See mõrd lausa kubiseb haugidest. Isikukoodid küljes liiguvad haugid kudealadele. See on siis selle ala number. Kala ID-kood on loetud. Sügavamas kihis selle kaevu sügavuseks enam kui 250 meetrit. Kas meie põhiline joogivee allikas, põhjavesi on ikka puhas. Minul on hea meel, et vihma sajab, et põhjaveevarud täituvad? Porri pika ja kõvera noka eest ei pääse peitu ükski putukas. Matsalu rahvuspargi vetel, Tartu Ülikooli Eesti mere  instituudi teadlased on siia vee alla paigutanud radarijaamad,  mis aitavad meil selgeks teha niivõrd salapärase maailma  nagu kuidas tulevad Väinamere haugid kevadisel ajal oma  ajaloolistele koelmutele. Mehis ja Roland üritavad siit vee alt välja õngitseda hüdrofoni,  mis registreerib ära kõik alad, kellel on eriline märgis. Kuidas te sellise seadmega kalade liikumist jälgite,  see on nagu siis veealune radarijaam natukene nagu see on jah,  nagu veealune kuulaja, et hüdrofon. Et kalade sisse lähevad nüüd niisugused suuremad märgised  siin siin Matsalus ise laes, see on niisugune kapsel nagu  vaata vähemalt ja et tal praegu on magnet küljes,  et see magnet deaktiveerita, et kui magneti ära võtta,  siis hakkab see märgis tööle. Ehk see märgis ise emiteerib signaali. Ehk siis saadab signaali välja ja kogu aeg pidevalt. Ja kui ta satub nüüd selle raadiusesse, kus see kuulaja teda  kuuleb siis see signaal registreeritakse  ja igal selle märgisel on oma unikaalne signaal,  see hüdrofon hõljub niimoodi veesambas ja registreerib kõik,  mööduvad haugid, kellel on see eriline märgis. Jah, nii see on, et, et kui see haug selle märgisega sellest  mööda ujub, et siis see hüdrofon selle registreerib. Miks see oluline on, et te teate, kuhu ja millal need haugid liiguvad? No see on oluline teada, et, et esiteks,  et millal nad liiguvad ja kuhu nad liiguvad,  mis teid nad siin delta alal kasutavad. Ja kui me teame umbes neid rändeteid, et  siis me saame vaadata, et miks näiteks osasid teid ei kasuta,  et kas seal annab midagi parendada tulevikus. Samas, et tekitada juurde elupaikade ühendatavust  ja mosaiiksust, ehk oleks niisuguseid kanalikesi  ja samas niisuguseid ka seisva veega sopikesi  mis siis erinevatele kaladele, sealhulgas  ka haugile sobida võiksid ja ka ja ka veelindudele. Nii-öelda radarijaam ongi hüdrofon tegelikult  ja läheb vee alla, jääb selle väikse poiga veesambasse hõljuma. Kalauurijad on paigutanud hüdrofonid üle kogu Kasari delta  kuni Virtsu maantee sillani. Märgisega haugid, kes tulevad Väinamerest  ja Matsalu lahest siinsete jõgede luhtadele kudema on nüüd  tipptehnoloogilise seadmete abil jälgitavad. Nii põhjalik kalade uurimine avab inimeste jaoks seni  tundmatu maailma. Uusi teadmisi arvestades oskame loodetavasti parandada  kalade elukeskkonda. Osa Väinamere hauge tungib aga looduse ürgsel kutsel otse  merest jää ja lumesulavee poolt üle ujutatud rannaluhtadele. Kalade õnnetuseks võib neid siin oodata hoopis ökoloogiline lõks. Kui vesi luhalt liiga vara taandub, jäävad koetud marjaterad  või juba koorunud haugipojad kuivale selgitama ks välja. Kui palju hauge ja kui suures ulatuses siinset üleujutatud  ala poelmuna kasutab, on teadlastel kaval nipp. Haugide kudehooaeg on alanud, nad tulevad Väinamere poolt  siia luhale kudema ja teadlased on seadnud siia ette väravad  õigemini aiad ja siis on siin mõrd, et püüda kinni haugid  ja panna neile külge väikesed märgised. Niimoodi on hiljem võimalik jälgida, mida nad edasi teevad,  kuhu nad liiguvad. Kuhu nad koevad? Siit nad tulevad. See mõrd lausa kubiseb haugidest. Mõrda ujunud haugid kogutakse gruppide kaupa kokku  ja uinutatakse. Iga kala saab oma isikukoodi ja sellele vastavad märgised. Üks on siis välimine. Välimine märgis, mille me paneme siis haugi,  seljauime kiirte vahele. Siin on siis oluline info, nii et kui keegi püüab  juhuslikult hiljem suvel selle kala, siis et  siis peaks nendel kontaktandmetel siis ühendust võtma  ja siin on ju kirjas lausa emaili aadress  ja telefoninumber, nii et kalamehed, kui suvel püüate  sellise haugi, siis andke kindlasti teadlastele sellest märku. Siis on teine märgis. Märgis ja tegemist niisuguse kiibikesega jah,  et see on analoogne nendele kiipidele, mis me paneme kasside  ja koerte naha alla ja siis saame samamoodi teada,  et mis auguga tegu on. Ja siin on selleks ka siis see kiibi loend. Käsiloendur, et, et kui meil see projekt kestab siin mitu aastat,  et siis me nii-öelda loodame palju ka taaspüükidele  ja see taaspüük tähendab, tähendab siis seda,  et kui me juba eelnevalt märgistatud kala püüame kinni,  et taaspüük on ka siis ka see juhtum, kui  ka kalamees püüab selle haugi kinni, et ka see on taaspüük,  aga kui meie siin mõrral nii-öelda selle märgistatud kala  kinni püüame, siis ka see on taas püük ja  siis nii-öelda et seda kindlaks teha, siis me nii-öelda  skenneerime kõik need kalad selle käsilugeriga läbi. Et, et siis nii-öelda just tuvastada seda kiipi,  mis on siis kala õhus. Juba on loetud, siin on mingi pikk number kaks,  kaks, kaheksa, null null viis kuus kaks üks kuus kuus. Täpselt nii, see on ka siin vihikus kirjas. Kala ID-kood on loetud. Üleujutatud luhale liikuvate kalade jälgimissüsteem erineb sellest,  mida kasutatakse kasari deltas. Kalade saabumise ja lahkumise koelmult. Registreerivad antennid, mis tunnevad ära kalade kiibid. Selle lasspasstoru sees on siis kollane kaabel,  eks ju, kus on siis elekter liigub, et siin on mitu ringi  seda kaablit keeratud siia punase toru sisse  ja ja, ja selle tulemusel siis see nii-öelda antenn,  nagu me seda kutsume, tekitab elektromagnetvälja. Ja see elektromagnetväli on vajalik selleks,  et kui see kiiviga kalasid, siis mööda hoiub,  siis see elektromagnetväli ergastab seda kiipi. Siin on siis kasti sees. See koht, kuhu kõik kogu info kokku jookseb,  jah, et see hall kastike on siis kogu selle süsteemi aju  kuhu siis jookseb kokku erinevate erinevatest antennidest,  tuleb info ja see salvestatakse ja siis me saame teada,  mis auk see oli nii-öelda, et millal me,  ta märgistasime. Kas see on taas ka kõik või mitte, et kas me oleme teda  eelmine aasta ka siin näinud või mitte ja saame  ka siis selle kuupäeva ja kellaaja, et millal ta täpselt  siis oma liikumise tegi, et ka see on väga oluline info. Selline üleujutatud mereäärne luht ongi koht,  kus Väinamere haugid koevad. Kevadise suurvee ajal jagub siin vett ka teisele poole külateed. Sulavesi pahiseb siin kruusatee alt läbi,  nagu mõnes kiirevoolulises jões. Tänu nendele antennidele on võimalik kindlaks teha,  kas haugid tulevad ka teisele poole teed läbi truubi kudema,  kus on üle ujutatud, aga hooldamata luht. Pisut seadistamist ja ka siinsed antennid on valmis  kiivistatud hauge loendama. Paar piuksu tegi. See info on oluline sellepärast et see aitab meil projekti  järgmises faasis seda konkreetset kudeala paremaks muuta,  ehk siis parandada nende haugide kude tingimusi. Et me teame, et see konkreetne kudeala praegu on selles  mõttes natukene kehvas seisus, et see lumesula vesi läheb  siin läheb siit väga kiiresti ära. Et siin võib, võib küll kevadel väga palju haugi kudeda,  aga see vesi kahjuks lahkub luhalt väga kiiresti,  kui seda vett on kauem, sest see mari jää kuivale rohkem  kalu saab kooruda ja seega ka rohkem kalu saab merre laskuda. Nüüd märgised olemas, mis edasi saab, laseme nad siia luha  peale lahti, täpselt nii, et pärast seda,  kui haugid on taastunud uinutist. Laseme nad siia luhale lahti, et nad saaksid kudeda. Ja kudemisega läheb neil siis erinevalt aega,  et mõned mõned kalad sooritavad selle kudemise nädala kahe  ära ja laskuvad alla. Me näeme seda antennidest. Teised kalad jällegi veedavad siin koel mul aega kuni  poolteist kuud, millest selline erinevus tuleb,  et osad jäävad siis siia pikemaks ajaks aega veetma? Jah, et noh, eks pikemaks ajaks jäävad reeglina isased,  eks ju, kellel seda suguprodukti on rohkem,  et kui ema ikkagi ära koeb, siis ta ikkagi koeb  selle marja suht kiiresti välja täienist  ja siis tal polegi enam nagu mõtet sinna koelmule jääda. Aga isased jällegi tal seda niiska ikkagi jätkub rohkemaks  ja seetõttu ta ikkagi viibib siin kohe kauem,  et ongi teada, et et isased tulevadki varem  ja lähevadki kõige hiljem kolm ära. Emased jällegi tulevad viimasel minutil reeglina  ja siis ka lahkuvad suhteliselt kiiresti,  et tulevad ainult selleks põhi sündmuseks kohale. Nii et see on nagu nende isaste haugide teatud mõttes strateegia,  kuidas saada või palju ja geneetiku täpselt täpselt,  et maksimeerida seda aega, et anda endale see võimalus,  eks ju, siis võimalikult paljude emastega sigida. Ja nüüd saavadki haugid minna siia luha peale tegema seda,  milleks nad siia tulid. Me oleme tulnud täna koos Eesti keskkonnauuringute keskusega  põhjavett mõõtma. Põhjavesi on inimeste tähtsaim joogiveeallikas  ja väga oluline loodusvara. Sageli meenub meile põhjavesi alles siis,  kui kaev on kuiv, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Noh. Teil on kuskil siin kaev siis jah, jah, see on siin puu kõrval,  tal on lausa number peal, eks ole, ja no kui sügav see auk  siin on, siis see on kuskil üle 100 meetri,  kui ma õieti mäletan, see oli kuskil 180  või midagi sellist, oli see sügavus ja mis kihti? Alaviitsum, kambrimi veekiht ja siin me mõõdame  siis kora puu, siin ei ole andurid sees ja me mõõdame  selle veetaseme siin ära, eks ole. Paneme kirja kaheksa, 65. Kaheksa, 65, jah, on vee tase toruotsast. Kui toruots on umbes 70 sentimeetrit siin üle maapinna,  siis aga veetase on umbes siis kaheksa meetrit allpool maapinda. See on nüüd ordoviitsium-kambriumi veekihi,  veetase, mis on kogu aeg tegelikult olnud sügaval. See on üldse üks kõige parema vee kvaliteeti viga ja. Niisugune soodsamaid veevõtuks veekiht. Tema ainus probleem on selles, et see veekiht on õhukene,  temast ei saa palju võtta ette. Eestis leidub põhjavett kogu territooriumil erinevates kihtides. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk,  siis täitub see teatud sügavuses veega. Vee olukorra kontrollimiseks on üle Eesti rajatud ligi 300 seirekaevu. Näe, ja ongi järgmine kaev kohe paista ja  mis kaev siis või mis sügavus siin siis võib-olla? Eks ole, ühesõnaga see on nüüd, siin on ilus number,  on tal päev, 156, eks ole. 87 meetrit ja see on siis ühesõnaga Oldoviitsiumi veekihi kaev,  eks ole, sõnaga mis võtab, siis tõenäoliselt võtab ta vee Lasnamäe,  Kunda veekihist ta võtab Oldoviitsiumi veekihi alumisest osast,  eks ole. Mis siis tulemus näitab? Et selle Olda visum veekihi veetase on neli meetrit vähemalt kõrgemal,  kui. Oltuvi am kambrimi kihi veetase, mida me mõõtsime? Täna saab Eestis suurem osa inimestest oma joogivee põhjaveest. Ainult Tallinnas ja Narvas kasutatakse pinnavett. Põhjavett kasutavad ka paljud suure veetarbimisega tööstused. Kõige esimesed kambrivendi veekihi puuraugud rajati  tegelikult Tallinnas Koplis juba tsaari ajal,  siis kui tehti sinna Balti manufaktuur ja. Laevatehased, eks ole siis selle jaoks, et ühesõnaga,  et nende veega varustamiseks siis tehti esimesed,  need puurkaevud ja nende veetase oli lausa üle maapinna,  kui need esimesed tehti ja hakati siis seda vett võtma,  veetase hakkas alanema ja tehti noh, neid puukaal veel  ja võeti vett, siis tekkis probleem, eks ole,  et kõigile nagu jätku või siis tuli kogu aeg neid pumpasid  lasta sügavamale, eks ole. Ja siis hakatigi nagu siis ka. Selle pumpade laskmiseks hakati siis seda veetaset mõõtma,  seda seiret tegema. Kõige vanemad, praegu seires olevate Eesti puurkaevude  andmed pärinevad 1947.-st aastast ja aegreas nähtav  veetaseme langus näitab ilmekalt, kuidas nõukogude ajal  hoogustus põhjavee kasutus olmeveena. Nappi põhjaveevaru. Kus ka reostus? Veeta pole elu, nii saavad oma igapäevase veepaljud pered  Tammsalus ja tapal. Kaevuteed on umbes, sest põhjavesi on reostunud. Kuid NSV Liidu mineraalväetiste tootmise ministeeriumis  tehtud plaanide elluviimisel oleks veevedajatel tööd ilmselt  kogu Virumaal ja kaugemal. Kolmas kaev ja see on kindlasti jälle hoopis teistsuguses sügavuses. Sügavamas veekihis, eks ole, ühesõnaga selle kaevu  sügavuseks on üle enam kui 250 meetrit, mis kiht see n  siis see on kamran, Vendi veekiht, mis ongi  siis see sinisavi all olev kiht, eks ole,  mis on kõige veerand, eks ole nendest ühesõnaga veekihtidest  50 meetrit ja 12 sentimeetrit. Mida see tähendab, see tähendab seda, et see veetase on tegelikult,  kui meil siin see maapinna apskõrgus on võib-olla kuskil 45 võibolla. Siis survetase on viis meetrit allpool merepinda. Milline on siis Eesti üld? Vee seis. Meil on väga suures plaanis väga hea seis,  põhjavee kvaliteet on hea, et tihtipeale paljud inimesed  näiteks kurdavad, et ilm on ikka jube ja vihma sajab  ja halb on olla. Tahaks sellist vahemerelist rannailma, aga tegelikult tänu  sellele on meil väga hea põhjavesi, et mina alati naeran  sellises olukorras, et. Minul on hea meel, et vihma sajab, et põhjaveevarud täituvad. Põhjavee kvaliteeti mõjutavad looduslikud tingimused. Sügavamate kihtide põhjavesi on rikas keemiliste ühendite poolest,  mis kohati võivad ületada joogivee lubatud piirväärtusi. Ülemiste põhjavee kihtide kvaliteeti mõjutab lisaks  ka maapinnalt tulenev inimtegevus. Kõige vahetumat ohtu inimesele kujutab mikrobioloogiline  reostus ehk kui kaevu satuvad reoained. Eesti põhjavett mõjutavad ka põlevkivi kaevandamine  ja intensiivne põllumajandus. Kaevandamine, siis mõjutab põhjavett mõlemast suunast,  nii selle keemilist kui kogu sellist seisundit. Selleks, et me peame kaevandama allpool põhjaveekihti,  tuleb põhjavee taset kaevandusaladel alandada  ja see mõjutab kogu seda süsteemi ja ümberkaudsetel  inimestel näiteks siis ka on tekkinud tihti probleeme,  et nende kaevud võivad jääda kuivaks. Teiselt poolt kaevandamine siiski. Tänu sellele jõuab rohkem ohtlikke aineid vette kui  ülejäänud Eestiga võrreldes. Põllumajanduse ga on just keerulisem võrreldes näiteks  kaevandamisega kuna reostust saab põhjavette jõuda kahte moodi,  üks neist on punktreostus ja teine on hajureostuse. Punktreostuse puhul on lihtne, et sa tead,  et on mingi tekitaja näiteks mingi tehas,  kes suunab oma heitvett ja siis jõuab see probleem edasi. Aga hajureostus on just ennekõike põllumajanduse. Ei ole sellist konkreetset punkti võimalik öelda,  et kust see tuli, mistõttu on ka selle vastu raske võidelda. Enamus reostusest, mis jõuab põhjavette,  ongi just ajureostus. Seal asub võib-olla hästi palju ka põllumehel vastutus. Kas ta ikkagi teeb kõike nõuetepäraselt,  kas ta pritsib taimi õigel ajal, kas ta laotab oma väetist  sõnnikut õigesti kuid suures plaanis seda riigil endal on  hästi raske reguleerida. Lisaks põhjavee varule tuleb Eesti keskkonnauuringute  keskusel pidevalt uurida, milline on selle kvaliteet eri  kihtides ja põhjavee kogumites. Et seireid on erinevaid, on sellised üldine seire,  mida tehakse gi kogu aeg jooksvalt, et hoida,  siis kontrollida sellist taset, et mis siis täpselt on,  milliseid ühendeid, kui palju on. Ja kui siis tekivad mingisugused hälbed,  siis juba minnakse selliste operatiiv, seirete  ja uuringuseirete peale. Et saada siis täpsemat informatsiooni, et miks  siis on muutused ja millest need muutused on põhjustatud? Keskkonnaministeeriumi tellitud äsja valminud uuringust selgub,  et intensiivse põllumajandustegevusega aladel ületab  taimekaitsevahendite sisaldus pinna ja põhjavees sageli piirnorme. Näiteks leiti üle Eesti võetud põhjaveeproovide tuntud  taimekaitsevahendi glüfosaadi ja selle laguprodukti ampa jääke. Põhjavee keemiline seire on läinud nii täpseks,  et kui selles veeproovis leidub kasvõi üks  taimekaitsevahendi osake, suudab masin selle avastada  ja siis saab midagi ette võtta. Selge on see, et meie pädevus iga aastaga tõuseb,  et me, me otsime järjest väiksemaid sisaldusi,  et võib-olla, kui näiteks 10 aastat tagasi tegime neid samu ühendeid,  me ütleme, et me ei leidnud neid. Aga nüüd, kui me määrame näiteks 100 korda väiksemaid  sisaldusi ja ütleme, et nüüd me leiame neid,  et kas see siis tähendab, et neid enne ei olnud,  vaid pigem on ikkagi see, et meie, meie teadmine lihtsalt suureneb. Kaua sellised need jääkproduktid või laguproduktid üldse  püsivad põhjavees? Kui need võivad väga kaua püsida, ilmselt tDD-d  ja kõik sellised, me teame, et need on ju ammu keelustatud  ja leitakse, et, et ka monitooritakse neid juba keelustatud ühendeid,  mida ei tohigi enam müüa. See sõltub keemilistest ühenditest, nende stabiilsusest väga palju,  et, et see võib aastakümneid püsida ja ta võib kahe päevaga  ära laguneda, et on ka selliseid Kujutavad mingisugust ohtu ka inimestele,  kui inimene joob seda, kus see väike glüfosaadijääk on  näiteks sees. Ega me ei tea neid mõjusid ja sageli, uuringud on väga  sellised konfliktsed, et üheks uuring näitab ühte,  teine uuring teist, et meie eesmärk on hoida meie keskkonda puhtana,  sest et kuidas see mõjutab. Erinevaid muid keskkonnas olevaid elustikke  ja et, et need võivad olla ju palju tundlikumad sellistele  asjadele kui inimene. Ma arvan Põhjavee varud on Eestis suured ja täna on enamikele Eesti  inimestele kättesaadav puhas joogivesi kuid meie enda  intensiivse looduse reostamise tulemusel on  ka põhjavesi tulevikus aina enam ohustad. Mina julgen öelda, et Eesti inimene võib põhjavett juua  soovitangi inimestel juua ainult kas nende enda puurkaevu  vett või siis ühisveevärgi kraanivett. Mina joon, ainus jook, mida mina üldse näiteks joongi ongi kraanivesi. Ma arvan, et inimesed ei pea muretsema, et nende,  et ühiskanalisatsiooni kaudu tulev vesi oleks kehv,  see on igati nõuetepärane ja tervist mittekahjustav  ja samuti inimene, kes elab lihtsalt kuskil maal  ja kui ta tunneb, et tema vesi on maitsetu värvusetu  siis väga suure tõenäosusega ta ei pea muretsema. Metsas käies olen hakanud otsima varjatud märke,  näiteks augud puus annavad tunnistust sellest,  et seal on suure tõenäosusega pesitsenud mõned sulelised. Aga puutüvest eraldunud koor võib peita hästi hoitud  saladust väikese borripesa. Ma ei hakka siinkohal seda koort kangutama,  sest muidu ma saan porride käest nahutada. Tuulte käes õõtsuv hüljatud pesa püsib puukoore vahel teiste  puude armust, kes suuremad iilid kinni püüavad. Pesaomanik porr kasutab seda talvisel ajal vaid ööbimispaigana. Kogu valge aja veedab see pisike metsas nitar segasalkades  toitu otsides. Turvalisuse huvides koonduvad segasalkadesse tormakad,  tihased, võimukad, puukoristajad, imepisikesed,  pöialpoisid ja porrid. Mõistagi ei saa olla selline sal kõigis küsimustes ühtne  ja nii olen märganud, et lindude huvide tempo on väga erinevad. Neid salkasid jälgides ei suuda ma lindude tempoga alati  kaasas käia. Õnneks on mahajääjate hulgas ka salapärane porr. Porri pähklikoorekarva selg on hea peitevärviga,  nii kaob ta paratamatult silmist, eriti tihedamas okaspuumetsas,  kus ta meelsasti tegutseb. Vastupidiselt seljale mõjub tema kreemikas valge kõhualune  hämaras metsamaastikus heleda laiguna ja reedata. Oma välimuse liikumise poolest sarnaneb ta rähnile. Pika ja kõvera noka urgitseb koorepragudest välja viimaseid  putukaid ja lülijalgseid. Aastatega on mulle selgeks saanud, et porrile tuleb läheneda  ettevaatlikult ja vaikselt, sest vastasel juhul lendab ta  kas lihtsalt minema või liigub puutüve taha,  kus ta tormakat loodushuvilist aeg-ajalt niimoodi piilub. Oma toiduotsingud alustab ta tavaliselt puutüve alumiselt  osalt ja liigub niimoodi vaikselt spiraalselt puulade suunas. Ja kui ta on tippu jõudnud, viskub ta otse kui kivina  järgmisele puule mis võib olla mitukümmend meetrit eemal. Kogu porri elu keerleb puud ümber maapinnale ei satu ta just  eriti sageli, sest seal tunneb ta end kohmakalt. Harva jääb see pisike värvuline peatuma pikemalt kui paar sekundit. Seda võib juhtuda näiteks lume söömisel. Kõik toimetamised toimuvad silmapilkselt  ka seeditu väljutamine. Olen märganud, et hämaral ajal on ta pisikeste lindude seas viimane,  kes puukoore vahele või puu enda ööbida suundub. Porr võib toitu otsida ka pärast päikeseloojangut. Väikese linnuna peab ta pidevalt sööma ja näljasurma ei saa  endale lubada. Eriti kevade hakul, mil süveneb huvi teiste borride vastu. Seda ikka selleks, et anda elu uutele metsasanitaridele.
