Kokkuvõttet tehti Natura 2000 alaprojektist test mar, mille eesmärk ongi teha kindlaks uued võimalikud kaitsealad meie rannikuvetes ja suuremates veekogudes. Kas võime siis rannikualade merepiirkondade praeguse seisundiga rahule jääda, Markus Vetemaa mereinstituudist. Me ei saa väga rahule jääda. Me peame mõistma seda, et tegelikult, kui me näeme seal mingisuguseid probleeme, siis me peame kõigepealt vist natuke laiemalt mõtlema, et Läänemere seisund on viimase paarikümne aasta jooksul noh, võiks ütelda viimase 50 aasta jooksul oluliselt muutunud ja võib ütelda ka halvenenud, kas muutunud või halvenenud, tan muutunud eutrofeerumisest suunast, kui ma konkreetseid näiteid toon, siis näiteks mis puudutab kalandust, siis üks, 50 60 aastat tagasi oli Eesti rannikumeres päris palju mere siia koelmuid, need meresiia koelmud on tänaseks suuremast, osalt on nad kadunud, on jäänud mõned üksikud, näiteks nagu Ruhnu saare Kreeta krundi lähedal on jäänud Kuusnõmme laht Saaremaal ja mõned veel, et kui me läbi vaatevinkli vaatame, siis noh, me ei saa loomulikult päriselt rahule jääda, me peame ütlema, et noh, teadlased peavad siinkohal ütlema, et tõepoolest on midagi vaja ette võtta Läänemere üldise seisundi muutuseks. Praegu on Natura 2000 kaitse all küll mitukümmend mere- ja rannikukaitseala ning igasuguse majandustegevuse läbiviimiseks peab eelnevalt läbi viima ka keskkonnamõju hinnangud. Samas pole me aga kaitstud majanduspiirist väljastpoolt tulevate ohtude eest, nagu seda naftatankerid. Markus Vetemaa loodab ette Natura 2000 aitab Läänemere riikidevahelist koostööd tõhustada. Üldisele võrgustikule tasuks siiski suhteliselt positiivselt vaadata, et Natura 2000 võrgustik ise on ju üle ja, ja see põhimõtteliselt peaks nagu tagama ikkagi selle, et ei ole nii, et meie otsustame näiteks Liivi lahes ühte asja ja ta ütles, et otsustavat teist asja, nii et selles selles mõttes on meil meil koostöö olemas. Aga noh, paraku me teame, et Läänemere ääres on ka riik kes ei kuule Euroopa liitu ja kes tegeleb viimasel ajal väga. Tegelikult on muidugi kogu aeg tegelenud väga intensiivselt naftaproduktide väljaveoga ja minul isiklikult küll mitte administraatorina või riigiametnikuna, vaid lihtsalt teadlasena. Mulle tundub, et et selles osas on see kaitse ikkagi nõrk Venemaaga näiteks selliseid täiesti vettpidavaid kokkuleppeid, mis oleksid igati rahuldavad, mis tagaks näiteks selle, et mingisuguseid laevaõnnetusi meil noh, sisuliselt juhtuda ei saa, noh, selliseid, selliseid ma ei näe, nii et ma näen, et olukord paraneb ja ma loodan, et ta jääb paranema, aga väga hea seisundi saavutamiseks ilmselt läheb veel päris tükk aega.
