Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on jälle alanud saade puust ja punaseks ja nagu ikka järgmise tunni aja sees, võtame ette siin ühe laiema teadusvaldkonna ja vaatame, missugused uudised ning uuringud vahepeal ses valdkonnas pinnalekki tekkinud on. Katsume neid mõtestada, katsume neist rääkida, katsume neist aru saada. Võib-olla selles järjekorras võib-olla mõnes teises järjekorrast ja tänaseks laiemaks teemaks on psühholoogia. Räägime sellest, miks me oleme niisugused, nagu me oleme ja stuudios on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi psühholoog Grete Arro ja Madis Aesma. Tere. Tere, Madis. Esimene teema tegelikult, mille me siia tänasesse saatesse valisime? Võib-olla isegi pisut haakub suurõppusele siil, kuivõrd sedasama siili puhul on ju ka räägitud ikkagi sellest, et tegemist on sellised armuka vapra loomakese ka osaliselt sellepärast osalt sellepärast kalevipoja kanda valitud, eks ole selle ürituse sümboliks. Teisalt jällegi siil ju rahvusloomaks ikkagi ei saanud. Tõsiasi, et noh, ma tean, mina hääletasin hundi poolt sellepärast et hunt vajab kaitset. Talle siin meeldib, mulle ka meeldib. Oli sellest juttu, ei olnud aega, ei, tegelikult ei saa öelda, et ei olnud aega, aega oli, aga kuidagi jah, siili hundi vahekord ei tõusnud teemaks. Seekord. Meie esimene teema tänases saates kuidasmoodi siiliga seotud on asi ongi selles, et see räägib ka ühest väga väikesest loomast tema peal tehtud katsetest, mis on siis otseselt just nimelt vaprusega seotud aga kuivõrd see väga väike loom on olnud, on aastakümneid ikkagi selliseks juhtivaks katseloomaks, siis sageli on nii, et neid katseid, mida tema veel läbi viiakse ja nende katsete tulemusi järeldusi laiendatakse, ka inimeste Jah, eks eks ta nii ole, et hiiren kiirena olla psühholoogide meelevallas juba mõnda aega. Ja, ja siis ja tegelikult loomulikult miks need hiiri uuritakse, loomulikult tõesti sellepärast, et aru saada, kuidas inimesi aidata ja see uurimas, mis on siis ilmunud suhteliselt kiiresti ka selleni näitcherise. Sellekohane uudis on üsna uus, tõesti, uuriti hirmu ja hirmu, töötlevad neid piirkondi ja seda, kas me saaksime neid, neid kuidagi teatud juhtudeid ajus, mõjutades muuta hirmureaktsiooni ja see põhjus, miks mõned uurime neid, neid teemasid on siis inimesed, kellel on hirmuga probleeme, võib-olla siis ärevushäirete puhul foobiate puhul. Posttraumaatilise stressihäire puhul? Jah, et võiks arvata, et sõduritsiilil ka võiks omada vastutegevust nähes hirmureaktsiooni, aga enamasti see muidugi nii ei ole, nad pigem võiksid mõnikord isegi rohkem ennast tagasi hoida. Ma arvan, et jah, et see teadmine, et pigem jah, seal on võib-olla soov teha asju pigem taktikaliselt õigesti, aga mõnikord ma arvan, et hiljem, kui me nüüd selle hiirekatse ära räägime, tekib mõni huvitav paralleel. Aga ma saan aru, et uurijad püüdsid paremini aru saada, kuidas kuidas tekib selliseid ohuolukorras, ühesõnaga, et me teame, milline see käitumine on, mis tekib, et me võime, kas, kui ma olen näiteks hiired ja minu pea kohale tekib lendav objekt, mis näiteks noh, mida ma siis kuidagi tajun näiteks kull või kotkas hiirt sööb, siis ma võin kas pugeda urgu, kui on või tarduda lootes, et minuga mu fraase, et ta ei näe mind, kui ma enam ei liigu nii hästi. Või siis joosta elu eest minema. Suvalises suunas lihtsalt osta. Aga sellist varianti ei ole hiirel tegelikult ju üleüldse, et noh, võtaks sisse mingisuguse võitluspoosi, tahaks rusikaid vastu rinda, jah, või siis noh, mis muidugi hiire puhul tähendab nagu Müllatlikud teada sain nagu kassilgi seda, et siin hakkab sabaga vehkima just 100 võngutamine. Jah, et sellist sellist varianti hiirel üldse niisugusel puhul ei ole, kui kui teda mingisugune kulliline ähvardab ja need Stanfordi ülikooli teadlased tegid siis tõesti sellise katse. Israeli sellises suures põhimõtteliselt siis akvaariumis, eks ole, ja siis oli niisugune must ketas, mida langetati, mille varju langetati hiirele järjest lähemale, eks ole, et ta nagu tundis seda kuidasmoodi, tema ümbermaailm muutus järjest pimedamaks, oli ilmselgelt saabumas, on surm. Härra, söömine jah? Jah, ja see, mida nad tegid siirte ajuga, vot seda ma nüüd täpselt ei nii väga ei süüvinud. Et kuidas nad täpselt seda tegid tehniliselt, aga et ma saan aru, et nad simuleerisid erinevaid juhte teid ja siis üllatuslikult Nad õitsesid, hetkeni stimuleerisid Taalamusest sinna pre frontaal kortexisse ühte piirkonda viivat teed, et kui nad seda nagunii-öelda aktiveerisid rohkem siis ilmnesidki selline huvitav reaktsioone. Hiir, kui ta oleks inimene, oleks tõesti tagunud rusikaga vastu rinda olnud tulekotkas võitlema. Et mida nad tavaliselt, mis evolutsiooniliselt ei ole olnud ilmselt hiirele just abiks. Teisisõnu, nats leidsid üles ikkagi selle nii-öelda lüliti või siis heebli, eks ole, mida kasutades on võimalik seda suurt julgust seda hiirt just nimelt jah, julgustada seda vist päris otsa niimoodi ei saa nagu öelda, et nad oleksid hirmutunde välja lülitanud lihtsalt sellise teise emotsiooni lükkasid sellest nii kaugele mööda või üle, et noh, nüüd see hirm nagu nulliti ära. Nagu võib-olla tähendab, ma nüüd tõesti ei tea, kuna see ei ole sügavuti minu valdkond, et, et kui mõelda selle pre frontaal kortexi peale, et äkki nad kuidagi sõitsid selle ärevuse, mis tavaliselt meie sellist ratsionaalset tegevust pärsib, et nad suutsid selle ärevuse ära kuidagi võib-olla neutraliseerida, ma ei tea, loomulikult kas see täpselt nii on sellised, praegu minu selline väga tavamõisteline oletus, aga mis mind üllatas selle juures, et ega mina tegelikult ei tea, et kui kotkas tuleb, et mis on ratsionaalne käitumine, et kas kotkele väljakutse esitamine olles hiir on tegelikult see, mis tagab pikas perspektiivis ellujäämise. Et, et, et noh, et kas see, kas see tegelikult, mida nad leidsid, on suuremas plaanis eksistentsiaalselt nagu hea asi, sest nad seda tulemust seovad siis nii-öelda võimalike selliste hirmuga seotud psüühiliste probleemidega öeldes, et inimestega üsna sarnane struktuur, mis tõenäoliselt on samamoodi seotud siis reageeringutega ohuolukorrale. Me oleme võimelised inimesi ikkagi väga julgeks heebeldama, kui me tahame. Teate, et varem on katsetatud küll igasuguseid hingamistehnikaid ja relaksatsioon ja selliseid asju, aga et äkki noh, et kui me teame, et niisugune seos on, et ma küll ei tea, kuidas see tehniliselt välja näeks, aga et me saaksime võib-olla adresseerida neid hirmuga seotud psüühika ka häireid ja, ja sellega seotud ebamugavustunnet, mis inimestel väga tugevalt on. Et ühesõnaga, ma saan aru, et et see töö on alles väga algusjärgus, aga huvitavad hüpoteesid seal võiksid sealt võiksid tulla, et noh, et ühesõnaga teevad ma saan aru igasuguseid huvitavaid erinevaid katseid, et aru saada, kuidas, kuidas aidata probleemidega toimetulekut. Ma ma kujutan ette nüüd hiire seisukohast, et kui hiir võtab täiesti sisse sellise positsiooni, et ta otsustab selle Kotkale või kullilisele või kellele iganes, siis ohtlikule Enda suhtes siis kiskja vastu astuda, siis ainuke variant, kuidasmoodi ta võib, arvestades nende kahe looma suurust, kuidas ta võib ellu jääda, on ikkagi see, kui see, kuidas ta käitub lihtsalt šokeeriv ründajat, eks ole, sellepärast et füüsiliselt oli mingisugust võimalust ei ole, aga me teame samas nagu selliseid situatsioone küll loomariigis, kus ka väike loom on näidanud üles mingisugust sellist täiesti ebareaalselt vaprostiancis suurema kiske lihtsalt sellega ehmatusega minema peletanud, nagu mingi kasvõi karukaitsja karuvastamises, vaata selliseid videoid ikke liiguvad kusagil Youtube'is või mingi väga väike koer, kes haugub lihtsalt karu metsa tagasi. No ma arvan, tiire ja kotka puhul see võib olla päris niimoodi ei oleks. Aga. Loomade puhul see on nüüd jällegi ei ole ju mina etoloog, onju, aga ma sain aru, et loomad väga tugevalt hindavad seda, et kui ebamugav või kui tülikas või kulukas on selle looma ärasöömine, et kui see, kas on teistest tülikas kinni püüda, et siis pigem mõeldakse, et äkki ma saan oma tänase lõunasöögi kusagilt mujalt. Ja, ja see võib olla iseenda suureks tegemine, et ma saan aru, et loomad hindavad vertikaalse sellise kõrguse järgi vist seda. Noh, ei ole siiski vertikaalselt ennast väga kõrgeks, ilmselt suudab. Selles katsestaja pigem pigem ennast tagajalgadele ei tõusnud, ilmselt ülevalt vaadates ka ei mõjuks väga, aga et jah, see küsimus ilmselt jää. Kas on võimalik üldse teha selline katse, kus oleks reaalselt seda nii-öelda Kredaatori võimegiski reaktsiooni võimalik näha hiire ebatavalisele käitumisele? Aga võib-olla see pole ka selle uuringu kontekstis nii oluline? Võimalik, ja siin on ikkagi just nimelt see inimparalleel kõige tähtsam, sellepärast et need, Stanfordi uurijad rõhutavad ka, et meie ajus käib ilmselt kõik samamoodi suuresti. Aga, aga kui seda nende inimeste peale tegelikult laiendada, no üks asi on tõesti see, et et need, kellel on võib-olla siis probleeme ärevusega või täiesti nõus posttraumaatilise stressiga ja nii edasi, et nende elusaks võib-olla lihtsamaks, kui me oskaksime kuidagiviisi seda ise ka rakendada, kasutada seda, seda nüüd julgustamist, ajusisest julgustamist või julguse, julguse taseme manipuleerimist, aga, aga teine küsimus on ju see, et just nimelt kui sa nüüd siil tulid, et mis siis saaks, kui seda oleks võimalik hakata sõdurite peal tõesti väga kuidagi hõlpsalt kasutama sõdurite julgustamiseks siin igasuguseid asju kasutatud läbi läbi aastasadade. Alkoholi igasuguseid igasuguseid aineid, psühhotroopseid, aineid. Jah, et mul on nagu, tunnetades hinnad väga selgelt rõhutavad sellise võimaliku tulemuse rakendamisvõimalusi selliste probleemide puhul mille puhul see oht tegelikult ei ole reeglina reaalne, et kui mul on ärevus, foobia või siis postdramaatilised mälupildid millestki, et tegelikult need asjad ei ole reaalselt olemas erinevalt võib-olla vastasest või vastutegevusest. Et, et ja ma hakkasin mõtlema, et minagi hoopis teises suunas mõtlema, ma hakkasin mõtlema, et paljudes sotsiaalsetes olukordades võib-olla inimesed võiksid reageerida noh nagu nagu hiir on ja selles katses noh, a'la näiteks koolikiusamise pealt nägemine, et noh, et me ei julge minna vahele, sest nagu või siis näiteks ma ei tea, selline populaarne teema nagu selline sellised ahistamis, juhtumised, juhtumid, et, et kus me ka võib-olla ei, ei taipa kohe kiirelt võtta sellist Pisut agressiivsemalt positsiooni, kus oht tegelikult võib-olla ei ole nii reaalne elule et võib-olla ka sellistes kontekstides oleks see tulemus tähenduslik, aga kas nii-öelda sõja kontekstis ma arvan, et selline, et noh, et me võib-olla ei tohiks katsetada valdkondades, kus, kus päriselt on ikkagi elud mängus, ehkki seda on ajaloo jooksul tehtud. Aga, aga et pigem seal eneseküsimus, et kuidas sisse lülitada just nimelt see kõige ratsionaalsem mõtlemine, kuidas saada maha, võib olla ärevus ja, ja teha selline pikaajaliselt jätkusuutlik kestlik. Õige otsus, selles olukorras see küsimus kindlasti militaarvaldkonnas jääb, jääb alati üles. Ja minu jaoks ikkagi jääb ka see küsimus, et kui see asi tõesti öeldes lihtsalt, kui see asi tõesti saadakse tööle siis kuidasmoodi seda ikkagi nagu tegema. Jah, et, et ja et. Puhttehniliselt, kas sa oled midagi ikkagi sisse võtma või? Pigem ma arvan, vot see ongi see koht, kus ma ei julge edasi enam spekuleerida, kuna mõni täpselt seda seda poolt ei tea, et kas sellel on üleüldse selline, kuna need isalt spekuleerivad, et seal võiks olla rakendustest, midagi tõenäoliselt on, on mõeldav. Aga et jah, et seda peaks uurima edasi lisaks minul, minul tekib siin seda uuringut lugeda see küsimus, et mis seal siis täpselt on, mis piirkond, kes on see, kes on ärevus, maha surutud või on äkki maha surutud ka midagi, mis, mis aitaks meil teha ratsionaalset otsust? Ei tea. Sellised lood kuulab raadio kahte saade on puust ja punaseks, räägime tänampsühholoogiast. Stuudios Grete Arro ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Raadiojaam on raadio kaks, saade on puust ja punaseks, tänane 11. mai 2018 ja siin räägime psühholoogiast stuudios Grete Arro ja Madis Aesma ja eelmises teemas rääkisime pikalt siis ühest hiirtega tehtud katsest tõi katsete seeriast, kus siis hiiri julgeteks tehti. Nüüd järgmise katse peategelasteks on samuti ühed väga levinud labori roomad, laboriloomad, rotid, siis nendega tehti nüüd siis katseid alkoholiga ja nende katsete kaudu. Palermo Ülikooli teadlased Itaalias, Palermos Sitsiilias lausa kui nüüd siin päris täpseks minna, ühesõnaga siis katse, mida tehti, seisnes siis selles et rotiemadele anti alkoholi ja vaadata kuidasmoodi, see mõjutab nende tuju ja olemust ja kuidasmoodi, see mõjutab siis nende järeltulijad tuju, olemust, iseloomu ja nii edasi ja leiti siis, et kui ikkagi ema rotil on sellised joomasööstud noh, mida võib siis inimese puhul nagu paralleeli võib-olla tuua näiteks sellised kujutan ette mingisugust tegelast, kes läheb reede õhtul välja, joob ennast täis terve laupäeva täis ja võib-olla ka pühapäeval täis nädalavahetusel siis, siis siis selliseid analooge viidi läbi siis projektide puhul ja teise rottide rühma puhul siis neile ainult alkoholi mõõdukamalt, mida võiks võrrelda siis sellise noh, inimeste puhul mõnikord öeldakse sotsiaalse joomisega, et sa näiteks lähed, võib olla teisipäeval, kolmapäeval võib-olla ka reedel välja iga kord võib-olla siis jood koos sõpradega ühe joogi, leiti, et see kuidasmoodi, need erinevad joomisviisid rottidele ja nende poegadele mõjusid on erinevad. Ja. Ühesõnaga siis sellised sellised äkilised, rohke alkoholiga sööstud mõjusid rohkem depressiivselt, aga selline sotsiaalne joomine siis see oli see, mis tekitas pigem nagu ärevust. Ja ehk siis jah, tõepoolest tegid. Grupilkaks püüdsid. Tekitada paralleeli siis nende võimalikule inimeste joomiskäitumisele ja, ja sageli noh, me ju kõik teame, et nii raseduse kui imetamise ajal joomine ei ole mõistlik. Aga, aga mõnikord võib-olla tundub, et selline sotsiaalne joomine, et ah, mis see siis ära ei ole, et väike klaas, et võib-olla isegi ei tundu, milleni millegi Ki nii kahjulik, kuna aga et selles uuringus on tõesti päris mõnusalt ja läksid väga spetsiifilised ka nende nende mõjude uurimisel päris mõnusalt simuleerisid siis neid situatsioone ja, ja tõesti leidsid, et, et on nagu nad ütlesid. Ühelt poolt siis selline varajane alkoholi eksponeerib alkoholile eksponeerimine, teiseks, võimalikud sellised geneetilised Webbi geneetilised muutused, sest tõepoolest üsna otseselt Ilmnesid roti lastel, et täpselt nagu sa ütlesid, et lahedam joomine pigem seostus ärevuse selliste ärevuse tüüpi reaktsioonidega ja ja enam joomist. Pigem depressiivsed selliste Anhedooniliste reaktsioonidega ehk sellised katsed, kus, kus. Nii-öelda tavarott, mitte joodik, rott siis pigem reageerib aktiivsemalt mingitele meeldivatele stiimulitega, et nemad siis pigem ei tundnud huvi niivõrd selliste tavaliselt noh, nagu toit või suhkur või sellised roti jaoks meeldivad asjad. Ja mis, mida nad veel, ma saan aru, leidsid, et, et siis need pigem juba nii-öelda alkoholiga alkoholile eksponeeritud roti lapsed siis pigem neil oli siis selline haavatavus ise jääda ka sõltuvusse või ütleme, nende nende huvi alkoholi vastu ja nende sellised noh, kuidas öelda nagu eelsoodumus, jah, ja võib-olla, et nad ei olnud ka nii õnnelikud, kui nad alkohol ei saanud, nagu ma aru sain sellest ühest järeldustest, et ehk siis ehk siis nende sellised nii-öelda võiks öelda, tuju oli halvem. Reaktsioonid olid, olid masendunumad. Kui alkoholi saanud. No siin on üks asi, mida muidugi öeldakse, on see, et selle testide seeria üheks selliseks seda võiks nagu kritiseerida selle nurga pealt, et tegu oli ikkagi rottidega, mitte inimestega inimeste peal muidugi sellist katset teha oleks ka päris ebainimlik, eks ole, rottide peal, noh, ei ole midagi ebainimlik teha. Rotid üldiselt. Aina enam, me arvame, et ka, aga aga ütleme nii, et võib-olla see ei olnud nüüd kõige-kõige piinavam teist, mida võiks teha? Aga mis mind nagu hämmastab täielikult, on see, et see on tegelikult nagu nende väitel see ilmus siis ajakirjandus Trondzilsin saigi, et see siis väidetavalt esimene kord alles, kui on tõendatud, otsis joomine. Raseduse ja imetamise ajal võib teha järeltulijad selliseks altics igasugustele tuju kõikumistele ja alkoholi kuritarvitamisele. Kas see on nagu selline asi, mis on olnud nagu kogu aeg vaatad, selline üldteadmine, et noh, kui ikkagi ema joob, siis kõik see, mida ta teeb ja ta on ise samal ajal rase või seletab last, et kõik see nagu kandub laps edasi saanud nagu peaaegu selline mingisugune noh, ma ei tea, rahvatarkus. Ja ma usun, et vähemalt seda on küll üsna palju, sellest selle kohta on üsna palju selliseid usaldusväärseid andmeid, et, et see nii-öelda vanemate või, või või ühesõnaga, eelkäijate sõltuvus võib kanduda või nii-öelda suure tõenäosusega seostuda siis ka laste võimalikku sõltuvuskäitumise tekkega. Eeldusel, et selles keskkonnas siis on neid asju, millest saab sõltuvusse sattuda, üleüldse. Aga et ma usun, et võib-olla need seosed, et just nimelt et need seosed ei ole võib-olla aetud nii detailseks varem et just nimelt see alkoholi tegelikult võib-olla siis kogus ajaühikus organismis võib anda üsna erinevaid selliseid. Meeleolu, või ütleme, meeleoluhäiretega seotud selliseid sümptomeid, et, et ma usun, et seda erinevust võib-olla pole, pole nii täpselt äkki märganud. Et ühesõnaga, mis selle katse juures oluline on, ongi see kuidasmoodi nendele rottidele, seda alkoholi siis nii-öelda serveeritud, millises mahus, millise aja peale tehti siis sellest konkreetseid järeldusi, et ühel ühel puhul juhtus pigem üksteise puhul, siis pigem nagu teine asi. Jah, ja et, et ilmselt loomulikult me ei tohi teha väga julgeid järeldusi, soovid saada depressiivselt last ju palju, onju, aga et sööstudena jah, et kui soovid, pigem ärevat last, aga noh, loomulikult me ei tohi sidemeid üle kanda, aga, aga jah, et võib-olla see, see senini nagu sa ütlesid, argiteadmine, kui see saab selliseid ikkagi ühematelisemaid kinnitusi ja ma arvan, et see võiks aktsiisipoliitikat jällegi pisut niimoodi paremas valguses näidata. Taas kord. Ühesõnaga, ja see on lihtsalt, see on lihtsalt selline uuring, mis kinnitab seda, et kui sa oled ema, siis sinu joomine on lapsele halba, aga lihtsalt natukene sellise uue nurga pealt mida lihtsalt varem ei olnud nii täpselt registreeritud. Jah, jah, just, ja, ja ma usun, et see nii-öelda nende testide seeria, millega nad kontrollisid rottide käitumise muutust erinevate nii-öelda, kuidas ta käitub ühes või teises olukorras, kuidas ta käitub siis kui ta satub natuke näiteks ohtlikku olukorda. Et, et ma arvan, et see on üsna silmi avav või, või põnev, valgustab meid, noh, võib-olla me võiksime mõelda, et äkki suurem ettevaatlikkus ei ole alati halb. Isegi kui sa pole rott Puust ja punaseks. Meie tänase saate puust ja punaseks, kolmas teema on kaunikesti intrigeeriv, ma kujutan ette, sest et siin nüüd siis ulatavad teineteisele sõbrakäe vandenõuteooriad poliitiliselt sellised vaatenurgad ja lähtepunktid ja siis ka veel vana hea kliimamuutus, mis viimasel ajal ikkagi küünitab ennast praktiliselt kõikidesse teadusvaldkondades ühel või teisel kujul. Aga see pole ka teab mis ime, arvestades seda missugustes oludes inimesed juba mõnel pool maailmas kliimamuutused dub, elavad aga nüüd siis uuriti niisugust huvitavat asja. Uurijateks olid siis Austraalias asuva Queenslandi ülikooli teadlased. Uurisid niisuguseid asja, et kas Ameerika konservatiividel või kas üleüldse poliitiliselt konservatiivselt kas seal üldse poliitiliselt konservatiivsel ja siis kliimamuutustesse skeptiliselt suhtumisel ehk siis kliimamuutuse, ütleme nii, The uskumisel, kas sellel on seos, ehk siis püstitati küsimus, et kas ongi nii, et kui sa oled konservatiiv, siis sa ei usu, et kliima muutub ja. Võtke kliima säilib sellisena, nagu ta on olnud kogu aeg. Ühesõnaga see kõik, mida meile on räägitud, et see on nagu jama, et ühesõnaga mingit mingit freooni, osooniaugud, mingisugune maailma meretõus Konservatiivid ja sa ei tahagi muutusi. Kolme ma tegin nalja. Ja ma saan aru, aga ühesõnaga teadjate uba oli siis selles, et professor näthonzi ja tema kolleegid, nemad nelist nagu inspireeris selle küsimuse juures see, et miks 17 Ameerika Ühendriikides 2016. aastal tegutsenud vabariiklastest kandidaati vabariiklased on USAs teatavasti konservatiivid. Miks 17 neist olid väga avalikult skeptilised kliimamuutuse suhteliselt, kas see on nagu mingisugune selline üldine Ameerika värk või see ongi siis nagu kõikjal maailmas, kui seal konservatiivses see kliima? Mul tuleb meelde minu meelest, kas Sist, mitte meil siin Eestis ka? Vist ütles riigikogu ees ühel hetkel, et meid kliimamuutus ei puuduta, me oleme, selles mõttes on, muidugi ma loodan tsiteeri valesti, aga minu arust ta ütles midagi sellist ühel hetkel, et meid ei puuduta, kuna seal meist nii kaugel. Mis muidugi ei noh, selles mõttes, et me oleme kliimamuutuse uba, muidugi ongi see, et mitte miski ei ole meist kaugel, sest me oleme kõik ühe planeedi peal, eks. Jah, ja kui arvestada, et kui suurt hulka keskkonnamõjusid meie ekspordi mähmani teiste kaela, et et siis vähemalt moraalselt ei ole üldse kaugele. Teine asi, et me näeme ka siin igasuguseid muutusi nii soojemaks kui ka niiskemaks ja sademerohkemaks ja tormirohkemaks, aga noh, see selleks, ma arvan, praegu me otseselt ei räägi, Mart helmest on ju, vaid. Taotleb üle kontrollida, aga et jah, et see oli nagu huvitav. Mis küsimus neil oli, et kui meil on nagu seos, mul on kaks asja, kliimamuutuse uskumine versus mitteuskumine ja teine asi on konservatiivsuse, et kes nende seost saab vahendada, miski kolmas asi nii-öelda mediteerida või, või kes seal vahel on midagi, et mis vahendaks nende kahe asja seostab mõnikord nendel kahel asjal on seos, mida konservatiivsem, seda vähem kliimamuutuse osas, kui mõnikord seal ei ole seost ja siis nüüd ma saan aru, leidsid riigid, kes on kõvasti investeerinud fossiilkütuste põhisesse majandusse. Seal pigem seos nende kahe vahel on ilmsem kui riikides, kus, kus fossiilkütused ei ole võib-olla nii oluline osa maamajandusest. Et seal sa võid olla küll konservatiiv, aga täitsa vabalt uskuda, et kliimamuutus on päris. Et see oli, ma saan aru, üks tulemused tõid välja just nimelt siis Ameerika ja ka Austraalia mille puhul nende, nende kõrgem emissioonide tase võiks olla nende kahe vahel nii-öelda teguri vahendaja või siduja mingis mõttes, et noh, et, et me võiks tuua ka mängu sellise võib-olla sellise tunnetusliku ebakõla või, või siis kognitiivse dissonantsi teema, et kui sa ikkagi tugineb majanduses või oma oma sellistesse ütleme, riigi riigi toimetulek tugineb üsna palju sellele, et me emiteerime CO kahte et võib-olla siis on raske arvata või uskuda Et, et ma olen ise olnud halb ja ma olen ise terve oma elu olnud halb, ühesõnaga et kui on selline riik, siis kus tõesti on, kasutatakse palju fossiilkütust ja siis nüüd noh, see on mingis mõttes niimoodi alati olnud, kui sa küsid selle riigi, eks ole, sellise juhtiva poliitiku käest, kellel on võib-olla endale olnud ka seos sedasama tööstusega, eks ole, sa küsid tema käest, et kas sa usud, et noh, et kliimamuutuse toimub ja et, et see on ohtlik meile kõigile. Ja selle sees peitub selles ka see sõnum, et, et, et sa oled seda ise teinud. Teisisõnu, kas sa küsisid? Jah, kui sa küsid talt, et kas sa oled halb muidugi ta ütleb, ei, ma kindlasti ei ole halb, eks. Tal ei ole midagi teinud, kliimamuutused ei ole olemas, ühesõnaga ikkagi väljamõeldis. Ja et selleks, et hoida oma ego nii-öelda sellise nii-öelda terviklikuna ja kaitsta iseennast mõtte eest, et, et äkki äkki osa minust on nii-öelda, et äkki on pooltoonid, et osa minust ei ole nii hea, et jah, et selles mõttes on lihtsam kujundada ümber arvamust kliimamuutusest ja võib olla postitada Twitterisse mainid viit, kuidas kliimamuutus on välja mõelnud, hiinlased, et, et see on lihtsam kui hakata iseenda nii-öelda selliseid väärtusi ja, ja võib-olla ka majandust ringi tegema. Aga seal oli veel üks põnev tulemus selles uuringus. Ja selles oli üks põnev põnev tulemused või siis põnev selline konks tõesti veel. Osalejatelt siis osalejaid oli kokku ikkagi tegelikult väga palju selles selles uuringus 5323 ja 25 riiki, nii et ma ei tea, see tundub juba selline täitsa okei valim olevat nagu ikkagi mitme mitmetahuline. Eks jah, peaks vaatama sisse, keda nad täpselt seal telkides küsisid, aga seda me hetkel siin ei tea, kuna see täistekst ei ole hetkel meil siin. See on nii värske, lihtsalt see asi, et näiteks pole meile veel saadetud ühesõnaga siis 25 riiki üle 5300 inimese ja neilt küsiti siis muuhulgas ka sellist asja, et kas ja missuguse piirini nad usuvad siis neljakuuliselt vandenõuteooriate, need neli kuulsat vandenõuteooriat on siis A. Et president John Kennedy tapeti siis mitte lihtsalt suvalise üksildase Lee Harvey Oswaldi, vaid mingisuguse suurema organiseeritud vandenõu läbi siis see, et printsess Diana mitte ei hukkunud liiklusõnnetuses vaid tapeti, siis see, et on olemas selline elitaarne rühmitus, kõrgemaid persoone, kes üritavad uut maailmakorda luua, noh, see vana hea vabandust illuminaatide ja kui tiivimaks minnes kõvist nende Reptiilide teema juba ja siis neljas vandenõuteooria, mille kohta küsiti, oli siis see, et kas see oli siis see, et USA valitsus teadis kõike sellest 11. septembri 2001 terrorirünnakutest ja ja laskis neil nii-öelda siis juhtuda ja leiti siis, et mida rohkem ameeriklasi uskus neid nelja vandenõuteooriat, seda rohkem uskusid needsamad inimesed ka siis seda, et kliimamuutus on täpselt samamoodi nagu need neli vandenõuteooriaid, üks suur väljamõeldis, üks suur selline jama ajamine inimeste. Jah, et ehk siis, et nad, et see ongi nagu huvitav, et seda seost ei leitud teistes riikides, mis pani neid uurijaid isegi nagu mõtisklema selle üle, et äkki on võimalik mingis riigis just spetsiifiliselt võib-olla teatud selliste meedia sõna sõnumitega või noh, kas siis mõjukate inimeste või organisatsiooni poolt me saame saame noh just nimelt seal riigis kujundada arusaama, et mingi teadustulemus ei ole õige teine teine nagu mõte, mis tekib seda lugedes, on see, et et kas siis saab olla nii, et et noh, kuna, Mina nagu tajun siin mingit vastuolu, ühesõnaga et et need inimesed arvasid, et selline lihtne selgitus nagu mida meedia esitab nende nii-öelda ajaloo sündmuste kohta, et see on vale ja samal ajal nad uskusid ka seda, et siis teaduslik põhjendus on, eksju vale on ju, et ehk siis tundub, et et nende võime siis analüüsida allikaid või noh, et ütleme või, või andmeid, mis toetavad üht või teist tulemust. Võib-olla selline, et nad ei lähe aga sügavuti. Ja ja põnev ongi see seos siis? Oli spetsiifiliselt omane just Ameerikale teistele riikidele, mitte et ühesõnaga minu jaoks. Minu jaoks on see üsna-üsna isegi mõtleks, kummaline tulemus, mõneti. Et võiks ju arvata, et inimesed ei ole nii mõjutatud. Ma ei tea siis mingitest üksikutest sõnumitest meedias, aga tundub, et et see võib nii olla. Ja aga kas siis ei ole ka Ameerika ühendriigid praeguseks ikkagi jätkuvalt palju see ainuke riik, kes ei ole võimalustes osaline? Isegi mingisugusel hetkel isegi Süüria suvitas ennast sinna ja siis? Ma arvan, et võib ka olla täitsa vabalt. Jah, ma ei ole päris kursis, nimekirja pole mul ees, aga ühesõnaga. Sellised lood siis jah ikkagi, et asetatakse ühte patta kliimamuutus siis just nimelt Ameerika Ühendriikides sageli vandenõuteooriatega ja, ja mis puudutab konservatiivsust, siis nendes riikides tõesti, kus kus nii-öelda. Ökoloogiline jalajälg oli siis hästi väike, nendes riikides polnud vahet, kas sa oled maailmavaadetelt liberaal või konservatiiv, sellepärast et seal ka siis konservatiivsed inimesed uskusid, et jah, kliimamuutus on toimumas sõltumata sellest, milline on meie selline poliitiline hoiak. Ma arvasin just ikkagi see, et see täpselt seesama asi, millest ma alguses rääkisin, see selline enda süütunde teema, et ikkagi, et, et kui sa oled nagu sellisest riigist, eks ole, kus kellele pannakse pahaks väga suurt sellist emissioonide hulka. Ja sa suure tõenäosusega võid olla ise ka, eks ole, noh, selles asjas pikka aega osaline, siis ma kujutan ette tõesti, et see on lihtsalt see reaktsioon, et mina ei saa olla midagi sellist teinud, mis võib terve meie planeedi, ma ei tea, hävitada. Ja huvitav on jah see, et, et kui nagu uuritaks mõnda teist teemat nendes riikides, kus siis on nagu noh, konservatiivid midagi arvavad. Et kui see nägu, et nendes riikides see nii-öelda ei käinud nende endi kuidagi ei olnud kaudselt nende endi tegevuse kriitika, et huvitav, kas siis mõne teise sarnase küsimuse puhul oleksid nad samamoodi nii-öelda teaduse suhtes meeldud võimete teadustulemuste suhtes sellised vastuvõtlikud või siis ei oleks, oleneb jällegi, et mis küsimus see selline oleks konservatiividel omane või kui me leiaksime sarnaseid juht nii-öelda sellise situatsiooni maid liberaalide puhul, et mõni noh, ühesõnaga. Pigem oleks, pigem oleks tõesti väga huvitav, nagu leida siia juurde mingisuguse sellise uuringu, kus siis tõesti võetakse mingisugune mingisugune selline küsimus mida saaks võib-olla tõesti otseselt kuidagiviisi liberaalidega seostada, eks ole, et, et võib-olla nagu neil on mingisugune selline nagu veider veendumus, et ma olen täiesti kindel, et ta selliseid asju on olemas, mingisugune. Et see on huvitav jah, et kes on pigem kuidagi, et noh, et ma saan aru, et konservatiivsus seostatakse ka igasuguste muude, võib-olla omadustega inimeste juures, aga, aga jah, et ma arvan, et kuna see on nii uus praegu uuring, et kindlasti tuleb siit edasi igasuguseid järeldusi, mõtteid, võib-olla jätku-uuringuid, et jääme ootama. Meie tänase saate puust ja punaseks teemaks on psühholoogia ja oleme jõudnud neljanda, viimase uurimuseni, millest rääkida stuudios Tallinna Ülikoolihariduse Instituudi psühholoog Grete Arro ja Madis Aesma ja nüüd siis taas on leidnud midagi sellist, mis just nagu tundub, et mis siin üldse uurida, mis siin üldse leida, nii see ju ongi, aga nüüd on siis ikkagi teaduslikult, et kinnitatud ka tugev seos niimoodi ütlevad siis ise rõhutame seda, ütlevad nad ise. On siis väidetavalt leitud tugev seos selle vahel, et kui loomeinimesel tänasel loomeinimesel oli kunagi väga jube lapsepõlv, siis see jube lapsepõlv teeb teda hiljem, kui ta on loomeinimene erakordselt loominguliseks, ehk siis loomingulisemaks, kui need loomeinimesed, kelle lapsepõlv ei olnud nii jube mis tähendab siis seda tõesti kui sind ikkagi kõvasti kiusati ja seal olid jubedad vanemad, kes otsustasid hakata näiteks muusikuks tantsijaks, ma ei kujuta ette ooperilauljaks disaineriks lavastajaks, siis on, siis on nagu tõenäoline see, et sa oled ikkagi rohkem selline. No su loomingustki õilmitseb siis rohkem jah. Ja nüüd on siis tehtud ka vastav katse on siis küsisin, ütles, et läbiviidud need toimusid siis California osariigi ülikoolis Ameerika Ühendriikides, see valim oli küll noh, mitte selline meeletult suur ja nagu sa Kreeta siin juba enne ütlesid ka siis, mis on, mis on omapärane või siis ebatavaline, või siis mis lisab sellele uuringule ja selle tulemustele teatavat sellist ebausaldusväärsust, see on siis see, et, et neid küsimusi neid teste tehtigi ainult siis artistide peal kõrval ei võetud inimesi, kes ei ole artistid, kes võib-olla teevad mingisugust muud, et seal oli siis 234 inimest 83 neist olid siis näitlejad, lavastajad, disainerid, siis oli väga palju tantsijaid, 129 tantsijat üle poole neist olid tantsijad ja siis oli 20 muusika ja ooperilauljad siin eraldi välja toodud. Ooperilaulja ikkagi vist nagu on muusika, eks ole. Ja nad pidid täitma ära erinevad sellised vastustelehed kus nad pidid vastama igasugustele loomingulistele küsimustele, et millised on nende kogemused olnud, kui palju nad fantaseerivad, kui ärevad nad on millisel tasemel nad oma asja sees, eks ole, sellest, mida nad teevad, loomingulised ja siis pidid nad vastama ka sellele, et kui õnnelik või õnnetu oli nende lapsepõlv. Jah, nad tegelikult ma saan aru, et need uurijad nagu selline põhiängeli oli küsimus noh, võib-olla selline Observatsioon jällegi, et loomeinimesed kalduvad sageli kannatama rohkem erinevate psüühiliste probleemide all tõid siin välja isegi huvitaval kombel just bipolaarse häire, et ja see tekitas neis küsimusi ja nad ütlesid, et huvitaval kombel varem justkui vähemalt see on see, mida nad ütlevad, et ei ole nagu võib-olla neid lapsepõlvekogemusi seostatud loomeinimeste psühhopatoloogiate ka. Ja, ja nüüd ma saan tasapisi aruvat enne, mul tekkis ka pealiskaudsel vaatlusel küsimus, et miks nad ei mõista, tainas loomeinimesi vaatasid, aga nüüd ma sain aru, et osad küsimused puudutasid konkreetselt loomeprotsessi, et mudeli inimestele äkki oleks nagu midagi vastata, kuigi siin on ka palju küsimusi, mille puhul oleks vastata, oli tõepoolest, et see fantaseerimine ja see nii-öelda selline No mingil määral loominguga oli ikkagi ju iga inimene tegelikult juba see, kui hommikul valimisendale selga panna, et see on natukene selline, noh ma ei tea Sinu jaoks on seal mingi Aga jah, et nende selline Disaini otseselt ikkagi võib-olla on võib-olla isegi alateadlik, eks ole. Jah, et need aga jah, et selline noh, näiteks seotus luu luu loova protsessiga või et kui, kui seotamas ennast tunned, noh, sellised küsimused näiteks ja, ja võib-olla see tunne, et sa oled sinna täielikult sulandunud või selline flou või puuseisundi tunne ja, ja, ja siis võib-olla suurem teadlikkus oma inspiratsiooni seisundist või selline jah, teadlikkus selle suhtes, et noh, võib-olla need on tõesti mingid küsimused, mida, mis olid nii nendega spetsiifiliselt huvitavad. Need vastajad grupeerusid ka kolmeks, et need, kellel pigem on siis vähe selliseid lapsepõlvetrauma jah, mingisuguseid negatiivseid kogemusi ja need, kellel siis pigem palju ja siis nad leidsid, sain aru seose selle vahel, kui noh, kuidas öelda, milliseid lapsepõlve kogemusi või raskeid kogemusi keegi oli siis noh, keegi siis raporteeris. Ja see seostus siis selle loovast oma loovast protsessis, võib olla suurem Kõrgema teadlik, kõrgemalt teadlik olemisega ja kõigi nende nende loovuse alaste küsimustega ja kui ma seda nüüd niimoodi noh, vaatan või seda tulemust analüüsi, need, kes võib-olla nii, et et seal on mingi kolmas tegur, et näiteks inimesed, kes elavadki võib-olla mingisuguseid asju rohkem läbi, võib-olla ka noh, ma ei taha öelda, võimendaksid oma lapsepõlve kogemusi, aga võib-olla nagu mäletavad mingisuguseid asju dramaatilisemalt või nad on võib-olla tundlikumad või on mingid võib-olla paremini meeles, mis teistel ei ole. Aga siis võiks, võiks olla ju loogiliselt võttes niimoodi ka, et inimene, kes mäletab endal olevat nagu ülihead lapsepõlve, peaks olema samamoodi võimeline ikkagi nagu väga-väga loomingus on, kui te, kui te lihtsalt tunneb nagu kõike väga-väga teravalt emotsioone. Ja et seda selles mõttes, et jah jällegi hea küsimus, eks ju kuna see oli selline enesehinnanguline küsimustik, sest mitte keegi tegelikult ju ei oska öelda, milliste kogemustega oli tegu ja noh, iga kogemus, see, kuidas see kogemusele meelde jääb, see on seotud nii kogemuse kui ka sinu enda parameetritega. Et loomulikult võiks ju oletada, et mingisugused kogemused mingisuguses, ütleme teistsuguses vanuses äkki siis ma ei tea, kas suurendavad mingit hüpidundlikust, panevad mõtlema mingitele teemadele, mis siis võib-olla kuidagi hilisemat seda loometegevust mõeldud, aga ma arvan, et see on üsna spekulatiivne iseenesest niimoodi järeldada, et, et nad siin ka ise üsna selgelt vähemalt selles ülevaateartiklis ütlevad, et seal on mõju, et lapsepõlvekogemuste mõju ma ei ole üldse kindel, kas seda mõju niimoodi rist läbi lõikeliselt nimede küsitledes üldse nagu kindlasti teha saab. Et, et küsimus jääb õhku äkki siis need inimesed erinevad millegi poolest veel siis ühelt poolt siis nende nendest teistest loomeinimestest, kes ei mäleta nii dramaatilisi kogemusi või populatsioonist, aga iseenesest mis, mis nad ikkagi tahavad, kuhu need tahavad välja jõuda, on ikkagi see, et kas me saame kuidagi loomeinimesi aidata kellel on mingisuguseid halbu kogemusi ja kas me võiksime näha. Aga kui me neid aitame, kas me siis nagu ei võta ära nüüd seda nagu ma ei tea seda tohutut õitsemist. Hea küsimus, ma arvan, et, Aga võib-olla on siis nimelt kui seal ikkagi kui see nii-öelda see halb lapsepõlv on juba kord läbi elatud ja see on ikkagi võimendanud sinu seda tundlikkust ja kui sa nüüd kuidagiviisi siis selle halva lapsepõlve kaotate sisse tundlikus, nagu jääb või tundlikus enda enda loomingulise protsessi suhtes. Iseenesest on ju noh, jällegi praegu meenutab see uurimus, nagu mõningaid teisi uurimiseks uuritakse sellist resistentsust või ütleme, et, et inimesed erinevad ka selle poolest, kui väga negatiivsed elusündmused mõjutavad nende elu tulevikus kuidagi negatiivses suunas öeldakse nii-öelda ütleme selline. Sul peab olema väga jube mälestus, mis sul lihtsalt käsi või iga päev nagu kaasas, eks ole. Või aga tõesti, et osad inimesed noh, et meil võib olla ühteviisi võib-olla mingid rasked tingimused, aga osad millegipärast ajavad ennast jälle nagu püsti ja, ja ei saa sellest dramatiseeritud, teised saavad, et noh, et huvitav, et noh, küsimus ongi, et kas selles uuringus oleks võimalik ka olnud arvesse võtta ka mingisuguseid muid individuaalseid eripärasid, et siin nagu näib, et nad nii väga ei kontrollinud mis seal nende inimeste, et noh, mis seal, mis erinevused nende inimeste vahel veel võivad olla, aga näib, et see iseenesest see uurimisküsimus on nende jaoks olnud väga hingelähedane. Aga meetod sai valitsus natukene selline, võib-olla siis mitte sobib või? Ma arvan, et iseenesest ega siin head, kui neil tõepoolest see lapsepõlvehuvi oli, ega siin muud varianti vist väga väga head ei ole. Kõik muud variandid oleks tõenäoliselt väga palju aja aja nõudlikumad, kulukamad, ma ei tea ja üleüldse, et see, mis toimus minevikus et arvata, et see mõjutab meid täna otseselt, noh, et tegelikult täna meid mõjutab see, et millised me täna oleme. Aga iseenesest siin on üsna raske, ma arvan jõuda väga veenvate järeldusteni. Aga, aga seda võib ilmselt kindlasti öelda, et need inimesed, kes raporteerivad ise, et neil on olnud rasked lapsepõlve kogemused, võivad omada, kes siis oma loo protsessile suuremat, sellist kontakti ja võib-olla olla. Mingis mõttes. Vaimselt mehes kirgastunumad. Seesugune sai tänane saade puust ja punaseks, stuudios olid Grete Arro ja Madis Aesma. Me rääkisime neljast psühholoogia uuringust uurimusest. Järgmisel nädalal juba siin, raadio kahes uued teadusteemad stuudios Arko Olesk. Kohtumiseni kõike head.
