Maks Roosma 60.-ks sünnipäevaks 40 aastat tagasi kinkisid tema õpilased talle karika, millele oli graveeritud pühendusmaks Roosma klaasilaste ürgisa. Näituse kuraator Anne Ruussaar. Nii vägevat nime ei teeni mitte igaüks välja. Tõesti enne teda Eestist siis väljaõppinud klaasikunstnike polnud, kuna lihtsalt klaasi ei valmistatud siin sellisel tasemel, kuna siis klaasikunstiga siniõpetatud, siis õppis ta algul riigi kunsttööstuskoolis hoopiski jõhvikad, pärast seda suundus siis Tšehhoslovakkias, siis tagasi tulles hakkas seda nii-öelda professionaalsete õpet siis siin jagama kasvatades välja sellesama põlvkonna, kellele nüüd järgnevad siis tänased klaasikunstnikud. Nii et professionaalse klaasikunsti rajaja Eestis ja oma koolkonna rajaja viiekümnendatel kuuekümnendatel tegutses Eestis nõndanimetatud Roosma koolkond ja siinjuures on tähtis märksõna plastiline graveering. Roosma koolkonnale nüüd väga omaseks tunnuseks on siis erakordne graafiline täpsus, kuna ta õppis graafikat ja tema õpetajaks Günter Reinar siis tema graveerimis oskus ja niisugune erakordne täpsus. Alati on tunne, et need demagraveeringud ongi nagu graafikaga lihtsalt klaasil ja tema õpilased on siis ka kellest väga paljud siis tõesti tegid just ilma erakordselt filigraanselt graveerijatena terve plejaad tahad erakordselt täpseid graveerijaid, nii et ma just rõhutaksin seda graveeringu osa siis tema kunstist. Näitusele on ta looming ka väljas ja see on uhke pilt. Kui sinna näitusele minna, siis täiesti seal avaneb niisugune erakordselt võimas virvarr nendest erinevatest baasidest karikatest ma ütlen lisaks sellele, et ta on teinud suuri kompositsioone, on teinud aga täpselt portree graveeringut, siis ma eeskätt rõhutaksin siis tõesti seda Konstantin Pätsile tehtud siis karikat siis Tuudur Vettik kuufaas, mis on väljas. Lisaks panimaks Roosma aluse Eesti klaasiajaloo uurimisele. Ta kaevas välja viis klaasikoda Eestis, nende hulgas Eesti vanima hüti klaasikoja. Nende arheoloogiliste leidude põhjal on klaasikunstnik Maie-Ann Raun loonud rekonstruktsioonide kollektsiooni ehk koopiad. Needki on näitusel väljas. Maks Roosma töötas õppejõuna kuni aastani 1971. Kolmandal detsembril 71 andis ta kateedri üle Eesti klaasiajaloo käsikirja ja samal päeval taga suri. Talle pühendatud näitus jääb maarjamäe lossis vaadata kolmanda maini.
