Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad tööd. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade kannab nime puust ja punaseks, see on saade, kus me järgneva tunni jooksul oleme teie jaoks välja otsinud põnevaid uudiseid teaduse ja tehnoloogiamaailmast ning külla kutsunud kahe targa inimese, kelle abi ka neid uudiseid teie jaoks tehagi puust ja punaseks. Ning täna on taas seekord, et kus on hea meel tervitada stuudios robotiks Heilo altinit, treila tervist ja tutvustage siis tehnoloogia valdkonna teemasid teile. Oleme siis vaadanud välja viis põnevat arengut viimastest nädalatest, mis on meile silma jäänud ja mille kohta usume, Need võiksid ka teile huvi pakkuda. Ja alustame ühest uuest aku uudisest, ehk siis talv sai meil küll läbi, aga kindlasti paljud selle jooksul kogesid, et kui väljas on ikkagi paras pakane, siis ega need, et mobiiltelefonid ja muud elektroonikaseadmed nagu väga kaua vastu ei peaaegu õues ringi käia. Sellistest liitiumioon akude hädadest miinuskraadide juures on ju tegelikult räägitud päris pikka aega järjest päris head lahendust senimaani ka olnud ei ole? Ei, ei olegi ja mu enda isegi tutvusringkonnas on saanud inimesi oma autoga, kes lootuses, et küll ma hommikul elektriautoga tööle jõuan, ei laadinud seda öösel ja ei jõudnud nad tööle poole tee peale jõudis ja siis siis suri maha. Et olen neid isegi aidanud. Aga see akude teema on, on meil varemgi olnud käsitluses, et ma olen ikka öelnud, et järgmine miljardär või suur suur rikas inimene on see, kes suudab selle akude mahtuvuse teema ära lahendada ja siis see mahtluse teema sõltub külmast ka. Aga tegelikult ei tahakski siin väga nagu sellised detailse Saku teemasse laskuda, et kuidas see töötab, aga põhiline probleem, miks need siis liitium-ioon, akud ei tööta, on see, et, et kui akus on selliseid, ütleme lihtsustatult öeldes kaks suurt klemmi, üks anood ja teine katood siis nende kahe klemmi vahel liiguvad laengud ja seda laengut aitabki edasi viia selline elektrolüütlahus, mis juhtub külmaga üldse igasuguste vedelikega, nad külmuvad ära. No täpselt sama jutukas elektrolüüdiga külmub ära ja siis joonjuhtivus muutub ebapiisavaks ja aku mahtuvusest kohe vähenevad, et näiteks on, on välja toodud, et kui me võtame sellise tavalise liitium joon aku, siis 40 miinuskraadi juures järgi ta säilitab ainult 12 protsenti mahtuvust. Nii et tegelikult see lahendus kõlab lihtsana, leiame mingisuguse vedeliku, mis endiselt juhib elektrit päris hästi, aga mis ei külmu ära miinuskraadide juures ja miks me sellest räägime, siis? Paistab, et hiinlased ülikoolis ongi midagi sellist välja töötanud, kuigi nagu ma saan aru, et, et see ei ole päris nii lihtne, et paneme lihtsalt teise vedeliku sisse, vaid ikkagi tuli nagu kogu süsteem ümber ehitada, ka need teistsugusest materjalidest anoodidegatoodid sinna sisse panna ja, ja nende, nende lahendus ongi nüüd selline tegelikult veeldatud gaasi elektrolüüt. Et mis, mis sisaldas tegelikult väga detailsed seal keemiasse laskuda juhiseid ja akudest akud teha. Aga nad väidavad, et isegi katsetasid, et selle veeldatud gaasi elektrolüüdi abil nad suutsid Akujat mahtuvuse säilitada isegi miinus 70 kraadi Tseelsuse juures. Eeldades või arvates, et Eestis kunagi nagunii külmaks ei lähe, siis on ikkagi hea teada, et kui tulevadki neil meil miinus 20 miinus 30 kraadi siis elektriautode nii-öelda see aku kasutus ei vähene, et, et see on kahtlemata üks väga oodatud ja tore uudis, aga siin tuleb ikkagi veel tähele panna seda, et see on praegu laboritingimustes nii, enne kui, kui need tõesti jõuavad sellisesse masskasutusse läheb ikkagi ilmselt aega alates paarist aastast, võib-olla isegi pikem. Needsamad autorid väidavad, et ongi, et kui see liitiumjoon, nakk, eks ole, nagu ka nimi ütleb, vajab liitiumi ja selliseid materjale, mis, mis võivad nagu kel maa pealt otsa saada, siis nende patarei tugineb selliste orgaaniliste lainetel, mida on kergem toota, üldiselt odavam ja nii edasi ja nii edasi. Nii et noh, jällegi sõnades kõlab kõik väga hästi, et meil võiks ollagi selline uus suurepärane patarei akutehnoloogia laua peal. Odav, käepärane. Aga nagu sa hoiatatud, siis jah, need asjad vist alati nii lihtsad ei ole. Jah, et me neid uudiseid, mis mul oleme varem ka rääkinud sellistest uudsetest piire ületavate tehnoloogiatest on, on alati hästi tore teada, aga enne kui see masskasutusse jõuab, peab ta ületama selle maksumuse, läve või valuläve, et mis me oleme nõus maksma sellise aku eest, et ma ei tea. Kui see hommepäev tahaksid enda elektriautod sellise aku peale panna, siis sa läheksid nende hiinlaste jutule ja küsisin, no et tehke mulle pakkumine ja kui sa oled, võib-olla ma ei tea väga-väga rikas inimene, siis ilmselt sa saaksid selle, aga et nüüd homne päev minna ostma mõnda elektriautod sellise auguga, siis see kindlasti vajab pikka aega veel. Kuulame siia vahele natukene muusikat ning meid ootab ees pikk pikem reis erinevate elektrivaldkonna põnevate nähtuste juurde, seda juba õige pea. Puust ja punaseks. Jätkab saade puust ja punaseks täna tehnoloogiauudisteteemadel siin stuudios arutavad nendele saatejuht Sarkoleski ära bootike Eilo Al. Ning üks väga selline kodune ja maine, see teema, eks ole. Ka mina olen täheldanud, et seal kodusel ahjukellal, et see ei ole selline väga püsiv ja hea ajanäitaja Tikkade mingi paari nädalaga jääb juba natukene minut-paar taha, siis tuleb jälle õigeks sättida. Et oskad sina järsku seletada, miks siis sellised kodused kellad alati ei, ei käi sellist ülitäpsete takti, miks tuleb neid pidevalt sättida. Praegu tegelikult võiks süü ajada ühe riigi kaela, aga enne seda tegelikult on kaks võimalust, et üks, kui, kui tegemist on kodumasinaga, mis näiteks võtab võrgupinge, avaldab selle siis see tal on sees näiteks olemas protsessori kvartsist, kui arst nii-öelda dikteerib talle sellist sagedust, etet kvarts annab konkreetse sagedusega, millega siis järgi protsessor siis teab, palju aega on kulunud, sest et ühe ühe nii-öelda takti lärilises kulub teatud aeg aga teist tüüpi siis nii-öelda sellist masinat kodumaisel, millel ei ole seda aladid sees, mis nagu kasutad võrgu pinged võtavad selle aja selle järgi teavad, et võrgupinge vähemalt meie Eestis ja, ja Mandri-Euroopas sagedusvõrgupingel on 50 hertsi, see tähendab, need elektronid nii-öelda tekitavad ülepinge alapinge 50 korda sekundis ehk võnguvad ja kui kuna see on ette teada, siis selle järgi arvutatakse ka nii-öelda, kui kaua üks, üks minut peaks kestma. Et ma nüüd ei oska öelda, et äkki sa proovid mõõta nüüd mõnda aega kodus, kas võrgupinge sagedus on siis muutunud või, või püsib ikka sama. Miks me sellest teemast räägime, ongi natuke põnev, natukene kurioosne lugu selle kohta, et miks kogu Euroopas selle aasta alguses on ühtäkki sised kodumasinate kellad jäänud kuus minut titt maha. Ja, ja siis tegelikult me jõuame tagasi poliitiliste põhjusteni, ehk siis tuleb välja, et tüli Serbia ja Kosovo vahel. Euroop pan energiaga varustamise teemadel põhjustas selle, et see sagedust Etti võrkudes mingi perioodi jooksul oli natukene nihkes just, ja tegelikult see juhtus selle tõttu, et Kosovol tekkis energiavajadus puudujääk ja see puudujäägi suurus oli 113 gigavatt-tundi. Ja kust nad selle energia võtsid, nad võtsid selle Serbia käest. Aga nüüd juhtus selline asi, et Serbia ja Kosovo ei olnud omavahel viinud neid sagedusi vastavusse ja see serblaste tulev elektripinge sagedus oli pisut teine ja see, et see oli pisut teine Kosovo, seda tarbise Kosovo, olles ühendatud kogu Mandri-Euroopa elektrivõrguga. See mõjutas nüüd, et ka seda meie kõikide keskmist sagedust, viies selle madalamaks kui 50 hertsi. Aga nüüd, kui sina tead, et 50 hertsi on ja, ja selle järgi loed aega ja nüüd veidike madalam, siis sinu tegelikult minut kestab nüüd kauem. Me kaotasime siis nüüd selle ajavahemikud, Kunega tarbisime seda nii-öelda Serbia elektripinget. Me kaotasime aega või vähemalt kodumasinad kaotasid aega. Nii, aga vähemasti me saime jälile, et mis on selle põhjus ja nagu ma aru saan, siis need riigid said ka lõpuks omavahel kokkuleppele, lahendasid selle tüli ära ja nagu kompensatsiooniks siis pandi nüüd kuuks ajaks see sagedusele pisut kõrgemaks. Jah, tõsteti sagedustel 50,01 hertsi peale, et see kaotatud aeg tasa teha, sest võib-olla noh, tegelikult võrgupingesagedusest sõltub väga palju rohkem asju, kodumasinad, et et nii-öelda taastati siis endine olukord ja väga huvitaval kombel, ega mina ei teadnudki sellest varem, kui ma seda uudist alles lugesin ja ma arvan, et väga paljud ei tajunudki, et midagi sellist on muutunud, vaid kirusid jälle ma kodumasinaid nagu sinagi, et nad jälle maha jäänud ja ta veel õigeks sättima, aga näed, seekord võib-olla ei olnudki põhjus kehvas kodumasinas või sellest ootjas võistlusest siis võrgupingesageduses. Et vaesed inimesed, kes nagu märkasid, et kell jääb maha, panid selle käsitsi õigeks ja nüüd peavad selle taaskord käsitsi õigeks panema, sellepärast et kompensatsioonimehhanism rakendus ja see keldri selle selle võrra jälle kiiremini. Just et ma ei kasuta väga palju küll neid ahjukellasid, et midagi küpsetada, aga ma arvan, et või vähemalt kellelegi praad nüüd kõrbema ei läinud, sellepärast ta sellist nagu jah, ongi, et me räägime, et kolme kuu jooksul kuus minutit käis ta pisut aeglasemalt, eks ole, et, et see tõesti kahjupraadi valimist kuidagi ei mõjuta, aga kui see tööle tahad minna ja kuus minutit on nüüd muutunud ühele poole, siis võid juba osutuda määravaks? Jah, ei, vist, tänapäeval ongi niimoodi, et ega kui inimesed käekellasid, väga enam ei kanna hakatakse kella kas mobiili pealt või tõesti, et mis nägu korteris olemas, siis tihti on kodumasinate kellad on kõige käepärasemad, kõige Helendavamalt kohad, kuhu pilk jääb pidama ja, ja siinkohal ei tasuks siis kuuladel tegelikult, et kaotada, on öelda usku kodumasinate kellade vastu, sest et Euroopas on olemas ikkagi organisatsioon väga huvitava nimega Enzo e mis tegelikult seda kõike jälgib ja järgib ja ja siis ta ka tegelikult Serbia ja Kosovo ka niimoodi poliitilisel tasandil ikkagi pahandas, et kuulge, et ammu oleks pidanud olema tegelikult need võrgusagedused nagu ühildatud ja et kui me tarbime ühest või teisest riigist nii-öelda elektripinget, siis see peab ühtima. Et kui tegelikult võib-olla mõned kuulajad on see täheldanud, aga kui tellida kaupa elektrilisi või elektroonikakaup puuväljastpoolt Euroopat, siis sageli vahepeal ma olen kuulnud, on juhtunud, et näiteks siis riik, kus toodetakse elektripinge, sagedus on teine, Eestisse lihtsalt ei tööta tooma sagedusmuundurit. Et see ongi nagu huvitav, et kuidas need süsteemid endiselt on nagu niivõrd erinevad, et ei ole seda veel ühtlustada, eks ole, et kui sa oled nagu eraldi kontinent, siis siis põhimõtteliselt ei ole sellest väga suurt, et probleemi aga ütlevad kohas nagu Euroopa, kus kui naabritel on juba erinevad sagedused, siis, siis tegelikult see tekitab kõiksugu erinevaid koordineerimisprobleeme ja me oleme kõik ühes võrgus ja see ühtepidi on hea kõne teksti. Kui keegi mäkra mängima kuskil, siis see mõjutab ka meid. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ning järgmise teemana ootavad meil elektriautod. Kahes jätkub saade puust ja punaseks, tutvustame teile täna erinevaid tehnoloogiauudiseid ning saate esimesest lõigust juba käis korra läbi jutt elektriautodest ja sellest, et nende üks nõrgemaid kohti ongi akud. Et mis praegu on, ka ei kesta väga kaua ja see suhtes nagu takistavad seda elektriautode arengut. No loomulikult üks võimalus sellest jagu saada on siis välja töötada paremaid akusid mille kohta me oleme ka siin korduvalt juba rääkinud erinevaid püüdeid, lahendusi, aga on ka teine võimalus tegelikult, et ehitada teistsuguseid teid, selliseid teid, kus saab autoelektrit, et sealt seest ja ei vajagi nii suurt akult. Ja loeme siit, et Rootsis tegelikult just äsja üks selline tee avatigi ole hea Heilost, selgita siis mida, mida rootslased tegid rootslased siis tuleb välja, tegelikult on juba veidikene pikemalt katsetanud lahendusi, kuidas anda tee pealt elektrit edasi näiteks veokitele sest need veokid ja jalgu, logistika ja ja see pool on ju tegelikult, mis transpordialamis alati Tarb hästi palju energiat. Ja, ja nad on, tuleb välja, et aastal 2016 on juba avanud ühe teejupi, kus püütakse elektriveokile või püüti anda edasi elektrit läbi õhuliini, nagu trammid seda võtavad. Ja nüüd ja sellel aastal nad on saanud valmis nüüd kaks kilomeetrit Stockholmi lähedal kus elektrit ei anta mitte enam õhust, vaid antakse sellise Reilsiga teise eest ja nad väidavad, et selle ühe kilomeetri tegemine maksis umbes üks miljon eurot ja see on 50 korda odavam kui, kui trammiliini tegemine. Ja siis veok, mis nüüd selle reisi kohale sõidab, paneb sinna sellise sondi nüüd reisi sisse, kus on siis need kaks klemm olemas ja siis sõidab sama alguses Londoni seal siis selles reisis sees ja, ja nii-öelda saab sealt energiat sõidu ajal. Et loomulikult, ega kahe kilomeetriga jõua nagu seda akut täis laadida selle aja jooksul, oletades, et kui ta sõidabki sellise maantee kiirusega 90 kilomeetrit tunnis, siis läheb selle kahe kilomeetri läbimiseks alla kahe minuti. Ja, ja selle ajaga ei jõua mitte midagi, aga oluline on see, et teemärgis kui selline elektriautode laadimiseks energia saamiseks, kas on on tehtud, sest et Rootsil on ikkagi selline, et valitsusel väga-väga ambitsioonikas plaan aastaks 2050 jõuda süsinikneutraalsuseni, mis tähendab seda, et nad ei saa seda enam atmosfääri nii-öelda autodest näiteks tuleneva siis süsinikoksiidiga. Et vaatame huviga, mis siis sellest saab, et kas varsti me näemegi Rootsi siis kõiki teid juba sellise pikkade reisidega varustatult kuidas siis täpselt käib, Angeldustab auto peal siis olema ikkagi mingisugune aku peab seal olema ja panebki nagu käpa sinna reisi peale, et siis nagu jookseb mööda seda ja, ja põhimõtteliselt nagu muus osas toimib nagu täitsa tavaline jah, et selles videos testides, mis siin oli näidatud sisseveoautol oli tõesti taga selle kallurkasti all oli selline lisa siis käpp. Ma võiks öelda, mis siis tõesti ennast pani sinna reisi sisse. Ja muidugi see autoveod ei liikunud väga kiiresti, vähemalt kiiresti näidata, aga mulle tundus, et ta, see oli kuskil alla 50 kilomeetri tunnis. Et kiiremini liikunud, et minu jaoks nagu tekitab. Ma ei saanud küll aru, kuidas see tehtud oli, aga minus tekitab küsimuste, tõstke liigume 90 kilomeetrit tunnis. Ega see auto ei püsi seal tee peal, nii sirgelt nagu trammid sõidavad trammirööbastel või rongid. Kui te nüüd kõigub veidikene külje peale, siis kui hästi suudetakse seda nii-öelda käppamisel relsisest püsib nagu järgi anda, et oleks piisavalt dünaamiline, et tulla toime nende kõikumistega, et sedasama praegu ei näinud, aga ma arvan, et see ei ole ka väga keeruline ära lahendada. Aga see põhimõte üldse, et me võiksime anda elektrit autole nagu tee pealt kuidagi tee kõrvalt. Et kas, kas sinu arvates nagu võiks nagu hakata toimima? Mul tekkis nüüd teine väikene võrdlused, mobiiltelefonid meil oli kunagi varasemate aegade mobiiltelefoni, akud kestsid kauem, nooremad kuulajad võib-olla ei teagi, olid ajad, kui mobiiltelefonid kestsid nädalaid ilma laadimata ja nüüd mis juhtub, et uued mobiiltelefonidega, nende akud ka väga palju pea ei, lahendused on nüüd see, et eks väga paljudel on akupangad näiteks kaasas, mida nad loevad kodus ja siis nii-öelda võtavad käepärast välja kui vae, panevad mobiiltelefoni sappa ja saavadki veidikene jälle laaditud. Aga nüüd auto ja veoautodega, nüüd see ei ole eriti nii mõeldav, sest C1 ilmselt akupank, mis me kaasa peaksin võtma, oleks nagu niivõrd massiivne, et meil oleks selleks eraldi tõstemehhanism, et kuule, saabusin ei tule ja pane mulle see kolmetunnine akupank peale, siis ma sain jälle ära laetud, et aga kuna mobiiltelefone nagu on ka igal pool lihtne laadida, kus me kasutame seda tegelikult viibime ja elektripistikute läheduses, aga autod viibivad tee peal, siis tundub küll loogiline, et võiks ju ikkagi autot ja veoautosid ja neid laadida seal, kus need on rakenduses ehk siis ehk siis tee peal vigase nüüd relsiga laadimine ei, ei ole ainukene suund, mida katsetatakse, selleks, et laadid ühte autot tee peal. Et meil tuleb ka kohe nüüd teemana ju sisse, et nüüd proovitakse laadida autosid ka tegelikult ilma füüsilise kontaktita just näiteks mobiiltelefonide kohta on ju tegelikult isegi turul juba mingisugused seadmine, matid. Mille peale sa paned oma mobiiltelefoni, mis laadib ilma nagu juhtmeta täis, et tegelikult noh, ehitame siis ka sellise tee, mille peas sõidavad autod ja kus nad sahtlis elektrist niimoodi käigu pealt. Lihtne ongi, et seal mobiiltelefoni laadimisel ongi tegelikult kui võtta lihtsalt, et me võtame jupp traati ja kerime selle nii-öelda rulli, ütleme kirimi sinna võib-olla mingi ma ei tea, 200 300 tiiru peale ja nüüd teeme täpselt samasuguse teise rulli ja kui me ühte rulli laseme nüüd selle elektripinge sisse ja paneme need rullid lähestikku, siis elektromagnetväli tekitab kui teises rullis elektrivoolu ja, ja seda on võimalik siis sealt tarbida ja need rullid ei pea füüsiliselt kokku puutuma, et sama põhimõtet nüüd üritatakse ka rakendada auto laadimisel, kui ta sõidab, tee peal, ilm füüsilist kontakti omamata, aga selle nii-öelda mobiiltelefoni lahenduse juures on üks väga kindel asi, mobiiltelefon sõitsid ise kah, pannakse mati peale, ta on selle kaks, need trafot on nii-öelda üksteisega hästi lähestikku ehk see energia, mis üle kantakse, et seal seal ei ole väga suurt kadu. Aga nüüd tee peal, mis tee peal on, kas auto, nagu, kui sa ütleme, et kui sinna kuskile see trahvo panna, kas see asub nagu kohe tee juures või tee ääres või teekasti lähestikku? Ei ole? Väga ei ole, autod on kõrgemad, pealegi nad ka samal ajal liiguvad. Täpselt, eks siin on kaks probleemi ja, aga nüüd on leitud, siis tegelikult võiks seda elektripinget tekitada sellest teisest rahvus, kui me tõstame elektripingesagedust ehk seesama, millest me esimeses või teises teemas siin rääkisime, et me peame, et kui sagedust muuta, siis näed, elu muutus ja nüüd muutus ka sellele, et kuidas sagedust ikkagi üle ühe kilohertsi, siis kui nad kaks nii-öelda trahv tasuda üksteisest kaugemal, siis energiat on võimalik niimoodi üle kanda. Ja kui reaalne, siis see lahendus tundub, et kas me tõesti ehitamegi tulevikust vähemasti kiirteed sellisena, et sealt alt nagu kiirgab kogu aeg sellist elektripinget? Jah, see on võimalik ja ma jätsin siinkohal mainimata, et tegelikult seda teemat arendatakse, Colorado pulder ülikoolis. On teinud siis katsetusi kahe plaadiga, nad litsid, kui nad olid 11 12 sentimeetri kaugusel, siis, siis siis seda üle kanti, nende ettepanek oli, et võiks ollagi kiirte näiteks ju eraldi sõidurada, kus ongi, ma ei tea, see on teist värvi Songi laadimisrada, sinna lähebki see auto, kes, kes vajab laadimist, vaatad, et oi kuramus, mul hakkab aku tühjaks saama, ane, kohe algab see laadimisradala. Sõidan seal ütleme võib-olla mingi 10 15 kilomeetrit ja ongi mul jälle energiat olemas, et edasi jõuda, et nad mõtlesidki, paigutaks sinna teie sisse plaate lihtsalt piisaval hulgal ja kui seal plaadis on pinge ja nendes plaadis, mis on autodes, sõidavad sealt üle, siis nad saavad seda Energiat läbi õhu ammutada. Väga põnev, noh, seegi tehnoloogia on hetkel veel laboris, eks ole, ei ole veel jõudnud kusagile päriselt välja, aga vähemasti kui nagu näidatakse, et teoreetiliselt on see võimalik, siis mine tea, ehk tekivad siis samasugused esialgu paari kilomeetrised, et testteed nagu praegu Rootsis katsetatakse agaaga kihvt, kindlasti kas see õigustab ennast, siis siis mine tea, kui kui palju nii on ja ma arvan, et kui Eesti on siin oma elektriautovõrgu ja selle süsteemi loomisega nagu ennast esile tõstnud, siis tegelikult võikski siin ettepaneku teha, et me võiks ka ühe sellise tee ehitada, sest et plaatide paneme ei tee, siis ei, ei tundu just mingisugune ulmeline ülesanne olevat, et miks mitte võib-olla siis isegi kaaluks elektriautot endale soetada. Nojah, küsimus on vaid see, mis saaks olla see tee, mida kasutatakse piisavalt palju. Et see ära tasuks, et noh, ilmselt ma ei tea, Mäo rist täpselt poole tee peal Tallinna-Tartu vahet, et saata ei pea tegema peatust seal kusagil bensiinijaamas, et kiirlaadida vaid, vaid saad seal lihtsalt selle jah, seda otse otseteed pidi ja ja, ja oledki jälle loetud, et Tallinna jõuda või Tartusse. Igal juhul ettepanek on õhku visatud, eks ole, näha, kes selle üles korjab. Taas muusikapausi aeg, ning pärast seda jätkame autode teemaga seekord. Liigume saates puust ja punaseks teema juurde, mis tegelikult vist ikka ja jälle meil siin üles kerkib. Ja tegemist siis isejuhtivate autodega väga päevakajaline teema selles suhtes, neid ju aina katsetatakse siin ja seal vahepeal on raporteerida edulugudest, vahepeal jälle tulevad teatud tagasilöögid, mis tekitab, et küsimusi, et kui õigel teel sellega oleme seda tänast vestlust saate, lõikusin ajendabki möödunud kuul märtsikuus toimunut, üks traagiline sündmus Ameerikas, kus Uber testides oma isejuhtivat autot, et noh, kuidas nüüd öelda, et kas auto ajas alla teed ületama jalakäija või, või jalakäija tormas autole ette ja auto ei jõudnud reageerida igal juhul. Tulemuseks on traagiline sündmus, kus inimene hukkus. Ja loomulikult tekitas see väga suure arutelu, et kas see tehnoloogia, mille kohta on lubatud, et ta on ohutu suudab seda lubadust täita. Ja kas me peaksime sellega siis ikkagi sellisel juhul edasi minema. Milline on sinu vaatenurk sellele sündmusele, et kas oli tegemist ei pea sellise üksiku õnnetu juhtumiga ja põhimõtteliselt on, on sa isejuhtiv auto arendus ikkagi õigel teel või ikkagi osutub mingitele põhimõttelisele probleemidele selle tehnoloogia juures? No see on väga hea küsimus. Kõigepealt teadmata on see, et mis seal Uberi autol juhtus vähemalt ma ei ole näinud informatsiooni, et kas mingisugune radarisüsteemi toiminud kas see oli välja lülitatud või, või olid olud selleks lihtsalt liiga karmid. Sest et kui ma seda videot ka ise vaatasin, siis ma ei ole üldse kindel, et mina oleksin selles olukorras suutnud auto peatada, sest tõesti see rattaga jalakäija ilmus seal auto ette nagu ei tea, kuskohast järsku oli ees pimedast. Et sellel põhjusel Eestis ongi ju seadusega kehtestatud, et me peame kandma helkureid, et me näeks, võib-olla see helkur aitaks isesõitvate autode puhul või isejuhtivate autode puhul, et neid märgatakse, aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see ei jää viimaseks ohvriks, kes hukkub läbi isejuhtiv auto ja see ongi selline paratamatus, et kas me oleme valmis selleks ühiskondlikult, et isejuhtivad autod tulevad ja me küll vähendame läbi isejuhtivate autode ohvrite hulka. Aga ära kunagi ütle kunagi, sest et ma arvan, et mitte kunagi ei saa öelda, et ükski lennuk enam alla ei kuku. Seda juhtub. Aga arvestades tegelikult teadmata, et kui palju lennunduses ja kui me lendame lennukiga. Me sõltume arvutitest, pilootidel seal praktiliselt ongi jäänud jälgimise roll siis me usaldame ju neid ja, ja me teame, et lennukeid lendab iga päev ja ka väga palju ja alla kukub tegelikult väga väike protsent nendest. Et et sellisel juhul me oleme juba nagu leppinud, et usaldame ennast arvutihooldaja ja kannab hoolt ja, ja 90 ma ei tea, seitse, kaheksa 90 protsenti juhtudest see toimib. Aga nüüd isejuhtival autol on see tehnoloogia alles arenemisjärgus ja eks lennukit oli ka see aeg, kui see oli arenemisjärgus ja üks nagu nüanss, mis on välja toodud, see ei pruugi olla seotud nüüd selle Uberi juhtumiga või mitte on see, et need isejuhtivad autod on ikkagi enamuse Soonud katsetuse ajal Lääne-Ameerikas. Arco, mis Lääne-Ameerikas on ilmaolud, kuidas, kuidas sina tead? No valdavalt ikkagi ilusad klaarid, eks ole, selge taevas pikad sirged, et teed nahk, muidugi kõrbemaastik seal ulatub kaugustesse üsna ideaalsed, ütleksin ma ja pilditöötluses nii-öelda mitte ei räägi nüüd mingisugust radarisüsteemides taga näiteks pilditöötlus, mis videopilti otseselt töötleb, vajabki tegelikult selliseid häid ideaalseid olusid, et leida ja tuvastada neid teemärgiseid äriet ja, ja see ongi toodud argumendiks, et et nende isejuhtivate autode, nii-öelda katsetamine nüüd oludes, kus ilmaolud ei ole head võib tuua meile kaasa, et tehnoloogia ei ole selleks veel valmis. Et on küll olemas nüüd uuemaid kaamerasüsteeme, mis juba suudavad tulla toime näiteks ka tuiskude ja, ja sellise tugeva vihmasajuga. Aga olgem ausad, ega tavalised juhid ka tegelikult sellistes halbades ilmaoludes ikka alles siis juhtuvad õnnetused. Ega see on samamoodi, kui sa ikkagi ei näe piisavalt kaugele ette ja ei vähenda sõidukiirust vastavalt oludele, siis tulebki järgmine hetk sul mingi takistus ja ongi pauk. Tõsi, ta on, aga noh, kas ei olegi seda hirmu või seda ohtu, et tegelikult kui me usaldame tehnoloogiat liigselt, et kui me tunneme, et ah, näed see arvuti niiehknaa, kõik leiab üles, kõik hoiab ära, et siis me tegelikult muutume hooletumaks nii juhtidena kui kui jala käijatena ja tegelikult selle läbime ikkagi jällegi tekitame neid ohtlikke olukordi selle võrra rohkem, et mis aasta reaalselt võitu võib olla. Kas sa panid tähele, mida see juht videos tegi? Ta vaatas autos ringi, sisuliselt, vaatas kusagile allapoole korraks heitis pilgu üles, et paistab, et autole endiselt liigub ja siis pööras pilgu endiselt jällegi kusagile autos allapoole. Ja siinkohal ongi üks asi otsustamata, kes nagu sellist isesõitvate autode isejuhtivate autode puhul on süüdi, kui õnnetus, juhtub, et ma võin tuua näite põllumajandusest, sest tegelikult isejuhtivad traktorid on juba väga pikalt olemas. Muidugi saan, ma arvan, liigu sellistes inimeste juures ja, ja või noh, nii tihedas asutuses kohas, kus palju inimesi elab, aga seal on väga selgelt ära toodud see, et vastutab juht ehk kuigi ta võib ise sõita omamata tegelikult süsteemi, kas keegi satub ette või mitte, vastutab juht. Et Ma arvan, et siin mõnda aega me peaksime ikkagi lähtuma sellest, et auto võib ju ise sõita või ise juhtida ennast. Aga see, kes on rooli taga, on ka tegelikult vastutav, kuni me ei ole kindlad, et me oleme vähendanud seda tõenäosust, et õnnetus võib juhtuda mingisuguse väga väikese protsendini. Ja tegelikult see ongi selline seadusandlik ülesanne meie jaoks, et ongi, et seda ei saa otsustada mitte need tehnoloogiafirmad, vaid seda koos istuma parlament, valitsus, ministeeriumide kokku leppima, et kui mistahes õiguslik raamistik, kuidas need asjad toimuvad ja Arizona on selle siinkohal tegelikult selline eestvedajad, nad püüavadki oma seaduseid ju viia vastavusse nende isejuhtivate autodega ja ja kõige sellega. Ja tegelikult ei saa öelda isegi, et Eestis oleks asjad maha jäänud ka eesti piibumaju liiklusseadustiku vastavus just hiljuti oli olukord, kus needsamad Starship robotid, mis pakke kohale toimetavad, et et kuidas nendesse suhtuda ja liiklusseadus nii-öelda viidi vastavusse, tegelikult nad on ülekäigurada ületanud, täpselt samasugused jalakäijad nagu nagu kõik teisedki, neile ei tohi otsa sõita, nendest nendega peab käituma sama moodi, et et selles mõttes, kuidas ei saa nagu Eestile ka midagi ette heita. Muidugi, meil ei ole veel neid isejuhtivaid autosid sellises mahus siin katsetatud, et on ju olnud plaan isejuhtivad bussid panna toimima. Aga loomulikult nad liiguvad linnakiirusel, et see õnnetus, mis uubeliga juhtus, oli maanteekiirusel. Ja maanteekiirusel on see reageerimisaeg ja tuvastamisaeg ja kõik palju kriitilisemad. Et kui sa jätad ühe sekundiga või mõtlemiseks vuti jätab mõtlemiseks, kuigi ta võib väga kiiresti tegutseda siis sellega läbib ju auto juba ikkagi üle 22 meetri. Nii, ta on meil jaoks varus veel üks uudis, enne kui me selleni jõuame, kuulame ära ühe muusikapala. Puust ja punaseks. Ja meie tänase saate tehnoloogiauudistesaate viimane uudis viib meid suurele tehnoloogiamessile Las Vegasesse, et see s mess, kus tutvustatakse kõiki uuemaid tehnoloogia valdkonna arendusi ja üks asi, mida sealt sel aastal tutvustati, on ühe startupi arendus, startupi nimi on Reslas jutt. Aga see vist ei ole ikkagi nende autode ka seotud nende testidega Tesla, viidates ikkagi sellele vanale tuntute teadlasele. Ja, ja see on asi, millega nad lubavad, et võib täielikult muutuda, selline virtuaalreaalsuse kogemus. Ehk siis ülikond, mis põhimõtteliselt annab sulle kogu kehakogemuse, kuidas olla virtuaalreaalsusesse see on asi, mis, mis tegelikult ütleme siis filmikunstis on juba nagu läbi mängitud või, või läbi läbi pakutud, et, et kuidas see võiks toimida. Hiljuti oli ju kinodesse, ma ei tea, kas see siiamaani on aga film valmis mängija üks ja kus oligi siis idee? Kui selline, et on olemas selline virtuaalne ühiskond, kuhu kõik saavad liituda läbi siis VR prillide kaudu olla kes tahes ja teha seal igasugu asju. Aga kui sul oli veidikene rohkem raha ja siis sa said osta endale ka sellise ägeda ülikonna, mille sa tõmbasid selga ja siis ülikonna, andis sulle edasi ka füüsiliselt seda tunnetust, mis seal siis seal maailmas kogesid, et kui keegi sulle puudutas kuskilt, siis said seda tunda oma päris kehal ja ja kui seal kellelegi kaklesid, siis oli ka seesamamoodi edasi antud, et iseenesest kuidagi huvitav ajastus nendel kahel, et aga ma ei tea, kas oleksid ise valmis näiteks astuma virtuaalsesse võitlusesse niimoodi võitlusesse mitte, aga noh, näiteks, et virtuaalselt matkata kusagil vihmametsas või, või teisel planeedil ja kogeda seda tuult või, või veepiisku või midagi sellist paitada tiigrit. Miks mitte? Et ma küsin siis järgmise küsimuse, et see ei, see kindlasti on väga tore, aga kas sul on olnud võimalust käia näiteks VR prillidega kuskil pilvelõhkuja katusel? Ei ole, ei ole, ma, ma kujutan ette, et see, see võib olla nagu üsna hirmutavalt reaalne kogemus ja Mul oli, see oli minu esimene VR kogemus oli liiga hirmutav, isegi et seesama pilt, mis sa näed läbi VR-prillide on öelda ülekantud ka arvutiekraanile ja kui seda vaatelt arvutiekraanilt seda pilvelõhkuja katuselt nagu vaadet, siis nagu ei tundu üldse midagi jubedat, et no kuule, mis sa siis ei ole siin ju nagu arvutimängus oleks. Aga nüüd, kui me need prillid pähe panin, astusin lifti, vajutasin nuppu, sõitsin üles ja seal oli plank, mille peale siis pidi astuma, et alla hüpata. Siis ma tegelikult tõsiselt korrutasin oma ajule kogu aeg, ma olen tegelikult siin samal põrandal, siin ei ole ühtegi tühjust kõrval. Ja ma mõtlesin, ma keeran korra plangu peal lihtsalt ennast ringi, et vaadata kas kukkusingi valla. Et see kukkumine polnud enam jube, aga seal plangu peal oli väga jube ja oli ka neid kasutajaid, kes läksid lifti tagasi, tulid alla, sest et see, see vaade oli ikkagi nii reaalne, tuul puhus kõrvades ja, ja ei julgenud sinna pangule kõik astuda. Okei, sa nagu hirmutav kogemus, aga me võime ette kujutada kõiksugu meeldivaid kogemusi kus, kus me tõesti tahaksime ehk tõesti kogu kehaga seda nautida, tunnetada. Ja, ja ma arvan, et see tehnoloogia nagu vältimatult ju tuleb tuleb ja, ja seda ma tegelikult tahan ka öelda. Jah, see oli hirmutav, aga neid kindlasti kogemusi saab ka väga meeldivaid olema. Ja kui ma seda filmi taaskord meenutan, siis selline kostüüm on nüüd olemas mida saab siis selga panna, mis selle tunde tekitab veel maailmas on tegelikult olemas väga palju materjali, kus käia, mida näha, mida teha. Ja nüüd koos sellise kostüümiga siis miks mitte just, ja see kostüüm siis noh, nagu sind kirjeldab täiesti, annab selle nagu puudutamise tunde ehk siis mistahes punktis kehasse keegi virtuaalselt sind puudutab, siis sa siis sa tunned seda, ta võib tekitada külmaaistinguid kuuma aistinguid majandusele anda isegi väikseid elektrilööke sul siia-sinna. Ja, ja muuhulgas ka ta ikkagi kogub sinu liikumisandmeid niimoodi tegelikult sisestades selle informatsiooni tagasi sinivirtuaalreaalsusesse, siis sina tegelikult liigutused kajavad vastu sellest, mida sa näed. Et seal on nagu tõesti täielik olemine virtuaalmaailmas. Jah, varasemalt on on midagi sellist korratud. Lintidel, mis näiteks liiguvad su jalgadel Omni suundades et ükskõik kuhu poole sa astud, sinnapoole selle jooksulint nagu liigub ja siis sinu ümber on kuvatud nagu selline maastik ja väli, et sõdurid saavad olla näiteks mingisugust missiooni harjutusi läbi viia. Aga nüüd ei ole sul vahe enam mingit ruumi, lihtsalt tõmba selga sedasama kostüüm, pane prillid ette ja voila Sa oledki hoopis teises maailmas, nii et see film, tulevik ei pruugigi olla enam nii kaugel. Ja et jällegi me ei saa lubada, millal need ülikonnad muutuvad kõigile kättesaadavaks ja millise hinnaga need on, aga nagu ütlesidki, tulevik on tegelikult juba juba olemas, juba käega katsutavad ja, ja põhimõtteliselt see on, see on vältimatu. Nad tulevad. Kuidas me neid kasutama hakkame, see on tegelikult juba jällegi meie enda otsustada, et milliseid elamusi, kogemusi me saame ja kuidas me säilitame selle kõige juures kontakti reaalsusega, see on ka alati väga oluline küsimus. Aga selline saigi meie tänane saade puust ja punaseks, siin stuudios saatejuht Arko Olesk ning Tartu Ülikooli Robotics Heil. Altin tutvustamast teile robootika ja tehnoloogiamaailma uudiseid. Saade taas eetris nädala pärast. Suur tänu ja.
