Täna kuulete keskeprogrammi taimeriigi kiskijatest. Stuudios on bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. 1880. aastal ilmus ühes New Yorgi ajalehes artikkel Madagaskaril kasvavatest inimsööjatest taimedest. See kirjutis tekitas suurt sensatsiooni ning peagi hakkas ilmuma üha enam ja enam lugusid hirmu äratavatest taimedest. Jaga puudest. Võib arvata, et 1880. aastal usuti tõepoolest, et sellised taimed on olemas. Ma arvan kindlasti oskused, sellepärast et ajaleht juba tol ajal oli selline asi, mida usuti. Ma kaldun arvama, et kui praegu keegi kirjutas ajalehes samasuguse loo inimsööjatest taimedest, siis suur osa lugejatest usuks küll seda küsimuse eest, kuidas asja esitad. Ja muidugi tõenäoliselt siiski on ka tänapäeval rohkem neid, kes ei usu seda lugu, sest teadmised on ilmselt paremini kättesaadavad ja kontrollitavad, et kui keegi mingit udu kirjutab, et see on küllalt kiiresti võimalik teistest allikatest järgi kontrollida ja siis kas anda hävitav vastulöök, nagu öeldakse või, või siis lihtsalt öelda seda jama, ma ei loe teinekord ja lugeda teist lehte, kus siukest lugu ei avaldata. Aga tegelikkus on palju lihtsam, et selliseid taimi, kes inimesi sööksid või üldse suuri loomi suudaksid süüa paraku praegusel hetkel ei ole ja ilmselt ei ole ka kunagi olnud. Et sellist taime, kes suudaks nüüd inimese kinni pidada ja ära süüa. Ta ei ole noh, võib-olla küll selliseid asju, näiteks inimesed on takerdunud liaanidesse ei ole sealt välja saanud ja siis keegi on ta ära söönud ja kui siis on tema jäänused leitud, siis on viidud kaks erinevat asja kokku ja süüdistatud taime selles, milles tema süüdi ei olnud. Ega ma ei tea tegelikult, mis nende põhjuseks on olnud nende lugude põhjuseks, aga võib-olla, et need olid ka lihtsalt nii, et kästi kirjutada põnev lugu ja ajakirjanik istus siis laua taha ja näris oma pliiatsit senikaua, kuni lugu oli selline, nagu toimetajale meeldis ja ja oligi siis ajalehed täis lugusid inimsööjatest taimedest. Tarvineid ilmus 1875. aastal raamat putuktoiduliste st taimedest, aga Darwin ise neid taimi ei avastanud. Tema ei avastanud nüüd neid taimi, sest väga mitmele putuktoidulised taimed nagu näiteks meil kasvaval huulheinad on nime andnud Karline, kes on rootsi teadlane, kes taimede süstemaatika alused on kokku pannud. Aga Darwin oli esimene, oli mees, kes hästi põhjalikult tegeles nende taimede uurimisega eeskätt just sellise taime nagu huulhein uurimisega vaimustas ja, ja erutas teda nii väga, et ta tõesti kirjutas sellest nii paksu raamatut. Siiamaani ole ilmunud põhjalikumat ülevaadet leinast dema bioloogiast, anatoomiast, füsioloogiast, kui seda tegi Darwin. Ja mis Darwini juure, selle põnev, et ta tegi väga palju eksperimente. Ta mitte ainult ei kirjeldanud seda taimi, nagu tolle aja teadvus enamasti tegi vaid ta eksperimenteeris, ta uuris täpselt järgi, kuidas taim oma toiduga Ta saab ja kuidas ta siis selle ära sööb ja mida ta sööb. Ta kasutas kõige ilmvõimatu maid vahendeid, sealjuures kasutades siis tavalisi toiduaineid, vaatas, mida see Timesis sööb ja mida mitte. Aga ta kasutas selliseid ekstravagantseid aineid, ta tellis oma sõbra käest Indiast kobra mürki ja siis pakkus sellele taimele kobra mürki maitsmiseks ja ime imetaim suvisele kobra mürgi ära ja mitte midagi juhtunud. Kõrvalpõikena võib öelda, et näiteks nende maomürkidega, nii et kui nemad reei satu, siis nad on põhilised valgud ja kui on teada, et seedesüsteem on terve, siis võib neid ka sisse võtta, nad lagundatakse ära ja ta on toit tegelikult ja, ja aitab võib-olla ka teist toitlusel maos lagundada see, kutsun teid üles kõiki, et minge madusid püüdma, nende mürki lüpsma, seda sööma kauge sellest, aga ma tahan öelda, et näiteks selline maa mürgi sattumine väljaspool ringet seedesüsteemi pruugi põhjustada mingisuguseid selliseid suuri hädasid, aga me kunagi ei tea, kas meil on maos mõni kerge haavandi, kudeverre satub siis siis tema tagajärjed on jällegi katastroofiliselt, sest siis tekib see mürgitus. Nii et kuna taimedel ei ole vereringet ja neil ei ole närve ka kobra mürk, närvimürk, ta paraliseerib seda närvisüsteemi ja selle tõttu, siis ei olnud sellel huulel ninal midagi paraliseerida. Tema kasutas säärasel mürgi leiduva valgu ja sai sealt täiendava lämmastiku ja fosfori annuse, mida ta just otsiski ja vajaski. Nii et Darwin tegi tegelikult väga täpselt kindlaks, mida need taimed söövad või miks nad söövad, mida nad tegelikult saad omastavad ja see oli väga oluline teadmine tollel ajal meie päevil, samuti kui Sa pead vaatama, kus putuktoidulised taimed maakeral kasvavad mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, siis on need kas siis sellised poolkõrbe või kõrbealad või teine võimalus on need sood, mõlemad on sellised kohad, kus toit on vähe, seal ei ole sellist viljakat mulda aastate või steppides või, või metsades, kus on mullakihi paksus hästi suur ja kus toitaineid on hästi palju ja selle tõttu siis nemad on leidnud enda, see toiduvajaduse rahuldamiseks hoopis omapärase viis nad hakanud püüdma putukaid. Just nimelt putukad on põhitoit ja ei mingisuguseid suuri loomi, kuigi näiteks noh, on olemas sellised putuktoidulised taimed, mida me kutsume kantaimedeks neil Nende küljest rippuvad siuksed kannutaolised moodustised leherootsu alla ja mõningates neisse pisikesi närilisi sisse pudenenud ja kuna seal on seedemahlad, siis need on ära söödud, väikest konnad näiteks on vahel sattunud. Aga see ei ole nüüd see, mille pärast see taim on välja arenenud, vaid eeskätt on tema objektiks ikkagi putukad ja neid putukaid siis satub sinna juhuslikult või osa, on kasutamas ka mingisuguseid meelitusvahendeid. Millised need on, putukad huvitab kõige rohkem, eks ole, nektar, mida ta käib õite seest otsimas, näiteks kan põõsas või siis eesti keeles väga imeliku nimega taim, nõgikann lõhnab sellise nektari järele siis putukas läheb uudishimust sinna juurde, ta läheb vaatama, kas on midagi maitsvat ja tegelikult nad mitte ainult ei lõhna nektari järele, vaid vaid seal kannu ülaservast natuke allpool tuleb sealt päris servast, aga sealt servast natuke allpool ongi nektarinäärmed, mis seda nektarit keeritavad. Ja siis putukas üritab sinna seda nektarit sööma minna. Aga enamasti need seinad on hästi libedad ja siis ta libiseb, kukub alla, hakkab sinna ülespoole ronima, seal järgmine kiht või järgmine niisugune tsoon sellel kannul siis selline, kus praktiliselt ei ole no ega mitte midagi, tal ei ole kuhugi toetuse, hästi libedad seinad ja siis seal päris põhjas on juba see seedib vedelik, kui ta sinna kukub, siis ta alguses kohe ei hakka seedima, vaid läheb natuke aega, ta üritab sealt välja tulla. Et ta siis sealt ei saaks kuhugi tulema hakata, on seal veel neljas tsoon, mis takistab tulekut, need siuksed, terav okkalised, karvad. Sarnase ehitusega on need põgi kannud ja jääb mulje, nagu oleks keegi nad kohe konstrueerinud sellisel kujul, nagu nad seal on, tegelikult kui vaadata nende taimede arengut läbi ajaloo, jälle tegelikult väga palju oletusi, sest taim on sihuke kehv uurimisobjekt, et sellised rohttaimed ei jäta ju kivististesse mingeid jälg, nad väga ruttu kõdunevad ära nende kohta me saame siukest informatsiooni väga vähe, puittaimed võivad kivistuda või siis loomadest luudest jäävad mingid jäljed, aga nendest rohttaimedest ei jää midagi järgi. Sellepärast teadlased on nüüd küll DNA uuringute ja ütleme selliste loogiliste võrdlus tuletist abil jõudnud siis sinna välja, et kuidas need taimed on kunagi arenenud ja arvatakse, et esimesed toidulised taimed tekkisid nii, et mõningad karvased lehed olid, mis olid veidi nagu kumerad, meenutasid ümberpööratud kilpi või siukest veidi väikest kaussi ja sinna kogunes vihmavett. Nüüd see vihmavesi, mis sinna kogunes, sinna sattusid õhust bakterite spoorid ja jäid sinna elama. Ja väga paljudel sellistel putuktoiduliste taimedel, kellel kannutaolised moodustised, torutaolised moodustised, neil seal selle vedeliku sees elavad bakterid, kes siis neid putukaid Ära lõhustavad. Ja kui need putukad siis sinna bakterite sisse sattusid, siis bakterid hakkasid neid lagundama tasapisi nad surid, ära, tekkisid mingid toitained ja need toitained siis Imaska taim endasse ja tasapisi siis saavutasid eelis, et need taimed, kes võib-olla rohkem olid kumera, mad või lehed ülespoole tõusid ja see pikkade miljonite aastate jooksul tekitas siis väga mitmesuguseid putuktoiduliste taimede püügimehhanismi ja tänapäeval noh me võime seda väga erinevat moodi, aga kõige lihtsam jagada oleks nii, et ühed taimed püüavad passiivselt putukaid, aga teised on aktiivsed. Aktiivne ei tähenda seda, et näiteks ta jookseb mööda avaringi ajab seda putukat taga, et seal natuke liigne aktiivsus temalt oodata. Aga passiivsed on siis sellised, nii nagu me seda etc tagasi kirjeldasime, putukas lihtsalt tuleb midagi saama, kukub sisse ja siis ta seeditakse ära. Aga teine võimalus on see, see taim kuidagi liigutab ennast. Tõesti, osa taimi liigutab ennast hästi kiiresti, need on niinimetatud kärbsepüünised. Need on sellised pika rootsu otsas olevad lehed, mille servades on veel siukseid teravad nagu karvakesed, aga nad ei ole karvad, vaid nad lehejätked seal. Ja siis, kui putukas satub selle lehe peale, siis levib kiiresti Järvitus terves lehes ja leht sulgub. Need kaks lehe poolt löövad ennast niimoodi, kui need karvakesed, mis seal lehtede tippudes on, lähevad teineteisest läbi, nii et tekib selline kauss, mis on kahelt poolt kinni ja putukas seal sees. Ja siis hakkavad need seedemahlad toimima ja kui putukas on seeditud, ta on tühjaks imetud, siis jääb sekitiin keskmida, taim ei suuda seedida. Siis lähevad need lehepooled teineteisest eemale ja putukas puhutakse tuulega sealt lehe pealt minema ja taimi järgmist putukat ootama. Kui sõrmega puudutada putuktoiduliste aime Mis siis juhtub, taimed on ka väga valivad selle puudutuse suhtes, nad tunnevad selle puudutuse tugevust, reageerijad tugevusel, sest noh, kui näiteks ta reageeriks igale puudutusele näiteks oksakene või mingi selline küllalt tugev puudutus, siis ta vestleks seal tühje kogu aeg kuluks ilmaasjata Energiat, vaid ta reageerib sellisele puudutusele, mis tegelikult annab lootust saagile just nendele nõrkadele puudutustele, mida tugevam puudutus, seda rahulikumaks taim tegelikult jääb. Nii et taimed on selles mõttes päris huvitavad, et neil ei ole aju ei ole närvisüsteemi. Aga ometi on küllalt selline keeruline mehhanism neil välja kujunenud, seda juhitakse, kus olevate elektriimpulsside abil impulsid ei levi siis mingi närvisüsteemi kaudu, vaid nad levivad rakust rakku ja antakse see teade tegelikult edasi sama kiiresti kui meil närvisüsteemi vahendusel. Selles mõttes taimed väga põnevad, et seal täiesti alternatiivne ärrituse levitamise vorm nendel taimedel välja kujunenud. Ja siit näiteks fantaasiakirjanikud saaksid asendada terve suuri kolooniaid välja täiesti alternatiivse eluvormina, mis põhineb taimedel ja sellel sellel organismil ei oleks vereringet, sellel oleks närvisüsteem ja ometi ta võiks toimida väga aktiivselt. Tuleme korraks tagasi veel nende püüniste juurde, millest me alustasime, sellised kannu moodi, nendel on siis leherootsu küljes selline tõesti nagu väike kruusikene või kannukene meenutab võib-olla kõrvalt vaadates ka natuke. Tänapäeval ei ole enam mingi haruldus, mingi lillepood ja peaaegu igas viljapoes on ikka juba müügil. Neid on keeruline küll natuke kasvatada, aga kui keegi viitsib vaeva nähes väga efektne taim kodus. Siis peab kojuga putukaid muretsema. No nii hull see asi ei ole, sest võib ka neid valgulise muu ainega toita ja ja neid hästi väetada, siis nad ei, ei vajaga. Tegelikult saab putukatoitu ja suvel, kui putukaid rohkem satuvad sinna iseseisvalt, nii et keegi ei pea, see perenaine taimeomanik ei pea nüüd meeleheitlikult kärbsepiitsaga iga päev ringi jooksma ja, ja kärbseid püüdma oma lemmiktaimele. Nad on ilmunud meie kaubandusse alles üpris viimasel ajal, mis on viimase paari aasta lugu ja, ja just sellel aastal ma olen tähele pannud, paljudes kan taimesid, müügil olnud ja ja mul endalgi oli just hiljuti vastu pandamatu kiusatus üks ära osta, aga siis abikaasa tegi mulle selgeks, et me reisime nii palju liikuma nii palju, et ta vaeseke kastmata ja söötmata, et meie eluviisi juures ei ole mõistlik endale seda taime, kes erilist hoolt vajab, koju hankida ja sellepärast jäi ta seostmatav kanntaim on evolutsiooni käigus välja arendanud või kujundanud ka selle mehhanismis seedee vedelik tal liiga lahjaks ei muutu, tema elab troopilistes metsadest, seal sajab ikka enamus ajast vihma ja siis oleks kogu aeg kann vett täis ja seedemahlade hulk seal oleks väga madal ja need putukad ei, see tukk seal ära. Ja sellepärast siis tema on välja kujundatud siukse väikse katuse. Et kui vihma sajab, siis ta läheb sellest kannu ava ausast mööda ja sajab sinna taime ümber maha. Nüüd see vedelik seal sees on siis küllalt hea kontsentratsiooniga, nii nagu ma enne ütlesin, vahel või pisiimetajad sinna sisse sattuda, siis on ka selle peale see taim mõelnud jutumärkides. Et Tal on seal kannuservas üleval teravad ogad, et kui näiteks mingi pisike tegelane tahab sinna minna, siis näpuga torkab talle ninna ja ta pöördub tagasi, nii et ta ei lase oma kinnipüütud putukaid kellelegi varastada, sest see tüüp on, on varas, kes tahab sinna sisse minna. Aga muidugi on seal ka natuke suuremaid vargaid, keda see ehmatas väikoogakene seal. Ja need suuremad vargad on meie sugulased, Orangid, Orangutanid ja nemad siis on enda jaoks välja nuputanud viisi, et see on tegelikult väga hea jooksal kannu, sest seal on palju maitsvaid putukaid, mida nad hea meelega söövad. Ja teiseks vedelik on ka selline hea kõhurohi, siis seal on täiendavalt seedemahlasid ja siis nemad käivad niimoodi, et nad kummutavad nagu klaasi. Võtad ühe põõsa ette, joovad kõik need kannud tühjaks. Enamasti nad veel murravad ära ka, nii et noh, see vaene põõsas jääb siis ilma püügivahendit, ei ma toiduta. Ja need orgitsis söövad selle toidu ära seal. Nii et selliseid asju tuleb ka ette, aga üldiselt noh, taimed on oluliselt rohkem kui nüüd neid range, kes jõuavad need süüa ja ta ei ole Orangi põhi, toitvaid, magustoit või selline delikatess, mida ta käib aeg-ajalt nautimas. Et jah, selline katus on peal ja ja siis on veel nõgikann eesti keeles, minu jaoks on natukene ebaõnnestunud nimi neile välja mõeldud, sakslased on neile ja inglased kasutavad testime nad kasutad nime kobra taim ja tõesti, ta on natuke kobra moodi, stan kusagil kuni pool meetrit kõrgeks kasvada, tal on pealse lehe osa kaardunud, nii nagu see mao pea ees on tal veel kaks vuntsi ka, mis sulgevad suurtele olenditele sissepääsu sinna toru sisse ja siis tema kasutab putukate juurde meelitamiseks, see on ka passiivne püügiviis küll aga kasutab omapärast meetodit, nimelt on tal osa rakke ilma klorofillita. Nii et kui see valgus peale paistab, siis jääb mulje, et seal on palju aknaid. Ja nüüd, kui see putukas on sattunud sinna kübara alla või selle pea alla, mis kaitseb sissepääsu, siis ta näeb ees valgust ja ta püüab instinktiivselt sinna valguse poole minna, sest teda ümbritseb pimedus ja läheb sinna valguse poole, aga seal ei ole kahjuks põhja. Vahepeal ta kukub auku, kukub sinna lehe sisse ja, ja seal tema siis ära ära süüakse. Aga saratseeniad, need on üpris sarnased seal kobra taimele. Ainult et nad on siis ilma sellise kaarduva peata. Ja need saratseenijad selleks, et nad jälle sellesse vedeliku ära ei upuks, niisugust kaant ei ole peal, neil on siis evolutsiooni käigus kujunenud välja selline, et osa see on nagu vahepeal ära surnud, seal all põhjas ja tekkinud põhja augud nagu väike sõel. Kui vihmavett tuleb ülearu palju, diskusagil ütleme, kolmandikus kõrgemal voolab vesi välja, seedemahlad jäävad alles, aga see üleliigne vesi saab sealt siis ära voolata ja jällegi lahjenda neid söögimahlasid. Taimed on väga põnevaid lahendusi evolutsiooni jooksul välja mõelnud, noh jutumärkides jällegi, ega nad ei mõtlevaid. Evolutsioon toimib ikka nii, et valitakse need, kes on kuidagi paremini teatud tingimustega kohane. Nii et need on sihuksed, torujad, lõksud, nüüd on veel üks tüüp, see on ka Eestis elutseb taim, aga neid sugulasi on üle maailma palju. Need on siis vees elutsevad taimed, neid kutsutakse vesihernest, eks, ilusate kollaste õitega nemad. Ja siis tal on erilised püünis põied, need on hästi kavalad süsteemid, need on sellised, et et seal rakkude paisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel tekitatakse siis seal põiekese sees on hästi tillukene, mõned millimeetrit läbimõõdus, tekitatakse vaakum, siis vaakum tõmbab ukse kinni. Põis on nagu vaakum täidetud väike pallikene ja kui nüüd mingi putukas või keegi seal ukse vastu läheb, siis uks avaneb ja tekib sinna veevool sinna vaakumi ka täidetud põiekese sisse ja see tõmbab selle putuka sinna sisse, siis läheb uksele kinni ja putukas ongi taimest lõksus. Siis ta jälle seeditakse ära, vesi pumbatakse jälle välja, jälle hakkab, see asi ootas peale päris omapärane süsteem ja mõningatel liikidel on siis sellised pikad torujad, lehed, mis levivad mööda maapinda ja seal siis maapinnal ronivad, putukad satuvad nagu sellisesse labürinti teda laborent, vaid ta on selline käik, kus sa saad nagu edasi minnes tagasitulekut, takistad sul mingisugused väikesed ogad kogu aeg, et sa pead edasi liikuma, kuni satud sellises suuremasse kambrisse, jällegi seedemahlad sind ootamas ja seal sind siis ära seeditakse. Neid lõksu tüüpe on päris erisuguseid ja selline aktiivne püük oli siis sellel kärbes õiel, kellest me juba rääkisime ja lisaks sellele püüab aktiivselt putukaid ka meie huuleid, neid huulhein on meil Eestis siis kolm erinevat liiki on ümaralehine, pikalehine ja keskmine, see pikalehine keskmine võivad anda omavahel veel ristandeid, need on üliharuldased, need ristandid, aga mõnikord mingitel soo. Nendel hälvestel võib sellised ristandid ka siis kohad. Ja täitsa huulhein, kui tema peale satub putukas, siis temal on seal lehe peal sellised peenikesed Dentaakliteks kutsutavad asjad seal siis nagu väike nuiakenemine otsas on sihuke limapall. Kui putukas satub sinna peale, siis need kaarduvad selle putuka peale ja kleebivad sõna otseses mõttes ta sinna lehekülge kinni. Ja vase Dentaakrid reageerivad ka siis, kui see puudutus on mõistlik. Ühesõnaga see, millele on nagu mõistlik reageerida, mida suudad kinni hoida. Ja näiteks noh, kui need huuleinu seal rabas vaadatud, et siis te võite vahel näha seal, et sipelgasuurused, putukad, sipelgad, jalutavad sealt risti-põiki üle kogu aeg, mitte midagi, ükski Dentaakel isegi ürita kõverduma hakata, nagu sinna satuvad sellised millimeetri alla millimeetri pikkused olendid, siis hakkavad nad kohe kiiresti liikuma ja mata otsele putuka enda alla seedivad ära, siis lähevad endisse asendisse tagasi ja putukas puhutakse tuule poolt minema, nii et põhitoit on seal millimeetrist tunduvalt väiksemad olendid, need, keda see huulhein sööb. Ja nüüd, kui te olete teinud pilte huulheinast, raamatutes, vaja ajakirjades kusagil, siis te näete, kuidas pikalehise huulheina küljes on küll kiil või ilus sinitiib, nii nagu viimase Eesti looduse kaane peal on, siis see on muidugi ilus pilt, väga kaunis on teda vaadata, aga see taim ei ole suutnud putukad ise kinni püüda, vaid see fotograaf on seda teinud, on ta sinna siis osavalt pintsettidega ilmselt paigutanud ja saanud küll efektse pildi, aga, aga tõesti on see pilt väga kaugel. Need põhitoit on ikkagi sellised mikroskoopilised putukad, keda me palja silmaga peaaegu ei näegi ja lootus minna sohu, nüüd vaatame, kuidas kiilid ja mardikad ja kärbsed ja Veiko seal huulheina küljes kinni ja väiksed liblikad ka siis seda pilti oli meil seal ees ootamas ei ole mitte mingil juhul. Meil Eestis on veel üks huvitav taim, teda me nüüd eriti ei pane tähele, aga kui lähemalt vaadata, siis ta läheb jälle väga põnev välja, see on. Kui pätakas harilik võipätakas on meil selline taim ja tema kasvab siis Lääne-Eestis kraavi servadel. Hästi paksud võiks öelda, keelepaksune leht peaaegu natuke õhem ja ta on selline rasvase väljanägemisega ka, ilmselt sellest on tema sisse või pataka nimiga omal ajal tulnud lehed moodustavad taolise roseti, millest siis keskelt tuleb ilus kas sinine või valge õis olevad, mis liigiga meil tegemist on, tuleb välja ja vot temal on ka veel omapärane putukate püüdmis viis temale ei kaardu eriti ka midagi, vaid tal on lihtsalt kogu leht kaetud, sellise nagu kerge liimikihiga ja siis jälle väiksed putukad lihtsalt takerduvad selle liimi sisse, jäävad sinna kinni, kui nad sealt minema ei saa, surevad ära ja see, see liim on ühtlasi ka seedenõrex. Ja kui näiteks Uibotaka juurde sattuda, siis tema pealt me võime leida palju putukaid huulheina ühe lehe peal, tavaliselt üksainus putukas, aga võib võtta ka lehe peal, võib-olla neid kohe mitmeid ja mitmeid erinevas staadiumis, mõned juba seeditud ja mõned alles hakatakse seedima ja ta näeb jah, sihuke läikiv ja natuke rasvane välja. Huulhein on oma selliste punakate lehtedega jälle hästi kaunis ja atraktiivne ja, ja temal on väga ilus õis muidugi imetillukene allapoole sentimeetrites õie läbimõõt valge ja ühekorraga õitseb ainult üks õis, kuigi terav isikus on seal kuus-seitse õit tavaliselt. Ja huvitav on see, et temal hakkavad need õied avanema kõige alumisest õiest alates. Õisikuvars on siis nagu veidi rullistal ja siis esimene õis on kõige alumine lahti läheb siis järgmine järgmine, kuni siis tippu jõuab need kõige viimane naison, see siis, mis on selle ilusa sirge varre otsas ja all on siis need seemnekuprad ja viimase õiega õitsev taim on tegelikult ääretult kaunis, nii et kui keegi on rabas käinud suve keskpaiku, siis ta näinud seda ilusat õitsvat, huulheinataim ise on nii väike, et väga paljudel, ma kardan, jääb üldse nägemata. Sellepärast et kogu läbimõõt seal leheroseti läbimõõt on ainult kusagil kolm, neli sentimeetrit, no väga heas kasvukohas võib ta olla seal seitse, kaheksa sentimeetrit läbimõõdus ja suur osa sellest ühe sambla peale kasvavatest taimedest ei ole mitte need vanad taimed, mis õitsevad vaid eelmise aasta noored. Ja noh, nemad on imetillukesed, nemad on seal sentimeetrise läbimõõduga. Minu abikaasa on, on nendest taimedest kirjutanud ühe väikese raamatukese, siis kui me otsisime neid väikseid taimi ja lugesime, tegime siukseid statistilisi analüüse, siis tuli ka pildistada pisikest taime siis selleks, et tema mõõtu kuidagi võrreldavaks muuta. Panime kõrvale tuletikku ja siis see tule tiksad, üheaastase taime kõrval näeb välja nagu palk. Nii jäme tundub ta seal olevat, et ta tõesti on imetillukest seal võib-olla ühel ruutmeetril mitmeid sadu või isegi tuhandeid pisikesi taim, aga täiskasvanud taimi on oluliselt vähem. Kas need taimed jäävad pidevalt putukaid sööma või teevad nad vahepeal pausiga, tegelikult on nad kõik rohelised taimed ja nemad siis ikkagi fotosünteesivad ja on tähele pandud, et mida toitainete rikkamale kohal nad kasvavad, seda vähem nad tegelikult vajaksid seda putukate toitu. Aga ütleme, kui on selline passiivne püügiviis, nagu need kannud on. Putukad saavad sinna sisse ja kui nad sinna sulpsas, süüakse ära tänu sellel taimest kasvab jõudsamalt ja suuremaks, ta saab rohkem toitaineid, aga ilmselt ei ole see obligatoorne. Kui nad saavad näiteks maapinnast piisavalt toitu, siis siis võivad nad ära elada ka ilma selleta, et nad neid putukaid sööksid. Aga nad tihtipeale ei, ei pääse sellest söömisest, sest putukas ronib ise nendele kohaldega. Vaat neid putukaid taga ei aja, need tuled ise sinna juurde ja, ja istuvad sinna koha peale, kust nad ära süüakse või kukuvad sinna koha peale, kust need ära süüakse ja kui ta sinna kukkunud on, ta ikka ära süüakse, kui teda ei kuku näiteks sinna on selline aeg siis taim elab ikka edasi. Ta fotosünteesib ja ta võib-olla natuke kiduram, kuna tal on toitaineid vähe, aga sellepärast ta nüüd kohe ära ka ei sure. Kuidas putukad kätte ei saa? Kui kaua taimedel putukate seedimine kestab? See sõltub nüüd ilmselt sellest taimest erinevatel liikidel erineva pikkusega on see seedimine ka putukasuurusest. Tavaliselt see on umbes ööpäev päevaga suudab oma saagi ära süüa, siis on ta omastatud ja, ja need toitained saad kõik kätte saadud, aga võib-olla näiteks need troopilistel põõsastel, kuhu neid suuremaid putukaid sisse kukub, need kanntaimed. Et nendel võib-olla kestab, kas natuke kauem kaldunud, arvame, et ega seda väga täpselt vist praegu kooritud oled, huulhein on nagu kõige paremini selles suhtes läbi uuritud. Me huulheina juures oleme siis kuul seinal on väga põnevaid sugulasi Austraalias ja Lõuna-Aafrikas seal on neid päris palju ja, ja need on selles mõttes põnevad taimed, et et nemad ei ole siuksed, pisikesed. Nii nagu meie huulhein on või noh, ütleme see pikalehine huulhein natukene suurem, aga siiski nemad nagu märganud tuntavalt suuremat seal poolemeetrised, isegi kõrgemad põõsad. Need lehed on hästi tugevad ja tahaks, neid on hästi palju palistavad tervet leheserva ja need näevad välja tõesti sellised nagu mingid väikesed pärli näitused, neid taimi on palju üksteise kõrval, et siis nad on väga muljetavaldavad ja sädelevad seal päikese käes erakordse põnevalt, et nad kõik ei pruugi olla putuktoidulised taimed, siukseid, pisikseid ja nirud, nii nagu meie omad on ka need Sarotseeniad ja need kobra taimed põgi kannud. Et nemad tegelikult kasvavad päris suureks, nad võivad kasvada ka kusagil viie 60 70 sentimeetri kõrguseks, sõltuvalt siis sellest pinnasest. Ja nii nagu heinasidki neid nendes soodsates kasvukohtades kasvab koos hästi palju, et nad ei ole, mitte et üks taim siin ja teine mitme meetri kaugusel või kilomeetri kaugusel, vaid seal, kus neid on, on neid tõesti palju. Neid kasvatatakse hästi palju kodudes ja soojemates maades on neid toodud ka siis niimoodi aedadesse ilutaimedeks ja, ja seal nad siis seina ääres rahulikult napsavad neid putukaid õieti putukad univad nende sisse sööma ja jäävad sinna söödavaks. Et kui keegi juhtub minema kuhugi lõunapoolsemates botaanikaaedadesse, siis seal võib ta näha neid putuktoidulisi taimi niimoodi peenarde peal kasvamas ja nad näevad väga atraktiivsed välja, Eestis võib neid vaadata nii Tallinna kui Tartu botaanikaaias, Tallinnas on ilusad need kanntaimed ja Tartu botaanikaaias on troopilises maja siis ka erinevaid liike saratseeniaid ja ja, ja need kantaimi osa nendest vajavad kõrget õhuniiskust siis näiteks Tartu botaanikaaias neid kasvatatakse akvaariumis. Tuleb vaadata läbi akvaariumi klaas, selleks et neil see niiskustel parasjagu ja piisavalt oleks. Nad on sootaimed tihtipeale. Kas epoos ka söövad putukaid? Minu teada ei söö, kuigi neid putuktoidulisi taimi, praegusel hetkel on maailmas olemas kusagil tsirka 600 liiki. Ja on veel 300 liiki, kes on sellised passiivsed, ühesõnaga need on, kes on alles nagu hakanud putukas olemisele mõtlema seal niisugune evolutsiooni algaste. Et neil on need kaustad, lehed välja kujunenud, kus need bakterid elavad ja võimalik, et nendest kunagi kujunevad välja siuksed, tänapäevased putuksööja taimed, kui nad enne välja ei sure. Aga nende hulgas on praeguseni minu teada ainult rohttaimed, et selliseid suuri puid nende hulgas minu teada ei ole, kes sööksid. Nii et kui me tuleme oma saate alguse juurde korraks tagasi, et siis ei ole ilmselt oodata niipea uudist, et keegi oleks puu poolt või põõsa poolt nahka pandud troopilistel reisidel. Putukaid söövad ju ka väga paljud loomad. On terve rühm loomi, kelle nimetus seltsi nimetus on putuktoidulised, sinna kuuluvad meie karihiired, mutt, siilid, aga troopikas on neid lugematu arv. Lisaks sellised loomad, nagu linnud, söövad putukaid, siis on sellised loomad nagu kahepaiksed, söövad putukad, osa madusid on ka selliseid väiksematest madudest, kes söövad putukaid. Loomulikult putukate hulgas on endi seas kiskjaid, nii et üks putukas sööb teist putukat. Meil on nagu sellised putukatest toituvad putukad, jooksiklased kui inimesed, kevadel hakkad nüüd maad, sealt tuled sa mustad küllalt suured putukad maa seest välja jooksevad seal peenarde vahel ringi, siis need on jooksik lased ja need jooksiklased söövad teisi putukaid. Nemad on putukamaailmakiskjat meil siin aga, aga ütleme, lõunapoolsetel aladel on palvetajaritsikad, nemad meenutavad palvetavad tüüpi suure peaga suurte lõugadega istub seal lehe peal, kui mõni siis ettevaatamatu putukas talle liiga lähedale tuleb, siis see palvetaja sealt ära väga suured jalad, millega ta haarab selle saagi kinni ja muidugi meil Eestis ja mujal maailmas selliseid putukatest toituvad putukad on kiilid nende hästi suured ja muljetavaldavad putukad. Hästi kiire liikumisega ja toituvadki praktiliselt ainult putukad, Nemad taimetoitlus ja nemad on kiskjad. Ja huvitav on ka see, et näiteks nende vastsed on kiskjad, tavaliselt on, on enamasti putukavastsed, söövad mingit taimset toitu, isegi siis, kui näiteks putukas ise on, on kiskja, putukas, kiilid on vastsed kiskja, neil on sihuke eriline püünismask, millega teistele vees oleva putuka kinni püüab ja vahel isegi väikesi kalu võib tema süüa, nii et alati ei ole nii, et kalaseb näiteks putukavastsed ka putukavastne süüa kala, tegelikult ka kalad on ju need, kes putukad söövad, noh, nemad söövad neid, kes vette kukkunud vees elavaid putukaid neid väga palju ei ole, aga siiski kalade hulgas on üks väga põnev tegelane, jälle seal kala, kes siis elab seal troopilise Aasia vetes ja see kütt kalal on siis selline komme, et kui tema süüa tahab, siis tema otsib söögi, maismaalt puu otsast või lehtede pealt. Ja kui ta seal siis näeb mingit putukat istumas, siis ta sülitab v kuuliga teda saab talle kuuliga pihta, putukas kukub vette ja siis ta läheb ja sööb selle putuka ära, kes vetepudel jääb jälle uut otsima. Ja ta ise on vee all, nii et tema suu ainult ulatub ju veest välja ja nagu te kõik teate, kui vees on mingi asi, siis see valgus natuke murdub ju, kui te hakati veest mingit asja välja võtma, siis ta ei ole alati täpselt selle koha peal, kus ta paistab olevat vaid ta natuke sellest kõrval, sest vee õhupiirid valgus murdub ja see kala oskab siis seda murdumisnurka arvestada, nii et tegelikult ta sihib mitte otse putuka peale, vaid mõned kraadid temast üles või allapoole ja tapab siis seal õige koha peal olevat putukat, see on, ütleme meie laskuritel ja kahurväelastele täiesti teadaolev teadus, kuidas siis arvestada seda tuult ja kaugust selleks, et kuul õige koha peale lendaks, see oskab oma kuuli juba miljoneid aastaid enne optistes isikute ja selle keerulise matemaatikat, mida meie kahurväelased ja muud laskurid kasutavad, on osanud selle murdumisnurga selgeks teha ja õiged nurgad välja arvutada, et tabada seda putukat seal, kus, kus ta tegelikult inimesed söövad ka putukaid on maid, kus süüakse päris palju. Aafrika on selline koht, kus süüakse putukaid, Kagu-Aasia on selline koht, Austraalia on selline koht ja ega Lõuna-Ameerika indiaanlaste hulgas päris levinud ja väga paljud teadlased on arvanud, et tegelikult tulevikus üks võimalik viis inimkond ära toita ongi see, et inimene hakkab enam putukaid sööma, sest putukad on väga toitvad. Ega ma nüüd ise ka ei ole, väga innustunud, putuktoiduline tegelane ei ole proovinud, ei ole, aga ma usun, et, et kui avaneks mingi võimalus, siis ma olen suuteline seda proovima. Praegusel hetkel, kui seda putukat mul lähedus. Aga kui ta mu läheduses on, siis ma ei ole väga veendunud. Need, kes on söönud, on öelnud, et tegemist on väga maitsva toiduga ja putukas on ju tegelikult, et hea toit selles mõttes on tohutut valku, puhas valk. Mis seal nende röövikute sees on ja, ja kui ta ära maitsestada, sest tegelikult toidu maitse meie jaoks sõltub sellest, milliseid maitseaineid sinna lisataks. Kui me näiteks sööksime, ilmub maitsestamata, praetud või keedetud liha, siis ega see meid ka väga niimoodi ei vaimustaks. Just need maitseained on need, mis teevad toidust. Toidu- ja maitseainetega on võimalik anda mis iganes maitse toidule. Nii et Ma arvan, et kui me sellest eelarvest üle saama, siis mingil hetkel inimesed söövad rahulikult kusagil kasvatatud suuri tõuke ja leiavad, need on väga maitsvad ja tuleb välja ilmselt ka mingi kokaraamat. Gusson erinevad toidud tõukudest näiteks. Vaatamata sellele, et putukasööjaid on väga palju, jätkub neid kõigile palju, palju. Vist ükski teine loomarühm ei anna selliseid koguseid ja hulki koos nagu putukad rändtirtsud on meile kõik tuntud loomad, et kui nende parved ikka õhku tõusevad, siis need on kümneid ja kümneid kilomeetreid ja sadu tonne sellist putukamassi, mis oma teed suudab kõik ära hävitada. Troopilistel aladel on massiliselt sipelgaid ja termiite, kes tegelikult suudavad väga suure ala ära katta ja ja tegelikult, et kui me vaatame Eesti metsi, siis meil on ka ju päris palju sipelgaid ja väga erinevast liigist. Me märkame küll kuklaseid, aga need väikesed mustad murelased punased Raudsiku sedasama levinud. Nad on hästi massiliselt kõikvõimalikes kohtades. Nii et selles mõttes jah, putukaid on palju ja yldiselt putukas kui sellisest me ilmselt kunagi puudust tundma ei hakka. Küsimus sellest, millistest liikidest väga paljud liigid võivad kaduda inimtegevuse tagajärjel aga seda rohkem tuleb neid liike, kellest me võib-olla ei oska midagi pidada prussakaid ja, ja taolisi, kes levivad tänu inimesele väga intensiivselt ja tunnevad ennast inimese kõrval veel paremini kui ilma inimeseta. Ja kui tulla korraks veel tagasi putuktoiduliste taimede juurde, siis viimaste aastate selline võib-olla huvitav nähtus putuktoiduliste taimede juures on see, et inimene on hakanud neid ka enda huvides ära kasutama, mitte kui selleks, et aitaksid neil putukaid ära süüa. Kuigi näiteks seda kärbsepüünist on potis aknalaua peal kasvatatud ja, ja pandud teda toast kärbseid püüdma. Aga näiteks seesama huulhein, millest me siin enne rääkisime ja kes meil siin Eestis kasvab. See huulhein on hästi kiiresti populaarsust koguv ravimtaim, aitab hästi köha ja huulelõhede huulevillide raviks on teatud määral ka võib-olla bakterid siidise toimega ja nüüd meie põhjanaabrid soomlased on juba välja mõelnud ja arendanud ja välja töötatud tehnoloogia, kuidas huulheina kasvatada ja seda müüakse Šveitsi ravimifirmadele, kes ostavad neid väga kalli raha eest aastas. Soomlased suudavad toota juba kusagil paar-kolm 1000 kilogrammi huulheina ja milline kogu suur heinuse on, sellest annab teabe see, et ühes kilos grammis on kusagil 20000 huulheinataim ja seda kasutatakse ravimitööstuses ja huulhein on aegade jooksul kasutatud ka likööritööstuses on tehtud head likööri, huulheinalikööri, see on kallis, haruldane, aga pidi olema väga maitsev. Mina ei ole kahjuks maitsta saanud. Te kuulsite keskeprogrammi, stuudios olid bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Doosi. Selles ei ole see algus ööoja. Langeta teetegi. Vean lehtedest. Linnusaar, kelle. Ilu sinna ma. Leiad vili, sallilled. Paik sa lähed. Seal, kus, Langeta tekki. Milles muinassoosi staatu? Millest ta saab ta ka tooma? Näed sa paiksed. Sellest. Linnud, saag, kelle edu sinu siin oma nii leiab, nii sallil eel misuke säki loik jumal. Armu see ookeansul Ei, see kurvaks, mis. Mul on üks päev, mis meelest ealaiga Kui murdsin sinus Zahoya. Neis alles jääb üks. Tund. Ja ta meesroog.
