Siin on näha siis jäänused nendest konnadest,  kes ei jõudnud üle tee elu linnas pole konnadele kerge,  vaatame siis siin, mis prügiaugus on. Rehvid, aga vaatame, kas me näeme konnas ka. Kas aasta lind on oma elutingimustega rahul,  aga see lind on meil siis rõnga lind ja ta on  ka päris vana kukk. Mõtusemäng on võimas looduselamus. Me tulime täna külla linnakeskkonnas elavatele konnadele,  kel on praegu Kudemisaeg. No need on niisugused nagu siin astangul on päris palju  ega seda tausta täpselt ei teagi, et, et noh,  tõenäoliselt nad on vist ikkagi inimtekkelised kunagi siin ja,  ja see on nüüd üks parimaid konnade kudemisveekogusid Praegu ma vaatan, et, Siin elu käib ja juba konnad, konnad on täitsa siin sees  ja kes siin on, siis kärnkonn siin ma vaatan,  tundub, et kärnkonnad. Ja sulsatused lähevad. Täitsa siin on kohe päris palju neid. Ja, ja vett on kenasti. Nii et selles mõttes Ja noh, vaadates seda, et, et ikkagi see tiigiserv on  nii-öelda Noh, nagu heakorrastatud, et siis tõenäoliselt ei ole  plaanis seda siin täiesti kinni ajada või ära hävitada,  mis on tegelikult linna keskkonnas niisuguste märgalade ja,  ja lompide ja, ja tiikide, väga niisugune tavapraktika  või saatus. Näe, kudupallid, vaata paksult, nii et rohukonnad on juba  ära kudenud. Näe, kui me lähme siin. Sinna kus sa näed, kodupall, mul on hea silm,  nii treenitud silm, kudupallid on kuskilt näha,  näed. Näe, siin, Ja see on rohukonn, kõik. Et tema on oma tegevuse ära, tema on lõpe. Tanud, järelikult siin, nii kui soojaks läheb,  öötemperatuur on, ütleme seal kuskil neli,  viis kraadi siis rohukonna isasloomad tulevad talvitusaladelt,  milleks on veekogud tulevad siis sellisesse sobivasse lompi,  mis on päikese käes, kus on niisugune neile eriti meeldivad  niisugused ajutised veekogud. Ja, ja siis nad hakkavad laulma ja laulmine on  siis see informatsioon emasloomadele, et oleme leidnud  sobiva koha. Oleme valmis, tulge kohale. Kui isased on siin laulnud, tulevad siis emasloomad ja,  ja siis toimubki paaritumine paaritumise tagajärjel. Iga emasloom koeb ühe sellise kudupalli. Ja nii kui kudemine on lõppenud, nii lähevad rohukonnad  veekogust ära ja, ja järgmised põhimõtteliselt  siis on, on harilikud kärnkonnad. Tegelikult seesama tiik on ju teie väga valvsa jälgimise all,  eks. No see on jah, nüüd eelmisest aastast, siis nagu  kahepaiksete riikliku seiresse kuuluv kuuluv veekogu,  et et mõte oligi selles, et, et mitte vaadata ainult seda,  kuidas kahepaiksetel läheb nagu looduslikes elupaikades,  aga vaadata ka ikkagi ja seirata seda, kuidas kahepaiksetel  läheb linnakeskkonnas. Et kus noh, ilmselgelt sellist nagu ohutegureid on oluliselt  rohkem kui, kui looduses Kärnkonnapaar tulebki tiiki, kust tiiki,  kus ta praegu tuleb. Metsast sellepärast, et kärnkonnad talvituvad siis,  kui kuival maal ja siin on nüüd Niisugune juhus olnud, kus emasloom on hakanud veekokku  siis tulema ja isasloom on juba selle nii-öelda tuleku pealt  endale pruudi ära valinud ja, ja nii-öelda käpa peale pannud  sõna otseses mõttes, et et nüüd nad siis koos sinna veekokku  siis lähevad. Ja, ja siis hakkab seal see pugemine pihta,  et see isasloom sellest emasest enam lahti ei lase,  et selline paaris rakend kohe algusest peale  ja paaris rakend algusest peale ja tihtipeale konnadel ongi see,  et emasloomad on suuremad kui isasloomad  sest emasloomal on ju tegelikult Kogu see kudumass on ju tema tema sees, nii et  mida suurem emasloom, seda, seda rohkem ta  ka on võimeline seda kudu kudema nii-öelda seda,  seda. Rohkem on tal mune, millest siis iga muna muna on  siis nii-öelda potentsiaalne uus väike konn. Siin on näha siis jäänused nendest konnadest,  kes ei jõudnud üle tee. Et palju siin sellisel kõige kriitilisemal ajal neid konnalai. No kõige kriitilisem ongi siis, kui neid laipasid on  nii nii tihedasti, et peaaegu et iga ruutmeetri peale on  mingisugune üks jäänus Ja see on see hetk, kus konnad alguliselt ei jõudnud õigel  ajal või lihtsalt ei olnud neid liiga palju ja. Ja või ühe korra me ei jõudnud tõkkeid piisavalt ruttu ringi tõsta. Kristel sind võiks nimetada Astangu kohalikuks konnasõbraks,  on nii? Ja ma olen konnasõbraks kasvanud siin,  et sa praegu oled talgujuht, eks. Vabatahtlik talgu juht ja talgud tähendavad  siis seda, et te aita te neid samu konni,  kes siit metsast tulevad üle tee, et nad ei jääks  siis auto alla. Jah, ja no tegelikult ei tule mitte ainult siit metsast,  vaid tegelikult see lõik on üsna üsna pikk,  aga, aga siit siin on nagu kõige põhilisem punkt,  kuhu nad lõpuks siis maanduvad. Ja see ongi reaalne selline pilt, et õhtul,  kui on soe kevadilm, eks ju siis aktiviseeruvad kärnkonnad  rohukonnad ja hakkavad tulema, Teil on pandud siia nüüd need  tõkked ette, et mille jaoks need on. No tõket on lihtsalt selleks, et meie enda tööd hõlbustada. Et konnasid vähem, jõuaks teele, et nad jääksid siia,  võib öelda, et nagu lõksu natukene ja et talgulised saaksid  nad ohutult ilma tee peal autode vahel jooksmata kätte. Vaadata nüüd, et kui me läheme ise ka üle tee,  siis täpselt siin on ülekäigurada inimestele,  aga sa ütled. Konnad kasutavad ka sedasama, jah? Jah, et see ülekäigurajal tekkis siia mõned aastad tagasi  ja ja siis me avastasime, et konnad käivad täpselt  ülekäigurajal üle aga autod neile ei anna,  ei. Ainult meile helkurvestidega antakse teed. No ja siis nad lähevad siia. Ja asuvad oma toimetusi tegema ja nad lähevad siia  selle maja juurde parki samamoodi või. Ja et nad satuvad igale poole, et ma kujutan ette,  et neil on olnud sadade aastate kaupa sama teekond,  mida põlvest põlve on läbitud ja siis üks päev tekib mingi  suur betoonmürakas ette millest ei pääse üle  ega ümber ja, ja osad konnad jäävadki maja seina juurde lõksu,  lihtsalt. No ütle, miks sina ja teised talgulised on mingi põhjus,  miks teie konni niimoodi päästate, mis te tunnete nende  pärast muret? Konnadega on see, et nad on väga armsad ja väikesed  ja kui sa näed, kuidas nad sinu enda silma all hukka hukka saavad,  et siis no kuidas sa ei aita? Aitäh. Konnadega on esiteks on, kui nad tulevad oma talvituskohtadest,  teatavasti konnad on kõigusoojased, nende temperatuur sõltub  või aktiivsus, sõltub sellest, milline on välistemperatuur  ja kui nad nüüd tulevad läbi selle niiske metsa,  nad on suhteliselt uimased, sellepärast et noh,  kevadöösiti alguses ikkagi temperatuurid on  ka küllaltki madalad ja tihtipeale on see asfalttee nende  jaoks veel eriline lõks selle tõttu, et asfalt on soe  ja nad jäävad sinna asfaldile nii-öelda seda soojust nagu koguma,  et siis jälle edasi minna. Et kui nad nüüd kir kiiresti tuleks üle üle tee,  siis võib olla see suremus ei olekski nii suur. Inimesed ikkagi peaksid ise aru saama, et kui on selline  aktiivne konnade ränne, et see on lihtsalt neil looduse  poolt niimoodi antud, nad peavad minema ja inimesed peaksid  nagu neile kaasa tõmba aitama neid. No just nimelt sellepärast, et ega siis konnad teevad ju seda,  mida nad on teinud noh, põhimõtteliselt sajandeid nad,  nad kasutavad oma oma rändekoridore, need on neil sügavalt  nii-öelda edasi edasi antud vanemate generatsioonide poolt ja,  ja see, et inimene ehitab neile tee siia vahele,  noh see, see ei ole tegelikult konna probleem. Ja minu arvates sellistes kohtades no näiteks nagu siinsamas  Tallinna linnas Astang on ju teada olnud juba ma ei tea,  kui kaua, et sellisel juhul ikkagi ainus asi,  mis siin aitab, on teha see konnatunnel või noh,  isegi kaks sellepärast, et, et see mass on ikkagi päris suur,  kes siia, kes siia tiikidesse tulla tahab  ja teine asi. Ju et n, et need tiigid noh, ei peaks olema  ka mitte prügiaugud, vaid nad võiksid olla puhastatud  heakorrastatud selles mõttes, et konnade pari parimaid  nii-öelda elupaigatingimusi arvesse võttes tehtud niisuguseks,  et, et samal ajal on ta konnadele oluliselt parem  ja ka inimesed Inimesele endale ka, vaatame siis, mis prügiaugus on. Konnadele on levi aga vaatame, kas me näeme konnasi  ka ja seal on täitsa olemas. Rehvi taga näed. Tunneb mõnus võljub seal. Kas neid konni siin on võimalik veel päästa,  kui siia alale ka majad? No põhimõtteliselt on küll ja tegelikult see peakski olema  nagu tavapraktika, et kui sa midagi hävitada,  ehk siis kui sa hävitada ühe veekogu, kus konnad sigivad,  siis tuleb noh, nii-öelda kuskile mujale,  ehk siis teisele poole teed, kus tegelikult need konnad talvituvad,  saaks teha suurepäraselt sama samaväärses mahus. Tehislikke veekogusid ja kui need veekogud teha nendele  konnadele selle rändetee peale siis nad võtavad raudselt  need omaks, et see selles mõttes selline praktika on meil  täiesti Eestis olemas. Ehk siis meie inimestena peame pakkuma teistele liikidele  ka elupaiku, kui me endale niimoodi pakume. Loomulikult, sest kui me, kui me ise tahame oma elutingimusi parandada,  miks me siis võtame nagu seda iseenesestmõistetavalt,  et me samal ajal hävitame teiste liikide elupaiku,  et see ikkagi võiks käia nagu käsikäes, et kui me endale  ehitame uusi maju, teeme siis nendele konnadele uue tiigi,  sinna, kus neil oleks võimalik oma elu jätkata,  mitte hävitada seda populatsiooni siit ära,  mis on üks järjekordne siis hävinud populatsioon. Eestis. Mis see plaan nüüd on? Plaan on püüda metsis kinni, plaan on püüda metsise kukk  kinni siit. Ja, ja siin on nüüd konkreetselt tema mänguplats siinsamas  ees on põhiline just. Just ta on siin käinud vähemalt viimasel kuuel hommikul. Ta on käinud meie rajakaamera ees ennast pildistamas,  nagu me naerame teda. Ja, ja ta on siin järjepidevalt, ta tuleb siia juba ilmselt  täna õhtul üsna peatselt, üks poole tunni tunni aja pärast  on ta kindlasti siin platsis ta siia männi lattadesse  kusagil ööbima ja üldjuhul hakkab mäng hommikul peale juba  kella nelja paiku. Ja, ja siis ta tuleb maha, hakkab siin kõndima  ja see võrk ongi pandud selleks, et ta lihtsalt kõnnib võrku  sisse ja ta mässib ennast kinni ja me saame  selle linnu kätte, et talle selga panna raadiosaatja. Et ma saaks selle linnu tegemise toimetamise jälgida. Seal tagapool. On näha nüüd veel järgmised võrgud mis on juba järgmise kuketerritoorium. Et ümberringi on ikkagi mitmete kukkede ja,  ja, ja igal kukel on oma territoorium, nende vahemaad on  keskeltläbi mingi 50 150 meetrit ja, ja tegelikult siin on  päris suur metsaala, kuhu need, kus metsisemäng toimub. Iga metsisekuk on omaette isiksus ja valmis vajadusel oma territooriumil. Tooriumi naabri eest kaitsma, vahel kerkib piiritülisid,  kus tunded keevad üle ja järgneb taplus. Metsise kanadel on siin päris uhke valik. Ei pea tulema siia kuke juurde, vaata kuidas see kukkus. Parima. Just mitte mitte kuked ei vali kanu, vaid  ka nad valivad, kukkesid ja ja löögile pääseb. Paaritumise õiguse saab ainult kõige tugevam,  kõige jõulisem. See kukele reeglina ka, kelle territoorium ulatub  selle mängu piirkonna keskele. Nii et see on selline Kanad on kavalad, nad teavad, et on vaja tugevaid geene,  et enda lapsed hästi elus hakkama saaks. Sina jääd siis siia, aga. Varjevärvi telk. Ja see käib. See on nagu väga lihtsalt siia üles seatav  ja ta on lihtsalt üles seatav ja. Ja ongi kogu lugu põhimõtteliselt. Ja ka meie peame loomulikult koos kaamera  ja helisalvestustehnikaga jääma märkamatuks metsistele. Nii et meil on siin üks telk mis on kaetud kuuseokstega,  sellepärast et nimelt metsised on väga hea silmanägemisega  ja kui nad märkavad siin esiteks liikumist  või nende jaoks harjumatut värvi siis tekib kahtlus  ja nad kaovad siit. Metsise mäng on alanud, see kestab paar tundi õhtuhämaruses  ja jätkub hommikul enne päikesetõusu. Kahjuks ei erista inim ega kaamera silm sellises pimeduses linde. Väga hästi on läinud üks aasta lind, üks metsise kukk on  läinud võrku. Aga see lind on meil siin rõngaga lind. Nii et tuttav lind teile. Ma arvan, et see võiks olla juba aastal 2015. Püütud lind, kes oli tegelikult esimene kukk üldse,  keda me kätte saime koos koos meie Rootsi kolleegiga  ja ta on ka päris vana kukk, võib arvata,  sest juba tookord me hindasime tema vanuseks vähemalt seitse aastat. Nii et nüüd võib mõned aastad juurde liita  ja Ja me saame. Sellise soliidse vanuse metsalinnu jaoks Kas need telemeetria uuringud, mida on praegu metsiste puhul tehtud,  on midagi uut ka päevavalgele toonud? Väga põneva andmestiku me oleme saanud elupaiga nii-öelda  sesoonse kasutuse kohta ehk et kuked ja kanad on näidanud,  kuidas nad liiguvad peale mänguperioodi,  kuidas nad liiguvad oma pesitsusalale. Kui pesitsemine ebaõnnestub siis liiguvad uuele alale  nii-öelda suvisesse elupaika veel ja, ja kuidas toimub  liikumine sügisesse elupaika ja siis talvisesse elupaika,  kusjuures need alad absoluutselt ei kattu omavahel. Ja ja ka järjestikusel aastatel on seal oma oma selline  erinevus sees. Kukkede eluala valik on natukene selline lihtsam  ehk et nemad tulevad hilissügisel tagasi oma mängupiirkonda  ja veedavad praktiliselt kogu talve seal lähipiirkonnas. Kanade talvised. Elualad nagu asuvad mängualast kaugemal,  need ei kattu mängualaga. Aga mida me nende teadmistega saame peale hakata,  kas me saame kuidagi tõhusamalt nüüd metsise eest seista ka? Kui me arvestame, et kevadisel mänguperioodil on kukkede  liikumisraadios kusagil üks kilomeeter Siis väljaspool mänguperioodi liiguvad nad kahe-kolme  kilomeetri kaugusele mängupaigast ja, ja täpselt samamoodi  toimub kanadega. Kanade liikumise ulatus võib olla veel suurem kuni seitse  kilomeetrit mängupaigast senistel meie andmetel. Me peame arvestama metsise kaitsel mitte ainult  selle mängupaiga kaitsega, vaid ka kõikide teiste erinevatel  aastaaegadel kasutatavate elupaikade kaitsega et säilitada  metsisele sobilikud elupaigad ja, ja nende omavaheline ühendatud. Ja, ja mis on ka väga oluline, et nendel noortel metsise tibudel,  kes siis on suutnud lennuvõimestuda, et nendel oleks  ka koht, kuhu liikuda, ehk et neid neid metsisele sobilikke  mängukohti elupaike Peaks peaks olema, ka, peaks säilima ka väljaspool neid  kaitstavaid alasid. Siis neli koma. Kuus kilo. 4,6 kilo kukk. On see nüüd metsise kuke kohta palju või vähe,  see on selline keskmine, ütleme selle ümber,  et eile püütud üks kukk oli 5,2 kilo. See on 2015 kukk. Ja esimene esimene kukk üldse, mis me Eestis kinni püüdsime. Tuleb välja. Tegemist ongi esmakordselt Eestis raadiosaatja saanud  metsise kukega. Ja mis veel selgus, ta on ka kinni püütud metsistest kõige  kõrgema nokaudiga. Kui ta Esimest korda oma raadiomärgise või raadiosaatja sai,  siis ta vabanes sellest nelja nädalaga. Mida annab meil Eestis teha, et aasta lind metsis oleks taas  meie metsades arvukas lind, nagu on ajaloost teada? Kogu see metsamajandus ümber. Metsise mängude on ilmselgelt võtmetähtsusega  ehk et säiliks kasvava metsa suur osakaal selles piirkonnas. Ja metsise säilimisel on võtmetähtsus. Metsa säilimisel. Ma hetkel ei ole seda meelt, et me suudame taastada  selle arvukuse, mis oli aastakümnete või aastasaja eest. Mil metsis oli tavaline? Lind ka turul. Kus igal hommikul oli seal kümneid metsise kukku  ja siit saadaval toiduks ja kindlasti me ei saa tagasi neid mänge,  kus osalesid mitmed kümned kuked. On ju kirjeldusi Alutaguse piirkonnas, kus mängus osales  40 50 kukke. Ja siis liigume temaga. Esimese metsise kukena raadiosaatja saanud metsise kukk on  saanud uue saatja. Loodame, et ta jagab meile väärtuslikku informatsiooni oma elu. Metsise maakeeliga mõtusekuked on kogunenud vanasse männikusse,  et siin hommikust hommikusse läbi viia meie metsade kõige  salapärasemat rituaali. Pulmamängu. Linnud kõnnivad väärika hoiakuga vanade rabamändide all  ja sookaelu puhmaste vahel oma nokk otse taeva poole  habekikkis ja uhked sabasuled lehvikuna laiali aetud. Kuid vaoshoitud väärikus on vaid näiline. Aeg-ajalt hüpatakse tiibu rabistudes üles,  et vastassugu poole tähelepanu võita. Metsiste mäng toimub enamasti aastakümneid ühes  ja samas paigas. Alustatakse lumesulamise paiku ja lõpetatakse mai teisel  poolel või vahel lausa juuni alguses. Mänguperioodi alguses ja lõpus on kuked loiumad,  alustavad mängu hommikul hiljem ja lõpetavad juba pisut  peale päiksetõusu. Mängu kõige tormakam osa kestab tavaliselt aprilli  keskpaigast kuni mai alguse päevadeni. Mõtuse kukk ise on aga võimas umbes kalkuni suurune lind. Täiskasvanud isalind võib kaaluda neli kuni viis kilogrammi. Kuigi metsise kukk on Eesti jahimeeste seltsi vapilind,  jahti talle Eestis enam ei peeta. Et siis on Eestis teise kategooria kaitsealune liik? Meie suurima kanalise elupaigaks sobivad vaid piisava  hõredusega vanemaealised männikud. Enamasti on tegu mõne rabarinnakumetsa või suurema soosaarega. Kevadine mängupaik on metsiste elupaiga keskmeks. See peab olema piisavalt hõre männik, et suured linnud  saaksid siin okstelt alla ja puu otsa tagasi lennata. Samuti peab siin leiduma laia võra ja tugevate okstega istumispuid. Peale lume sulamist võib selliste puude alt leida suuri  hunnikuid sinna talve jooksul kogunenud ekskremente. Paksu lumikatte korral koosneb metsise talvine menüü  peaasjalikult männivõrsetest ja okastest. Kogu keeruka mängu rituaali keskmeks ja põhjuseks on  loomulikult metsisekanad. Kanad on kukkedest hulga väiksemad, kaaludes vaid poolteist  kuni kaks kilo. Samuti on neil kukkedest märgatavalt erinev sulestik. Metsise kanavarjevärvus sobib üks ühele männimetsa  alustaimestiku tonaalsusega. Maas pesitsejale on see suur eelis. Kanade mänguplatsile ilmudes muutuvad kuked silmnähtavalt aktiivsemaks,  tihti liigagi aktiivseks ega panegi tähele,  et mõni kana on juba paaritumiseks valmis. Kuked aga kõkutavad ja ihuvad muudkui edasi. Pole siis ka mingi ime, kui kanad seepeale minema lendavad,  et järgmisel hommikul jälle õnne proovida.
