Köetava majaga on ühendatud kaks toru, millest üks juhib  kuuma vee sisse ja teine jahtunud vee tagasi võrku  ning seejärel juba katlamajja või koostootmisjaama. Kui soe jõuab majani, siis hoonetes reeglina on sõltumatu  ühendusega soojussõlmed, mis tähendab siis seda,  et. Majasüsteem ja soojusvõrgu pool on omavahel eraldatud soojusvahenditega. Soojusvõrgu vesi voolab läbi hoone soojustahetite annab seal  edasi soojuse hoonesisesele kontuurile. Ja maja kütmine toimub siis juba läbi hoone sise kontuuri  läbi radiaatorisüsteemi. Kas panid tähele, sinu maja soojussõlmes toimub soojusvahetus. Mida see täpsemalt tähendab? Soojusvahetuse käigus kandub soojusenergia ühelt allikalt  teisele seega ei jõua sinu radiaatoritesse mitte sama vesi,  mis küttevõrgus ringleb. Vaid kuumus kandub üle majasisese küttesüsteemi veele. Kui see vesi on soojenenud, pumbatakse seda ringi torustikus  ja radiaatorites. Niimoodi jõuabki soojus sinu tuppa ja kui varbad külmetavad,  võid igal hetkel neid mõnusasti radiaatori ääres soojendada. Või oled sina hoopis üks nendest, kes armastab talvel  ka aknaid lahti hoida? Kui tihti mõtled sina ruumi temperatuuril,  kus sa parasjagu viibid? Kui soe või külm on praegu sinu toas. Tavaliselt mõtleme ikka sellele siis, kui hakkab liiga palav  või on liiga külm. Meie kliimas elades oleks mõeldamatu elada majas,  kus puuduks küte. Aga kuidas siis ikkagi seda soojust toas hoida,  on üks võimalus soojusenergiat säästa, mis kehtib  absoluutselt iga maja puhul sõltumata sellest,  milline on peamine küttelahendus. Iga küttelahenduse puhul on oluline see,  et see küttevajadus oleks võimalikult väike. See tähendab, et on vaja soojustagastusega ventilatsiooni,  on vaja õhupidavat hoonet ja on vaja ka hästi soojustatud välispiirdeid,  mis siis tähendab, et peavad olema head aknad,  hästi soojustatud seinad, hästi soojustatud katuslaed,  hästi soojustatud põrandad. Tähendab, et maja korralik renoveerimine on esimene  ja kõige parem viis, kuidas soojusenergiat kokku hoida. Vanad majad lasevad rohkem soojust läbi ja  nii köetaksegi justkui välisõhku. Igor on oma maja korteriühistu juhatuse liige  ja tegeleb ka erialaselt kortermajade renoveerimiseks ettevalmistamisega. Tema enda kodumaja on hiljuti läbinud täieliku remondi,  mille käigus soojustati maja seinad ja ka katus. Vahetati välja aknad, paigaldati ventilatsioonisüsteem  ja uuendati ka küttesüsteem. Tulemusena on see, et majas siis praegu räägime ikkagi päris  aastaringselt ei ole veel täis, aga räägime ikkagi kuskil  energiasäästlikil 50 protsenti ehk ja korterelamutest  nii suurtel see energiasäästlikelikult tuleb  siis kaugküttest. Kui kaugküte on mõistlikult ja targalt rekonstrueeritud,  siis siin isegi paremad majad siin ikkagi jooksevad 60  protsendilise säästu peale. Aasta lõikes ma vaatasin, et see on langenud  siis kuskil, kui enne majal oli kuskil 540 megavatt-tund  siis nüüd kui aasta see 2016 kütteperioodi lõpp  ja 2017 algust võtta, see on langenud kuskil 250. Iigori majas on remondi järel toimunud palju silmaga  nähtavaid muutusi. Aknad ei ole enam nii palju lahti. Sooja temperatuuri korteripoistelt ei saa enam reguleerida  nii üles, ehk see on ainult kuni 23 kraadi. Siis sundventiil ju võtab selle temperatuuri korteri  põhiselt maha, üle ei saa inimene enam reguleerida enda sooja. Sellest kaob ka vajadus välisõhku kütta ehk  siis akna lahti tegemisega, et. Paljudes vanades kortermajades ei ole võimalik hoida kõikjal  sama temperatuuri ja nii võibki juhtuda,  et mõnes korteris on liiga jahe aga teistes jälle liiga palav. Ühtne temperatuur ja see kõik asi ongi see tegelikult  inimeste enda rahulolu kõige suurem tegelikult on see,  et keegi inimene ei tunne, et ta kuidagi teisest ebavõrdne on. Ehk vanasti oligi siis alumised, ülemised otsmised,  korterid, Nemad olid paratamatult kehvemas olukorras,  see oli nii külm lihtsalt. Ja siin mina, kes keskel elan, ütlesin kogu aeg,  nalja teete, mul on 25 26 kraadi sooja toas,  et et mis asja, et keerake siis öeldakse,  et keerake peale, aga see ongi tegelikult  siis see kogu süsteem oli siis tasakaalustamata  ja seda ei olnudki võimalik enam tasakaalustada. Kõige suurem mure, mis tegelikult on korterelamute. On inimeste enda tegevus ikkagi, et küttekehasid vahetati  iseseisvalt ehk kogu tasakaalustusasi on välja viidud  ehk küttesüsteemi ei toimi, kui üks keha enam majas? Ikka väga tähtis rolli mängib inimeste enda tegevus ikkagi  nende asjade juures, et. Väga palju aitab energia säästmisele kaasa see,  et hoone soojussõlm on heas korras. Mida madalam on kaugküttevõrku tagasi mineva võrguvee temperatuur,  seda vähem läheb ka soojusenergiat raisku. Tänapäeval ehitatavad uued hooned planeeritakse väga  energiasäästlikud ja valida saab paljude erinevate  küttelahenduste vahel. Näiteks võib soojust toota päikesekollektorite abil  või paigaldada hoopis maasoojuspumba. Kuid meil on endiselt väga palju kaugküttega varustatud maju  ja tegelikult liitub sellega ka järjest rohkem uusi  piirkondi ja hooneid. Näiteks Tallinna linnas ehitatakse igal aastal juurde umbes  neli kilomeetrit kaugküttetorustiku. See on ju üsna mugav ja lihtne, kui ei pea ise kütmisega  vaeva nägema. Aga mida saaks teha, et kaugküte tulevikus veelgi? Eks muuta, mida me mõtleme ka efektiivsuse all,  kui mõtleme keskkonda, siis kindlasti rohkem taastuvkütuseid  ja rohkem koostootmist siis on CO kahe heitmed on meil  väiksemad ja meie tarbime vähem kütuseid. Aga kui mõelda hinnast, siis noh, tuleb valida odavaid  kütteallikaid ja kindlasti siis noh, kasutada rohkem neid  ja puiduhakke sobib selleks väga hästi veel efektiivsuse tõstmise. Selline meede või tegevus on kaugküttetrasside soojuskadude  vähendamine ja need soojustrassid, see on üks kaugkütte  omapära ja kindlasti sellega tuleb tegeleda  ja sellega praegu tegeletakse. Kõvasti. See viimane nõuanne vähendada soojuskadu kehtib tegelikult  ju igaühele Ühele. Mida vähem laseme väärtuslikku soojust niisama raisku,  seda soodsam on meie küte ja olenemata sellest,  milline on sinu maja ja küttesüsteem, saad soojusenergiat säästa. Proovi näiteks leppida 22 kraadise toatemperatuuriga 23  asemel ja oledki juba väga palju võitnud.
