Ma olen elus esimest korda ekvaatorijoonel. Sealpool asub põhjapoolkera ja minust ees on lõuna poolkera,  tähendab kuskil seal asub Eesti. Siin laiub Uulbe jata looduskaitseala 360 ruutkilomeetrit. Savanni rohumaad Keenia keskosas. Möödunud aasta detsembris sõitsime siia,  et filmida Laimo ninasarvikuid, täpsemalt põhja-valge  ninasarviku kolme. Me oleme tegelikult tunnistajaks äärmiselt kurvale loole. Kui me saabusime siia kaitsealale, siis oli teada,  et siin elab kolm põhja valget ninasarvikut. Aga. Meie viibimise ajal on üks ja ainus isane isend suremas. Möödunud nädala esmaspäeval sai põhja valge ninasarviku  Sudani nukker lugu, kahjuks lõpu vana loom pandi magama,  sest tema tervislik seisund oli lootusetult halvenenud. 45 aastane ninasarvik on võrreldav umbes 100 aastase  inimesega ja surm nii hilises eas on looduse loomulik käik. Siiski on ühe looma liigi viimase isaslooma hääbumine meie  silme all emotsionaalselt raske. Nendest ainulaadsetest loomadest on alles vaid tema kaks  emast liigikaaslast Sudani tütar Nag ja tütre tütar Fatu. Viibime praegu olbejata. Looduskaitseala ohustatud liikide aedikus  ja siin on kaks viimast emast põhjavalget ninasarvikut. Cx. H. Põhimõtteliselt on siis see lõuna valge nina sarvik siin  selleks et. Olla nende õpetaja, et Tšehhi loomaaiast siia toodud valged  ninasarvikud saaksid teada, kuidas looduses asi käib,  kuidas looduses elatakse? Hirm on kergelt nahas, aga samas see närvikõdi ületab  selle hirmu, et sul on selline võimalus olla siin  ja praegu. See The arnot Agressive. Valge ninasarvikud on rohumaade ja savannide puistute loomad,  kes eelistavad toiduks väiksemaid kõrstaimi. Nad on ühed maailma suuremad, ainult rohutoidul elavad loomad. Ninasarvikud söövad mõnuga ja päevas lausa 40 kuni 45 kilogrammi. Muide, valged ninasarvikud on maismaa imetajatest suuruselt  teised Aafrika elementide järel. Nad võivad kaaluda kuni 2,8 tonni. Paistab, et on lõunauinaku aeg. Kõht on täis söödud, võib puhata nii, nagu inimestel hakkab  lõõskava päikese all palav otsivad ka ninasarvikud väikest varju. Kui te mõtlete, et miks ümbritseb neid selline tara. Põhjus on lihtne. Siia kipuvad salakütid, kes tahavad nina sarvikud tappa  nende sarvede pärast. Mustal turul võib ninasarvikute sarv maksta üle 60000  naelsterlingi kilogrammi kohta. Põhja-valge ninasarvikute väljasuremine on osa ninasarvikute  traagilisest saatusest ja eluline näide,  mille on põhjustanud inimese lugupidamatus looduse vastu. Viiest alles jäänud ninasarvikuliigist on äärmiselt ohustatud. Kolm ninasarvikute väljasuremise kiirendiks on salaküttimine,  mida on hoogustanud nõudlus ninasarvikute sarve järele  traditsioonilises Hiina meditsiinis ja ornamentide valmistamisel. Looduses langesid viimased põhja valgeninasarvikud  salaküttide ohvriks. Kahe tuhandete aastate alguses ja vähem kui 10 aastaga on  nad vabas looduses täiesti välja surnud. Olbejetta loodus ja maastik on hoolimata salaküttimise  varitsevast ohust lausa uinutavalt kaunis. Siin kihab Aafrika avanni elu nagu loodusfilmis  ja seda idülli ei näi häirivat miski. Loomad on siin peaaegu täiuslikult kaitstud,  sest nende järele vaatab pühendunud meeskond. See on paik, mis on koduks paljudele põnevatele loomadele,  sealhulgas Aafrika viiele kõige suuremale imetajale. Aafrika viie suurena tuntakse lõvi pühvlit,  Aafrika elevanti, leopardi ja ninasarvikuid kuid siin on  ka teisi vähem ja rohkem ohustatud loomi. Kõik peale ninasarvikute saavad kaitseala territooriumil  ka välja minna. Selleks on ehitatud spetsiaalsed loomakoridorid,  mida ninasarvikuid ei läbi. See abinõu on ninasarvikute huvides, et neid ei tapetaks. Olbe etas pingutatakse kõvasti, et kaitsta loomi salaküttide eest. Selleks on patrullkoerad, lennuvahendid,  relvastatud üksused ja aiad ning tihe koostöö piirkonna kogukonnaga. Iseenesestmõistetavalt on nii põhjalik turvamine väga kulukas. Hinnanguliselt üle 14000 euro ühe ruutkilomeetri kohta.
