Lambaisand kõrvekutsikas metsatöll pajutaat,  vana julge kriim. Kas teate, kellest on jutt? Loomulikult hundist ja temale oleme pühendanud kogu tänase  saate hunt või vanas keeles ka susi on meie raba  ja metsamaastikke valitsenud juba tuhandeid aastaid  ja samavõrra oluliseks on ta tõusnud ka meie esivanemate  keele ja meeleruumis. Võime hunti austada või vihata kuid kindlasti saab teda  pidada Eesti tervikliku looduse sümboliks. Keda me otsime? Otsime hundijälgi, et siinkandis talvekuudel liikus ringi  üks paar noored hundid, ilmselt emahunt ja isa hunt. Märgistamise ja urineerimise järgi oli seda näha. Ja kõigi eelduste kohaselt kavatsevad nad siiakanti  siis oma kodu rajada. Hundist peetakse väga lugu, sest ta on silmapaistvalt tark metsloom,  milliseid põnevaid näiteid võib tema käitumisest  või hundikarja käitumisest välja tuua. No kõigepealt, et kes see hundi kari siis on? Hundikarja on kaks kõige tähtsamat tegelast,  need on emaunt ja isa hunt. Ja veel on karjas selle aasta kutsikad ja vast möödunud  aastal sündinud kutsikad. Enamasti sellest siis kari koosneb. Ja kogu seda karja talvisel ajal juhib vana isa hunt,  organiseerib jahipidamist ja vaatab, et kõik söönud oleks. Kui pulmad läbi saavad, siis muutub kõige tähtsamaks tegelaseks. Emahunt. Otsib koha, kus kutsikad ilmale tuua. Ja kui kutsikad on ilmale toodud, siis kari laguneb,  aga ei välju territooriumil ja kutsikate söötmisest võtab  siis osa kogu kari, nii et möödunud aastased õed-vennad,  kes on nüüd üle aasta vanaks saanud need Need samamoodi  toovad teistele süüa et pessa toitu tuuakse sedamoodi,  et kugistatakse saak alla ja oksendatakse  siis välja. Ma olen kuulnud ka huvitavaid jutte nende märgistamise kohta,  see, kuidas nad uriini märke jätavad oma territooriumist,  aga et see jätab ka mingi infokillu nende liigikaaslastele. No ikka seal on, see on nagu teadete tahvel,  kogu tõde, kes me olime, mida me siin teeme,  võõras, ära tule samas nagu piiripost. Et teised hundid sellest siis võõra undid üle tulla ei tohi. Eks kuigi palju territooriumid võivad kattuda,  et kui 500 ruutkilomeetrit on see territoorium suur  ja kari on ühes servas, siis aeg-ajalt käiakse ikka vaatamas,  mis siin naabrimaade peal ka juhtub ja tuleb  ka omavahelisi tülisid ja ettevõtmisi. Kust tulevad ikkagi nii suured erinevused jahimeeste  ja teadlaste hundi arvukuse hinnangut? Praegu me oleme näituseks siin Muraka raba servas  ja siin elab hundikari, kus on kaks vana hunti  ja neli möödunud kevadel sündinud kutsikad. Siis juhtub selline asi, et need kaks vana hunti lähevad  aeg-ajalt pikale jahikäigule oma käe peal. Noored jäetakse oma pead. See tähendab, et kusagil on kahe hundi jäljed  ja kusagil on nelja hundi jäljed kokku siis nagu kuus hunti. Aga kui need kaks vana huntideüd Võtsid kitserajalt maha või kedagi muud murdsid,  siis lõigatakse noored järgi siis mitu päeva toimetavad koos  ja siis äkki ongi need, meil on kuus hunt,  nüüd üks on neljane kari, siis on kaks üksikut  ja siis on veel kuus hunti ka, loetakse topelt,  sain 12. Kitsede ja põtradega on sedamoodi, et kui hunt on oma kõhu  täis saanud ja neid on ikka veel metsas liiga palju  siis on jahimehe kord välja astuda, sest  mis see jahindus ülesanne on? Hoida tasakaalu. Hoida tasakaalu rohusööjate ja lihasööjate vahel  ja metsloomade ja inimühiskonna vahel. Nii et hunt, hunt, aitab ka tasakaalu hoida,  seal, kus on hunti, seal ei ole näiteks kährikut ta murrab  kähriku ära. Ja kus on hunti? Seal ei ole šaakalit. Et me peame sedamoodi ka mõtlema, et. Kui me oma hundi ära hävitame, siis võib juhtuda,  et selle asemel saame Sellise. Ligi šaakal, kellega meil selline pärimuslik kultuur  täielikult puudub. Võib öelda, et nüüd on jälle kogumas tuure jutud huntidest,  kes tulevad küladesse koduloomi murdma, et asi kisub päris  tuliseks huntide inimeste vahel. Kui juhtub, et noh, noored hundid mõne koera ära võtavad,  siis sellega tuleb leida kui paratamatusega. On ka niimoodi, et huntidel on praegu suht raske toitu kätte  saada sest see talv on selline, mis soosib sõralisi. Et kits on täis elujõus ja teda on raske püüda. Kui oleks. Paks lumi, koorikune, siis oleks haaki kerge küttida,  aga samas tähendab see seda, et hunt on praegu metsas  tõeline sanitar. Kõik haiged ja kergemini kättesaadavad loomad  selekteeritakse välja. Mis juhtub siis, kui üks sellest juhtloomast  siis emane või isane loom kütitakse? Kui näituseks kütitakse üks vana huntidest,  siis see, kes alles jäi, ei suuda, nad on kahekesi koos  harjunud murdma, peavad. Koos jahti? Ja nüüd äkki üksinda tuleb kõik need järglased ära toita,  sest sel kevadel sündinud kutsikad on ju? No ütleme, teismelised neist jahi juures asja pole,  nad pigem segavad. Aga süüa tahab kõik. Ja kui siis lõpuks metsas enam hakkama ei saa,  siis hakkavad nad kõik vaatama küla poole. Need siis kipuvadki murdma koeri ja. Suve poole lambaid ja kui loomad välja lastakse,  nii et sealt sagedasti oskamatu küttimisega kutsutaksegi  esile sellised murdjad hundid, kes, kes ei saa enam metsast Ja kui ikkagi esineb selliseid hunte, kes tulevad külla  ja murravad seal koeri, siis kuidas huntide inimpelglikkust suurendada? Ära tuleb sellised hundid küttida, seal väga valida ei saa. Need karjad, kes elavad metsas rabades, hoiavad asulatest kaugele. Need tuleb rahule jätta. Aga kui tekivad hundid, kes inimest ei pelga,  siis see on tarvis küttida. Siin siin vaielda ei saa, ainult sedamoodi saame hundiga  koos elada. Mis sina jahimehena arvad, kui palju meile tegelikult Eesti  metsadesse hunte mahub? Ma arvan, et kuskil 150 200 hunti on päris mõistlik,  see oleks kusagil sinna 20 hundi pesakonna kanti. Et nii palju Eesti mets kannatab kindlasti välja. Hundile on jahti peetud tõsi, väga mitut viisi,  et noh, näiteks on siis sellised passiivsed püüdmis viidi,  need on siis hundiaugud või hundiaiad, kus on  siis sisuliselt on ju hunti püütud elus sööda ga,  et on pandud mõni loom sinna tavaliselt põrsas ja,  ja siis on hunt läinud liimile. Hunti on püütud siis ka niimoodi küttida,  et mehed on istunud ree peale võtnud, siis jahipüssid kaasa,  aga siis kotis ree järel. Jooks on pandud põrsas, mis lohiseb mööda maad  ja see ruigab ja see siis omakorda meelitab hundid nii-öelda  laskekaugusesse ja hunte on võimalik niimoodi küttida. Ja kui me vaatame nüüd sellesse pärimusmaailma piilume,  siis tõsi ta on, et muinasjuttude hunt on selline veidikene  kohtlane ja toitu ja laseb ennast üle kavaldadaja käib  jääaugust saba ga kala püüdmas ja laseb ennast hobusel ära  petta siis tegelikult rahvapärimuse Lood huntidest osundavad hoopiski selles suunas,  et hunt on väga tark ja väga nutikas. Loo. Hundil on meie Kalendris ka oma kuu see hundikuu. Veebruar, aga mõnikord on ka jaanuari hundikuuks nimetatud,  sellepärast et see on umbes see aeg, kui huntidel hakkab hinnaaeg. Vanasti usuti või räägiti, et hinna ajal hundid peavadki  koeri murdma, et väidetavalt siis rahva usu järgi emane hunt  ei jää muidu üldse tiineks, kui ta ei ole koeraliha süüa saanud. Ma vaatan, et kõik siin lambakarjas ei olegi sul lambad,  et hoopis teistmoodi tegelased. See on tore, et sa ära tunned, tema on Mahir on ta nimi  ja tema on anatoolia karjakoer. Ja seal on paar koera veel, kes, kes tegelevad  siis selle lambakarja valvamisega, kuigi nad ise arvavad  vist ka, et nad on natuke lambad. See on nende kari. Kui tavaliselt koeral on koerakari, siis neil on lambad,  see pere. No need samad koerad, nemad on selline väga hea kaitsehundi vastu,  kes ilmselt elab siinsamas el metsades. Ja meie esimene murde, mine oli selle põllu peal siin,  kui me olime lambaid pidanud umbes. Pool aastat ja ja nad esimest korda välja lasknud,  sügisel ostsime lambad, kevadel lasime välja. Läks vist umbes viis päeva vist, kui kui oli esimene  murdmine ja siinsamas selle põllu peal tee ääres  ja ja nüüd nemad. Siis päästavad meid sellest murest, et me saame öösiti  magada rahulikult, sest hundid tegelikult ju ikkagi käivad,  siin luuraja ikka ikka ma eelmisel aastal ise nägin kaks  korda hunti. Aga mis see koer siis teeb sel hetkel, kui tema näiteks seda  hunti silma Kui isegi, kui ta lõhna tajub, et siis nad lähevad ikka  päris pööraseks, et kui nüüd mõni teine metsloom on,  siis nad teevad sellist. Tähelepanu haukumist ehk et hõikavad aga kui on hunti tunda,  siis seda näeb käitumisest ka kohe ära, et nad on. Tavaliselt isane, suur tuleb ette, see lõugab ees,  emane ajab karja taha, on karja ees ja et nad jaotavad oma  rollid ära, siis üks kaitseb karja ja teine  siis on eesliinil hunti tõrjumas, aga aga et eks see hunt on  ka ju mõistusega loom, ta ei tule. Tule oma nahka turule tooma. Kaua sa siin metsade vahel oled lambaid pidanud? 2003 sügis oli see, kui me lambad võtsime. Et see on siis juba 15 aastat. Mitte metsa sisse te ei oodanud, et hundid on niimoodi  ka külje all veel. Ei, absoluutselt mitte, et ega me ei mõelnud  lambakasvatusega alustades sellele, et me hakkame hunte  kasvatama või huntidega tegelema ja ei, kindlasti mitte. Et oled selline ideaale täisalustav lambakasvataja  ja ja siis viid oma lambad välja ja läheb mõni päev,  kui on esimene hundirünnak ja ausalt öeldes  ega ei oska nagu midagi peale hakata, sellepärast et šokk on  nii suur, korjates oma neid kalleid loomi kokku laipadena  ja vigastatutena, et. Keeruline on ennast kokku võtta sel hetkel jah. Aga mismoodi te hakkasite siis peletama või midagi ette võtma,  mis need esimesed meetmed olid? Esimesed meetmed olidki ilmselt need, et ajasime ööseks  lauta ja hommikul ajasime jälle välja ja. Ega midagi muud peale hakata nagu alguses ei olnud. Ja siis me proovisime aedadega, aga selles maastikus siin on  üsna keeruline teha selliseid aedasid, mis väga täpselt  siis seda maapinda kopeeriksid ja piisavalt kõrged oleksid. Ja, ja ei aidanud nagu see ka hästi ja me ei taha  ka ise kõiki veepiiri kinni panna, selleks et lambad sööksid  veepiirini ära, et oleks nagu maastikuliselt ilusam vaadata  ja et eks me siis nii ja naa ühte ja teist proovisime  ja lõpuks jõudsime siis nende karjavalvekoerteni,  et 2013.-st aastast, kui on täiskasvanud koerad karjas olnud,  ei ole. Seal, kus koer sees on, ei ole olnud hundi murdmist  enam nii et, et see on nagu taganud meile  selle öörahu. Varem oli 10 aasta jooksul igal suvel murdmised. Kas sa oled ka aru saanud, et kuidas see hunt nagu mõtleb,  et miks ta tuleb siia sööma, kas tal on seal metsas nälg  või see on ikkagi selline, et see on lihtne saak. Lammas. Ja mina eeldaks seda, jah, et ma ei taha uskuda,  et metsas hundil nälg on, kui ma näen, kui palju metsloomi  meil siin siis kindlasti see hunt ei jää nüüd nälga,  kui ta meie lambaid süüa ei saa, aga. Mina ei saaks pahaks panna hundile nii-öelda tema käitumist,  sellepärast et kui mulle panna ette midagi,  mis mulle väga maitseb ja keegi ei ütle,  et seda võtta ei tohi kuidagi, siis ma võtan ikka jah. Et tal ka ju, ja kui ma siia peale vaatan hundipilguga,  siis mul hakkab. No sa räägid ikka sellest hundist nagu sellisest naabrist siin,  et sul ei ole tekkinud sellist Hundiviha või? No täna ma olen üsna maha rahunenud selles mõttes,  et see on kaugeks ka jäänud, et, et need juhtumid täna on  see pigem nagu enda hooletus kui Meil hunt karja tuleb ses suhtes,  kui mõni kari jääb kuskil ilma koerata. Aga, aga sel hetkel, kui need toimusid, ma arvan jah,  pigem see ei olnud seal võib-olla viha, see oli selline. Lootusetuse tunne. Me oleme siin nüüd sinu aia kõrval ja kohe taga on seal hundimets,  kas see on nüüd hundikindel aed ja kas üldse on olemas hundi  kindlat aega? Hundikindel aed keskkonnaameti mõttes, mida nad nüüd  siis kompenseerivad ka lambakasvatajale või  ka loomakasvatajale üldiselt see ei ole,  siin peaks olema ilmselt üks nöör peal veel. See peab olema viie pingestatud nööriga siis  ja kus alumine ei tohi olla kõrgemal kui 20 sentimeetrit  maast ja ülemine peab olema vähemalt meeter 20. Et kui siia nüüd tõesti panna üks nöör peale veel kõrgema postiga,  siis oleks see hundikindel aed, on see siis päriselt  hundikindel ka, et siis ei tule ükski hunt? Ei, mina ei usu, et kui ma usun, et hundi hüppevõime  kindlasti on suurem kui meeter 20. Teiseks, kui te vaatate meie maastikke, siis Meil ei õnnestu  teha alt igalt poolt siledaks seda ja, ja kui on juba mõni  lohk või kraavikoht, kus annab läbi pugeda,  siis, siis need kipuvad seda tegema, et mina olen proovinud  ka toda varianti ja, ja ei ole väga aidanud. Aga päris hundikindel aed, ma arvan, on loomaaias,  et sinna võib seda vaatama minna, aga nüüd meil on üle mõelda,  kas me tahame neid loodusesse ehitada. Mida ikkagi lambakasvatajad riigilt ootavad  või loodavad, et? Täna probleem on selles, kus kui kahju peaks täna juhtuma,  siis kompensatsioon mulle sellest tuleks tuleva aasta samal  ajal umbes et mõistlik oleks, kui riik hindab  selle kahju ära, lepime selles kokku, nagu see täna  ka toimub. Ja siis see kompensatsiooni oleks näiteks  hiljemalt kuu aja jooksul välja makstud. Ilmselt on teine ikkagi see, see probleemisendite küsimus,  kus kui ühes kohas on järjest palju murdmisi,  siis lambakasvataja ootaks, et. Ilmselt sellele karjale või isendile siis tehakse  mingisugune karmim ja kiirem otsus kui see,  et oodata järgmist jahiaega. Üks mure on kindlasti veel kompensatsiooni piirmäär  ehk siis ennetustegevuste nii ennetustegevuste kui  ka siis kahjude piirmäär. Suurematel ettevõtjatele on see kindlasti probleemiks,  kui on rohkem rünnakuid ühel suvel näiteks  või kui on tarvis rohkem aeda ehitada või karjavalvekoeri osta,  siis nad ei saa seda kompenseeritud, nad peavad jaotama  selle võib-olla pika aja peale 10 aasta peale. Aga selle ajaga kindlasti on juba palju kahjusid sündinud. Milline see sinu ja sinu pere selline isiklik suhe huntides  tänasel päeval on? Kui ma puhtalt lambakasvatajana võtaksin,  siis oleks tore, kui ei oleks metsa, kõik oleks rohumaa,  kui ei oleks hunti, kui oleks metskitse,  kes seda rohtu ära sööb. Aga kui ma nüüd inimesena võtan, siis ma küll ei tahaks sellist. Keskkonda, ja et ma arvan, et, Armastame hunti, sama palju metslooma nagu kõiki teisi  metsloomi ja olen teid siin ümber. Nendega siis põletati hunte, jah. Jah, meie karjalastel on tõesti olnud kaasas sellised  toredad vanad või sellised käristid, mille ülesanne oli  siis teha lärmi, et loomad, metsloomad kardaksid  ja hoiaksid hoiaksid karjast eemale ja karjalapsed  või karjused tegid ka karjatamise eel ja,  ja karjatamise ajal väga palju selliseid erinevaid rituaale või. Ja lisi toiminguid, millega püüti siis hunt eemal hoida,  Jüripäeval tule tegemine, lõkke süütamine,  samuti lärmi tegemine, käratsemine oli kõik mõeldud ikka selleks,  et hundid suve jooksul karja ei tuleks, aga üldiselt  tavaõiguse järgi külas oli enam-vähem niisugune öeldi,  otsitakse looma 24 tundi või nii-öelda, kui sa hommikuks  looma ei leia. Et see on hundi jagu, see peabki metsa jääma. Et see on nagu selline noh, kas omalaadne kümnis  või midagi. Et siis ju siis pidi niimoodi minema, et,  et siis mets ja loomad võtsid selle looma looma endale. Me oleme Soomaa huntide radadel ja me peaksime jõudma kohe paika,  kus on paari päeva tagused hundijäljed, me saame teada,  mida nad võisid seal teha. Vähemalt kaks looma. On siin 11 taga ajanud ja siin on keegi libisenud nendest. Või on mõlemad libisenud, kahjuks on jah,  siin sent poolteist lund peale tulnud. Aga siin on laukaid palju, kaks tükki on siin teinud  hirmsaid liikumisi, et ajanud 11 taga. Ja noh, sellest niisugune. Hea tõestus, et inimesed ainult ei uisuta,  et siin hundid üritavad ka. See oli vist möödunud aasta talv, kui me sinuga ajasime  siinsamas Soomaal rabamaastikul jää. Lume peal ühe kaheksaliikmelise hundikarja tegevus jälgi. Kas sa tead, mis neist on saanud? No ütleme nii, et siis praeguseks hetkeks on see kari  lagunenud või laiali läinud. Et laiali läks ta tegelikult juba alates jaanuarikuust  mis on selles mõttes ebatüüpiline. Et normaalselt kari püsib koos märtsi lõpp lõpuni. Noh nüüd nüüdseks on juba tegelikult aprilli lõpp  ja nädala paari jooksul peaks sündima uued kutsikad. Aga selles karjas toimus mingisugune muutus. Siiamaani muidugi teadmata põhjustel ja ja,  ja jaanuari-veebruari jooksul. Suur osa sellest karjast, kes oli siis nüüd möödunud talvel  novembri alguse seisuga üheteistliikmeline. Sealt jah, ligi ligikaudu kaks kolmandikku loomadest  lahkusid sealt territooriumil ilmselt seotud sellega,  et et nii-öelda selle kutsikate vanematega tõenäoliselt  midagi juhtus. Need mõlemad vanad loomad Olid olid suhteliselt päevi, ütleme niimoodi,  et ema oli hinnanguliselt 10 aastane. Ja isa, umbes sama vanad ja möödunud aasta jäigi  siis tõenäoliselt sellele paarile viimaseks,  kes siin neid kutsikaid tootis? Või nii-öelda produtseeris, et möödunud aastal  ka neil oli seitse kutsikat. See võis olla siis selle hundikarja selline  ka loomulik lõpp. Või võib-olla ka nii, jah? Kuidas sinu kui hundi uurija seisukohast Eestis hundil läheb? Jahiaeg, või, või, või hundijahi aeg, siis ma arvan,  et ei lähe nii väga hästi. Noh, jätkuvalt muidugi probleemiks on, on kärntõbi sellel  aastal oli, oli see suhteliselt nii-öelda agressiivse  levikuga nüüdseks võib väita siis, et kaks kolmandikku  karjadest või siis nüüd pesakondadest olid möödunud talvel  nakatunud kärn tõves. Huntide seire on tegelikult üks väga mahukas töö  millest see koosneb, kuidas see töö praktiliselt välja näeb? See koosneb erinevatest komponentidest, et põhiliselt  mida me kasutame, väga palju, on jahipiirkonna kasutajatelt  kogutavad vaatlused just eelkõige siis lume ga perioodil  tehtavad vaatlused, jäljeloendused siis põhimõtteliselt küll jah. Lisaks kasutame siis rajakaameraid, oleme paigaldanud neid  neid ka pesade juurde, kus on käesoleval aastal sündinud  kutsikad näiteks. Et teada saada ka seda, et kui palju kutsikaid on sündinud  aastal 2011 alustasime siin hundi asurna telemeetriliste uuringutega,  et siiani oleme kaelusega märgistanud 10 erinevat isendit. Ja miks me seda teeme, on eelkõige see, et teada saada  nii öelda keskmine ruumi kasutus, et kui,  kui palju üks nii-öelda keskmine normaalne undikari kui  suurel alal liigub, mida ta toiduks tarvitab? Mida senised uuringud on näidanud hundi kohta? Kunagi 10 aastat tagasi 15 aastat a tagasi oli levinud arusaam,  et hundid elavad väikse ala peal, neid on väga palju. Noh, reeglina on see, et kui kaelused kaela sai panna neile,  siis selgus tõsiasi jah, et et hunt elab väga suure ala peal,  no kui suures keskeltläbi 800 kuni 1000 ruutkilomeetrit. Kui palju hunte sinu kui teadlase arvates Eestisse mahuks? Kui on konkreetne kari ja, ja ta elab 1000 ruutkilomeetri  peal näitab ju seda, et, et neid väga palju siia mahtuda ei saa. Et üks kari hõivab aditooriumis reeglina liigi kaaslasi,  teisi sinna ei lasta, sest igal karjal on vaja piisavas  ulatuses ressurssi toidu näol. Lisaks kõigele muule muidugi on, on on probleem veel selles,  et suur osa elupaikadest ei ole hundile nii-öelda  kvaliteetsed ehk siis nad peaksid seal inimestega liialt  palju koos aega veetma. Ma arvan, et hundi puhul see polegi vast probleem,  aga aga, aga probleemiks muutub see eelkõige inimesele. Meil võiks neid ollagi 15 kuni 25 pesakonna vahel. Et see on suhteliselt hästi kokku võetud see arvukus,  et inimesed on enam-vähem rahul ja ka hundile peaks see  olema suhteliselt sobiv. Miks peaks hunt olema sinu arvates Eesti rahvusloom? Ma mõtlen sedamoodi, et meie oleme nagu metsarahvas  ja koos hundiga oleme me nendel aladel pärast jää aega. Koos hakkama saanud hundihirm ja hundi, arm  ja austus undi vastu. See on meie sees läbi läbi aegade olnud. No eks ta on meie tippkiskja ja võibolla ta  siis tõesti kajastab Hästi meie looduslikku elukeskkonda. Kui hundil läheb hästi, siis võib loota,  et ka ülejäänud loodusel läheb hästi. Eks ta on selline tõsine. Üks tõsisemaid vastaseid, võib-olla ka inimesele looduse poolt,  et võib-olla seetõttu sümboolse tähendusega ajalooliselt juba. Ta on kindlasti päris tugev isiksus ja Mulle imponeerib kiskjate tarkus ja võib-olla seegi,  et tegelikult hunt ei ole kodustatav, et ta sümboliseerib  minu jaoks vabadust, sõltumatust ja puutumatut,  loodust. Mind sümpatiseerib hunt eelkõige pigem sellise perekondliku  ja sotsiaalse Looma näol just ja ääretult intelligentse loomade,  lisaks. Et kui nii vaadata? Eesti rahvust siis, kes oma rahvus looma valib? Siis mulle tundub ka eestlased äärmiselt sümpaatsete tegelastena,  et miks siis ka mitte. Suitsupääsukese rukkilille, paekivi ja räime kõrval on  huvigruppide komisjon valinud hundi Eesti uueks sümboliks. Rahvusloomaks. Palju õnne hundile ja meile kõigile. Huvitav, mida hunt ise arvas sellest austavast tiitlist? Ma usun, et hunt vaatab ikka metsa poole.
