Meil on täna selline tore päev, et järjekordne hull teadlane  Tartust Ülikooli muuseumis on kohale toodud  ja kui ta on kohale toodud siis lennart,  mis toimub loomulikult. Me saame palju tarka ja huvitavat teada ja,  ja täna me saame huvitavat teada nimelt mille kohta soojuse kohta. Tere ka minu poolt siis lapsed, mina olen  siis hullteadlane, tulen teie juurde Tartu Ülikooli  muuseumist toomemäelt siis poiss, sul on  nii palju kellasid ka? Tegelikult üks on üks on siiski kompass mul  ja teine et see on mul kompass ja teine on  siis selline käekell, mille ma tegin endale,  et nimelt mul oli siis selline äratuskell  ja noh, mis sa äratuskellaga tegelikult ikkagi ju päeval  peale hakkad, et ta on sul ainult öösel vaja  ja käekella jälle ei ole samas öösel vaja,  nii et siis ma mõtlesingi, et miks siis mitte teha  äratuskellast käekell endale. Võimas, aga huvitav teooria. See on ikka täitsa hull ta. Võib nii öelda, aga väga tore ja lõbus, väga hea,  aga me räägime soojuse, mitte äratusest. Räägime soojusest tõepoolest, et tegelikult ma tahtsingi  teile kõigepealt siis rääkida või noh, ehk olete kuulnud ka,  et mis asi see soojust siis tegelikult üldsegi on see no  mis te siis on mis, mis te arvate, kas, kas soe  ja külm on tegelikult selline pigem nagu sama asi  või või on nad kuidagi kaks täiesti erinevat või? Ei, no kuule, poiss, kellega sa mind peab,  soe on soe, külm on külm. Soe päris lihtne vist niimoodi päris ei ole  ka Timmu, ma ei ole sinuga päris nõus, sest teinekord vaata,  kui lähed õue, on miinus kolm kraadi, sul tundub  nii külm, külm, külm, külm, külm, teeme siis kohe tegelikult  esimese sellise väikese katse ka. Nimelt mul ongi siin siis selline metall,  selline alus ja siis on üks puuplokk, et katsu mõlemat  ja ütle, kumb on külmem. Nii on selline, nii katsun seda. Mulle tundub, et metall on külmem, metall on külmem,  väga, väga hea, enamasti noh, tavaliselt see on selline  üpris tavaline vastus ka, et, et metall justkui oleks külmem. Aga tegelikult me saame täitsa seda isegi,  põhimõtteliselt saaksime mõõta ka, aga usu mind,  nad on tegelikult täpselt sama soojad. Ei ole jah, nii. Nii on, et, et nad on mõlemad siin selles ruumis meil kaua  aega olnud, nii et nad mõlemad tegelikult on sama temperatuuriga,  mis see õhk meie ümber siin siis raksa. Aga, aga sina tunned, on ju, eks ole, ühte ühte külmemana  kui teist. Et, et see ongi siis sellepärast,  et, et kuigi ta on sama temperatuuriga, siis tema justkui  annab sulle seda külma tunnet kiiremini edasi,  sest metallid on paremad soojusjuhid kui,  kui siis puu puit, et kui, kui see metall on siin nii-öelda  siis jahedam kui sinu käsi, siis ta tundub sulle külmema külmana,  aga kuna ta on ka hea soojusjuht, siis ta tundub palju külmemana,  kui mõni külmem siis selline kehv soojusjuht. Et kusjuures tegelikult siin võiks ühe, ühe sellise lõbusa  katse võib-olla kohe ka teha, et et nimelt mul on siin noh,  taheta pauku ka kindlasti teha. Ma mõtlesin ka, et. Mõtlesin ka, et kindlasti siin tahetakse pauku  ka teha, et lapsed ka kindlasti tahavad näha,  et mul on siin siis kaks sellist õhupalli  ka kodus. Kodus ärge tehke jah, ma pean kuidagi saama  selle õhupalli nüüd niimoodi, et alla ka ei kukuks  ja väga hea. Aga nüüd siis proovime ja proovime siis sellist asja,  et noh, mul on siin üks tavaline õhupall  ja kodus, no ma ei tea ka, mis, mis te siis arvate,  et mis võiks juhtuda, kui panna siis põlev tikk tavalise  õhupalli alla? Lõhki läheb lõhki. Aga proovime järgi, me oleme ikkagi teadlased. Lendas õhku tõepoolest väga hea. Lendas õhku, nagu me arvasime, tegelikult ka,  aga nüüd. On mul siin siis selline õhupall,  mille põhjas on siis see vesi. Et ma ei tea, näete ka, ma loksutan ka seda siin natukene,  siin on vesi põhjas ja proovime siis sellise õhupalli ga uuesti. Vaatame, vaatame, mis meil siin siis sa nüüd vee koha pealt  nagu kus see vesi on jah, just sealt, kus see vesi on,  et sinna mujale ei tasu panna, kus, kus vett ei ole,  et sealt ta läheks katki ikkagi täpselt sama. Aga näete, siin ei lähegi katki, sula mitte. Et siin tegelikult on, siis on siis ka see sarnane,  sarnane asi on toimumas, et, et see, kuna vesi  või üldse vedelikud on palju paremad soojusjuhid kui,  kui, siis õhk, siis tema siis suudab jahutada seda õhupalli  nii kiiresti maha, et see õhupalli ei jõua kunagi  siis katki minemise kuumuse ni jah. Et, et tegelikult kindlasti kindlasti ka ise olete tähele  pannud seda, et noh, 100 kraadises saunas võib olla,  jaksab käia. Aga kas keegi sajakraadises se vanni teist tahaks minna? Ega vist mitte? Täpselt, et selles mõttes temperatuur või selline soojuse on  nagu selline üpris suhteline asi. Kuule, kuule poiss, aga kas matkal olles saab teed  ka keeta niimoodi? Kusjuures tegelikult see on selline täitsa täitsa isegi nipp küll,  et et kui ei ole millegi muu sees vett keeta,  siis täitsa saab isegi plastpudeli sees,  kui see panna täitsa ääreni vett täis, siis põhimõtteliselt  saab seda vett seal keeta. Et noh, kuigi ma ütleks, et, et see on ilmselt selline asi,  mida mina teeks pigem siis kui, kui on täitsa ikkagi häda käes,  ma kohe niisama ei hakkaks küll plastpudeliga seal keetma endale. Lähme aga, aga tõepoolest aga, aga nüüd siis mõtlesin  ka seda, et teeks näiteks, et mis see soojus üldse  siis on ka seda, selleni me tegelikult ju ei jõudnudki,  et et see soojus, mis ei ole nüüd meie tunnetatud soojus,  vaid niisama soojuset, mis ta siis on. Ja siin on mul tegelikult katsu korra seda klaasi ka,  kuidas tundub külm, külm ja nii, ja siin on mul  siis täitsa selline keedetud vesi, et valame seda siia kõrvale. Seda ei tohi katsuda, kuule. Seda ei tasu katsuda ja vesi, proovime, vaatame,  sai enamvähem sama palju küll natuke sai,  natukene sai rohkem ei ole hullu. Aga ehk olete kuulnud sellist sellist asja,  et soojus ei ole tegelikult midagi muud kui osakeste  liikumise kiirus, lihtsalt mina olen kuulnud,  meil oli, koolis olid sellised katsed füüsika tunnis,  et et kui oli soe, siis me olime õpilased hästi laiali  klassis ja kui külm oli, siis me hoidsime kokku,  olime nagu aineosakesed. Jooksime ringi niimoodi, kui oli soe, tahtsime olla kuidagi  üksteisest eemal. Aga ma ei teagi, mida võiks sellest katsest järeldada. No tegelikult ongi, sul oli väga õige, väga õige tähelepanek,  et et just siis kui on siis külm, siis ollakse,  siis need osakesed on rohkem paigal ja, ja  mida siis kuumem on või mida soojem on, seda kiiremini  osakesed liiguvad omavahel ringi, siis me saame hoopis siin vaadata,  et kuidas liigub meil siis see toiduvärv. Et meil ongi, siis on soe vesi ja külm vesi,  saame siis vaadata ka, et mis erinevus siis on,  kui me paneme teda siis külma vee sisse või sooja vee sisse? No nii, proovime järgi, siis jah. Paneme kõigepealt külma vee sisse. Nii, ja siis paneme sooja vee sisse. Näed kiirusevahe on. Ta lahustus nagu paremini siin soojas vees. Tõepoolest, et see, see on ka üks, üks asi,  et soojas vees tegelikult lahustuvadki asjad asjad kiiremini ka,  et tee sisse on tegelikult suhkrut palju lihtsam ära segada,  kui külma vee sisse. Ja, ja, ja siin on täitsa isegi näha, kuidas,  kuidas see vesi niimoodi aeglaselt aeglaselt liigub,  et kuidas seda värvida, ei, ei kannagi kuskile laiali,  sest ta, need veeosakesed lihtsalt liiguvad seal  nii aeglaselt ka, et sooja käes käib suur möll. Need veemolekulid lahustavad selle kiiresti ära  ja siin on jahe vesi ja siin siin on nad kuidagi uimasemad ja. Jahedas vees nad on, on tõepoolest sellised niimoodi  rahulikumad täitsa kohe. Aga, aga kusjuures üks asi veel, mis sellest klassi klassi  ringi ingi jooksmisest tegelikult oleksite te täitsa võinud  õppida on, on ka soojuspum. Kas te selle kohta olete midagi teinud? Sellest me rääkisime küll, aga mis see täpsemalt on,  juba ei mäleta. Palun, nüüd soidus paisumise katse teost. Ahah, soojus, paisumine noh, soojus paisumisega jah,  et seda me enne enne korra rääkisime ka,  et see on siis, kui mõelda, siis kõige lihtsam on samamoodi,  et kui need osakesed seal liiguvad kiiresti,  siis noh, kujutage ette, kui sina istusid oma  klassikaaslastega kõikidega pinkides niimoodi ilusti paigal,  siis te võtsite ilmselt suhteliselt vähe ruumi,  eks ole. Aga siis, kui kõik hakkavad kiiresti-kiiresti ringi jooksma,  siis on terve klassiruum järsku lapsi täis. Et seda saame me siin ise ka nüüd sellise katsega proovida,  et kuidas see soojus paisumine töötab. Ja nimelt ma võtsin selle jaoks siis kaasa sellise erilise,  eriliselt külma asja, et meil on siin siis vedel lämmastik,  mis on kohe ikka väga-väga külm ja, ja temaga saab,  tema on siis lausa nii külm, et me saame temaga vaadata,  kuidas tõmbavad kokku siis täispuhutud õhupallid. Aga selle jaoks tegelikult kusjuures me peaksime enne  ka mõne õhupalli vist. Puhu puhu kõik, et, et me hakkame proovima nüüd  siis sellist asja, et kui palju meil õhupalle siia kasti  sisse mahub. Et meil on siin üks selline kast täispuhutud õhupalle. Jah, et. Ega siin kohe saame siis näha ka, et. Ma valan siis selle nii kaua siin vedela lämmastik,  kui välja. Nii aurab ta siin jah, aurab ka niimoodi natukene,  et spetsiaalne sellega sellega saab tegelikult väga vahvat  auru ka teha, me võime pärast pärast lõpetuseks teha sellise  ühe alu puu pilve ka. Aga, aga proovime siis jah, sai ka päris mitu tükki. No sa võid ühe veel puhuda, aga ma hakkan neid juba siia  vaikselt sisse panema, vaatame siis, kuidas läheb,  ega. Pauku no ei tea kunagi selles mõttes, et alati võib tulla pauku,  aga, aga üldiselt see katse ikkagi neid õhupalle katki ei tee. No nii, esimene läks meil ilusti sisse. Praegu siin sooja käest täis. No nii, sa rapsakas Mahtuda. Paistab küll, et ei tohiks mahtuda, aga,  aga see õhk kuna siin on nii jahe, siis tõmbab ikka väga,  väga palju nende õhupallide sees kokku. Ja kohe, kui me võtame need õhupallid välja,  siis me näeme ka, et millised nad siis välja paistavad,  seal. Seal võib-olla praegu mitu kraadi, see on,  üldiselt võiks olla siis miinus 100 ja jah,  juba tegelikult eks seal, eks seal ongi niimoodi,  et et kui tavalise õues on miinus 20 juba,  siis on, eks ole, väga külm. Siis siin on jah rohkem kui miinus 100 kraadi,  et et raske öelda, kui palju siin täpselt on,  ta on natukene ikkagi üles soojenenud ka juba,  aga. Aga kindlasti väga-väga jahe. No nii, kas tahate näha ka, millised need õhupallid  siis välja paistavad? No vaatame Meil olid siis enne täiesti täispuhutud õhupallid  ja nüüd nad näevad siis välja või sellised hoiak  ja sooja käes hakkavad jälle paisu sooja käes hakkavad  uuesti paisuma, et see õhk, mis seal sees  siis tõmbas kokku, nii palju selle külma tõttu hakkab nüüd  uuesti täis paisuma. Ja tegelikult, ega ma kaua neid kinni ei saa hoida,  hakkavad juba mul käest ära lendama siia. Väga. Siin on jah. Vahva vaadata. See on väga selge näide, et kui on külm,  siis tõmbab kokku ja kui on soe, siis nagu paisub. Jah, üldiselt üldiselt see niimoodi on tõepoolest,  aga näiteks vee puhul on niimoodi, et vesi tegelikult on  siis kõige-kõige tihedam või noh, kõige sellise kokkusurutum  siis nelja kraadi juures hoopiski ja kui ta hakkab minema  siis järjest null kraadi poole, siis ta hakkab võtma uuesti  rohkem ruumi. Ja loomulikult jää ju ka jah, et kui jää,  vesi on jää, siis siis ta täitsa ju ulbi isegi vee peale  klaaspudelisse vee külma kätte ja ta on paisunud täitsa lõhki. Paisuta. Kuule, kuule, kuue nüüd nüüd teeme selle tossu  ka ära ja siis on tänaseks kõik. Jah, teeme tossu ära, jah, kusjuures ma mõtlesin ka,  et seda veeteemat me võime kunagi teinekord edasi arutada. On hea mõte, kui tossu muidu hakkab. Ka näha, mul on hirmus tulema, et hakkab tule  või siit sellest kasti seest, jah, ma panen siia,  siis valan siia nüüd seda kuuma vett jälle peale. Oota, jätame lastega enne küvasti, ei tea,  mis juhtub ju jagada. Tulge kindlasti külla siis Tartu Ülikooli muuseumis se toomemäel. Aga kui loo Estraadi täht, näed, vaatan alla Pugatšova alati tantsis  sellise tossu sees. Sama katset, no kunagi ei tea, tavaliselt ma tean küll  näitlejad minu arust teevad tavaliselt tossu natukene teistmoodi,  aga, aga, aga noh, miks mitte, ega kõik,  kõik asjad on võimalikud. Külm jää. See on nüüd vedel lämmastik, mitte see kuiv jää jah. Aga mõlemad on hästi külmad küll.
