Noorte tõsine mure kliimamuutuste pärast. Kes siis peaksid seda talutama tuleviku pärast,  kui noored no kõik tuleb ikka hoolikalt läbi kaaluda. Uisapisa ei saa otsuseid vastu võtta. Juhuslik fotoklõps avas noorele loodusuurija karjääri. Oi ja harakad võõra söögilaua ääres. Kes ütles, et Eestis korralikku talve pole? Täna öösel oli 20 kraadi külma ja meie läheme matkale kuid  hakkame rääkima hoopis kliimamuutustest. 11. klassi poistel, Mihklil ja Andresel kulub iga vaba hetk  ka koolivaheaeg looduses matkamiseks. Külm talveilm pole mingiks takistuseks. See pluss paar kraadi ja sellega ei ole eriti mõtet matkata. Sest et noh, ausalt öeldes on siis veel külmem kui praegu,  sest et kui sa ikkagi oled märgmatkal siis  ega see ei ole Et see miinus 20 lähedane, nagu meil täna on,  on selline mõnus või see on üpriski mõnus  ja sest täiesti kuiv on. Kui pikalt te tavaliselt neid matku teete? Ütleme niisugused neli päeva oleks ikka üsna hea,  et Eestis üldiselt me katsume teha umbes nii,  et et asustus siiski on üsna tihe. Et siis katsuks kuidagi niimoodi, et oleks nagu enam-vähem  asustamata ja palju loodust. Et siis nagu väga pikkasid, matkasid ei õnnestu. See on ikkagi võimalik teha, et neli päeva enam-vähem metsa  sees neli päeva, kui hästi valida marsruut,  siis ikka veab välja, jah. Eesti suuremad matkateed Iklas, Oandusse  ja pera külas tähijärveni on juba läbi käidud. Tihti põigatakse hoopis rajalt kõrvale ja avastatakse  tundmatuid kohti, mis ei pruugi iga kord õnnestuda. Üks kõige sellise lollimaid ideid oli meil ükskord,  kui me mõtlesime Põltsamaa jõge ületada,  sest et Andrel oli vaja kiirelt koju saada. Ja siis me ehitasime reaalselt nagu rontidest parve. Tõmbasime Nailoniga kokku ka ja aga õnneks jäi see parv ikkagi. Jõe äärde kinni ja, ja ma ei ületanud seda,  sest et tõenäoliselt me ei olekski ületanud seda. Nii et alati see nii-öelda otse minemine ei ole ikka hea mõte,  eks. Ei ole jah, kõik tuleb ikka hoolikalt läbi kaaluda,  et uisapäisa ei saa otsuseid vastu võtta,  eriti kui sa oled eemal ja üksipäini. Kuulge, aga kui te käite niimoodi neli päeva järjest matkal  kuskil suvalises kohas, mida te teete või mõtlete  selle aja jooksul siin? Nagu mets, ongi aeg iseendale, lihtsalt sa mõtled oma enda mõtteid,  mis sul on muidu argielus jäänud mõtlemata  ja siis tegelikult selle matkamise väärtusest sa saad ikkagi  kõige rohkem aru siis, kui sa päeva lõpuks jõuad sinna sihtpunkti,  paned asjad maha, paned laagri üles, võtad oma priimus välja,  teed süüa ja ja siis sa tunned, et elu on lihtsalt lill. Nii teeme ka meie, enne kui külmast päris kangeks jääme,  otsime endale lõuna koha ja paneme priimuse tulele. Mis siis menüüs on, täna on söögiks tatrapuder  ja kontsernid. Me paneme need kokku ja lükkame natuke vaprikat  ka juurde ja puljongit ja kõik veevarud tuleb endaga ööseks  magamiskotti panna. Sest muidu läheb jäässe. Aga kas vahel on niimoodi, et tuleb lund panna hoopis? Seda seda on ja juhtunud ja seda tulebki üldiselt teha. Et lund ei tasu süüa otse sellega kulutab väga palju energiat. No kui te rääkisite, et Eesti lumest saaks  ka teha matka jaoks seda toiduvett, siis varsti võib-olla  Eestis enam lund ei olegi, on nii. Noh, et see paraku see kliimamuutused on nagu hästi  aktuaalne teema maailmas ja võiks öelda ka,  et noh, Eestis sest et Kliimamuutuse põhjustavad siiski kasvuhoonegaasid,  siis jaamegaas ja metan ja tegelikult ka näiteks veeaur,  mis iganes. Aga Eesti on hästi suure nagu. No õhusaastega riik toodab väga palju õhusaastet Euroopas  esirinnas ja maailmas ka. Esi eespool, et noh, näiteks, Eesti toodab ühe inimese kohta 15 tonni süsihappegaasi  aastas aga Saksamaal on see ainult viis tonni inimese kohta aastas. No miks te sellise asja pärast südant valutate,  ma saan aru, et see on teie enda tulevik absoluutselt,  mille üle te muretsete ja. Peaksid südant valutama tuleviku pärast,  kui noored noh, ütleme, et Eesti Eestis tähendaks  kliimamuutused seda, et sajandi keskpaiku võiks kohalik ilm  olla selline, nagu ta kipub olema Taanis madalmaades. Ehk siis talveti väga palju vihma, lund on vähem,  üldiselt sademeid on rohkem kui suvel rohkem. Ikkagi selline talv, nagu meil praegu antud on,  sellel aastal, see on üks hästi põhivarasid,  mina ütleks. Ja sellest ei tahaks küll lahti öelda. Tuleb välja, et noored mehed on juba ilma näinud keskkonnaaktivistid,  kes käisid paar aastat tagasi koos kliimabussi meeskonnaga Pariisis,  kus toimus ülemaailmne kliimakonverents. Teekonnal külastati mitmeid olulisi kohti Euroopas,  mis on seotud kliimamuutuste põhjuste tagajärgede  ja lahendustega. Käisime. Tuhaväljasid vaatamas ehk siis jääkainete väljasid,  mis siis on see kaevandamisel tekkinud? Ja käisime tuumajaamas. Mis sai siis tee peale? No pilt oli pehmelt öeldes kole, et et kui sellise alaga,  siis nagu tööalaselt seotud ei ole, et siis iga päev sellist  asja ei näe. Aga aga kui ikka õigesse kohta sattuda, siis võib ikka päris  hirmu nahka ajada. Et te vaatasite erinevaid energiatootmise viise seal,  eks ju et mis see siis kõige parem siis on,  mis te arvate näiteks Eestile, kust seda energiat peaks saama,  sest energiat ju meil on vaja inimestele. No Eestis meil on juba tükk aega räägitud,  siis meretuuleparkidest. Ja minu arust see on tõesti väga-väga hea mõte. Pariisi kliimakonverentsil leppisid riigid kokku,  et globaalse kliimamuutuse kontrolli alla saamiseks tuleb tagada,  et temperatuur maal ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi. Selle saavutamine pole lihtne. Aga mis teha siis mis, mis teie nüüd, noored inimesed,  isiklikult plaanid teha, et kui te südant valutate,  tunnete muret selle üle. Mis te teete? Ühel inimesel väga palju ei ole võimalik ära teha,  et, et varem räägiti ikkagi sellest, et ja et,  et lülita siis ikkagi seadmed kodust välja nagu,  kui magama lähed ja ja mis iganes, aga et tegelikult see  vajaks ikkagi sekkumist nagu palju suuremas plaanis,  et riigi tasandil ja et suured ärisektoris peaksid nagu  tegema nihke näiteks ka põllumajanduse põllumajandussektor,  on väga suur panustaja kliimamuutustesse ülemahukalt kohe,  et noh, et. Rektori varje heitmete suhtes? Miks see nii on, et inimesed ei mõtle selle peale  või ei ole kuidagi mõjutatud sellest? No see on see, see on just see, et et. Sul ei ole nagu konkreetselt nagu vaenlast,  kellele sa pead mõtlema, noh, mis kes see  siis vaenlane on ikkagi, kas kliima on vaenlane,  kas inimesed on vaenlased nagu, et millest,  nagu jutt käib, et tegemist on nii-öelda nagu ühe indiviidi  jaoks nagu nähtamatu vaenlasega? No et inimese nagu mõistus on arenenud niimoodi välja,  et noh, et, et kui mul on probleem, siis seal peab olema  mingi tekitaja põhjustaja. Ehk siis nii-öelda vaenlane, kellega tuleb tegeleda. Aga kui nii-öelda põhjustajad oleme me kõik oma igapäevaste  elutegevust ega sellega, et ma sõidan poodi sellega,  et ma lükkan seadme stepslisse siis nagu raske on nagu  kontsentreerida seda mõtet ja, ja inimestele noh,  ei jõuagi see kohale ja ja kui juba Noh, vesi uksest sisse tuleb, siis on juba väga hilja. Et selles mõttes ongi, et. Raske on endale nagu ette kujutleda mida ikkagi  kliimamuutused nagu tähendavad. Nii nagu Eesti kliimas on nüüd tatar valmis saanud sisse  läheb sealiha omas mahlas. Mis teie selline lemmikmatkatoit muidu tavaliselt on,  see samune ongi? Ja maitseb väga hästi ja teeb tuulepai. Üldiselt esimene asi, mis me ostame kohe,  kui kuhugi tagasi vähe. Ühiskondlikumasse kohta jõuame, siis on pakk jogurtid on niisugune. Selline asi, millest me tavaliselt unistame,  siit need kalorid tulevad. Vahest ma mõtlen, et ma ei saa koduski, näed süüa? Matka ikka õpidki süüa tegema. Noorte meeste järgmiseks suureks plaaniks on suvevaheajal  ette võetav kuu ajane jalgsimatk läbi Skandinaavia põhjaosa  see tähendab 350 kilomeetrit kõndimist asustamata alal,  kogu varustus seljas. Tänaseks katsumuseks on ööbimine rabaservas  selle talve kõige külmema ilmaga. No mind paneb imestama kindlasti paljusid teisi ka,  et miks te sellist asja ikkagi teete, et palju lihtsam oleks  koolivaheajal lõsutada teleka ees arvuti ees. Eks see küsimus ole ikka nagu enda proovilepanekus. No see asi tekitab sõltuvust ka, oleme nüüd ausad,  et. Ma ei tea, mina ei saaks ausalt ilma selleta kohe kuidagi hakkama. Et vahepeal peab ikka vabal hetkel ikkagi kuhugi ennast  metsa ära vedama ja. See nagu muudab nagu maailmavaadet ja seda,  kuidas sa nagu inimestesse suhtud ja asjadesse suhtud,  et võib-olla ütleks isegi, et selle tõttu hakkab teisi  inimesi rohkem väärtustama. Et, et üks selle asja pool ongi see, et sa saad aru,  et inimene on loodud nagu sotsiaalse olendina  ja siis õpib nagu teisi inimesi ja, ja nagu inimese nagu  nagu ligimese lähedust õpid rohkem hindama. Magamisase on valmis igatahes kiiduväärt viis oma  koolivaheaja veetmiseks. Mehed lähevad nüüd, proovivad selle aseme ära  ja vaatavad, kas elavad selle üle. Mina seekord seda kaasa ei tee, vaid lähen koju. Aga soovin edu noortele. Selline vaatepilt avaneb jõesängi ja selle elustiku  inspekteerivale noorele Keenia loodusuurijale Ati jõe ääres  umbes 50 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Nairobist. Alberto tunneb tõsist muret Keenia mageveekogude seisundi pärast. Noormees kutsus kokku rühma teadlasi ja üliõpilasi,  et läbida 390 kilomeetri pikkune At jõgi Lättest suudmeni  ning uurida, kuidas jõe praegune olukord mõjutab kohalikke elanikke. Reostunud jõevett kasutavad allavoolu elavad karja  kasvatajad joogiks. Jõe kehv seisund mõjutab ka kalandusest elatuvaid inimesi suudmepiirkonnas. Paraku ei suuda jõe ökosüsteem üha kasvava reostusega  iseseisvalt toime tulla. Ekspeditsiooni käigus soovitakse välja selgitada,  kui kaugele reostus jõuab erinevalt raskemetallidest,  mida suudavad endasse haarata taimed on loodusel  õlireostusest väga keeruline puhastada ja  nii liigub õlireostus edasi jõe suudmeni. Pärast keskkooli lõppu soovitas Alberto isa noormehel aeg  maha võtta ja mõelda rahulikult läbi, mida ta õppida soovib. Ühe haruldase hämmalise pildistamisest sai alguse Alberto  suur lugu. Keenia loodusmuuseumi kogenud teadlased kinnitasid,  et tegu on tõepoolest uue liigiga. Noormees soovis omal käel uurimisreise avastatud hämmalise  elupaika jätkata. Loodusmuuseum sai Alberto toetada väljaõppe  ja vahenditega. Uurimisprojekti rahastamiseks taotles ta toona vaid 19  aastasena graafiku noore uurija toetust. Alberto töö valiti välja ja temast sai läbi aegade noorim inimene,  kellele National Geografic on selle tunnustuse  ning kaasneva grandi andnud. Lisaks seemnetele meeldib mitmele linnuliigile  ka rasvapall. Selle peamiseks külastajaks on rasvatihane. Aga on ka sinitihaseid ja varblasi. Vahel tuleb neil kõigil korraga samaaegselt rasvapalli jagada. Ei ole need ainult tihased ja varblased,  kes rasvapallist lugu peavad. Ka suuremad linnud limpsavad keelt selle peale. Näiteks suur kirjurähn, kes on kõige tuntum rähniliik. Suvel sööb ta putukaid ja nende vastseid talvel aga looduses  sööb ta okaspuude seemneid, mida ta käbide seest saab. Lahkelt on ta aga nõus rasvapalli jagama rasvatihasega. Rasvapallist peab lugu ka harakas. Tema suuruse tõttu on rasvapallile maandumine üsna keerukas  ja see on tema jaoks paras akrobaatika. Aga kuna harjutamine teeb meistriks, siis mõnel osavamal  harakal õnnestub mõni suutäis saada. Arakas paksu metsa sisse elama ei lähegi,  talle meeldibki elada aedlinnades ja inimtegevuse läheduses. Samas inimestesse suhtub ta üsna ettevaatlikult. Sellise tegevusega harakad lõhuvad rasvapallivõrgu alumise  otsa ära ja sealt hakkab aeg-ajalt tükke pudenema,  kui väiksemad linnud selle peal söövad. See võimaldab aga rasvapallist osa saada  ka nendel lindudel, kes tavaliselt ei üritagi seda kätte saada. Üheks selliseks on must rästas. Kuna ta näeb rasvapalli tükki esmakordselt,  siis puudub tal nende söömiseks vajalik oskusteave. Ilmselt ei taha ta teiste lindude nähes seda harjutada  ja jookseb koos rasvapallitükiga puu taha peitu. Musträstas on Rootsi rahvuslind. Meie kliimas on ta rändlind, aga osad jäävad talveks paigale. Soojematel aladel on ta paigal, lind. Must rästas on rästastest ainus liik, kes oskab jalgadega  maad siblida, et sealt toitu otsida. Hakk elab samuti inimeste lähedal nagu harakas  ja kuna tema toidumenüü on väga mitmekesine,  siis ei ütle temagi rasvapallist ära. Rasvapallile maandumiseks on ta liiga suur  ja seetõttu tuleb tal juurutada insenertehnilisi lahendusi. Selle kättesaamiseks. Eks see ole meile väljakutseks, et paigaldada rasvapall sedasi,  et see jääks ikka nendele lindudele, kellele see mõeldud on.
