Tere, lapsed, pere, lapsed. Täna on meil lastetoas jälle see tore päev,  kui külas on hullteadlane Tartu Ülikooli muuseumist. Mul on väga hea meel selle üle, et sa siin oled. Minul on eriti hea meel, mulle need saated väga meeldivad. Tere, tere ka minu poolt igatahes väga tore on siin alati olla,  ka. Siis on väga meeldiv. Täna me räägime, lapsed, mõne väikese vihje. Õige lapsed ju põikavad veest. Just veest räägime. Vesi on ju ilmatu oluline asi siin maakeral eluks vajalik,  seda on vaja taimedele, loomadele ja meie ise  ka ju eksisteeriks, meid ei oleks olemas,  kui ei oleks vett. Vett on vett, on kole kole palju, tegelikult,  aga iseenesest. Sellest võib-olla natukene hiljem räägiks ka,  aga mitte kõik see vesi ei ole joodav. Aga tegelikult ma küsiks teie käest ka, et noh,  et, et kõik teame küll, et vesi on hästi oluline  ja vett tuleb juua, aga mis te arvate, miks see vesi nagu  meile nii vajalik on? Ma arvan, et meie meie keha koosneb rakkudest,  seal toimub mingi ainevahetus, et need rakud korralikult toimiksid,  sest me oleme üks suur suur suur masinavärk,  keeruline masinavärk väga õige, kusjuures see on  nii hea, et sa mainisid rakke tegelikult sellepärast,  et rakkude sees olev see vesi ongi, ongi see kõige olulisem,  et me koosneme tegelikult päris suurel suurest osast veest ka. Ja just nimelt sellepärast see nii ongi,  et selleks, et üks raks saaks olla elus,  peab ta olema sisuliselt vett täis. Vesi ei ole võib-olla isegi nii väga ise oluline,  et selle veega midagi keha teeks, vaid pigem on oluline just see,  et, et see vesi seal keha sees olemas oleks,  ütleme, et meil on siin üks ra, ütleme, et see rakk on veest tühi,  nii et ma panin siia sisse nüüd sellist soolalillat värvi soola,  ma ei tea, kas te olete näinud, aga selline kaalu  permanganaat on ta nimi, ma olen kuulnud jah. Ja siis tegelikult need ainukesed ülejäänud asjad,  mis meil siis vaja on, on siis suhkur, aps  ja siis meil on siin graanulitena nüüd küll sellist asja  nagu torusiil olete kuulnud, ehk et tema on selline natuke nagu. Läinud see on aine, aga nii, aga nüüd saigi kõik asjad kokku segatud,  meil. Nii meil on nüüd siin siis selline vahva katse. Kas te näete midagi toimumas ka ei näe? No tegelikult ei ole, ei olegi teil silmadega midagi viga,  sest siin ei toimugi mitte midagi. Nimelt need ained küll omavahel reageeriks hea meelega,  ainult et nad ei saa seda teha, kui nad ei ole vee sees segatud. Vot, et tegelikult seal ka meie rakkude sees on,  siis samamoodi, et seal on erinevad ained,  mis omavahel reageerivad, aga, aga nad päris tihti need  reaktsioonid saavad toimuda ka siis ainult vee sees,  et vesi on selline oluline osa sellest, aga teeme  siis vee sees ka sellesama asja tahate ikka näha,  mis need ained teevad ka? Ikka tahate näha, jah, paneme nad siis vee sisse ka? Siin on siis siis seesama torusiili, nüüd suhkur siis? No nii, natuke loksutan, mis te arvate, miks ma loksutan  seda seguneks? Väga õige, väga õige, et mitte ainult lusikaga ei pea segama alati,  vaid loksutades saab ka täitsa. Mis see värvimuutus toimus? Et alguses oli, oli hoopiski läbipaistev  ja panime sinna lilla sellise vedeliku juurde nüüd on hoopis  selline rohekas, meil, vaatame, kas ta teeb meil midagi veel  natukene loksutada, siis samamoodi see loksutamine  tegelikult kiirendab neid reaktsioone ka,  mis siin siis. Sees toimuvad et läheb klimpi, äkki läheb klimpi äkki värv,  kolmas värv. Tuleb uuesti midagi? Jah? Tegelikult siin toimubki järjest siis mitu mitu reaktsiooni,  et värvi muutus on üks keemilise reaktsiooni toimumise  tunnustest ka. Ja siin on jah, et siin on meil siis mitu korda toimus seda  värvimuutust ja ja nüüd me saame siis teada ka,  et siin see keemiline reaktsioon, mida meil siin  siis topsi sees ilma selle veeta nagu ei,  ei toimunud väga midagi siis veega koos siin on nüüd täiesti  uued ained sees ja, ja sellepärast see värv muutus ka,  et need uued ained on siis teistsugused ja teist värvi  siis ka. Aga aga nüüd siis äkki selle juurde ka veel,  et noh, juba enne oli juttu ka sellest, et maailmas  tegelikult on, on ju vett, vett kole palju,  et mis, millest siis üldse, millest siis üldse rääkida siin,  et no räägime veest. Ja et tegelikult, aga noh, see, et meil on seda vett vaja,  aga tegelikult vett tuleb ka kindlasti hoida. Kuule, poisid, üks asi on, vaadake, joogivesi,  teine asi on merevesi. Merevesi on soolale, seda juua ei saa. Täpselt õige merevett ei saa, ei saa juua  ja tegelikult suurem osa maailma veest ongi seesama merevesi,  et seda on seal kuskil 97 protsenti ja kui  siis võtta sellest alles jäänud kolmest protsendilt veel  liustikud ja ja noh, sellised jäämäed ka maha  siis tegelikult seda joodavat või, või sellist tavalist  magevett jääb meil alles seal alla protsendi. Aga ma mõtlsin, et ma mõtlesin, et tegelikult lastel on  ikkagi raske ette kujutada, mida see üks protsent tähendab,  üldsegi siis ma mõtlesin, et teeks teile sellise väikese  näite ka. Et minul on siin siis 10 sellist veetopsi  ja ma mõtlesin, et, et valaks need, kui või need on  siis igas topsis on 10 protsenti siis justkui kogu sellest  veest siin. Ja kui üks tops jagada uuesti 10 topsi peale ära,  siis me saamegi selle ühe protsendi. Nii et mina mõtlesingi niimoodi, et ma näitan  siis võrdluse täitsa kohe ära. Et ma valan siit, sa võid ka äkki aidata mul valada siia  siia sisse neid järjest kaks. Teine tops. Ma olen kolmanda Ma tuleks ka valama, aga mul on kohmaka. Nii neljas väga hea Siia läheb 10 topsi sisse ja siis meil on ühte topsitäit  veel vaja, kaheksas, mis siis uuesti nende topside peale ära jagada,  tegelikult. Üheksas ja see ongi 10.. Aga tegelikult valame selle 10. ka siia ja pärast valame välja,  valame pärast ei, jätame selle siia täitsa niimoodi,  et meil oleks ikka õigesti kõik. Siis ma valan siit ühe topsi hoopis sellest. Teisest klaasist, et siis meil siia jääb kõik kogu see 10  topsi vesi ja siis me saame proovida, et kuidas  siis jääb välja nägema, kas see 10. vesi on nagu kogu  maailma vesi, see on nüüd nagu kogu maailma vesi,  jah, selge see küll nüüd päriselt ei ole kogu maailma vesi  aga näitlikult, aga mängult on, jah, see on meil. Jah, kahjuks ma ei saa seda ka päris täpselt siin nüüd 10-ks jagada. Ma nii osavalt osav ei ole. Aga aga proovime siin siis. Saada nii, siin on veel üks. Nii, kas nüüd sai 10 topsi, üks, kaks, kolm,  neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa,  10 no nii, aga siis meil nende 10 topsi peal enam-vähem on  kuskil siin sama palju. Aga nüüd, kui me saame nüüd me saamegi siis võrrelda,  et mis on siis üks protsent vett võrreldes  siis võrreldes siis kogu selle veega, et,  et kui see oleks kogu maailmavesi, siis umbes  nii palju oleks see, mis on siis see magevesi,  mida me saaksime ja. Aga miks era ei tohi juua, ma ei saa, miks me tegelikult ta  on soolane jah, et, et see sool lihtsalt on seal,  ei, ei, ei aita meid kuidagi. Või noh, ütleme niimoodi, et vett on meil kohati isegi vaja selleks,  et endast kehast saada sool soola välja just. Et, et siis, kui see vesi on liiga soolane,  siis, siis ta seda teha ei saa. Ja, ja tegelikult tekibki lihtsalt see probleem,  et meie keha jääb lihtsalt liiga soolaseks  ja me ei siis siis võib tekkida veremürgistus sellest ka. Et see kindlasti hea ei ole. Puhast vajame puhast vett. Aga, aga kusjuures selle soolase veega vähemalt on üks,  üks teine tore asi on küll, et ehk ehk olete kuulnud,  et on selline koht olemas nagu surnumeri  ja olete kuulnud, mis te teate selle kohta,  see on väga soolase veega väga õige, et seal on,  seal on see vesi lausa siis nii soolane,  et, et seal sees saab niimoodi ulpida siis niimoodi,  et ei pea isegi ujuma. Et päris vee peal kõndida küll ei saa, aga,  aga seal saab niimoodi siis, et kui visata täitsa niimoodi  pikali vee peale, siis, siis seal saab täitsa täitsa  niimoodi leba lebada rahulikult, et ujuma ei pea. Ja saab vee peal ulpi põhja põhja ei lähe jah,  et see vesi, kas sa oled olnud seal ulpinud,  ma, ma ise ma ise seal küll ulpinud veel ei ole,  aga ma kindlasti jõuan sinna ka, et ma olen ümber maailma  käinud küll siin mõnes kohas ja ja see on kindlasti  järgmises plaanis küll või, aga, aga ma mõtlesin,  et teeks sellise ühe väikese katse ka siis sellega seoses,  et et meil on siin, noh ma, ma ei hakka neid siit valama,  aga aga mul on siin üks muna, nüüd, mis te arvate,  kas üks muna tavaliselt upub ära, kui ta panna vee sisse? Upub küll ma olen keetnud muna, ahah, vajub põhja,  vajub põhja, väga õige. Aga proovime, proovime järgi ka, et vaatame,  kuidas, kas meie muna ka siin läheb? Läheb põhja. Nojah, ta oli natukene suur selle tassi jaoks,  võib-olla, aga, aga läheb põhja küll. Aga teeme siis endale ka siia väikese surnumere või? Vaatame. Vaatame äkki me saame selle muna ulpima,  jah, et ma enne valasin siin soola välja ka. Surnumeres. No nii ja tegelikult siin, mis siis juhtub,  on põhimõtteliselt see, et me muudame selle vee tihedamaks,  et tihedus on siis põhimõtteliselt see, et kui palju raskust  on mingisuguse ruumi peale, et et kuna see sool on,  on raskem kui vesi, siis kui ta vee sees ära lahustub,  siis, siis ta teeb selle veega tihedamaks  ja siis see on nagu mingi loogika siis jah,  kui paned sinna soola sisse, kas see veekogus  siis ka nagu väheneb ta läheb kokku või ei vett,  vett, vett jääb sama palju, aga lihtsalt soola soola on juures,  nii et tegelikult aga jah, see lahustub sinna vee sisse  justkui ära, et ta nagu ei suurenda seda veeruumala  nii väga, aga teeb raskemaks küll. No nii, ahah. Kuulge, aga enam enam nagu põhja ta ei vajugi,  meil on natukene selline suur muna, et ta ei taha siin sees  väga hästi liikuda. Ei, me saame aru, põhimõtteliselt ta nagu ulbibki,  aga ta nagu ulbib jah, siin. Põhjas, aga nüüd nüüd natukene jääb. Jah, ta jääb siia täitsa niimoodi peale ka,  järgmine kord tulevad suuremad nõud kaasa,  suurem nõu või väiksem muna, tegelikult mul enne oli vist  väiksem muna siis kui ma enne seda katset tegin,  aga aga no igatahes niimoodi täitsa saab,  saab panna asju ulpima, ka vee peal on selline justkui nagu  selline kilejas pinnas, mille kohta öeldakse  ka siis endine pind, pinevus, on see sõna väga õige,  et ma mõtlesin, et näitaks teile seda siis pindpinevust  hoopis niimoodi, et et noh, et kui seda on raske nagu  niisama nagu näidata, siis ma näitan hoopis seda,  et kuidas selle äralõhkumine käib. Et nimelt mul on siin siis selline tavaline tegelikult  nõudepesu vahend ka siis, et nõudepesu vahendite kohta  öeldakse ka keemias siis pindaktiivne aine. Et nemad siis tema siis tegelikult lõhub seda pindpinevust ära. Näiteks saamegi siis vaadata siin, kui see pipar siin on  niimoodi peal, siis kui ma niisama tavalise sellise  vatitükikese panen siia keskele, siis midagi väga ei juhtu,  eksole, no nii, et ilma nõudepesuvahendit näete,  midagi väga ei juhtu, aga proovime nüüd siis  nõudepesuvahendiga panna siia. Oo, et siin, mis me siis näeme, tegelikult on  siis järjest, kuidas see nõudepesuvahend levib siit järjest  kaugemale ja lõhub igalt poolt seda pind pinevust ära  ja kuna need pisikesed meil pipra tükikesed olid täitsa seal  pinna peal siis siis selle pind pinevuse lõhkumisega  lükatakse nemad ka siis laiali, niimoodi järjest. Me oleme palju targemaks saanud ja väga huvitav oli jälle  sinuga kohtuda ja rääkida. Aitäh sulle, aitäh, Lennart, aitäh otse. Nägemiseni, kõike head, väga lapsed.
