On linnujahihooaeg ja ma olen tulnud uurima,  kuidas pidada eetilist linnujahti ning miks esineb Eestis  lindude küttimist, mis paneb üldsust jahimehi kurja pilguga vaatama. Kuidas on, kas silm on juba seletanud mõne linnu õhku tõusmist? Vähe vähe veel ja aga koerale vist nina juba haistab,  koer on juba tuulanud läbi ja vaadanud siin ja,  ja sai kaks parti lendu ka, kuidas nüüd edasi tegutsemine  välja näeb? Nüüd me oleme põhimõtteliselt jõudnud juba siia jahi kohale,  et siit on veel üks sadakond meetrit minna,  jõuame Neeme kärge, jääme roostiku serva. Sätime ennast niimoodi ära, et pardid meid ei märkaks  ja ja jääme siis ootama, et, et lootuses,  et vast tahame aru, et mõni part üle lendab ja,  ja lootuses, et nii lähedalt lendab, et laste ulatab. Lindu lasta ei tohi, ei et selleks ei ole mingit põhjust,  et ainult juhul kui on haavatud lind, näiteks see,  et on vaja üle lasta veel, et siis siis see on ainukene õigustus. Me oleme üsna lähedale jõudnud partidele,  keda tohib küttida ja me hiilime neile lähemale. Kogu see meie. Tänane jaht ongi just selle peale, et tuleb kannatlik olla. Rahulikult oodata. Kõik linnujahid pole nii rahulikud kui meie retk. Eesti on aasta-aastalt saanud tuntumaks jahituristide seas,  kes tulevad siia sügisel, et küttida eeskätt meie aladelt  läbirändavaid veelinde dokumentaalkaadrid meile saabunud  jahituristidest ja nende suurest jahisaagist on tõstatanud küsimuse,  kas kohalike linnujahireegleid tuleb karmistada,  et külaliste jahikirge jahuta. Ma arvan, et see on niimoodi, et kui tullakse suhteliselt  kaugelt mingit asja tegema, siis tahetakse seda teha täie  raha eest ehk nii palju kui võimalik, kuna Eestis mingeid  piiranguid ei ole ja see viibki meid sellise mitte väga  viisaka paaria riigi staatuses veelinnujahi seisukohalt. Kust on need jahituristid pärit, kes siin piltlikult öeldes  linnujahil lõbutsemas käivad ja lasevad linde valimatul hulgal. Teistsugune jahikultuur on Lõuna-Euroopas? Ehk et Itaalia eelkõige Prantslaste kohta ma ei tea isegi. Selle aasta kõige tugevam näitaja tuli hoopis araabiast. Seal ongi teistsugused põhimõtted ja teistsugused reeglid. Aga meie inimestele, eestlastele see see ei sobi. Vot vot vot vot vot vot vot selliseid parri Kõrgel kaugel, mida tähendab hea jahitava linnujahi puhul? Hea tava hakkab sellest pihta, et sa ei lase umbropsu,  et sa lased linnul tulla küllalt lähedal,  et ei lähe ehku peale välja, sest noh, vaatad selja taha  ja kukub roogu. Meil on ju praegu ideaalne spetsialist, asjatundja maru  leiab üles. Või kukub vett. Aga kujutad ette, mehed, kellel koera ei ole võtta sellist koera. Et kui, et see, see on see noh, vastutus nagu linnu ees,  et ja teine on sealt ikkagi seesama, et kütid täpselt  nii palju, kui sinu pere või sinu tuttavad jõuavad ära. Jah, Eestis on praegu lubatud küttida 32 jahilindu,  kas kõiki neid tõesti siis süüakse, enamus liike on ikkagi  söödavad linnud? No põhimõtteliselt süüakse ju kuskil maades ju kajakad  ka ära. Meie meie rahvatraditsiooni on üks niisugune hästi  tore retsept kajaka kajaka supi keetmiseks,  et et lõpuks tuli pott ka ära visata. Et aga, aga iseenesest, need, keda siin täna võiks kätte saada,  need on kõik ikkagi toiduks, aga eks ta jahipidamine on  osalt ka teatud liikide suhtes selline arvukuse  reguleerimise eesmärgiga, et läbi selle,  et neid ikkagi kuigi palju kütitakse, võtab  ka selliseid, näiteks põllupidajate poole pealt sellist  sotsiaalset pinget maha. Selle tõttu, et neid ikkagi jahi käigus sai päris ausalt  ja ametlikult lasta saad ja, ja sa ei viska seda lindu ära  sa sööta ära. Et, et ta mingil määral ikkagi sellist teatud tasakaalu ju  ju hoiab ka ja, ja samas samas samas ta õpetab selle,  selle linnule ikkagi sellise loomuliku inimese pelglikkuse. Samas räägitakse Eestis ka keelatud viisidest,  mida siis ikkagi mõned mehed kasutavad. Kuidas need välja näevad? See tähendab seda, et loodusest Salvestatud heli siis elektroonilise abivahendiga korratakse. See on tegelikult maki või pleieri või, või mobiiltelefoni  pealt läbi kõlari linnuhäälte laskmine mis kutsub  siis ülelendavad linnud maanduma. Noh, see, seda peetakse liiga tõhusaks lindude meelitamisel  ja seda ei tohi kasutada, aga aeg-ajalt tuleb ette. Eelkõige võõramaalased kasutavad seda Et kuidagi kahtlaselt vaikne on Aga see on just seesama selline juba tegelikult sügis on  juba nii pikal. Et see ränne hakkab läbi saama väga, väga sõltub ilmast. Oleks tuult oleks hoopis teine olukord ja see tuul peaks  olema mere pealt. Et siis ta hoiab nad siin Rannas. Tundub, et jaht õnnestus. Üks part on langenud, koer otsib teda, kohe saame kätte. Selle linnujahi võib nüüd lugeda lõppenuks üks lind on käes,  seegi hea saak, eks ole, ja õnnelikult lõppenud,  tähendab me oleks võinud ka istuda siin täiesti niimoodi,  et lihtsalt nautida loodust. Silm on targanud see, et selline Väga paljude hanede laglede juures poseerimine  ja selle salvestamine jõuab tundide ga sotsiaalmeediasse  ja levib seal kulutulena. Siis küsitakse, et miks Eestis sellised asjad toimuvad,  miks lastakse linde kontrollimatult määramata hulkades  nii palju kui tuju on? Me tegelikult ei tea täpselt seda mastaapi? Ma arvan, et suur osa sellest on varjus ehk see ei jõua  kunagi mitte kellelegi. See info ja tegelikult rikkumistega on sama lugu et kui  näiteks peibutatakse elektroonilise vahendiga  või kasutatakse pliihaavleid, mis Eestis on keelatud,  siis seda on ülikeeruline kontrollida ja väga väike osa sellest,  mis tegelikult toimub, jõuab keskkonnainspektsioonini  või meieni. Nüüd lähevad siia põllu peale peibutushaned  ehk siis peaksid näitama hanedele, kes üle lendavad,  et siia võiks maanduda. Kuidas meie praegune jahiseadus reguleerib linnujahti  linnujahis on lihtsalt ette antud see nimekiri,  millised liigid on lubatud jahtide ja linnujahi osas ei ole  muud piirangut, kui on just seesama see elektroonilised  peibutusvahendid ja muus osas ei ole mingeid selliseid. Koguseliselt ei ole mingit piirangut, näiteks ees. Teadaolevalt käib meil umbes 3000, võib-olla isegi veidi  rohkem jahituristi linde küttimas. Millist ohtu see Eesti linnustikule võib osutada? Igal juhul on liike, kes ongi ka näiteks Eestis vähearvukad ja,  aga samas on nad jahiulukite nimekirjas. Et nende jahi alguse kuupäevadega on seda igal juhul jälgitud,  et, et meie siinne pesitsev lind jõuab enne ära minna,  kui jaht üldse pihta hakkab ja me ikkagi räägime  põhimõtteliselt kõikide veelindude juures haned-pardid  räägime ikkagi läbi rändavate lindude küttimisest. Veelinnud ja rändveelinnud eriti on selline ühine vara tegelikult. Ja kui riigid nende jälgimisel Ja kaitsmisel ja ka jahi reguleerimisel koostööd ei tee,  siis ilmselt oleks nende seisukord väga palju hullem,  kui ta praegu on. Aga näed, tagant tulevad, nüüd tulevad, nüüd tulevad mere  pealt ära. See parv keerab siiapoole. Aga kõik on lagled. Kui siiski on tunne, et on vaja jahiseadust  ja lindude küttimist reguleerida, kuidas teha nii,  et see eetilist jahipidamist ei piiraks. Üks selline mõõtmis võiks olla kindlasti kuskilt pidi sees  on see nii-öelda kommertseesmärgil, et kui ma teenin sellega,  et ma jahikülalise vastu võtan, et siis igal juhul peaks  olema ka seda vastutust rohkem selle eest,  et mis mu külaline teeb. No meie peame kõige mõjusamaks ühe päeva jooksul ühe  jahimehe kohta kütitavate lindude arvule piirmäära seamist seadmist. Me ei ütle seda, kas see peab olema viis  või seitse lindu. Veelindu. Ühe jahimee kohta ühes ühel jahipäeval, aga mingi number  peaks olema, mis ohjab seda. Miks seadusega peaks ette kirjutama, et,  et kas ma võin lasta nüüd see neli lindu  või viis lindu? Ma ei, see, ma tunnen, et see sisemas, see häirib mind,  eks, et ma lasen kolm et võiks ju arvata,  et noh, et kui sa niikuinii seda seda piirnormi täis ei lase. Aga fakt iseenesest, et keegi tuleb väljaspoolt ütlema mulle,  et kuidas on eetiline ja, ja õige kui ma,  kui ma sisetundega tean, et ma teen, teen kõike loodusest lugupidava. On välja pakutud jahiturismi korraldajate litsenseerimist  ja nii edasi. Kõik võib olla, aga me arvame, et see ühepäeva piiri  seadmine on kõige mõjusam. Loodame, et lõpeb lihtsalt koosolekute pidamine  ja arutamine. Ja usume, et järgmiseks aastaks on asi korras. Siin üks mingi paar 1000 lindu lendas siit põldude pealt. Üle kuskile kaugele maha ja meie jaoks olid need lihtsalt ilusad. Linnud jäid alles, jaht lõppes hästi, oli mõnus hommikupoolik,  endiselt on veel. Korjame peibutushaned kokku ja loome jahi lõppenuks.
