Lihavõttepühadeks toovad paljud koju vaasi pajuoksi. Aga miks me seda teeme? Nädal enne lihavõtteid tähistab kristlik maailm palmipuudepüha. Kiriklikult märgib palmipuude püha Kristuse teekonda. Kuusalemma, kus rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega  kirikutesse tuuakse siis palmioksi. Põhjamaades asendavad palmioksi pajuurvad. Kui lõuna pool saab palmioksi markeerida näiteks loorberipuu  apelsinipuu või pukspuuokstega siis Läänemere ääres on  selleks otstarbeks vaid paju oma urbadega. Lõuna-Eestis kutsutakse palmipuudepüha just urbepäevaks. Mõnes kohas on pajuoksi viidud ka surnuaedadesse  ja õigeusu kirikus on pajuoksi pühitsetud setomaal usutakse,  et niisugused pühitsetud pajuoksad omavad erilist väge  ja võimu. Näiteks kui kirikus toodud pajuoksad viia rukki  orasesse või muule põllule, siis annab see hea viljasaagi. Ja kui kevadel loomad esimest korda välja lähevad,  siis tuleb pühitsetud pajuoksaga õrnalt loomi vitsutada,  sest see annab sigivus õnne ja üldse hoiab ära igasuguse  halva urbiti. Ehk siis vitsutati ka lambaid, sest niisugused lambad pidid  tulema sama pehmed ja sama valged, kui on paju tibud. Kristlikke motiive leidub tekke ja seletus muistendites paju kohta. Näiteks Võnnu kihelkonnast kirja pandud legendi järgi peab  Paju igavesti mööda maa roomama ja kõver olema,  sellepärast et ta ei andnud Kristusele varju. Paju juured olevat kõveraks jäänud sellest,  et nende pealt rampis vana kuri ja leinapajuoksad on longus  kurvastusest sest et Kristuse nuhtlemiseks kolgata teel  kasutati pajuvitsu. Lutteri aed on park Wittenbergis, mis rajati reformatsiooni  500. aastapäeva auks. Tänaseks ongi Lutteri aias ligikaudu 500 puud. Esimesed 25 puud istutati juba novembris 2009. Toona panid oma puu kasvama näiteks ka Rooma katoliku kirik,  Konstantinoopoli õigeusu kirik ja anglikaani kirik. Võib öelda, et kogu maailma kirikud võtsid osa  selle elava loodusliku mälestusmärgi sünnist. Luteri aed, sümboliseeribki omavahelist seotust  ja lepitust. Martin Lutterile omistatakse ütlus. Kui teaksin, et homme on maailma lõpp siis istutaksin täna  veel õunapuu. Luteri pargis leidub nii õunapuid kui paljusid teisi puuliike,  mis Saksamaa kliimas vastu peavad. Aed ise on luteri roosikujuline ja selle keskel asetseb suur metallrist. Ja muidugi leiame luteri aiast ka Eesti Evangeelse luterliku  kiriku puu. Selle vahtra istutasid 2012. aasta oktoobris toonane  peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Anne Burkhart. Eesti puu kannab järjekorranumbrit 73 ja infot  selle kohta leiab ka Luteri aia kodulehelt.
