SAS-i kannalest geograafilises ja majandusgeograafilises aspektis. Tegemist on maailma kõige tähtsama tehisveeteega mida läbib igal aastal kuni 15 protsenti kõigist rahvusvahelistest mere veostest. Kanal läbib oma põhjaosas täiesti sirge ja lõunaosas pisut looklevad rassina 112 kilomeetri lai Suessi maagitsust, mis ühendab või ka eraldab Aafrikat Aasiast. Kuna Vahemere ja Punase meretaseme tamp praktiliselt võrdsed. Vahemerre tase olevat 25 sentimeetrit kõrgemal, Punase mere omast ei kasutata sell v TLÜ viise. Kanali enda pikkus on 171 kilomeetrit. Arvestage juurde tulevad veel merre süvenda suubomis või lähenemiskanalid suurte aluste tarvis. Neid suubomis kanaleid jaga. Suessi kanalit tuleb regulaarselt puhastada uht liivast ja kõrbetormidega kohale toodud liivast. Põhjas tolles kulgeb kanal 42 kilomeetri ulatuses läbi soolavee laguuni, mis kujutab endas Niiluse delta kirdeosa. Jõesetete kuhjumine seest on kanal mõlemas küljes turvatud kõrgete tammidega. Need moodustati kanali kaevamisel välja võetud pinnasest. Kanali laius oli veepinnal 150 meetreid põhjas 60 meetrit. See sirge osa kanalist lõpeb Elgan Taaralinna juures. Siin viib üle kanali raud tee ja maantee lahtikäivate sildade abil. Nii et kaks maailmajagu on ühendatud magistraalidega et soodustada seen suurt tank. Kärnid liikumist rajati pisut lõuna poole. 1951. aastal 13 kilomeetri pikkune möödasõidukanal, mis kulgeb paralleelselt põhitrassiga. Suessi kanali keskpunktis paikneb Ismaiilia linn, halduskeskus. 150 kilomeetrit lääne poole jääb Egiptuse pealinn Kairo. Ja siia on toodud Niilusest mageveekanal. Kuna Suessi kanali enda tsoonis ei leidu mageveeallikaid. Edasi läbib Suessi kanal 38 kilomeetri ulatuses suure ja väikese mõru järve kus laevad saavad piisava süvisega too üheaegselt mööduda mõlemas suunas. Seda just hästi sügavas suures mõru järves. Siin puudub kunstlikult süvendatud farvaater. Põhjast olles lõpeb kanal Punase merelõunat pluss Suessi lahes. Lahtise on pikk kitsas lai ost 25 30 kilomeetrit, pikkus seevastu 300 kilomeetrit. Enne kanali puhastamist moderesseerimis pärast Iisraeli-Araabia sõda 1974. aastal võitis Canal vastu ookeani laevu veeväljasurvega kuni 70000 brutoregistertonni ja neil kulus kanali läbimiseks umbes 11 tundi. Normiks peeti 15 tundi. Seejuures oli kohustuslik kohalikke egiptuse lootsid ja kanali madruste pardale võtmine. Laevad laste ühes suunas teele pikkade vähemalt 20-st alusest koosnevate konvoide na. Igal ööpäeval suundus kaks konvoid Vahemeres lõunasse, punasesse merre ja üks konvoi vastupidises suunas. Nüüd, 21. sajandi alguses on kanalit laiendada. Kuni 365 meetrini lõunaosas kuni 305 meetrini ja pea siis süvendatud kuni 20 meetrini mis võimaldab läbi lasta laevu nafta laadungiga kuni 150000. Ja juhul, kui nad on ilmalaadungit tühjad, siis kuni 260000 tonni. Nende süvis on siis väiksem konvoid, seal on kogu kanali pikkuses neli möödasõidukohta neist kolm paiknevad järvedel, jälks, paralleelkanalil. Ja praegu tehakse plaane, et kogu trassi ulatuses ehitada uus paralleelkanal. Siis kujuneks liiklus nagu kahe rööpapaariga raud teel. Üks kanal viiks kogu aeg põhjast lõunasse, teine lõunast põhja. See on küllaltki reaalne, kui arvestada praegugi, läbib kanal kolme suurt järve mida on vaja vaid vähe süvendada või suure mõru järve osas hoopiski süvendada. See suur järv, piisavalt sügav, 13 kilomeetrit lai ja 23 kilomeetrit pikk. Iisrael muide on teinud plaane, kas ei saaks kanaleid viia läbi iis hälli territooriumi põhja poolt. Siin kerkivad oma raskused. Nimelt Seenai poolsaar, mägine pindalalt 56000 ruutkilomeetrit, seega Läti suurune ala. Lääne poolt piirab Siinai poolsaart Suessi laht, Eeva poolt piss lühem hakkabalaht. Ja sellest põhja poole Iisraeli territooriumile jääb Negeemi kõrb. Keevi kõrbe ei ole aga merepinnale võrdne. Ta on Plato mäestik 600 kuni 800 meetrit üle merepinna nii et ilma lüüsideta läbi ei saa. Ja Ellati linnast kuni tellavini kohukanal siis Soobuks Vahemerre on ligi 300 kilomeetrit. Projekt läheks liiga kalliks. Kasulikum on ikkagi teha paralleelkanal praegusele Suessi kanalile.
