Kui tihti heidad sina hommikul enne välja minemist pilgu  aknast välja, et veenduda, kas täna sajab  või on tuuline? Ilm mõjutab tahes-tahtmata meie kõigi elu  ja võib otsustada sinu eest, kas sa paned jalga potased  või kummikud või kas õhtune vabaõhukontsert ikkagi toimub. Mis on ilmastikunähtused ja kuidas ennustatakse,  milline ilm tuleb homme või nädala pärast seda täna uurimegi. Ilm on tahes-tahtmata paratamatus. Mõjutegureid, mis ilma kujundavad, on väga palju  ja mitte ükski neist ei ole meie kontrolli all. Aga ometi saab teatud andmete põhjal teha järeldusi  selle kohta, milline ilm võiks tulla homme  või isegi kaugemas tulevikus. Aga miks see ilm ikkagi inimesi nii väga huvitab? Ta. Mis riietust selga panna lõhub, lähed, et päris õue  vaatamisega kohe aru ei saa, kas sa autoga tööle sõita  või ei saa? Alla panna, siis saad. Ba. Es vahama nos going to fal erigus. Teada, mis, kuidas tulevatel päevadel riietuda? Ilmselt oled sinagi kuulnud ütlust, et ei ole olemas halba ilma,  vaid on vale riietus. Aga igal juhul mõjutab ilm meie igapäevast elu. Vahel võivad ilmaprognoosid hoiatada meid lausa ohtlike  olude eest. Varsti uurime gi, kuidas prognoosi koostatakse  ja millist infot kogutakse ilma kohta vaatluse amades. Aga enne veel teeme selgeks, mis seda ilma  siis ikkagi mõjutab. Kas sina tead, mis vahe on mõistetel, ilm  ja ilmastik? Ilm on õhu ehk atmosfääri hetkeseisund kindlal ajal kindlas  kohas aga ilmastik kirjeldab suhteliselt pika aja ilmasid näiteks,  milline see on olnud nädalate, kuude või isegi aastate jooksul. Ilma kirjeldamisel võetakse arvesse mitmesuguseid tegureid. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur,  õhurõhk, niiskus, sademed, tuule suund ja kiirus  ning muidugi ka teised atmosfääri nähtused,  nagu näiteks pilvisus või äike. Ilma saab kirjeldada väga erinevate näitajate kaudu. Kõige lihtsam on võtta kraadiklaas ja mõõta ära,  mis temperatuur mul akna taga on. 14 kraadi. Huvitav, mis siis ikkagi meie ilma mõjutab jaa. Sellele küsimusele aitab vastust leida riigi ilmateenistuse  ilmaprognooside osakonna juhtiv sünoptik. Taimi paljak. Meie ilm on otseses sõltuvuses õhumassidest  ja õhumassid omakorda, missugused nad on,  see sõltub sellest, kus nad parajasti tekivad,  kui nad on pikemat aega, õhk on ühe aluspinna kohal,  on see meri või maa, on see siis soojemas piirkonnas  või külmemas piirkonnas siis ta ammutab just sellest  aluspinnalt endale siis kas soojust või saab ta sealt hoopis  vastukaaluks külma juurde ja siis ka niiskust. Et merede kohalt saab õhumass rohkelt niiskust,  maismaa kohal on aga niiskust vähe ja need õhumassid on  siis kuivemad. Ja kui nad jõuavad meie aladele, siis sõltub see nüüd sellest,  kas meil on olnud enne seda näiteks külm  ja on soe peale tungimas. Siis siis muutub ka meie ilm soojemaks. Jaa, sooja ja külma õhumassi vahelist ala nimetatakse frondiks. See on piir sooja ja külma õhumassi vahel,  mida mööda erineva temperatuuriga õhumassid edasi liiguvad. Kui peale tungib soe õhumass, on tegemist sooja frondiga. Peale tungiva külma õhumassi serva nimetatakse külmaks frondiks. Frontide ala on siis väga niisugune tormilise muutuste ala  ja teisest küljest on seal ka liikumised väga kiired  ja sellest tingitud ongi nende frontide ümber  siis tihedad pilvemassid toovad nad sademeid,  sademeid siis vastavalt sellele, mis seal pilvede kõrgusel on,  on seal miinuskraadid, siis saame me tahkel kujul kas lund,  lörtsi või lumekruupe ja kui on seal pilvede kõrgusel  kenasti plusskraadid, siis tuleb ta alla vihma na. Suuremaid ilmamuutusi põhjustavad ka tsüklonid  ja antitsüklonid mis on ümbritsevatest õhumassidest erineva  rõhuga alad. Varsti näitan sulle, kuidas sünoptikud satelliidipiltidelt  nende tsüklonite liikumist jälgivad. Aga mis need siis täpsemalt on? Kui õhk tõuseb, tekib selle alla madala õhurõhuga ala  ehk madalrõhkkond või tsüklon. Ümbritsevalt alalt tõmmatakse jahedamat õhku,  tsüklonisse ja tõustes hakkab see jahtuma. Niiske õhk tekitab ka pilvi ja vihma. Kõrgrõhualas ehk antitsüklonis õhk langeb  ja hakkab soojenema. Need põhjustavad pilvisuse hajumist ja soodustavad pigem päikesepaistelist,  ilma. Aga kuidas üldse tekivad pilved? See siin on päike, päike soojendab veekogude pinda  ja niimoodi hakkab vesi aurustuma. Soe õhk hoiab endas palju niiskust. Kui õhk tõuseb kõrgemale külmematesse, atmosfääri kihtidesse,  siis ta jahtub. Aurustuvast veest hakkavad moodustuma pilved. Niiskus kondenseerub ja muutub väikesteks veepiiskadeks  või jääkristallideks. Kui need omavahel koonduvad, siis moodustuvadki pilved  pisikesed veepiisad või jääkristallid, mis pilvi moodustavad,  püsivad õhus õhuvoolude tõttu. Kuid õhus ringi keereldes põrkuvad need kokku  ja ühinevad, moodustades üha suuremaid veepiisku  ja kristalle. Nii muutuvad need raskemaks ja ühel hetkel hakkabki sadama. Meil Eestis on vihm üsnagi tavaline. Selline nähtus, aga kas sina tead, mis kujuga on vihmaviisk? Mängi kaasa? Kuidas sulle tundub selline kuju? Aga äkki on piisk hoopis selline või mis sa arvad,  sellest? On sul vastus olemas? Õige vastus on see. Veepiisk on langemisel õhutakistuse tõttu lapiku kujuga. Nii vihm kui muud ilmaolud on inimeste elu mõjutanud juba  ammustest aegadest peale. Ka vanal ajal, kui ei olnud veel ilmastikunähtuste  mõõtmiseks või prognoosimiseks ühtki vahendit püüti ilma  siiski ennustada. Sellest sõltusid ju kõik maa ja põllutööd. Vanarahvas tegi ilma kohta palju tähelepanekuid. Näiteks teati, et vihma saab ennustada sipelgapesade pealt. Kui tuleb vihmane ilm, siis on sipelgad sügaval pesa sees  ja kuhil ühtlane ja sile. Kui aga tuleb päikesepaisteline ilm, siis on sipelgapesades augud. Tundub, et tuleb vist vihmane ilm. Mis sina arvad, kui palju peab veel selline ilmaennustuse  viis paika? Kohe selgitame välja, mängi kaasa. Nii. Minuga on siin klimatoloog Ain Kallis ja noored  füüsikatudengid Tartu Ülikoolist, kes proovivad ära arvata,  millised vanarahva tarkused ilma kohta peavad paika. Kas te olete valmis? Esimene mõte tuleb siit, pääsukesed lendavad madalal,  tähendab hakkab sadama. Kas õige väide või vale? See on õige ja see, see on õige, aga see on see,  et siis on õige niiske siis ussikesed tulevad rohkem maa peale,  siis nad vad ussikesed kätte, putukad tulevad. Kas seal ole mitte mingi õhkude värk ka ju rõhuka? Pigem just see, et ongi see, et putukad tulevad madalamale,  eks. Nad toitub allapoole. Nemad ka allapoole ja täpselt. Õige. Mis sina arvad, kas tüdrukutel on õigus? On see müüt või tegelikkus? Kohe saad teada. Väga õige arutelu tõepoolest ei ole mingit mõtet lennata  kõrgel kui sitikat, putukad, sääsed on madalad,  eks ole, need on seal mõjub nii tuul kui  ka niiskus ja õhurõhk ja kõik, nii et see on väga õige vastus. Kui pole suve suve ajal pole ka talve talve ajal. See on pähkel. Kas see on siis näiteks see, et a la, et kui suvi on jahedam  ja talv on nagu soojem, sest nad on võrdses,  polegi nagu suvel ja talvel erinevust või. Kas teil on vastus olemas? Enam-vähem vist. Arvame, et see on õige, no mida sellest arvata? Vanad eestlased ilmselt arvasid, et on mingisugune tasakaal  valitseb maailmas, et kui on külm talvel,  siis on soe suvi, mingisugune keskmine temperatuur aasta  keskel on enam-vähem ühesugune, eksole, aga tegelikult  ennustamine ei pea alati paika. Nii et on. Päris õige ei ole. Vanarahvas arvas, mis ta arvas. Päris õigeks seda siiski pidada ei saa, aga liigume kolmanda  mõtte juurde. Kui udu maha sajab, tuleb ilus ilm. Kui udu üles tõuseb, hakkab sadama. No vahepeal on vaata kui udu maa tulles vahepeal on nagu  täiesti vahepeal on nagu ülevalpool. Aga samas tuleb ju õhtuti, kui läheb nagu jahedamaks. Soe temperatuur tõuseb kõrgemale. Mina ütleks, et see ei ole õige, see läheb meie mõtetega vastu,  see tundub, kuid nii loogiline, lihtsalt. Tõuseb ülespoole, aga see ei tähenda, et sa  ka ja no ütleme siis, et see on vale või ütleme,  et see on vale. Vanarahvas pani puusse. Kas see on tõsi või vale? Noorrahvas pani puusse. Tähendab udu ja, ja ütleme, kihtpilv on üks  ja sama, tegelik udu on kihtpilv vastu maad  ja kui see tõuseb ülespoole, siis ta on pilvena,  eks ole, niimoodi ja, ja kui ta on pilv,  siis tal sellest raatus või kihtpilvest võib  ka uduvihma sadada, nii et siis on nagu niiskust noh nagu  sajuks rohkem, nii et selles selles mõttes on jah,  udu udu haihtub ja vajub allapoole, siis läheb ilm ilusamaks,  kui ta hakkab, moodustavad pilvi. Vot siis hakkab, võib sadama hakata vähemalt uduvihma. Viimane väide kõlab nii. Kui päikesel on rõngas ümber hakkab sadama. Tavaliselt need rõngad, mis näiteks kuul  ja siis ilmselt ka päiksele ongi need holod io,  mis on need mingisugused kristallid seal kõrges atmosfääri  kihis ja kui seal on mingisugused sellised veepiisa moodi kristalliks,  mis on ära jäetud, siis. Nii et me siis arvame, et see on õige, jah. Ma arvaks küll, et see võib õige olla. Ja õige vastus on õige vastus on täpselt seesama. Kui päiksel või kuul on rõngas ümber siis hakkab sadama. Väga tubli. Tänapäeval on meil muidugi juba teaduslik metoodika,  et ilma kohta andmeid koguda ja prognoose koostada. Riigi ilmateenistuse on kokku 108 vaatlusjaama üle kogu Eesti,  kus kogutakse pidevalt erinevaid ilma iseloomustavaid andmeid. Selles tornis asub radar, mis suudab väikeste  raadioimpulsside abil välja selgitada erinevad näitajad  sademete ja pilvede kohta. Selle info põhjal võib näiteks hinnata, kui kaugel on  lähenevad sajupilved või kui suur on saju ala. Kuidas see radar siis töötab? Radar saadab välja kiire. Ja atmosfääris, kui kiire ette satub mingi objekt. Siis peegeldub see kiir tagasi ja siis selle  tagasipeegeldumise aja järgi radari tarkvara arvutab välja juba,  mis seal olla võiks ja kui kaugel ta on. Nendeks peegelduvateks objektideks ongi vihmapiisad  ja jääkristallid. Siin Harku meteoroloogia vaatlusjaamas On ööpäevaringselt  kohal vähemalt üks spetsialist ja andmete kogumisel hoitakse  pidevalt silm peal. Millist infot jaamas kogutakse? Kogutakse kõiki põhilisi ilmaandmeid, millega  siis ilma iseloomustada, alustades tuulest,  mis on 10 meetri peal. Õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed,  päikesega seonduvad parameetrid kõik ja ka lumikate paksus. Töövahendid, mis selleks kasutatakse, on praegusel hetkel  kõik täisautomaatsed on erinevad sensorid,  mis mõõdavad siis erinevaid ilmaparameetreid. Vaatlusväljakul asub terve hulk mõõtmisvahendeid  ja kõik need peavad asuma täpselt õigetes tingimustes. Tuule suunda ja kiirust mõõdetakse tundurit,  mis asuvad 10 meetri kõrgusel. Õhutemperatuuri mõõdetakse maapinnast kaks meetrit kõrgemal  asuvate termomeetritega, mis peavad olema kapis päikese eest varjus. Sademete hulka mõõdetakse silindrite abil,  mis edastavad vaatlejatele andmed millimeetrites. Lisaks nendele andmetele hindavad vaatlejad iga kolme tunni  tagant pilvede hulka ja liike. Juba pilvede järgi on võimalik teha järeldusi  selle kohta, milline ilmamuutus on tulekul. Selleks, et teha mõõtmisi kõrgemates õhukihtides kasuta  ja takse õhupalle. Selline punane õhupall lastakse lendu, et vaatleja saaks  hinnata tuule suunda ja kiirust kuni ühe kilomeetri  kõrguseni välja. Kui ma selle palli nüüd lendu lasen, ei saa seda enam mitte  kunagi kätte. Pärast palli lendulaskmist tuleb ilmavaatlejal seda  tähelepanelikult jälgida. Kuidas siis ikkagi õhupalli lennu põhjal seda infot saadakse? Ilmavaatleja saab sealt Tiodoliidi abil Kaks nurka horisontaal ja vertikaalnurgad stopperiga iga  poole minuti tagant mõõdab ära horisontaal vertikaalnurgad. Ja pärast arvutatakse nende andmete järgi  siis tuule suund ja tuule kiirus ja arvutatakse kuni  siis kilomeetrise õhukihis, et teada saada,  kui tugev tuul seal on. Aga miks on üldse oluline ilma kohta selliseid andmeid koguda? Andmed on vajalikud meil. Kahes suunas üks on kohe operatiivseks kasutamiseks. Inimesed ju tahavad tihti teada, mis mul hetkel kohe praegu on. Siis on, sünoptikute jaoks on andmed olulised,  et teada, mis ilm hetkel valitseb. Ja pikemaajaliste andmete puhul on oluline ju teada,  kuidas meie ilm muutub. Et kas siis kliima läheb soojemaks näiteks  või siis ikkagi ei lähe. Lisaks infole, mida kogutakse vaatlusjaamades kohapeal on  prognooside koostamisel väga oluline ka satelliitidelt  saadav info. Need kas tiirlevad ümber maa või püsivad ühe kindla  maapunkti kohal ja on varustatud kaamerate  ning erinevate sensoritega. Tänu satelliitidele on võimalik pilvi ja nende liikumist  jälgida pealtpoolt ja olla kursis erinevate atmosfääri nähtustega. Kohe uurimegi. Kuidas koostatakse ilmaprognoose? Nendel ekraanidel jälgivad sünoptikud erinevaid andmeid,  mille põhjal pannakse kokku ilmaprognoosid. Kusjuures väga oluline on hoida silm peal  ka sellel, mis toimub parasjagu mujal maailmas. Olulist infot ilma kohta saadakse näiteks sellistel  satelliidi piltidelt. Mida siin praegu näha saab? No põhiline info siin näitab meile tegelikult infot pilvede  kohta kus pilved asuvad, kuidas nad liiguvad,  kuhu suunas liiguvad ja samas ka seda, kus on soe õhumass  ja kus on külm õhumass. Et see mustvalge variant, see on veeauru kanal. Ja, ja siit põhimõtteliselt on näha kolme mõõtmelist pilve pilti,  kui seda natukene niimoodi liigutada, siin  siis on näha, kuidas pilved liiguvad või õigemini,  veeaur on see siin et heledad toonid tähendavad seda,  et see mass on külm ja ta ulatub kõrgematesse õhukihtidesse. Ja sellised väga sellised jõulised tumedad jooned,  mis üks läheb siit, need on jugavoolud. Jugavool on siis selline ala, kus tuulekiirused on suured,  selle läheduses tekivad pöörised, on nad siis,  kui nad vastupäeva õhk pöörab, tekivad tsüklonid  ja kui ja äripäeva pöörab õhk, siis tekivad antitsüklonid. Et kui ma nüüd natuke liigutan seda siis siit on näha,  et siin midagi pöörleb. Ta pöörleb ümber oma telje ja ta pöörleb vastupäeva,  siin on tsüklon ja samas ma näen, et, et see tsüklon liigub,  kuhu kanti ta liigub, ta liigub natuke rohkem siia Venemaa poole. Kas selle satelliidi pildi järel võib öelda ka,  mis ilm Eestis tuleb? Ja ikka antud juhul siin, mis ma olen välja võtnud,  on näha seda, et kui Eesti meil asetseb siin  siis liikudes siin ajateljel on näha, et põhja poolt on  tulemas meile ilmemass Ilmaprognoosi loomisel ongi abiks nii satelliidi kui radari pildid. Kuid sünoptikute töövahendiks on ka spetsiaalsed arvutiprogrammid,  mis koostavad ilmamudeleid. Milliseid andmeid nendes kasutatakse? Saavad nad andmed nii maapealsetest vaatlustest,  kui siis need kõrgemate õhukihtide sondeeringud  ehk raadiosondid, mis annavad läbilõike kogu atmosfäärist  siis lisaks kliimaandmed, need on need siis,  mis aastate jooksul on siin piirkonnas. Siis mõõdetud siis kindlasti tänapäeval satelliidi andmed  ja siis füüsika termodünaamika võrrandite alusel. Toimuvad arvutused ja nende arvutuste tulemusel  siis arvutatakse välja kõik ilma parameetrid  ja selle baasil siis koostatakse ka prognoos. Ilm sõltub muidugi oluliselt meie geograafilisest asukohast. Eesti asub põhja poolkera 60. laiuskraadil  ja sellest sõltub, kui palju jõuab meieni päikesekiirgust  ja soojust. 60. laiuskraadil kohtuvad sageli altpoolt,  lõunast tulevad soojemad õhumassid polaarsetelt aladelt  saabuva külmaga ja nii on meil ilm väga muutlik. Samuti mõjutab meid Läänemeri, mis muudab ilma rannikualadel niiskemaks. Meie suhteliselt tasane pinnamood võimaldab õhumassidel  vabamalt Eesti kohale liikuda. Eesti ümber ei ole mägesid, mis kaitseks meid põhjast tuleva  külma või lõunast peale kanduva sooja eest. Ja veel mõjutab iga inimese kodukoha ilmaga soode,  rabade, jõgede ja järvede lähedus. Ilma kujunemisel on nii palju nüansse, et pole midagi imestada,  kui ilm ühes Eesti piirkonnas teisest täielikult erinev. Ilm ei tunne riigipiire, nii et meie ilmaprognooside täpsus  sõltub ka sellest, millised muutused toimuvad teisel pool  maakera või kui täpselt suudetakse ennustada õhumasside liikumised,  tori ja kiirust. Prognoos mudelitel võtab ikka veel mõnda aega,  et, et niisugust pikemat prognoosi 60.-le laiuskraadile väga  täpselt ja väga pikaks ajaks ette ennustada. Pikem prognoos on paraku nii nii paljudest asjaoludest  sõltuv et, et ilm jätab endale ikka selle võimaluse,  et, et valmistada üllatusi või meelepaha. Olgugi, et prognoosid ei ole alati 100 protsenti täpsed,  on ilmamuutuste jälgimine väga oluline. Miks. A. Mitmed ilmastikunähtused, nagu näiteks rahe,  äike või ootamatult maha sadanud lumi võivad meile  ka ohtlikud olla. Eelkõige tunned sa seda siis, kui oled autoroolis  ja nähtavus on halb või tee muutub libedaks. Veelgi enam, ilm mõjutab ju oluliselt ka lennu  ja laevaliikluse ohutust. Kuidas siis ikkagi teatakse, millal peaks inimesi ohtliku  ilma eest hoiatama? Nii nagu iga riigi kohta on ka Eesti kohta välja töötatud tormikriteeriumid,  võin tuua näitena näiteks, et kui sisemaal on oodata tuule  tugevnemist puhanguti kuni 15 meetrini sekundis,  siis see on esimese astme torm, esimene aste on kõige nõrgem,  siis teine aste on selline keskmine ja kolmas aste,  mida on üsnagi harva, on siis selliste hästi jõuliste  purustustega torm. Ilm on inimestele kõige ohtlikum. Ikkagi siis, kui on tegemist väga jõuliste tormidega Eesti on üks põnev koht kliima ja ilmastiku suhtes,  meil on tugevaid tormisid, kuigi mitte nii hullusti nagu  kuskil mujal maailmas. Meil on ainult kolm sellist tõelist orkaani olnud,  kus tuule keskmine kiirus väärib orkaani nimetust,  aga kõige põnevamad on vast meil tornaadod,  mida, mida meil esineb ikkagi päris palju. Igal aastal esineb meil vähemalt kaks või kolm sellist  tõelist tugevat pöörist mis tekitab vahel päris palju pahandust. Üks tõsisemaid torme Eestis sel sajandil oli 2005. aasta jaanuaris. Selle tormi käigus tõusis tuul puhanguti üle 38 meetri sekundis. Orkaaniks loetakse aga juba sellist tsüklonit,  kus tuule kiirus on suurem kui 33 meetrit sekundis. Pärnu linnas põhjustas torm suure üleujutuse. Tormis sai kannatada 775 maja ning evakueeriti umbes 300 inimest. Ilmastikuolude jälgimine ja prognooside koostamine on väga  oluline ka lennujala laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Kõik sellised ohtlikud ilmastikunähtused,  näiteks tugevad äikesetormid, trombid. Tugevad tuuletormid, tuisud. Kõik on need, mis tegelikult Mõjutavad meid kõiki. Et meie ülesanne tegelikult ongi. Siis inimestele anda teada võimalikult varakult,  kui midagi sellist Ebameeldivat on tulemas, et inimesed teaksid,  mida nad siis peavad tegema ja et nad oleksid selleks valmis. Ilmateadet tasub igal juhul jälgida, sest ilm võib muutuda  ohtlikuks isegi Eestis. Aga uurime siis järgi, kuidas jõuab sinuni õhtuse  uudistesaate ilmateade. Siin Aktuaalse kaamera stuudios käivad ettevalmistused  õhtuseks saateks sellel samal ekraanil näed sa peagi õhtust ilmateadet. Kas ilmateadust aja vaatab praegu üle veel viimaseid  prognooside andmeid ja kuidas saab viimase lihvi ilmakaart? Läheme vaatame. Graafikul tuleb enne saadet valmistada ette õige infoga ilmakaart. Kuigi Eesti on väike, võib ilm erinevates paikades olla väga erinev. Igaühte huvitab ju ikkagi kõige enam see,  millist ilma on oodata tema kodukohas. Aga millel see ilmateade siis ikkagi põhineb? Päris kohvipaksu pealt me seda ei võta, et kõik tuleb ikkagi  ilma teenistuse pealt, nii et Nemad aitavad mind väga palju  sisse läheb alati info, kui on hoiatused  ja siis tuleb see ka kohe ilmateate alguses,  kui näiteks eile hoiatati, et õhtul hakkab lund sadama  ja nähtavus läheb halvaks, teed lähevad libedaks  siis sellest ma rääkisin kogu kõigepealt,  see on kõige tähtsam siis loomulikult inimesi huvitab see,  et kas homne päev tuleb vihmane ehk siis märg  või kuiv. Järgmisena ma vähemalt enda jaoks,  kui ma peaksin prioriteedid paika panema,  siis oluline oleks see ka, et kas on soe  või külm päev tulemas. Ja minu jaoks kõige vähem tähtsam info on tuul. Kui ikkagi uudistesaade on väga lõhki minemas  ja ilmateadet kärbitakse, siis ka infot tuule kohta kärbin mina. Kõige julgemalt? Ilmateate aluseks ongi ilma teenistuse sünoptikute koostatud prognoos. Vahetult enne õhtust saadet kontrollib ilmateadustaja veel  kord üle. Ega prognoosides ei ole midagi uuendatud. Seejärel võibki ilmateade eetrisse minna. Jah. Tere õhtust, möödunud ööpäeva jooksul 100. pea kõikjal  Mandri-Eestis maha valge lumevaip. Kõige paksem ehk 11 sentimeetrit on lumekiht Harju  ja Raplamaal. Täna Eesti kohal püsinud madalrõhkkond eemaldub öösel  tasapisi itta ja hääbub. Olgem ausad, ilmateade on kõige olulisem uudis see,  kas kuskil välisriigis mõni president kukutatakse  või mõni spordi saavutus saab uue rekordi. Siis see meid kõiki tegelikult ei puuduta,  aga ilm, see on kõige tähtsam. Tõepoolest, ilm on igas seltskonnas sobiv vestlusteema  ja ei jäta kunagi kedagi külmaks. Seda mõjutavad mitmesugused tegurid ja ilm võib ootamatult pöörduda. Seega ei tasu pahandada, kui ilmateade alati paika ei pea. Pigem ole õnnelik, kui kaasa võetud vihmavarju vaja ei lähe.
