Tere, mina olen Marek Reinas ja täna te reisite minuga  Taiwan il. Me oleme siin Alisani mäestikus  ja eestlane ei saa hetkegi ilma tööd tegemata,  seepärast teenin mina endale reisiraha siin Taiwani teeistanduses. Ti maakond on Taiwani saarel suuruselt kuues,  praegu on siin laternate festival. Enne elektri ja lambipirnide leiutamist oli late latern  Hiina kodudes kõige populaarsemaks valgus allikaks paberist  või siidist tehtud laternasisse asetati küünal,  mis rippus siis ukse kohal. Laternate valmistamiseks kasutatakse erinevaid mate materjale. Raamistik tehakse kas pambusest, vitstest  või traadist. Ši. Festivalilaternad on enamuses, koolilaste tehtud  suuremad skulptuurid on aga kunstnike kätetöö. Head alanud kollase koera aastat, õigemini see hakkas mõni  aeg tagasi laternafestivaliga tähistatakse  siis seda, et uue aasta pidustused saavad läbi aterna  festival siis selline välja ilmus. Nimelt räägib üks vana muinaslugu seda, et jumal saatis kord  kaarna maa peale vaatama, kuidas seal elu käib. Inimesed rumalukesed, aga võtsid vibu kätte,  lasid kaarna surnuks. Jumal sai siis kurjaks ja mõtles, et mis karistuse ta välja  mõtleb inimestele ja otsustas selle küla põlema panna,  kes tema lemmik Aarna siis surnuks tulistasid vibuga,  nemad aga olid kavalad need inimesed ja otsustasid  siis teha niimoodi, et panid igale poole oma küla majade  külge ja, ja, ja postide ja puude külge suured punased  laternad selle jaoks, et jumal ära petta  ja teha nägu ammu juba küla põlebki. Jumal siis tulnudki, vaadanud ooo, nii targad inimesed  elavad seal ja ongi, näed, et justkui nagu küla põleks  ja jäigi, jäidki inimesed ellu, jäigi küla maha põlemata,  jumal unustas kogu selle asja ära oma kaarna  ka sinna juurde ja nii tähistatakse seda imelist päeva,  kui tüssati jumalat, siis sellesama Siin on 700000 inimest, vähemalt eelmine aasta oli kohal,  nii et see on kõvasti suurem üritus kui meie laulupidu. Uusaasta pidustused ongi nüüd tänasega lõppenud,  laternad saadetakse taevasse ja nüüd võib alata uus aasta,  muuseas see üritus on nende jaoks umbes sama,  nagu meil on sõbrapäev või valentinipäev  ehk siis sel päeval noorukid ja neiud tulevad siia platsile,  et leida endale uus vastavalt pruut siis  või peigmees järgmiseks aastaks, noh, soovime neile kõik õnne,  et neil kõik hästi läheks. Siin nad nüüd siis laulavad ja tantsivad  ja meie asume koos nendega lõbutsema. Taiwani ajalugu on pikk ja võimas, aga ärme hakka seal  rääkima sellest, kuidas nad Hiina riigiga üks  ja seesama riik oli, vaid lähme otsejoones 19. sajandi lõppu,  aastasse 1895, kui juhtus selline asi, et Hiina  ja Jaapani vahel toimus sõda ja jaapanlased okupeerisid  Taiwani saare. Siin nad siis pidasid oma okupatsiooni 50 aastat,  aga siis tuli teine maailmasõda. Jällegi oli Jaapan sõjas, seekord Hiina,  Nõukogude Liidu ameeriklaste ja inglaste vastu  ja said tappa. Seega löödi jaapanlased siit välja, samal ajal aga Hiina riigis,  Mandri-Hiinas toimus punaste revolutsioon,  ülestõus, see vana paharet tung läks kallale  siis Hiina vabariigile, tol ajal siis Mandri-Hiinat  valitsenud riigi korrale. Nende vahel toimus äge lahing, mis siis päädis sellega,  et 1949. aastal. Vahvad kommunistid võitsid ja Hiina vabariigi kindralid  põgenesid siiasamasse Taiwanile, mis oli just värskelt  Jaapani okupatsioonist vabaks saanud. Kui portugallased saare 1590. aastal avastasid,  ristisid nad selle ilusaks saareks. Alles 20. sajandi alguses hakkas domineerima hiinlaste poolt  antud nimi Tai van, mille kaks kirjamärki tähendavad  kõrgendiku ja merelahte. Kuni aastani 1971 esindas Hiinat ÜRO, Hiina vabariik,  ehk siis see, mis siin Taiwani asub, aga  kellel jõud, sellel seadus, seega 1971. aastal,  oh üllatus sai ÜRO-s Hiina esindama Hiina rahvavabariik. Ja nüüdseks ongi siis asjalood niimoodi,  et seda Taiwanis asuvat Hiina vabariiki mitte ükski maailma  riik tegelikult ei tunnista, ehk siis teda ei olegi riigina  reaalselt olemas. Ta on selline moodustis ja kui kohalikud inimesed on  jagunenud kaheks, ühed ütlevad, et me peaksime uuesti  Hiinaga taas ühinema ja teised ütlevad, mitte mingil juhul  Nende kommaritega, meie asju ei aja me siin kuulutame välja,  hoopis tekkis täis iseseisvuse. Aga see, et jõugud on jagunenud pooleks,  nii et seda kutsutaksegi Taiwani status kaks,  mis tähendab seda, et ei kuulutata välja ei vabadust  ega vabariiki iseseisvust ega ei, kuulutatakse da,  et nüüd hakatakse taas ühinema Hiina rahvavabariigiga. Ühesõnaga just nagu on riik. Ja just nagu ei ole ka. Iga kirsiõis võiksin jutustada mõne perekonna loo Meie giidi  edi ema isa lugu on üks neist. Edi isa oli Taiwani saarel politseinik, kes armus mandri  Hiina tüdrukusse kait lüüni. Nad abiellusid saatuslikul 49. aastal ja tulid. Taiwanile mesinädalaid pidama ning muidugi ei läinud tagasi  mandri Hiinasse kit lini vanemad aga jäid kommunistlikusse  Hiinasse ja nii tütar ei näinud oma ema isa mitte kunagi. Kuna see tee, ma pean tunnistama, on suhteliselt kallis lõbu siin,  siis ma otsustasin, et ma mitte ei osta seda teed,  vaid ma korjan selle ise kokku. Teed põhimõtteliselt nopitakse niimoodi,  et korjatakse siit kõige see ülemine. Varre ots ära sellisel moel, et siin peab olema vähemalt  kolm lehte, et mitte mingil juhul liiga palju. Ja sellest siis tehakse lõpuks see tee kust üldse  taivanlased ja hiinlased teada said, et tee mõnus on. Asi juhtus niimoodi, et kui nad käisid tööl,  siis neil kasvas, see tee seal ukse juures lihtsalt põõsana  ja kui nad hommikuti tööle läksid, siis nad avastasid,  et kui nad võtavad need teelehekesed panevad endale taskusse  ja päeva jooksul ära väsivad siis päeva jooksul topivad nad  endale suhu, närivad neid ja millegipärast saavad rammu juurde,  jaksavad rohkem tööd teha, jaksavad kõike seda teha,  kohe proovime siis noore meistri kätetööd. Teate, siia tee sisse ei ole pandud, ei mett,  ei suhkrut, vaid, vaid see on võetud lehed ja,  ja, ja tee valmis keedetud, aga ma pean ütlema,  et siit ma tunnen kuidagi mingit niisugust mee maitset. Ja igal juhul ei meenuta ta neid paberkotikestest tehtud lurri,  mis Eestis antakse. Ta on kuidagi Sa ei peagi siia panema, ei mett, ei sidrunit  ega mitte midagi muud, sest ta. Niisama ka hea juua, muuseas Hiina teed tuleb juua niimoodi,  et see tõeline maitse tuleb alles kolmandal ongi. Mida rohkem ma siin Taiwanil olen, seda rohkem ma hakkan aru saama,  et eestlased ja taivanlased Nad on väga sarnased,  kuidagi ühtmoodi, ilusad, ühtmoodi targad. Aga kuna inimene on see, mida ta sööb, siis vaataks me,  mis need taimanlased siis söövad. Näiteks friteeritud teelehti. Väga mõnusad krõmpsud annavad energiat. Siin on ka teelehtedesse mässitud kala, mis kindlasti  maitseb väga hästi. Aga ma avastasin, et võib-olla see, et eestlased  ja taivanlased on nii ühtemoodi, tuleneb sellest,  et me mõlemad armastame seajalgu süüa. Nemad näiteks. Kaneeliga suurepärane. Järgmisteks jõuludeks teen ma endale kaneeliga seajalad,  lihtne. Fink Diangi tempel on Shingangi maakonna süda juba aastast 1700,  mil ta valmis sai. See pole mitte üksnes tempel, vaid ka muuseum,  kus palju keraamikat ja skulptuure. Igal kujukesel on siin oma tähendus. Merejumalanna matsu sündimise päeval tulevad siia  palverändurid ja neid on tavaliselt tuhandeid. Templi kolm suurt ruumi ei suuda kõiki neid ära mahutadagi. Matsu päästis meremehi uppumisest. Matsule on pühendatud maailmas üle 1500 templi. Eestlasi vaevavad kogu aeg igasugused küsimused,  et mitmenda koha saab Eesti Eurovisioonil  või näiteks kas Kaja Kallasest saab järgmine peaminister. Hea jumal, matsu anna meile vastus väga praktilisele küsimusele,  kas tuleb sel aastal soe ja päikeseline suvi Eestisse  või ei tule? Anna vastus meile. Sel aastal tuleb päikeseline suvi. Viiruki suitsu magus mõrkjas lõhn on templirituaalide päris osa. Shingangi linnas on esimene mingi muuseum. Siin saab näha, kuidas sünnib viiruk käsitsi. Samas on ka kultuuri ja uurimiskeskus. Looduslikke lõhnaaineid on idamaades raviotstarbel kasutatud  juba iidsetest aegadest peale. Mida siis viiruk teeb? Ta värskendab vaimu ja meelt, viiruk puhastab  ja muudab keskkonna mõnusamaks, rahustab meeli,  aitab mediteerida, toob koju rahu ja vaike. Bambuspulkade ümber rullitakse pasta, mis on valmistatud  kuivatatud õite kroonlehtedest, aromaatsetest,  taimedest ja vürtsidest. Siin viiruki muuseumis saab selgeks viiruki imet tegev koostis. Tuletame meelde, et kui Jeesus sündis, siis kolm idamaa  tarka tõid talle ei midagi muud kui kulda,  mürri ja viirukit. Ja täitsa huvitav oleks teada, et millises vormis seda  viirukit siis tol ajal sinna lambalauta viidi,  näiteks on siin kalakujuline. Siin saab ka niisugust pardikujulist viruk. Aga minu absoluutne lemmik on selline peekoni viilu kujuline viiruk. Mida siis mingi kahtluseuss ütleb mulle,  et juuda ma pojale küll peekoni kujulist viirukit ei viidud. Pealinnast peis asuv paleemuuseum on saanud endale väikese  venna ehk lõunaosakonna. Muuseum alustas tööd alles 2015. aastal. Ta võtab enda alla kokku 70 hektarit maad. Siin on ka kunstlik järv ja puhkepark. Autoriks on kohalik arhitekt Cris. Jaa. Ta on inspiratsiooni saanud Hiina graafik. Muuseumi sees on viis põhiekspositsiooni saali  ja kaks saali vahetuva ekspositsiooni jaoks lisaks  multimeedia auditooriumi muidugi ka raamatukogu,  laste õppekeskus ja muuseumi kohvik. Tai peis asuva emamuuseumiga käib pidev koostöö. Taiwan on rattasõidu meka Salmoni järve ümber tiirlevat rada  nimetati hiljuti üheks maailma kaunimaks rattarajaks. Jalgratta rentimise punktid on kõikjal, kuna üks suurim  jalgrattatootja Taient on just pärit Taiwanil. Ratas võib rentida ka ühe otsa sõitmiseks,  näiteks alustada siit Sanmuni järve äärest  ja lõpetada saare põhjaosas taid eis. Hea on teada, et eestlastele on Taiwan viisavaba ligi  kaheksa miljonit turisti, kes igal aastal Taiwani külastavad  on küll rohkem Jaapanist ja mandri Hiinast,  kuid küllap leiavad ka eurooplased varsti siia tee,  sest elamusi jätkub kõigile. Me ronisime mäe otsa, käisime põlumetsas  ja käisime ka imekauni järve ääres. Nii et meie matk Taiwani sisemaal hakkabki nüüd läbi saama  ja suundume põhja otse nende pealinna tai peisse,  kus möllab linnamelu ja käime, vaatame, mis seal põnevat on.
