Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks täna stuudios saatejuht Arko Olesk ning minuga koos Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tervist. See saade on meil selline, kus meie kahekesi oleme teie jaoks välja otsinud viimaste nädalate põnevaid teadusuudiseid ja meie eesmärk on neeti jaoks lahti seletada, teha puust ja punaseks ning tänase saate teema on maateaduse ka seonduvad uudised. Ning jällegi valik siin mis me teile täna pakume, on üsna ulatuslik. Puudutades tõesti vett, jääd, kive, mägesid, kõike sellega seonduvat ning alustada võiks Aafrikast sellepärast et seal on. No ma ei tea, kas võib öelda, et põrgu lahti ehk siis ehk siis maa on rebenenud, ehk siis see selline asi, mida rahvajuttudes alati seostatakse põrguga. Tõesti, Keeniasse on ühtäkki tekkinud kilomeetrite pikkune ja täitsa sügav lõhe maa sisse. Mulle tundub, et geoloogid vist väga ei olnud üllatunud, et selline asi seal toimumas on. No üldiselt muidugi mitte, et see piirkond on tuntud Kesk-Aafrika drifti vööndina, mis juba ütlebki, et et tegemist on, on väga-väga seismiliselt geoloogiliselt aktiivse alaga. Mis siis seda lõhet põhjustas, kui sa ütled seismiliselt aktiivne, siis see nagu viitaks maavärinate leviitaks vulkaanidele. Noh, ütleme, et aus vastus küll tegelikult on, et kui, et kuna noh, üldiselt on see see teada, aga jällegi konkreetselt seismograaf seal selles piirkonnas on, on liiga vähe, et nüüd kes neid pilte on näinud, et siis sellist sellist noh, ütleme inimese laiust, lõhet tuvastada, et noh tõepoolest teda pikki selliseid põhilisi isegi mandritel ja laamade vahelisi just nimelt laamade vahelisi keset Vandrita ju ju seal jookseb see vöönd. Ja piki seda siis seal lõhe küll küll mis on tekkinud, jookseb aga midagi täpsemalt selle kohta isegi ei ole päris aus öelda, sest et sest, et lihtsalt selle kohta ei ole mõõtmisandmeid, et siin ajakirjanikud küll küll kiirustasid seda, seda seostama siis jah selle ristivööndiga või selle, selle geoloogilise rikkega seal seal maakoores. Aga, aga tegelikult need, need sellised arvamused ja, ja murrangut, need on iseenesest palju suuremad mõõtmed, et et selline kui jääda skeptiliseks, siis, siis võib ka öelda, et selle lõhe seal maapinnas võis tekitada ka ka midagi, midagi muud, mida, mida iganes seda sellele võib selle all või piki seda küll tektoonilise rikke jookseb, aga midagi konkreetsemat öelda on, nõuab juba fantaasiat. Ja ses lõhem tõesti üsna muljetavaldav, kes tahab pilti näha, võib minna meie Facebook'i lehele ergaks puust ja punaseks, panime selle pildi sinna üles, no ongi tõesti lugeda neid uudiseid siis seda seostatakse mingisugused teadmisega väitega, mis on nagu üsna juurdunud, et tegelikult Aafrika nagu, nagu rebenedki, et just sealtsamast kohast on Laamatuselt liiguvad eemale, kisuvad maad laiali ja põhimõtteliselt me näeme seal sellise uue ookeani teket, aga nagu ma sinu jutust aru saan, siis, siis noh, päris nii ilmselgelt maapinnal see ei avaldu, et ühel hetkel nüüd tekibki selline tohutu lõhe põldude ja teede vahele ja, ja see nagu viitabki nüüd sellel rebenemisele Jah, geoloogias üldiselt ikkagi ikkagi protsessid toimuvad palju aeglasemalt, siin juba juba sadades tuhandetes aastates on juba suhteliselt geoloogiliselt kiire protsess, et üldiselt Aafrika tõepoolest rebeneb lääne ja ida suunas. Aga, ja seda seda silmaga vaadata on natuke keerulisem. Ja jah, vist kulub nagu siin keegi ütles umbes 20 või vähemalt miljonit aastat, enne kui, kui see nagu lõhet teoks saab, sellisena, et me saame seda jälgida. Aga kuulame siia vahele tsipakene muusikat ning meil on teie jaoks veel varus rida uudiseid. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, stuudios Arko Oleski, Jaan Pärn, tutvustamast teile maateadusalaseid viimaste nädalate põnevaid uudiseid. Ja kui esimeses uudises me rääkisime sellest, et tegelikult sellised geoloogilised protsessid maas maakoorel liikumised, laamade liikumine on pidevalt käimas, nomaan, dünaamiline, kogu aeg seal midagi kerkib, liigub, tõuseb, vajub siis teinegi uudis tegelikult viib meid selleni ja lahendab ühe. Noh, võib öelda, vistet lahendab ühe väga suure mõistatuse maakera ajaloost, nimelt et kui me teame, et maakera ajalugu on üldiselt päris hästi kirjutatud kivimites, et kui minna kas või ma ei tea suurde kanjonisse Ameerikasse praktiliselt, et suur osa maailma ajaloos selt kivimikihtidest välja loetav, siis siin on tegelikult seal kusagil. Lünk on mingi periood, mille kohta meil kivimid väga alles ei ole. Kuidas sa, Jaan kirjeldaksid seda, seda, millal see oli? Jah, lähme tagasi aega 680 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Ja mis aeg see oli, see on, see on muide ka ka aeg, mis siinsamas meie jalge all mõnesaja meetri sügavusel avaldub või on, on talletunud kaasa arvatud siis sama lünk kivimites, millest juttu tuleb ja, ja see see on siis aeg, mil millest ütleme kõige vanemad kivimid on kristalsed, noh, näiteks graniit, mida me eriti näeme siis noh, kõigepealt Soomes näiteks Eestisse päris päris ei paljanduv, aga me näeme meile kantut rändrahnud asju siis seda, mis mis meile võrdleme, siin lähedalt on tulnud. Ja siis sellesama ajavahemiku jooksul ilmus ka siis madalasse ookeani troopilisse ookeani nimelt siis sel ajal meie ala paiknes ekvaatori lähistel, siin oli, oli soe ookean ja sellesse ilmu aktiivne elutegevus eeskätt siis siis selline loomastik, kellel on erinevate erinevate kojad, millest suurema osa moodustab siis settekivimid, mis erinevad väga juba ilmelt Ki kristalli setest kivimitest ja neid settekivimeid. Siis võime meie juba näha oma Eesti pinnases ja nendest siis kõige vanemad on vendi ja kambriumi liivakivid mida näiteks lähim liivakivi paljand kohe sellest ajast on siis Rocca al Mare vabaõhumuuseumi all ääres kohe on võimalik seda näha. Ja siis edasi juba ordoviitsiumi ja siluri erinevad lubjakivid ja see on siis see aeg, et selle, nende settekivimite ja kristallsettekivimite vahelt on siis selline jah, üle 100 miljoni aastane vahemik, mis oli siiani puudu ja noh, eks ta on tänaseni puudu, aga, aga vähemalt nüüd uute meetoditega on õnnestunud vähemalt selgitada, et mis, mis sel ajal toimus, ehk siis miks sealt need puudu on, need kivimid ja? Tõepoolest, see ajastu ise on ju tegelikult nagu hästi hästi, põnev, sellepärast et ta, ta eelneb sellele ajastule, kui, kui nagu tekkisidki, need väga mitmekesised eluvormid, sisuliselt meie kõigi esivanemad ja need üksikud kohad, mis, nagu sellest aastast on maakeral säilinud, sealt on leitud nagu väga-väga põnevaid fossiile, mis on nagu hoopis teistsugused kui, kui, nagu hilisemad elusolendid niimoodi, et oleks tõesti ääretult põnev olnud teada, mida kõik, mis kõik seal toimus. Aga paraku meil on selle kohta ja väga-väga vähe infot. Ja nüüd siis nagu sa ütlesid, nüüd me siis teame, miks, mis siis juhtus. Ja see aeg langeb kokku suuremas ulatuses tektoonilise maakoore kerkega. Ja mis siis omakorda need kivimid avas eurovisioonile. Ja põhimõtteliselt kogu see ladestik lihtsalt uhuti minema, see, see murenes ja erinevate muude kulutusprotsesside käigus lihtsalt uhuti minema setitati ümber ja seetõttu seda Säilinud ei olegi nii et needsamad kihid, millest sa enne rääkisid, millest, mille kohta me teame, mis on säilinud, need on säilinud siis tänu sellele, et nad kuidagi püsisid maa all, maa sees püsisid peidus. Jah, geoloogiliselt protsessi mõttes need õnneks või vähemalt ütleme siis meie uudishimuliku inimkonna õnneks jäid geoloogiliselt stabiilsesse ajastusse, mil jahtlased nende suhtelises kõrguses geoloogiliselt järskusid, muutusi ei toimunud, ehk siis siis ei, nad ei ei jäänud sellisesse olukorda, kus nad oleksid äkitselt erosiooni ohtlikkus, kus kohas ehk et noh, kui natuke teooriat juurde rääkida, siis erosiooni ohtlikkus sõltub suhtelisest kõrgusest, et mida kõrgemal ütleme siis sellisest lähimast ütleme, meremere rannast näiteks või muust, mida kutsutakse erosiooni baasiks. Ehk siis sellisest alast, kuhu kuhjuvad setted kuhja alast, mida kõrgemal ta, see ala asub, seda erosiooni ohtlikum ta on ja teoreetiliselt kulutatakse muudkui igasuguseid kõrgemaid alasid ju muud kui madalamaks, selles mõttes, et kõik need kivimid nii-öelda reljeefi poolest kogu aeg võib öelda, et otsivat tasakaalupunkti või tasakaalupinda. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et oligi tol hetkel siis sellised maasisesed jõud lihtsalt kergitasid kogu maapinna nii-öelda mägedeks või küngasteks kus siis tuul ja vihm tegid oma töö ja, ja sisuliselt triikisid need kihid ära. Jah, nii võib öelda küll. Ja sinna ongi suur tükk maailma maakera ajaloost kadunud ja tagasi seda me paraku kuidagi ei saa, aga nüüd me vähemasti teame, miks see ära kadus. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ning kivimitest on meil veel teie jaoks mõni uudis varuks. Saade puust ja punaseks täna maateadusuudisteteemadel ning kuuldes eelmises saatelõigus, kuidas toimub erosioon, kuidas pidevalt, et atmosfäär lihvib kivimeid ära, siis meie järgmine uudis tegelikult haakub sellega väga hästi sest toob mängu ühe tagajärje, mis sellisel kuulutamisel tegelikult on. See tagajärg on mõnevõrra ootamatu, vähemalt teadlaste jaoks. Aga alustame võib-olla pisut kaugemalt, kõigepealt räägime atmosfäärist maakera ümber ja paljud teist on teadlikud, et selles atmosfääris on üks väga oluline komponent hapnik see, mida me hingame, teine oluline komponent on süsihappe kaassee, mis põhjustab kasvuhooneefekti, mille puhul me ka teame tegelikult seda vabaneb maapinnast ja seda jällegi neelatakse teatud protsesside käigus saadakse siis elusloodusesse ja kivimidesse. Aga suurem osa meie atmosfäärist moodustab lämmastik lausa 78 protsenti. Ja senimaani, nagu ma aru saan, siis olid teadlased ka enam-vähem arvamusel, et see, kuidas nagu lämmastik atmosfääris ringleb, see, kuidas ta sinna juurde tuleb ja see, kuidas sealt ära kaob, on ikkagi seotud elusloodusega. Seda tarbivad taimed ja lagunemisel võib-olla päästavad jälle valla. Aga nüüd tuleb välja, et on ka kivimid kuidagi asjasse seotud. No Jaan, oskad sa nagu seletada, kui uus ja ootamatu see teadmine on, et kivimid ja lämmastik on seotud. See on päris ootamatu, sest et lämmastik kokku on, on uuritud väga-väga palju, kurat, tegemist on ühe tähtsama toitainega eriti taimede jaoks see on, see on üks põhilistest elementidest, mis näiteks mille, mille lisamine veekogusse võib põhjustada taimede vohamise noh, näiteks mõnes järves. Ja seetõttu see, kuidas lämmastik sinna eriti veekogudes satub ja kuidas seda seal, et kätte saada. See on olnud väga suur teema kogu aeg, eriti mis puudutab jah, elu elusloodust ja siiamaani on tõesti arvatud, et need kivimites kõigepealt on suhteliselt vähe lämmastiku ja see, mis, mis seal ka on, et seal seal suhteliselt hästi kinni. Et ikkagi elusorganismid saavad oma lämmastikku peamiselt suurem osa saab mullast, aga sinna mulda siis osad eeskätt ehk et mikroobid siis ka suudavad fikseerida lämmastikku. No ütleme, et nüüd see uus uurimus seda. Ma päris nüüd ümber ei lükka, ta ütleme, et muudab seda. Et kui need kõige tähtsamad, kõige suuremat Lämmastikuvood on on endiselt tõepoolest maismaa ja atmosfääri vahel ning ookeani ja ja atmosfääri vahel, kuid lihtsalt, kui, kui varem arvati, et need kivimitest pärinevad pärinev lämmastikvoog on täitsa tühine, siis ütleme niimoodi, et, et nende uute arvutuste andmete põhjal võib öelda, et ta on ikkagi mainimisväärne, et kui numbritest rääkida siis siis need maismaa ja, ja ja, ja p ning atmosfäärivahelised Wood on arvatud, et on ütleme siis sadades teragrammides lämmastikku aastas, siis ma noh, ütleme 100 kuni kuni 300 siis, siis nüüd uutel andmetel kivimitest võetav saadav lämmastikuvoog on kuni 34 teragrammi aastas. See teragramm pannes nagu ümber võib-olla natukene hoomatavatesse ühikutesse, kas seal on umbes 34 miljonit tonni, kas. Teragramm on jah, see on siis miljon miljon tonni, on terakramp. Nii et me räägime tõesti nagu miljonitest tonnidest sellest ainest, mis pääseb atmosfääri aastas, aga aga nagu ma aru saan, siis noh, selles suhtes ei ole savastuse nagu midagi katastroofilist, see protsess tegelikult toimunud. Me lihtsalt mõistame seda protsessi nüüd paremini ja selle põhjal ei ole nagu mõtet või põhjust karta. Et ma ei tea, et võib-olla saab seda lämmastikku nüüd natukene liiga palju seal atmosfääris hakkavad igasugu koledad asjad juhtuma. Ei, kuhu see eeskätt kivimitest jõuab, on eeskätt siiski mulda ja mullast ja omakorda veekogudesse ja seal on see siiski ohtlikke. Ja eeskätt siis seesama taimestiku vohamine, veekogude Unksile jäämine ütleme, nitraat on ka teatud kontsentratsioonist, on see ka inimorganismile mürk, näiteks liigse lämmastiku või nitraadi sisaldusega toitude toiduainete tarbimine põhjustab sellist haigust nagu mida kutsutakse sinise beebi sündroomiks ehk siis ihu läheb siniseks. Ehk ehk siiski tegemist on probleemiga ja, ja ka süveneva probleemiga, sest et miks seda siiani arvati olevat. Se Vooksis kivimitest pärinev lämmastik arvati olevat tühine. On kui vaadata siin sellesama artikli juures on ka toodud mitu huvitavat maailmakaarti, mis näitavad kõigepealt kus üldse paiknevad kivimites siis lämmastikku varud ja seda üldiselt, et võib kokku võtta, et kõige lämmastikurikkamad ehk siis siis kuni 1,9 kilogrammi lämmastikku kuupmeetri kohta keskmiselt on seesama piirkond, kus meie elame, ütleme, osa põhja või Kirde-Euroopast samuti ka ka Põhja-Ameerika paistab silma jah, kivimite lämmastikku rohkuse poolest. Ehk siis see on piirkond, mis milles paljuski piirab seda kivimite murenemist ja sellel lämmastiku vabanemist temperatuur siiani. Ja kui vaadata siis järgmisi kaarte, kus on toodud ka ära, kus on suurenenud viimasel ajal lämmastik nagu välja kanna kivimitest, siis need on just eriti arktilised piirkonnad, kus on ka teadupoolest kõige suuremad muutused toimuvad kliimas ja just nimelt kõige suurem kliima soojenemine on ju juhtunud just Arktikasse. Ehk siis kokkuvõttes võib öelda, et kuna juhtumisi on selles piirkonnas, kus on kõige suuremad lämmastikuvood ka kõige suurem soojenemine ja selle tõttu kivimite lagunemise protsesside kiirenemine, siis ka nendest vabanev lämmastik näitab üha tõusu. Tendentsi, nii et väga mõistlik oleks, mitte inimtegevusega seda lämmastikku sinna veel juurde panna, ehk siis me räägime põllumajandusest. Jah, see, Tõepoolest ütleb meile seda, et meil üha üha vähem on tarvis seda seda juurde lisada, sest et juba mullad on niigi lämmastikurohked üha üha kasvavad. Selge pilt, kuulame siia vahele taas pisut muusikat ning jätkame õige pea. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks täna maateadusuudisteteemadel ja ja mis teha, on mingisugused teemad, mille juurde me siin saates jõuame aina ja aina tagasi, eks oleme Jaaniga varemgi rääkinud selles saates plastireostusest plastmassist meie ookeanides sellest, et kuidas on suured prügisaared, kuidas, kuidas plastmass mõjutab kogu seda ökosüsteemiga ka elusolendeid ja mis teha jällegi kogu aeg tuleb neid uudiseid aina juurde, aina muret, tekitavamaid ja see, millest me täna räägime, puudutab, et seda, et isegi selline piirkond, mis nagu esimese hooga võiks tunduda kaugel olev ja puutumatu Kuu põhjapoolus, Põhja-Jäämeri et tegelikult ka seal on juba nii märkimisväärsel kogusel seda plasti reostust. Tõesti, meil on suurt põhjust tunda muret. Ehk siis, kui me võtame, läheme sinna, Põhja-Jäämerre, võtame ühe tüki, seda merejääd, mis seal on siis sealt seest leiab juba päris palju mikroplasti. Kas see, et see plastmass sinna jõuab, on pigem nagu ootamatu või ootuspärane? Ma arvan, et see on suhteliselt ootamatu tõesti, et ei tule ju või ei seostu Ta ühegi mikroplastiallikaga seda piirkonda otse et siia viimati nagu sai räägitud, et millised, mis on peamiselt mikroplastiallikad paljuski sünteetiliste rõivaste kasutamine ja just pesus, siis siis nendest eralduv mikroplast siis linnatolm eriti autorehvid, autorehvid ju jah, teadupoolest kuluvad ja tekitavat sünteetilist tolmu ja, ja ka igasugune muu plast, mida me mida me ju nii ohtralt kasutanud, noh, raske on, on tänapäeval minna poodi ja on tulla sealt välja ilma plastmasspakendita, mille mille eluiga on, on vähemasti meie käes äärmiselt lühike, et me tõenäoliselt kodus võtame selle asja ümbert ära, mis me tegelikult tahtsime sealt saada ja viskame minema, aga selle kõige ütleme seda käigus, siis seda plasti tekib, aga ütleme, et inimasustusest kaugel on siis see ka järelikult sattunud noh merevesi, nagu me teame, liigub ju hobustega. Ja, aga noh, ütleme võib-olla raskem on ette kujutada, et ka jää liigub hoovustena ja jäi nüüd siis värske uuring ongi tuvastanud, et et koos nende jääaluste ja jää enda hoovustega on, on siis täitsa oluline. Mikroplasti hulk liikumas mööda. Põhja-Jäämerd. Ja ma siit loen, et tegelikult noh, kui nad ka analüüsid seda, seda, seda kogust ja neid aineid seal sees sest sealt tuleb tõesti välja selliseid, ütleme, kilekotimaterjale pakkematerjale. Aga ka tõesti, nagu sa viitasid neid rõivaosa kesi sigaretifiltritest pärit osakesi, laevade noodil, kist või värvimaterjalidest, kalavõrkude nailontükke ja kokku öeldakse, et kui võtta siis nagu üks liiter merejääd siis sealt nad leidsid 12000 sellist pisikest osakesi, kes, mille läbimõõt on alla alla viie millimeetri, teinekord isegi mikromeetides, aga ühes liitris 12000 osakest jää ju tegelikult, et hoia ja salvestab seda, seda plastikut, et kui Arktikas jää tekib, siis ta vist püsib seal niimoodi head, mõned mitmed aastad liigub ringi ja siis ühel hetkel sulab ära ja paiskab selle kõikjale ringlusse tagasi hoopis teises kohas. Jah, sest et muidu on nad viimastel viimasel aastal ma ütleks eriti teadvustatud seda, et merepõhjaprügist suurema osa või isegi 70 80 protsenti moodustab seesama mikroplast siis merejääl püsijääl siis see merepõhja ei jõua, vaid liigub seal ringi palju-palju kauem, noh, põhimõtteliselt niikaua, kuni see jää ära sulab, mida küll kurval kombel samuti inimkond on põhjustamas? Jah, siin just oli jälle uudis, et Arktika jääkate möödunud talvel oli vist taaskord väiksem kui, kui kunagi varem. Jah, puue, kurva rekordimäega sellel alal oleme teinud. Nii et ei paista need asjad hästi selle piirkonna jaoks noh ega, ega ülejäänud maailma jaoks nagu samuti mitte. Mõelgem oma trügi käitumise peale ja selle peale, et kuidas võimalikult vähe plasti tekitada. Aga veel üks muusikapala veel üks uudis, kohtume õige pea. Raadio kaks puust ja punaseks ning kui eelmisest uudised teema oli lõpuks natukene selline nukrapoolne siis ega vist praeguse uudisega nagu väga rõõmsamaks minna ei saa jällegi üks teema, millest me oleme siin juba varemgi rääkinud ja millest teadlased pikka aega teadlikud, mis kaasneb selle kliimasoojenemisega. Ehk siis, kui sulavad liustikud, paiskavad magedat vett Atlandi ookeani siis see mehhanism, mis hoiab Euroopat soojas golfi hoovus võib ühel hetkel peatuda või nõrgeneda ja tuua sellega Miaks kaasa. Jällegi natukene kõhe taid tagajärgi. Ja selle üle on nagu arutatud, kas golfi hoovus aeglustub või mitte, sest väga häid tõendid olnud ei ole vist kuni senimaani, sellepärast et nüüd saan aru, mõõtmised ja mudelid oskavad meile natukene rohkem, ütleme selle kohta öelda. Nonii, ja mida need siis räägivad? Jah? Kõigepealt võib-olla kui täpsustada, et c, mille peatumist on kardetud on Põhja-Atlandi hoovus. Ütleme, et see on kui kujutada ette põhja, Atlandi ookeani kui üht suurt ringkäiku hoovuste ringkäiku, mis siis, kui me näiteks võtame, et mööda Euroopa rannikut, et Briti ja ja Pürenee rannikut suundub lõunasse sealt edasi piki Aafrika läänerannikut, siis enne ekvaatoritud keerab läände kuni Kariibi saarteni ning seal jälle vaikselt põhja poole piki põhja Ameerika rannikut siis golfi hoovus rangelt võttes on, on siis see hoovus, mis, mis just pikki Põhja-Ameerika rannikut põhja või või kirde suunas voolab või oma oma vett viib. Ja seal siis tekib üks huvitav lahknemis koht, ehk osa veest läheb seda nii-öelda ringi mööda edasi Euroopa ütleme Lääne-Euroopa või Euroopa edelaosa, Poola ekspirane poolsaare poole, aga osa lahkneb kirdesse ehk siis meie suunas konkreetsemalt siis Norra ranniku suunas ja see haru seda kutsutaksegi Põhja-Atlandi hoovus, eks, ja, ja seda selle peatumine oleks siis just meie jaoks katastroof. Ja, ja siiani on, on seda küll ennustuste põhjal kardetud või on näidatud teatud mehhanismina lihtsalt seda sedasama ette. Kuna paljuski tekitab selle selle hoovuse temperatuuride erinevus maailmamere erinevates osades ehk siis siis väga lihtsustatult voolab soojem vesi külmema poole ja laias mõttes vot niimoodi seda kokku võtta siis siis kui ühel hetkel peaks soojenema piisavalt norra meri siis ja, ja seda temperatuuri erinevust enam ei esine siis see oleks, oleks võimalik põhjus, et, et hoovus seal nõrgeneks, aga nüüd värske põhjalik uurimus on näidanud, et et möödunud sajandi keskpaigast ehk siis siis umbkaudu 1950.-test aastatest ongi Põhja-Atlandi hoovus 15-ga protsendi võrra nõrgenenud. Senimaani see nägu vist otseseid tagajärgi kaasa toonud ei ole, et, et see nagu ei, ei väljendu selles, et meie kliima kuidagi natukene muutuks. Aga tegelikult see oht lõppkokkuvõttes on olemas. Ma ütleksin, et siiski paljuski need, need kliimamuutused, mis mis kas või siinsamas Eestis oleme täheldanud, ehk siis eeskätt talvede muutumine pehmemaks ja, ja, ja lühemaks. Ma ikkagi ütleksin, et neid on võimalik seostada või ütleme, et see ilm, mis, mis muudab meie meie talved pehmemaks, pärineb just nimelt põhja atlandilt. Ehk siis ütle mehed, see kõige koledam stsenaarium, mille järgi meie ala muutub sarnaseks teiste aladega meie laiuskraadile, ehk siis sellest nagu samal laiuskraadil ju teadupoolest Siberis ja ja Kanadas ei ole mingisugust elu, vaid on, on tundra. Ja tahtsin sellele sarnaseks. Tõepoolest see olukord veel ei ole läinud, sest et jah, niivõrd palju on ikkagi olnud sellest abi, et seesama norra meri on, on samal ajal ikkagi ju soojenenud. Ja jahenenud on, on mõnevõrra siis Islandist lõuna poole jääv Atlandi ookean, aga mis jah, ütleme selliseid nähtavaid tagajärgi veel ei ole kaasa toonud. Ja selleks, et meie saade ei lõpeks päris sellisel Minoorselle noodil, siis poeetilise ja päris lõppu ka veel ühe pisut positiivsema. Uudise üks koht maailmas, mis on pidevalt olnud väga ohustatud ja mille kahjustusi on on ka päris palju uuritud ja mille pärast muret tuntud on Austraalia küljel asuv suur vallrahu, selline suur korallide jada sadade kilomeetrite pikkune ning rõõmus uudis, mida me saame nii-öelda, on see, et et Austraalia on nüüd alustanud programmi, kuidas päästa seda suurt vallrahu lubanud sinna investeerida rohkem kui 500 miljonit Austraalia dollarit, et seda kaitsta. Ja peab lootma, et sellel on mõju, et me suudame natukenegi nende enda tekitatud kahjustusi tagasi pöörata. Kuidas sulle tundub, kas on lootust? Kui midagi teha, siis on ikka suurem lootus võrreldes sellega, kui mitte midagi ette võtta ja käed rüpes istuda ja tõepoolest, see on üks läbi aegade üks suuremaid keskkonnainvesteeringuid, et ajaloos kogu maailmas ja teadupoolest kõige suurem, mis korall rahudele ühelegi korallrahule on, on pühendatud ja muidugi kõige tähtsam, ega, ega raha kusagile külvamine loomulikult ühtegi korallrahu tagasi ei too. Aga kui vähemalt vaadata seda plaani, mis on lühidalt välja toodud selles uudises, siis ütleme küll, et, et see on parim, mida, mida on võimalik selle tänase teadmise põhjal ette võtta, ehk siis siis veereostuse vastu võitlemine ja noh, mis on, eksole, mõnes mõttes elementaarne isegi tänapäeval aga, aga jah, just siis siis eriti eriti seal piirkonnas koralle söövate meritähtede vastu võitlemine, no seda ma täpselt ei kujuta, ise ette, ma ei ole, ei ole zooloog, kas on võimalik muidugi koomilisi pilte manada endale silme ette, aga, aga võimalik, et see, see, seda on võimalik teha efektiivselt. Muidugi, väga tähtis on ka otsene korallide taastamine, ehk siis ka noh, võib siis öelda vist Eesti kultiveerimine ja, ja istutamine, nendele sobivate kasvutingimuste tagamine. Aga aga noh, teiselt poolt laiemalt vaadates siiski ütleme peamised põhjused kõigi korallrahud ja mitte ainult suure vallrahu hävinemisel, noh no ütleme, et jah, võib-olla mainida tasub võlga puhtalt lihtsalt korjamist. Jaa, jaa. No ütleme, turistide poolt häirimist, lõhkumist, millele ka kui mitte varem, siis ehk selle megaprojekti investeeringu käigus saab täieliku punkti panna. Aga tegelikult peamised põhjused on küll pigem globaalsed, ehk siis seesama süsihappegaasi sisaldusest tekkiv vee happesuse tõus ehk siis PH langus ja teine asi selle sellestsamast globaalsest soojenemisest tingitud merevee temperatuuri tõus ehk lihtsalt see üldine tendents. Ookeanis on siis happelisema ja kuumema vee poole ehk selles osas tegelikult peaks terve maailm jällegi kokku tulema. Nii palju teemasid meil täna saatesse mahtuski kuulsite saadet puust ja punaseks, mis oli pühendatud täna maateaduse teemalistele uudistele siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn tänavatelt kuulamast. Saade on taas eetris nädala pärast, siis juba päris uute uudistega. Kuulmiseni.
