Me oleme sinuga järvsel ja ürgmetsas, kui vana see mets meie  ümber siin on? No teadaolevalt ligi viimased 100 aastat seda metsa ei ole majandatud. Et see tähendab, et need puud on siis saavad elada  nii kauaks, kui on nende looduslik eluiga. Et kui tavalises majandusmetsas siis mingisse vanusesse  jõudes need puud lihtsalt saetakse maha,  siis siin järvsel ja põlismetsas saavad nad elada täpselt  nii kauaks, kui on nende looduslik eluiga. Sa räägid siis põlismets, et päris ürgmets ta ikkagi ei ole,  ürgmetsi meil Eestis päris polegi, sest ürgmetsaks  nimetatakse ikkagi sellist metsa, mida inimene ei ole mitte  kunagi majandanud. Et mingil moel on meie metsad kõik inimesest mõjutatud. Aga terminoloogiliselt oleks õige öelda selle Järvselja  metsa kohta, et ta on põlismets. Siin on näha, selline suur jäme vana haab,  mis on noh, minule peaaegu vöö kõrguseni,  et kui tavalises majandusmetsas on reeglina lamavaid,  tüvesid üsna vähe, et see mets raiutakse ära  ja midagi sinna maha ei jää, siis põlismetsas võime väga  sageli kohata taolisi maha kukkunud tüvesid  ja need maha kukkunud tüved pakuvad elupaika väga paljudele  haruldastele liikidele. Noh, siin on näha, et, Linde on siin toksimas käinud ja ja on näha siin  ka putukate väljumisavasid ja seda puitu on lagundanud siin  ka seened. Puitu lagundavad seened jaotatakse mädaniku  tekitaja poolest. Kahte suurde rühma on pruunmädanik põhjustavad liigid  ja valgemädaniku tekitajad. Ja siin on tegemist valge mädanikuga, et kui ma seda puitu  nagu käe vahele võtan, siis me näeme, et see puit on  lagunenud sellisteks piklikeks kiulisteks laastudeks  ja värvunud natuke värvuselt. Valge. Et valgemädaniku põhjustavad seened, nemad lagundavad puitu  selliste riiklike kiuliste laastudena ja lagundatakse  siis enam-vähem kõiki puidukomponente, aga ennekõike ligniini. Ja teine rühm on pruunmädaniku põhjustavad seened. Nende puhul lagundatakse ennekõike tselluloosi. Kotuses on niimoodi ette nähtud, et kui puit siia metsa sureb,  siis need seened siia tulevad ja seda lagundavad,  eks see on selline looduse ringkäik. Jah, täpselt, et üks osa siis nende puuseen,  te esinemine, see on üks osa ökoloogilisest aineringest meie looduses. On leitud, et selle puu lagunemisega rikastatakse mulda  mitmesuguste ühenditega sealt omakorda väljuvad atmosfääri  mitmed ühendid, et see on selline ökoloogilise aineringe  ja ilma ilma sellise. Ökoloogilise tasakaaluta, mida need puuseened meile pakuvad,  läheks süsihappegaasi ja hapniku tasakaal paigast ära  ja elu maakeral häviks võib olla mitmekümne aasta vältel juba. Siin on juba puuseened, mis on inimestele nagu tuttavamad on nii. Ja tõepoolest sellel lamaval kuusetüvel siin on kännupess. Kännupessu tunneb ära väga sageli sellise punaka vöödi järgi  siin viljakeha ülapinnal aga nende viljakehade värvus võib  olla väga erinev, et noh, siin näiteks on  ka kännupessu viljakeha, aga on näha sellist valget vööti. Ja kännupess on üks Eesti metsade kõige tavalisemaid puitu,  lagundavaid, seeni. Ta suudab kasvada nii kuuskedel, mändidel,  kaskedel kui ka väga paljudel teistel lehtpuudel. Tegelikult see seen on ju ise seal, eksju sees,  tema tegeleb lagundamisega. Aga see viljakeha on see, mida meie näeme. Ja tõepoolest, et suurem osa seeni koosneb seeneniidistikust  ehk mütseelist, see võib elada kas siis puutüve sees  või mullas noh antud juhul ta on puutüves siin  ja nähtavasti osast ehk viljakehast ja see osa,  mida meie näeme, on viljakeha siin. Võtame siit selle viljakeha kus noaga küljest Siis lõigates selle viljakeha pooleks Siis siin viljakeha sees on näha torukese kihte. Ja sarnaselt puude aasta rõngastega mitmeaastaste  viljakehadega seened nad kasvatavad igal aastal endale  järgneva torukeste kihi siia juurde näha see piir,  kui me, kui me siit loeme kokku nende torukeste kihtide arvu üks,  kaks, kolm, neli, viis, siis me saame selle viljakeha vanuse,  et noh, selle viljakeha puhul me võime öelda,  et see seen on vähemalt seene viljakeha,  on umbes viis aastat vana. Vaatame seda puutüve siin ka ka üks selline maha kukkunud  kooreta kuuse lamav tüvi siin põlismetsas. Miks see huvitav on? Kohe vaatan, ma kahtlustan, et see on üks vana metsa  indikaator liik ja. Kui me enne nägime kännupessu, siis siin on tegemist seenega,  kelle nimi on roosa pess. Pealt on ta selline mustjaspruuni värvusega,  siin kübarapinnal, nagu näha, mõnikord on  ka beežikas serv aga alapind. Nendel seente viljakehadel on näha, et on roosakas. Ja roosa pessuga koos kasvab siin tüvel ka veel üks  põlismetsa indikaator liik. Tema viljakehad on siin ja selle seene nimi on tumepruun aelik,  see on ka viljakehas ja see on seen. Et kui siin me näeme sellist nii-öelda klassikalist kübarakujulist,  seene viljakeha, siis osad puuseentest on  ka liibuvate viljakahadega, see tähendab,  nemad ei moodusta selliseid kübaraid vaid kasvavadki  liibuvana siin puutüve pinnal ja näiteks tumepruun aelik  tema liibuvate viljakehadega, et selline pruuni ikka värvusega. Ja siis siin viljakeha pinna peal on poorid nende pooride  kaudu väljuvad keskkonda eosed. Miks on oluline, et Eestis oleks palju põlismetsi? Neid ei ole tegelikult palju, et. Noh, viimase aja sellised metsainventuurid on näidanud seda,  et loodusmetsa kriteeriumile vastavat metsa meil on kõigest  mõni protsent Ja see on oluline selleks, et meie looduse loodusväärtus meie,  et meie metsade elurikkus säiliks, et väga palju,  väga paljud haruldased liigid on seotud vanade metsadega  nendes elavate lamavate puudega. Ja kui meil oleks ainult majandatavad metsad,  seal ei saagi puud väga vanaks kasvada. Nad raiutakse enne ära, kui nad vanaks saavad  ja sellisel juhul ei saa, ei ole võimalik  ka nendel liikidel kusagil elada. Meie metsade elurikkuse säilimiseks peaks vähemalt 10  protsenti meie metsadest jääma looduslikule arengule,  et kümnendik peaks olema neid metsi, mida me üldse ei majanda. No samas inimene mõtleb ju väga majanduslikult paljuski täna,  et, et kui ta vaatab seda metsa metsamaja,  ta vaatab, et jube raisku läinud, eks ju,  või siin ei ole hea kõndida või, või sellised asjad,  et, et meil natuke nihkes, võib-olla see suhe sellesse loodusesse. No ütleme, et see on selline iganenud arusaam,  et mets tuleb korda teha. Ja ma arvan, et metsa ei saa käsitleda kui puupõldu,  et see on põllumajanduslik mõte, mõtlemine,  et mets tuleb nii-öelda siis teatud vanusesse jõudes,  mets tuleb maha lõigata, et ei saa võrrelda metsa,  ütleme viljapõlluga, kus me sügisel koristame saagi ära,  et mets ei ole ainult puit ja puud, vaid mets on ikkagi ökosüsteem,  kus lisaks puudele elavad ka seened, samblad,  samblikud, linnud. Mõned metsamehed räägivad seda, et kui selline põlismets oma  selliste Seente ja, ja nende kahjuritega on siin kuskil tema majandus  metsa kõrval, et see levitab haigusi ka temale,  kuidas sellega. No selles mõttes, et ta ütleb, et haigus  ja ka tegelikult Kui puu seentest rääkida, siis ka ühest küljest nad  põhjustavad metsamajanduslikku kahju. No hea küll, et kui on eesmärk metsa nagu majandada,  et siis. Ei saa sealt seda küttepuitu vaid või tähendab,  palki ei saa, vaid ta läheb küttepuiduks. Aga looduses looduses ei ole ühtegi sellist liiki,  kelle kohta me saame öelda otseselt kasulik,  otseselt kahjulik. Et praegusel juhul inimene tahab lihtsalt olla see kasusaaja  selles ökosüsteemi rollis. Aga me peame pidama silmas seda, et inimene on ainult üks  paljudest liikidest ja see kahju on inimese vaatevinklist,  aga looduse seisukohalt see ei ole. Kahju, et näiteks puitu lagundavate seente poolt mädandatud  puidus saavad elada väga paljud linnud, rähnid  ja väga väga paljud organismi rühmad, et see,  seda ei saa otseselt nimetada kahjuks, et kahju. Kahju on ta siis, kui, nagu inimese vaatepunktist lähtuda. Et ikkagi, me oleme väga enda enesekesksed siin maailmas. No selles selles küsimuses küll ja Eesti metsapoliitilistes  otsustes viimasel ajal küll jah.
