Kas sa lähed põtra? Aga lähme vaikselt, lähme vaikselt välja. Ja säti nüüd see põder niimoodi, et on kaadris paremal all. Et sul oleks kompositsiooni olemas, seal? Ja vaata nüüd kontrolli seda pilti, mis sa tegid. Kas see säritus, toonid, kõik õiged. No nii No näed, täitsa ilusti olemas, siin kompositsioon paigas. Aga hea, mis sa võid siin teha, sa võid kontrollida,  kas see pilt on tõesti terav. Tundub, et see on terav, iga ta sinna kauaks jääda,  juba saab aru, et midagi on kahtlast, tegi häält. Nii, lähme ühise liinile. Tule täpselt minu selja taga. Selle tegi häält. See on noor ja ta on just omal ema on ta ära ajanud,  sest emal tulevad juba teised noored. Kana läheb. Kohe nii vara hommikul ja nii suur loto võit peaaegu võib öelda. Me teeme kevadist fotojahti. Vaat siin on üks linast tends pilti. Okei. Aga vaata, nii sa head pilti sellest linnust tegelikult ei saa. Et kui sa siit ülevalt pildistajad, siis see võttenurk jääb  väga-väga kõrge. Et sul tuleks nüüd auto uks hästi vaikselt lahti teha  ja iilid auto ukse tagant, nii et sa lähed kohe maad ligi  ja pildistada nii, et kaamera on sul maas,  et saad võimalikult madala võttenurga, siis tuleb selline  ka intiimsem pilt hoopis teistsugune. Siis saab lausa võrrelda. Aga vaata nüüd seda esimest pilti, mis auto aknast tegid. Ja. Nii see on jah, nagu ülevalt täiesti keegi oleks pildistanud,  eks. No vot, siin ei ole ju pilti, tegelikult see on lihtsalt  selline dokumenteering ja kui sa nüüd vaatad neid pilte,  mis on madala võttenurga, aga tunned, näed,  see on palju parem kohe. Ja siin ongi just oluline see, et sa oled saanud madala  võttenurgas tänu sellele On esiplaan udune,  taustanudune ja lind joonistub ilusti välja,  et see on selline intiimne keskkond ja ka siin kindlasti  tuleb jälgida kompositsiooni ja siin sa oled väga tubli olnud,  et siin on näha, et lind on ilusti vasakul all,  kolmandikul ei ole keset pilti, et väga-väga tubli tulemus. Kolmandiku reegel tähendab seda, et pilt jagatakse kolmeks  erinevaks osaks nii horisontaalselt kui vertikaalselt  ja nende lõikepunktides. Need on nüüd need punktid, kuhu tuleks huviobjekt sättida. Kas siis lind, loom, taim. Kindlasti tasub jälgida kogu kaadri ulatus,  et kui seal on midagi huvitavat, siis kaasata  ka see kaadrisse. Sati, et ta oleks just vasakul kolmandikul. Ära Liivita tuleb, tuleb, tuleb, tuleb. Saaki jahtiv roo loorkull märkas meid ja tegi äkilise tagasipöörde. Mõned kaadrid õnnestus meil uhkest röövlinnust siiski püüda. Nii see tegelikult käib. Kui ma lähen kuhugi metsa vahele kõndima,  siis ega ma ei tea ju, mida see loodus pakub. Ja kui ta pakub, siis ma peangi olema kohe valmis reageerima  pildi kinni püüdma. Me proovime Remoga saada pilti ühest väga haruldasest linnust. Ta on luha sinirind. Luha sinirind on väga, väga eriline lind,  sellepärast et seda lindu väga tihti ei näe,  ta on ikka väga haruldane, et see oli minul üldse kolmas  vaatlus ja kõige esimest korda ma tegelikult nägingi seda  lindu Tartumaal sei seitse-kaheksa aastat tagasi samas kohas  ja arvatavasti ma lähen veel tagasi ja ma olen seal kusagil  viis-kuus tundi ja tahaks loota, et ma saan  selle superpildi ka kätte. Kukkurtihane on selline hea liik, et ühtepidi ta nagu haruldane,  aga Ta ei pelga väga inimest ja teda saab rahulikult jälgida  siit eemalt. Ja kuna meil vot nüüd tuligi pesa näha, kohe läheb sisse,  pesa peale maandus praegu lind. No igal juhul seda pesa saab rahulikult siit häirimatult  jälgida ja kuna teleobjektiiv on olemas,  siis juba siit sellelt kauguselt saab pildi kätte. Aga see õige hetk on kindlasti näiteks see,  kui üks lindudest nüüd tuleb, siis ta enne maandub mõnele  puuoksale sellele kaseoksale ja siis on võimalik temast pilt  juba ära teha. Või teine asi, kui ta näiteks on selle pesa suudmel,  kui ta hakkab välja tulema, siis see on järgmine motiiv  ja miks mitte ka pesa ise ka seda näiteks jäädvustada. No näed, siin on juba näha, et siin on teised inimesed vaata  siin tallutud, siin on passimas käidud teda juba. Ja pesade juures pildistamisega on muidugi see,  et ta oleneb väga liigist, keda pildistada,  et see liik talub väga hästi inimest, et tal ei ole mitte  mingit probleemi. Aga muidu pesade juures pildistamine pigem seda mitte teha. Et tuleb jälgida liiki, kui on näha, et see häirib teda,  kuid kui ta ei tule näiteks pesale, siis tuleb kohe  viivitamatult ikkagi ära minna. No päris tükki endamist oli praegu, aga ikkagi ma sain umbes  tunni aja töö tulemusel ainult loetud kaadreid,  samal ajal kui Remo tulistas, ma arvan siin 10 erinevat  motiivi sellest kukurtihasest. Sellel ajal, kui siis tihane käis oma pesa  ja asukoha vahet, kus asub pesamaterjal. Et on päris raske leida seda lindu, kuna ta tegutseb  kiiresti ja siin see okste rägastik peidab teda natuke ära,  nii et fookusesse saamine ja eelkõige linnu üles leidmine on  päris hea tükk tööd. Võtaks käsile näiteks taimed, siin on näha ülased  ja prooviks neist korraliku pildi kätte saada,  siis korralik pilt tähendab kindlasti seda,  et me prooviks siin madalat võttenurka ja prooviks leida  sellised taimed, mis nagu eristuvad teistest,  mis on kõrgemad või otsis näiteks mõne mõne üksiku  ja pildistasime, kuna valgus on veel selline üsna tugev,  pildistaksime vastu valgust. Võttenurk saab olema nii madal, et need taimed jäävad kohati ette. Ma vaatan, et sul on erinevad motiivid olemas küll,  et sa oled mõttest väga hästi aru saanud,  mis ma siin mõtlesin. Ja kui natukene seda pilti veel lõigata,  groppida, siis saab neist asja küll, et siin on erinevad  motiivid olemas küll, just nimelt see piilus piilumisefekt  on olemas, raam korralik ja on näha, et taustaga oled  tekitanud ilusti sellise kahe kõne justkui erinevate  objektide vahel, et see on väga, väga hea. Et ja Ja kuidas sulle endale meeldis? See on tõsine nokitsemise töö ja ma arvan,  et see on tegelikult väga põnev ja ta ongi väga põnev  ja tegelikult, kui sa niimoodi vaikselt nokitsed aeg lendab,  aga oluline, mis sul nüüd puudu oli, on nurk pildiotsija,  et see, see lihtsustatult väga seda pildistamist,  et sa ei pea igal pool lõug vastu mulda olema. Mida me siis tänasest kevadisest fotoretkest õppisime? No seda, et kindlasti madal võttenurk, mis tähendab,  et rind maha ja üleni mustaks, saad ise ka. Aga vähemalt pilt tuleb nii hea. Teiseks. Teiseks ole alati valmis ootamatuseks,  et kui tuleb äkki linnu peale länud, sa oled valmis kohe pildistama,  saad selle hetke kätte. Kolmandaks. Kompositsiooni jälgi alati kaadris objekti paigutust,  et kompositsioon oleks paigas. Täna oli väga mõnus, me nägime palju ja me saime tegelikult  erinevat sorti pilti teha. Ja päev oli ka üsna pikk ja kevad on selline tore aeg,  kus on liiga palju ja võimalusi palju. Kordame seda suvel ka. Ei olegi nii lihtne, kui ma arvasin. Hommikul unisena. Teate, mis kell praegu on? Kell on vaevalt neli. Suvehommikul tuleks väljas olla juba enne päikesetõusu et  siis saab seda esimest valgust, võibolla on udu,  kui on udu, siis saab sellist kuldset udu,  nagu me täna ka saime. Siin on näha, et siin on just äsja koorunud millalgi  ka üks selline kiil, kes nüüd oma tiibu sirgeks pumpab. Ja et keskenduks soontesse siis kehavedelikud,  ehk siis just nimelt ja prooviks ka sellist kunstilist lähenemist. Pildistada näiteks otse siit ülevalt alla  ja fokusseerida just nimelt sellele vana kesta silmadele  ja kus on näha siis taga siis see päris kuju,  roheline. Et siin tuleb nüüd puhtalt oma loovuskäiku lasta. Makrofotod puhul mina peamiselt pildistan erinevaid liblikaid,  liblikad köidavad mind siis kiilid sügisesel ajal kindlasti seened,  aga ühed erilisemad pildid, mõned ei olegi  nii väga makrofotod, vaid on tehtud lainurgaga  ja seal on pääsusabad. Kuigi neid pilte ma tegin ka makroobjektiiviga  ja need on tõesti vahvad. Esimene asi on see, et pilt oleks ikkagi terav  ja et see teravus oleks õiges kohas. Et kui see on konkreetselt mõni putukas,  siis no silm peaks olema ikka terav, kui see liblikas  siis tiivasiru ulatus, see võiks olla terav,  eks selle teravusega saab alati mängida,  aga see on nagu üks asi, mis tuleks kindlasti mitte ära  unustada kompositsiooni, paigutust, kaadris  ja teha erinevaid pilte, et oleks erinevad kompositsioonid,  et oleks hiljem valikuvõimalust ja nagu täna meil oli suur tuul,  siis pildi tegemine oli väga raske, selleks tuleb teha palju  erinevaid pilte, et lõpuks leiab need õiged üles,  mis on teravad. Tüüp liigub ära juba, seda ei ole enam päris kohakuti,  sellega. Ja ega see tuul ka nüüd head ei tee. Käest makrotegemine ongi selline väljakutse,  et seal sa ju teravustad kehaga liigutades natuke ette  tagasi nihutades ennast, et seal tulebki teha palju kaadreid,  sellepärast ma kujutan ette, et siin 50 60 kaadrit,  mis sa oled teinud siin võib-olla teravaid annab,  annab leida neid, võib mõned üksikud olla,  võib välja tulla, et seal teravaid on võib-olla ainult kaks-kolm,  võib olla neli, see normaalne, see on normaalne,  jah. Teravus on puhtalt sellepärast, et kui me  pildistamistatiivilt staatilist asja, et kiil on tõesti ühe  koha peal, see kõrrekene ei liigu, no siis saab ühe kaadriga  ka hakkama, aga niimoodi käest pildistada. No see on millimeetrite mäng, sul on kerge selline nihkumine sees. Ma vaatasin, sina liikusid üsna julgelt siin kummikutega  veel ringi, sa nägid siis kedagi veel, keda sul õnnestus  pildile saada ja siin olid erinevad liidrikud,  erinevad kõrsikud. Lihtrahvale võiks öelda, et sellised pisikesed rohelised giilid,  sinised kiilid ja ma mitte ei keskendunud,  ainult ütleme sellistele lähivõtetele, aga  ka keskkonnakaadritele, mis on rohkem, pakuvad sellist  meelenaudingut just just just tore. Vähemalt mina pühendasin oma aja ühele kindlale asjale  ja see ka tuli niimoodi poolkõvalt välja. Aga mis siis ikka, meil tuleb siis võtta nüüd järgmine  ülesanne ette. Me. Lähme proovime ära ujuva varje. Selline meie plaan, nüüd on minna sinna ligemale luige  perele ja Remo on juba sättinud varje veidi sügavamale  ja ma lähen talle nüüd kaasa, siis saan teada,  mis tunne see on ujuvvarjest pilti teha. Tunned juba mudakihti ka veel? Natuke nagu tunneks Nüüd ma tunnen, et juba vajub. Päris hästi. No paremale poole, seal on natuke madalam. Oled kindel? Sul väga hull juba või? Mul on selline turvaline 20 senti veel puudu vist? Jah. Siiski siiski une, et nüüd on korras. Nüüd on korra kõva põhi jälle jalge all. Kõige mugavam töökõrgus siin tavaliselt on,  ütleme rinnuni vees olles või teine asi põlvine vesi  või ütleme, kõhuni vesi, et nendest jupikestest saab siin  teha lausa tooli ja saab istuda. Aga see on oluline, et sul jalad oleksid ikkagi põhjas,  et kui sa pildistad, muidu see varje lihtsalt liigub. Aga siin juba, no võtame pildi ette, vaatame,  mis me siin näeme. Meied on näha siin. Ja siin on näha juba selline hea madalam mõttemärk. Siis tulebki siit jälgida ja oodata, et nad tuleks ise  lähemale ja sina ootad ki neid vees. Siin on maantee avad ja vaikselt tegutsed,  et ei ole nii, et sa sõidad neile peale,  ehmatavad nad ära, et siin tulekski just kasutada seda taktikat. Ja niimoodi tavaliselt kevadeti ma käin jälgimas tuttpütte  ja kõiki selliseid veelinde aga see nõuab muidugi sellist  pühendumist ja pikalt käimist, sellepärast et on selliseid  tühje päevi ka ja teinekord on vaja näiteks harjutada ka,  et sa alusta kaugelt esimestel päevadel pilti ei saagi. Ja linnud alguses võivad võõrastada, et mingi võõras objekt  on seal, aga hiljem nad tulevad ise ligi. Seda luige pere ma jälgisin hiljuti just käisin mitmel õhtul  seal ja mitmel hommikul sain neid nii päikese,  päikese valguses kui ka vihmas nii lähedalt kui kaugemalt,  neid ka toitumas, et see oli väga, väga tore perekond. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb või siis peab korra veel proovima. Kuule, siin veesak, päris külm ka ju ja tavaliselt ütleme,  kui ma kevadel tulen, siis mul ongi vatiinipüksid jalas  ja kohe mitu kihti sokke ja tund praktiliselt siis,  kui jää on läinud. Ja ma olen ka siis käinud isegi niimoodi,  kus on jääd veel näha käinud niimoodi pildistamas sõtka,  et kes mängivad, aga siis on tõesti väga külm  ja pikalt olla ei saa. No kusagil võib-olla tund, maksimaalselt kaks. Nimelt me ootame siin päiksetõusu ja põhjus,  miks ma nii vaikselt ja sosinal räägin, on lihtsalt selles,  et põdrad kuulevad nii hästi. Et iga väiksem ki krõps oleks neile juba ehmatus,  et keegi on siin. See, mis praegu valitseb Eesti kõige suurem rohusööja kõigest mõnesaja meetri  kaugusel meist praegu ja me kuulame tema häält. Ka varasemalt on vahest olnud niimoodi, et ma liigun seal  luhas vaikselt ringi, otsin põtra, kuulen,  aga ei näe. Siis ükskord ma mõtlesin, et põder ohib roostikus. Teadsin, et ta on umbes seal, läksin alla tuult  ja ohkisin vastu. Ja siis me niimoodi vastastikku ohkisime,  aga ma kuulsin, kuidas roostik ragiseb ja ühel hetkel tuli  sealt põdra pea välja, kes. Selle peale ma ohkisin veel korra põder tuli täitsa välja. Ja enama muidugi ohkida ei tahtnud. Aga enamasti, kui ma seal ringi liigun, siis ma püüan leida  põtra ja niimoodi jälgida neid, et ma ise ei peaks sinna sekkuma,  ehk siis ma ei peaks neid kutsuma. Läheme otse praegu natuke veel kollane. Ja ootadki, kuni on näha, et lastakse pea alla,  hakatakse sööma, aga seal on üks väike nipp ka,  et mets, kits teab sellist asja, et laseb pea alla,  et nüüd võib olla, ütleme, see, kes teda jahib,  hakkab tulema, siis ta tõstab kohe pea ja sa võid niimoodi  vahele jääda, et anna natuke aega. Lisaks sellele saime natuke kaugemalt metskitse  ja natuke ka lähemalt, aga saime. Metskitsel, kes lihtsalt rohus puhkas, selline minimalistlik võte. Põtra me täna kahjuks pildile ei saanud. See-eest saime Eesti kõige väiksema hirvlase metskitse. Ja nii oli, et päevad ei ole vennad ja tegelikult,  et pildile saada, tuleb rohkem pingutada,  rohkem käia. Aga lähme praegu vaatame rannikule, et praegu on rände  selline viimane, viimane aeg. Seal peaks olema väiksemaid linde. Proovime neid püüda kaadrisse, kasutades varjet. Näed, siin esimese asjana rannas hakkab silma,  et see kivi otsas istub üks lind. Just kontrollisin see merikotkas ja ega merikotkas  tavaliselt lähedale ei lase, aga siit juba võiks proovida  mingit pilti ära teha, sest on täpselt päikese all all on  selline sillerdus. Ja võttenurk võiks olla pigem selline, et me seisame püsti,  sest kui siin kükitada, siis taustaks jääb mets  ja siis ta sulandub selle metsaga ühte, aga proovi näiteks  siit võtta ära teha. Jah, väike kontuur just, aga proovi teleobjektiiviga  ja vaata, mis siis saab? Tundub, et sa pead ka uuesti teravustama,  sest sul pilt ei ole just kõige teravam. Sul on teravus natuke mööda, et sa pead uuesti proovima. Kuni selle pildi kätte saada, minu pilt on näiteks vaata  siin näha. Ja kohe ma näitan sulle, et siin on korralik  profiil olemas ja kui oleks võttenurk olnud madalam,  siis oleks see profiil juba lõigatud selle taustaga,  et selle tõttu selline kõrge võttenurk ja see sillerdes,  mis siin on, see on, see on ilus. Et vaata nüüd, kus seda sillerdust on rohkem  ja sätendust, et päike tuli rohkem välja,  siis võib isegi kompensatsiooni teha, nii et kui ma alguses ütlesin,  et paremale alla kolmandikule, et oleks vaate suunas ruumi,  siis võib nüüd mängida ka niimoodi, et rõhk oleks veepinnal,  et kaasata rohkem seda sillerdust, pilti. No praegu me saime teha pigem sellist minimalismi,  kus siis lind on väikesed, kaadris aga on näha tema ümbruskond,  kus ta siis jahil käib. Kompositsiooni osas tuli jälgida seda ümbrust,  näiteks kui me jõudsime siia, märkasime teda,  siis oli väike sillerdus ainult merel ja taevas oli huvitav. Hiljem, kui päike tuli juba välja, siis me saime mängida  kompositsiooni juba üle nii ümber niimoodi,  et me võtsime esiplaani rohkem kaadrisse. Et kaks sellist erinevat motiivi. Parasjagu leida sobivat kohta, kuhu me saaksime paigutada  varje et siis hiljem loodetavasti tagasi lennanud vee linde pildistada. Kui me selle varje nüüd siia paigutame, siis peab kindlasti vaatama,  et kui siin oli toitumiskoht, siis ei tohi  selle toitumiskohale seda varjet liiga lähedale panna,  sellepärast et siis ei tule linnud tagasi,  et häirida neid ei maksa, et see peab olema selline meetrit. No see võiks olla vähemalt mingi 15 meetrit  ja me peame lootma lihtsalt, kui tuumiku on seal,  siis mõned linnud satuvad ka siia äärealale  ja me saame neid lähemalt pildistada. Sa praegu siia üles. Need linnud on siit praegu kusagil 40 50 meetri kaugusel. Üsna lähedal, et isegi siit saaks pildi,  aga nad jäävad ikkagi siis minimalistlikuks. Aga poeme nüüd varjesse ja ootame siin kusagil,  no ütleme, tund aega, vaatame, kas nad tulevad siia sööma  või mitte. Kui me ootaks terve päeva, siis nad tulevad kindlasti,  aga vaatame Et siin on juba näha, et linnud tulevad tagasi,  et, et see üks toitumiskoht on paksult lindu täis oleks vaja  ainult loota, et nad tuleks veel siia ette. Aga toidukohti on neil siin palju, nad ei pruugi siia tulla,  aga no loodame parimat. Selline meie loodus, foto aastaring sai ja lõpetasime  selle pidulikult Lääne-Eesti rannikul varri eest linde pildistades. See oli kolm tundi vahtimist ja saak, noh,  see ei ole veel midagi, saak oli täitsa korralik linnud  ikkagi tulid ette, me saime korraliku tegevuspilte,  et nüüd sa nägid ära küll, mida, mida see endast kujutab. Et teinekord ei piisa ka viiest tunnist kuuest tunnist  tulebki pikalt istuda iga kord, kui sa käid,  sa õpid tundma neid kohti, kus nad liiguvad  ja sa tead uue uude kohta panna oma varje.
