Ma olen saate toimetaja Martin Viirand ja tänavu juulis külastasin Pärnus meest, keda mulle tutvustati uhkelt kui Eesti kõige vanemat Messost kodanikku. See mees on jurist, erialalt ja hariduselt Karl Plutus, on ta nimi. Aga nagu ikka niisuguse pika intervjuu puhul alustame sellest, mis oli kõige alguses ja ütlen ka kohe ära, et asjaolu, et ta sündis ja kasvas üles Peterburi töölisperekonnas, on tema elukäiku suuresti mõjutanud. Nüüd aga siis selle vanamehe lapsepõlve Algas sõda, mis ma siis olin, 10 aastajana, aga mida te sellest ajast mäletate? Mul kõik meeles neid sündmusi, asjad, kogu selle sõja meelasime Peterburis seal ja suure perega ja siis oli seal rohkem jälle nälga kui söömist. Aga mis tööd teie vanemad tegid, isa oli vabrikus oli meistri abiks, seal remont abiks. Ja ema muidugi nendes kodu perekond, kuus last oli. Köhisin nii, et ema ei saanud töötada kuusk ja siis hakkas seda peale siis mina jään, esialgu käisin seal eesti hallides seltsi koolis, Belaskas lõpetasin, siis asusin ühte elektrotehnikakooli tehnikumis õppima, koolis käisin siis siis minu veel. Tegelikult see perekonnal toiduga varustamine isa ei saanud. Kas te assite või tegite vahetus? No ikka vahetuskaupa selles ettevõttes, kus isa töötas, see oli ennevanasti, oli seal ka aurumasinaid, ajasid sealt dünaamaid ringi ja vana kraam, mis seal oli, seal oli soole värvinud igasugused ja. Kas te seda ka mäletate või läks suureks käärimiseks, kui hakkasid igasugused miitingut ja kõnekoosolekud ja kuidas need välja nägid, kuidas noor poiss neid vaatas? Püssid kätte ja Capaniidi valvesse ja nii edasi. Kas teiega valves seisite, no ma seal kusagil loeliga päras, kui ta, kuhu sa seal püssi paned? Ema, kui sellest teada saab, siis nahks soe. Ja siis aga meil oli siis vana seal majas, kus meelas vabriku majas, me elasime seal hoov ja seal olid vanad puuriidad köeti puudega seal käinud. Ja siis mina. Puuritta sinna ta jäi, ei tea, kuhu ta seal terrasse jäi. Ja siis võtsime kõikidesse need üritused, mis seal Jaani kiriku juures oli tsirka 54, seal peeti seal eestlasi koos, käisid ööd ja siis näidata, et seal ikka seda Eesti vabariiki ja. Eestlased ju kokku tuli, eks seal käib ja seal oli veel rahvakomissar. Aga milleks neid puid sinna istutati, mis eesmärgil? Kas te seda aega, kui bolševikud revolutsiooni tegid? Kas seda aegade mäletate neid päevi? Võtsin seal huvale puuda kartulid selga, pallipoiss rohkem jätkab kanda seal ja sõitsin Peterburi tagasi, tulen balti jaama vaikne, kuskil midagi ei ole ja siis läksime balti jaamas Varssavi jaamad, sealt lähevad trammi edasi. Tuli sinna ka trammid ei liigugi. Vot kujutage ette abini, siis sealt sealt jalgsi minema. Kas tänavad olid tühjad või oli mingisugust liikumist? Tänavad olid siis tühjakomiaatrollingut igalt poolt mitte kedagi näha ei olnud, mõni üksikliimi kuskil liigub. Aga siis vaat siis, kui veebruarirevolutsioon oli, siis oli. Meie maja kõrval oli kõveneutsiilisse, siis oli Vladimir Tšiilis siis Topagraphitzises ka siis jäi üle tee, oli siis suur majonees. Kas kodusõja ajal, mis varsti lahti läks, tundsite ikka nälga ka Petrogradis? Oi, ma näen seal kõige rohkem meil jäänud meelde Volksolime kolm päeva palle vee peal, muidu anti ikka seal veerand naela, seda leiba 100. trammisada grammi ja seal jaa, vaest leiba ei ole, santi anti selle asemel heeringad ja. Nii ikka, aga mõnikord ei olnud üldse, ma ei mäleta, kolm päeva järjest peale v? Midagi soovi saen. Millal tekkis mõte Eestisse tagasi tulla, kuidas see asi oli? Ja ema käis ikka teda seal seal viima toitu, see, mis sai. Palkade ümberringi mädanes seal ja seal oli väga palju kalu. No ja siis ütleb jah, et meie katsed võid seal mõne kala kätte tuli siis ma isalevi nõelatsin siis hommikupüüdmäega ja tuli ju pärast üks kilone kala otsa seal. Aga siis need pargaasid, need olid nii vint seal ja nende peal, see roheline oli kogunud seal ja mina nii kala temma, mina ka jaa. Kuule vett, kogude ega, ja kahega kassivaesel Rapneni savi Eeessega kalakaevu otsas, seal seda ka lahti taha jätnud. Küllatuses kraapisin kuidagi ja sain ta ka sinna peale sain kala kätega üleni märg ja muidugi ja sealpool kilomeetrit oli see meil see kojuminek. Vahetasin riided ära ja siis läksin hommikul tööle. Ja ema sõbrants ka lae visiis all. No vot, ja siis just hakkaski emasel jälle isale peale käime. Kas saite oma asju ka kaasa võtta või tulite käed taskus, kuidas see oli? Selle rongiga, millega tulid suured kultuurilised indialased seal. Tai kuurid ja kõik, mis seal oli, viidi, põletati ära, anti seal uued ja ühtatybeedisooli kontserti, sa lähed, lauldi ja seal oli klaver ka ja kõik männid ja lapsed olid siis seal väiksed õde oli siis umbes kaheksa aastane, siis on, ja halb hommikul seal. No aga kas teil oli ka, kuhu tulla, kas teil oli sugulasi või te olite täitsa tuule käes? Aga meil opteerida ja vastuvõetav näed, need dokumendid olid meiega maikuus salmile. Aga rääkige niisugust asja, kuidas teil, koolid, jätkust, kas te läksite Tartu Ülikool? Siin Sonda kitsarööpmelise raudtee peale isal sinnas sepaksin. Kui sõda puhkes, mis teile tähendas? Kuidas teevakueerusite, kas rongiga? Me olime Rakveres seal naine mul evakueeris ennem ära, sest et seal need tööta, et perekonnaliikmeid salliti seal ära ennem. Ja meie esimene autoga sõites hakkas sõitma Narva poole linna, aga seal olid läbi lõigatud ja õnneks nad said keerata ühes taluhoovis ringi ja tagasi tulla, meid hoiatada ja, ja semi sõitsime siis siin jälle talli enne poolesid padaoruga. Ostame toitu, Simmi teemia varuks. Kus me pärast saame, küll me siis võtame sõitmine ärasõit oli nii kiiresti, lööksin poodi, ostsin seal kord kott seljakottide. Ja tulime siis sinna Lance alla ja minul tuli jälle see kuidagi haigus peale, mul hakkas. Aga nüüd see teie haigus päästis teid vist mobilisatsioonist, olite tagalas? Ja, ja vaat, see on, see on isegi niikaua kui siis kui me olime juba seal seal seal tuli järsku kass kaevakenes sinna sisse, sakslased võivad tulla sealt jää oma tankidega läbi sai agudega ja siis seal lammatud ja ja siis tuli käskjalg. Meie kaugud vägi võitis ja hakkas oma inimesi pommitama seal miilitsavormis olime kõik seal siis väga palju inimesi langes just selle töötusel. Tartu Ülikooli karblutus ei pääsenud, aga ta pääses ka ära mobilisatsioonist, kui puhkes sõda, kuna tal oli krooniline maohaigus. Ta töötas liipritehases tagalas, aga samal ajal alustas ka kaugõppes juuraõpinguid õppis Leningradis ja Moskvas ja seejärel ka siis, kui ta oli juba Eestisse tagasi tulnud. Ja selle mehe tunnustuseks tuleb öelda, et ta sai oma diplomi kätte 45 aastaselt. Aineid andsin ära ja jäi mulle ainult siis. Vend on süüdi mõistetud ja otsi omale uus töökoht ja siis hakati mulle uut töökohta parkum asjal advokatuuri Tartu Ülikooli seal, mine sinna ja ja isegi selle teadest Akadeemi Ani õhtul käisin ja ja lõppude lõpuks venis see aeg ja sain kokku oma EKRE esimees. Tema oli siis maa parans peavalitsuse juhataja, tema ütleb mulle tule meile, et mul on siin meiliaadress põrandas Emmuunes CD pluss veel direction kohta on vaba. Tule meile siia, tema, ma, ma ei tea ju millegagi. Õppinud ära. No ja mina mõtlesin järgi ja läksingi siis siin, kaua seal olite? Olin niikaua kui 51. aasta septembris 56. aasta. Ainult siis jälle prokuratuuris ei olnud tsivilistide, keda kõik olid ja krimi nalysindiga, mina olin puht tsivilistid ja tsiviili all ja ja siis. Linnaprokurör ja pinna seal ja vedas siis rajoonid moodustati, siis määrati mind jälle nõmme rajooni prokuröriks. Ja siis tuldi kontrollima tööd, seal leiti, et minu jaoks on see liiga vaid rajoon seal ja, ja viidi. Mis oli kõige kõrgem ametikohtumiste ja nõukogude ajal üldse olitegi?
