Birgit Sarrap teeb siis Eurovisiooni Iisraeli võidulaulu,  Meie saate lõpu pooles sulaselge seest. Tere õhtust, on esmaspäev, 14. mai ringvaade alustab. Täna Ringvaates. Iisraeli laulja Neta Eurovisiooni võit tekitas Eesti  publikus vastuolulisi emotsioone, kust tema kuulsus alguse sai. Kuidas tema võit Iisraelis vastu võeti? Aasta loodusfotograaf sai kaamerasilma ette terve karupere,  vaatame üle, milliseid loomi veel fotograafid metsas nägid. Tõeline staar, mis meile ütleb, et need,  et need kaaned nii vanad on, on tegelikult hoopis see tammepuu,  mida me siit alt näeme. Mis juhtub, kui puiduentusiast suudab tulesurmast päästa 600  aasta vanused üliharuldased raamatukaaned? No võtab käed värisema. Neta neta on see nimi, kes sai kogu Euroopale laupäeval tuttavaks,  aga mis on selle nime taga, seda näete kohe. Veel pool aastat tagasi oli 25 aastane Eurovisiooni  sensatsioon meta Iisraelis võrdlemisi tundmatu esineja,  kes Instagrami veidraid pilte ja videosid postitas  ning klubides esinemas käis. Ise on ta öelnud, et armastus helisid salvestada  ja järjest uuesti mängima panema. Luuperimasina vastu tabas teda 19 aastaselt  ning ta pidi hulk aega ettekandja tööga teenitud raha  kõrvale panema, et see endale soetada. 2016. aastal asutas ta improvisatsioonilise ansambli eksperiment,  kus astus üles. Maistina. Entsel talvel sattus ta koos oma ustava luuperimasinaga  Iisraeli talendisaatesse tõusev täht, mille peaauhinnaks on  sõit eurovisioonile. Interaktiivses saateformaadis võitis Neta  nii televaatajate kui kohtunike südame ning veebruaris  kroonitigi ta sarja viienda hooaja võitjaks. Finaalsaates esitas ta miksi KiSa laulus TikTok  ja Sy Gangnam Stylist. Viimase loo autoriga on teda ehk sobiv ka võrrelda,  sest mõlemad suhtuvad enda esineja kujusse paraja irooniaga. Neta on väga musikaalne, lisaks piidboksile. Ooperile mängib ta näiteks kitarri pärast Iisraelis  kohustusliku armee teenistust, mille ta veetis mereväeorkestris,  läks neta õppima prestiižsesse Rimoni muusikakooli. Ise ütleb ta, et muusika aitas tal üle saada lapsepõlvetraumadest,  sest teda kiusati kehakaalu pärast palju  ning seetõttu on ta põdenud ka Buliimiat. Igatahes võeti netavõitu Iisraelis vastu suure vaimustusega. Teiste seas õnnitlesid teda populaarse superkangelase filmi  Wonder Women nimiosaline, samuti Iisraelist pärit näitleja Galgadoot,  kelle rollile neta laulus ka vihjab. Ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu,  kes lisaks Twitteri õnnitlusele tegi hommikul tööle saabudes  ajakirjanike rõõmuks ka veidi tibutantsu Kas ennast eriti looduslikeks ja ausateks nimetavad tooted  ikka on seda? Saksa ajakirjanikud uurivad seda uues dokfilmis. Tavalises Tallinna koolis võtsid õpilased kätte  ja panid Queen i lauludest kokku terve muusika. Kui ma kuulsin sõna Queen, siis ma olin kohe nõus,  sest Queen on lihtsalt epiline. Koolis nagu arvatakse, et on kontsert, on klaver  ja muusikaõpetaja ja üks mikrofon, aga et seda kõike saab  õpetada väga eluliste nüansside läbi ja midagi,  mis annab neile tulevikus meeletu pagasi. Seda ma tahaks, seda ma tahan ja ma tahan neile emotsiooni. Pildistamine ei tundu tänapäeval enam mingi kunst,  sest kõik saavad seda teha, sest vahend telefoni näol on  justkui kogu aeg olemas ja ometi meil on fotokonkursi  tuhanded inimesed pildistavad üles, žürii hindab  ja leitakse üles kõige parem pilt nädalavahetusel,  täpselt niimoodi. Eesti loodusfotodega juhtus üks žürii liige siin praegu  diivani peal ja tuhandeid pilte vaatasite läbi  ja leidsite üles kõige kõige parema pildi. Ja see on karupere pilt. No nii juhtus, vähemalt sel päeval juhtus nii,  et see oli umbes 24 tundi, kui me siis valisime,  eks seal kõik pildid, aga see oli siis võidupilt  mille me valisime kategooriate võidutööde hulgast. Et see oli see, mis võiks selle aastast jääda. No seda pilti ei ole mitte kuidagi minu meelest võimalik lavastada,  see sul juhtub ükskord elus, kui juhtub. Ja siis sa pead seal metsas ikka väga palju käima,  et no tõesti karu, ema koos oma poegadega sul niimoodi tee  peal vastu jalutataks ja nad sinu poole kõik kenasti  vaatasid ja uudistaksid. No eks see ongi, et kas sul, kas sa pead metsas oma aja ära  olema või sul peab hästi palju õnne olema,  et emba, kumba, aga jah, väga väärtuslik hetk,  et enamus karu pilte, mis me näeme, on ikkagi tegelikult  sööda pealt pildistad need on mingid kohad,  kuhu metsa tuuakse sööta karud on seal harjunud käima,  aga see ei ole selline pilt, et see on ikkagi juhuslik kohtumine,  fotograaf luuras, ootas, kõndis ette, arvestas tuult,  püüdis välja mõelda trajektoori, kuhu ta võiks minna  ja siis selline tulemus tuli. No ilmselgelt kõik, kes seda karuperepilti fotograafidest  teised nägid, olid ka kadedusest natukene rohelised  ja et kui üks on sellise kinni püüdnud, siis see saab  peapreemia saama. Aga hakkame maast madalast pihta, kategooriaid oli tohutult  palju ja lapsed pildistasid ka nagu jaksasid,  ega see laste osakaal vist on ka kasvanud,  ilmselt piltide saatmise osas esitamise osas. Vot, ma olen vist natuke vale inimene, ma,  nii ma nii ei oska öelda, pilte oli palju ja,  aga mis oli üllatav minu arust lastekategooria noorte  kategooria taseme vahet väga ei olnud, et ma ütleks,  et natuke lapsed on võib-olla kaotanud oma  selle nagu lapsepõlve nad ongi kohe teevad nagu  täiskasvanute pilte. No aga vaatame algusest, lapsed, loomapildid,  siin lisandra kuik, liblikad, taevasinas on samamoodi  esimese koha pälvinud töö imeilusasti tehtud,  eks. On vastand värvid, kollane, sinine nagu poliitplakat,  peaaegu ühe erakonna värvid, aga ei tehniliselt,  fotograafi on tehniliselt päris keeruline pildistamine,  väiksed objektid, mis liiguvad kiiresti ja suvalises suunas. Et selle üle on ka professionaalne fotograaf,  õnnelik. No Eva-Lotta Zatšek minu meelest on meil  ka siin diivani peal istunud ja, ja võitnud konkursi  ka väljaspool Eestit juba oma piltidega ja siin samamoodi  ära mainitud tööga õietolmu maaling. No imeline ikkagi lastel on ka hea tehnika käes,  mulle tundub On ja ma arvan, et see perekond saab üldse mingisugust muud  toitu või mingit muud toitu, ma ei tea, kust kustkohast see  neil tuleb, aga, aga selles jah, kategoorias Eva-Lotta  võttis kõik kolm esikohta. Et jah, siin on õie õie tolm ja see pilt on tõenäoliselt  peegelpilti keeratud, tagurpidi keeratud. No selle koha pealt peaks küsima võib-olla kohe juba ära,  et, et on keeratud ja on värvitud ja on töödeldud,  kas see käib looduspiltidega kokku, kas seda tehakse,  kas on lubatud? Noh, kuigi palju ta ikka käib selleks, et  ega kõik aparaadid, sa võtad 10 erinevat aparaati,  et samas kohas pildi, aga see tulemus on erinev,  et võta nüüd kinni, et mis see nagu õige  või mis see päris või mis see etalon on,  aga mõistlikkuse piiris muidugi on lubatud,  et kui sul on sensoril tolmutera see ära võtta  või natuke kontrasti muuta küll, aga kui see fototöötluses  on nagu üle võlli läinud, et, et igaüks,  kes seal žüriis, istub need kaheksa või 10 inimest,  kes ise on ka väga palju looduses olnud,  loodus pildistanud, kui me näeme, et sellist asja reaalselt  päriselt mitte kunagi ei saa olla, et selliseid värve  või et nii tumedat või nii suurt kontrasti,  et need me ikkagi jätame nagu kõrvale, et see on natuke  teine žanr. Et te pigem otsite ikka seda, mis võiks olla päriselus päris  looduses ja võimalikult vähe, siis tagantjärele töödeldust. No aga vaatame edasi, lapsed kategoorias veel inimene  ja loodus. Kas vanni ei saagi? No mis siin siis seal on linnud ja ma esimese hooga ei  pannud tähelegi, vaatasin, et tagurpidi vanni on pildistatud. No see on ikkagi hea näide sellest, et parim kaamera on see,  mis sul kaasas on, ükskõik kui kallis sul kuskil seifis vedeleb,  et, et see laps tuli akna peale, mobiiltelefonil oli akna  laual ja siis ta nägi nurm kanu, kes parasjagu sel hetkel  vaatasid talle otsa, võttis telefoni, tegi pildi ära  ja ongi selline õrn ja selline metall ja kalk siin kõrvuti  kokku saanud, et väga kihvt leid. Ma läheme edasi kategooriatega, noored tulevad  ka loomapildid, looduspildid, inimene ja loodus kõik  samamoodi nagu lastel see siis loomapiltidest. No jälle imeline kaader, no kus sa sellist näed,  kus? Sindis uskumatu, et võib-olla praegu kohe,  aga selle pildi hästi suur väärtus on ka see,  et, et see on ikkagi nii-öelda päris päris metsik kotkas,  kes võtab kala lihtsalt jõest, et see ei ole sinna kuskile  sumpa pandud ootele või akvaariumisse vee piiri alla,  et nüüd tuleks jäälinde võtaks või kotkas,  et see on täiesti, see on päris situatsioon,  ta käis, see tütarlaps käis koos emaga, käisid seal  kolm-neli päeva ja ühel hetkel oligi selline situatsioon,  kus tuli kotkas kala võtma ja, ja õnneks olid seaded kõik  õiged valgus, suurepärane kontravalgus, tume taust,  et see kontrast on hästi suur ja hetk on oivaline,  nii et väga hea. Imeline veel, vaatame edasi noort looduspildid,  sah ja mats ja on nüüd jää, mulle tundub merel. Ja järjekordne mobiilifoto tehtud tehtud  siis Soome lahel Soomes tagasi sõites ja ja,  ja see loodusfoto konkurss, ma arvan, et see seda võikski nimetada,  et seal seal peab olema loodust ja seal peab olema fotot,  et see ei ole ainult loodus, seal peab ikkagi,  siin on ikkagi looduses tehtud ka kunst. See on ikkagi väga-väga ilus graafika, need jooned  ja need ruudud ja ma ka ise ei ole sellist hetke nagu näinud,  et jääplaadid või see, see värske lumi seal peal oleks  sellise ruutudena. Ja telefoniga täiesti kõlbab teha ja saata konkursile  ja on võimalik saada esikohale. No vaatame edasi, loomad tegutsemas, nüüd täiskasvanute  kategooriast aa üks jäi veel vahele, noored inimene  ja loodus, kumb on vägevam? Siin on ahah, on. See on üks vägeva looga pilt, et see on ühe üheksa vägine et  väga selliste suurte ja maagiliste raviomadustega taim,  kes usub seda rohkem, kes usub vähem, et see on see,  et, et osadel inimestel, see esimene taim on palju võimsam  kui see elekter, mis toidab meie ükskõik  mis elektrimasinaid. Et siin on nagu kaks maailma kihvtilt kokku pandud ja,  ja mõnes mõttes ka see kuju on täpselt täpselt identne seal kõrg,  kõrgepingeliini masti ja sel taimel. Kas, kui te vaatate neid fotosid, kas te tunnete käekirja  järgi ära ka, et need on ilmselt selle fotograafi tööd Eestist,  need on ilmselt selle fotograafi tööd ja kuidas,  kuidas on? No vahetevahel ikka tunneme ja mingeid pilte me oleme enne  näinud ka ju kuskil internet nimel, nii et seal ju näeb  kõike kohe, kui keegi kuskil teeb. Vaatame üle siis ka täiskasvanute töösid,  meil on veel seitse täiskasvanut esikohta,  siis kategooriaid on nii palju. Siin on loomad tegutsemas, flirt, no ilmselgelt on aru saada,  et siin üht-teist toimub, aga vaatame kohe  ka edasi neid teisi järgmisi pilte, ka loomad omas keskkonnas. No see on ikka puhas kunst, juba selleks on vaja väga häid asju,  millega pildistada. Ma iseloomustas ka seda pilti, et on sellised loodusfotod,  mis on, mis on nagu teadmiste ülesed. Et sa ei pea teadma ämblikutest või putukatest,  mitte midagi, et see pilt sulle meeldiks,  et tõesti. Kes mida vaatab, et kes vaatab seda, et missugune meisterlik  nii-öelda koobas või võrk on siia kootud  ja missugused need värvid on ja mismoodi ta toimetab  ja mismoodi see putukas ise on nii-öelda üles ehitatud. Et siin on see põnevust vaatamist nii palju,  et see on selgelt pilt, mis kohe kahe sekundiga sulle ennast  ei ava. Et siin jätkub nagu vaatamist pikemaks. Taimed ja seened. See oli minu enda üks lemmik ja minul kuidagi assotsieerus,  see. Sellise sellise rituaaliga, mis veel 100 aastat tagasi oli  Jaapanis või vabandust, Hiinas, täitsa tavaline,  kus ilu ideaali nimel nii-öelda seoti jalgu  ja tegelikult köndistati ja murti varbaid  ja murti neid talla alla, et et siin ongi kaks ülast ülane,  ma arvan, et see on, on selgelt ikkagi naine,  mitte mees. Et kuidas üks ülane on siia sügise lehte kinni jäänud,  need, need lehed on ka justkui nagu varbad  ja teine, kes on sinna vabadusse pääsemas  ja aga selle pildi vaatamiseks peab olema aega,  peab olema vaikne ruum, peab olema hämarruum,  et siis see pilt avaneb. Me jõuame kiiresti üle vaadata maastikupiltide võitja  maailma lõpus. Inimene ja loodus, inimese jälg on järgmine kategooria,  kus on Arno Mikkor pildistanud siis ilmselt metsalanku  ja siis seda, kuidas mets on välja viidud. Põnev muster, kuidas välja viidud selle Harvesteri  või masina jälgedest, oli samamoodi see puu sinna alles jäänud. Et kuidas mets on küll läinud, aga kuidagi inimene. Tahtmatult on jätnud sellesama mustri sinna ikkagi maha  või et väga-väga põnev jälg ja väga ilus. Vormimängud looduses. Siin on pilt pildis, kes, kes, kes nägi siin imeilusat maastikku,  puudega, kes nägi hüljest, see on, see on drooniga tehtud  foto ülevalt järvest. Kes, kes näeb siin karsti ala, kus jõgi vahepeal kaob maa  alla tuleb välja, et siin on hästi-hästi palju pilte ja. Ja vaatame lõpetuseks ka ühe mustvalge looduspildi väärikas tegelane. Ongi täitsa must-valge. Kas ma näen natuke rohekat? Ma tahan näha. Üks üks väge, vägev loom, kuidas nina, sõõrmed on suured  ja ta haistab ja tõmbab iga seda iga seda lõhna,  mis ta ümberringi tunneb ja kõrvad on suunatud siiapoole. Tõenäoliselt on ta ikkagi pildistaja juba avastanud,  aga looma pildistajale ikkagi see hetk on kõige väärtuslikum,  kus sa, kus sa tajud pildi pealt, et loom tuleb tema poole,  et siin on näha jalast, et ta astub fotograafi poole,  et ta ei ole veel peatunud ja ta ikkagi ei karda seda. Fotograafi või fotograaf on kas hästi maskeerunud  või kuidagi suutnud olla häirimatult. Suur tänu tulemast täna ringvaate stuudiosse  ja aitäh neid pilte kommenteerimast. Vahel võib see, mis ühele on rämps, osutuda hoopis tõeliseks leiuks. Just nii juhtus hiljuti Tartus, kus üsna juhuslikult tuli  päevavalgele üliharuldased 600 aasta vanused raamatukaaned. Mis tunne see on, kui sa saad aru, et sinu käes on nüüd  14. 600 aasta vanused puidust raamatukaaned? No võtab käed värisema. Küllaltki ootamatu tulemus, sest et ega Eestis naljalt  nii vana puitu ei leia. Kunagi ammustel sajanditel oli kombeks väärikatele  raamatutele panna ümber puitkaaned ja need on tegelikult  siis õhukesed tammelauad. Nende kaante moodne lugu algab tulekahjuga,  mis neelas kaks aastat tagasi Piirissaarel mitu elamut  ja vanausuliste palvemaja mis suudeti, kuid palju jäi tuleroaks. Päästetut püüti restaureerida, kuid suur osa  palveraamatutest oli juba nii palju kannatada saanud,  et taastada neid enam ei õnnestunud. Needki puidust kaaned taheti ära visata,  ent jõudsid õnneliku juhuse läbi siiski puiduuurija Alar  Lääne laiu kätte. Mina puhtalt õhina põhiselt hakkasin neid uurima  ja vähe oli ennem teada, et raamat on trükitud Moskvas  1800.-te aastate lõpupoole ja eeldasin, et kaaned on  ka sellest ajast tõenäoliselt. Aga tohutu üllatus oli, kui tuli hoopis 1300 millegagi. Ja, ja ma ei uskunud seda ise ka hästi. Ja siis saatsin oma Ameerika kolleegile need andmed mailiga,  et ta vaataks ja kontrolliks ja Ameerika aastaränga uurija  Toomas Varni kinnitas seda dateeringut et tõepoolest Alar Lääne laiu kabinet on puitu otsast otsani täis,  see on tema põhiline uurimisobjekt ja just puidu  aastarõngaste uurimise teel sai selgeks ka see,  et põlengust päästetud raamatukaaned on nii vanad  ja seega üliharuldased. Ta on küll kõvasti põlengus kannatada saanud,  aga tõeline staar, mis meile ütleb, et need,  et need kaaned nii vanad on, on tegelikult hoopis see tammepuu,  mida me siit alt näeme. See serv oli väga tuhmunud ja söestunud algselt aga ma sain  siis need servad siledaks nüüd, et see muster  nii hästi näha on, see on veel kriidipulbriga töödeldud. Et on siis aastarõngaste piirid näha ja,  ja siis nuputasin, kuidas mõõta neid aastarõngaid,  sest mul on siin olemas üks aastarõngaste mõõtmise aparaat,  spetsiaalne, aga see paraku ei ole ette nähtud selliste  vanausuliste raamatukaante mõõtmiseks vaid seal on  niisugused sihipäraselt võetud puiduproovide jaoks. Nii et need kaaned ei mahu mõõtmisaparaadi alla,  selles oli probleem ja siis kuidagi seal Ühe käega kinni hoides ikka suutsin ära mõõta ja,  ja tegelikult tegin kordusmõõtmise veel selle mõõtluubiga,  et, et sellise sisemise valgustusega mõõtluubiga siin on. Mõõtskaala on sees. Millimeetri kümnendikes, nii et mõõtsin need aastarõngad  mitmekordselt ära. Ja niimoodi siis 100 korda järjest või nii palju. Ja siis nii palju, kui neid aastarõngaid on,  nii palju järjest ja. Ja muudkui siit parema käega keeran vänta vasakuga. Teen hiirega klõpsu. Puurõngaste lugemine on üks asi, aga palju peenem kunst on  võrrelda neid üle maakera asuvate puudega,  et teada saada, mis aastal samasugused aastarõngad kasvasid. Selleks on õnneks andmebaas ja programmid,  mis selle töö suures osas ise ära teeb. Leiad sarnaste aastarõngastega tamme, mille vanus juba teada  ning saad teada ka uurimisel oleva puutüki vanuse. No ajavahemiku te saate nii teada, aga te teate ju  ka seda, et need kaaned on pärit pärit Poolast. Kuidas see välja tuleb? See tulebki välja nii et ma võrdlen minu käsutuses olevate  Euroopa tamme kronoloogiatega ja iga tamme kronooogia kohta  on teada, kas see on tehtud alpides, kuskil on see tehtud  kuskil Lääne-Venemaal on see kuskil Lõuna-Rootsis  või Poolas või Saksamaal. Ja kui nüüd selgub, et nende kaante aastarõngaread kõigist  võrreldud kronoloogiatest osutusid kõige sarnasemaks  ja kohe rabavalt sarnaseks see on siis ida pommerimaa tamme  kronoloogiaga siis on väga suur tõenäosus,  et, Nende kaante valmistamiseks kasutatud tamm on kasvanudki  idapommeris Kedanski piirkonnas. Piirissaarel on Poola päritolu vanausulisi,  et mõnigi perekond on tulnud Poolast ja väga võimalik,  et, et see Poola päritolu perekond on toonud kaasa Poolas  need kaaned. Mis nende kaante vahel oli siis kui nad,  kui ta veel seal palvemajas seisis. See oli üks kiriku raamat, üks liturgia kirjeldus,  mida, Selles vanausuliste keeles nimetatakse mineejaks Ja need Peipsi-ääre vanausulised on kogu aeg rääkinud,  et neil on väga vanad kirikuraamatud aga see on võib-olla  ainult jutt. Aga nüüd on tõestused, tõesti, on väga vanad. Tavalises Tallinna koolis võtsid õpilased kätte  ja panid Queen i lauludest kokku terve muusika. Kui ma kuulsin sõna Queen, siis ma olin kohe nõus,  sest Queen on lihtsalt eepiline. Koolis nagu arvatakse, et on kontsert, on klaver  ja muusikaõpetaja ja üks mikrofon, aga et seda kõike saab  õpetada väga eluliste nüansside läbi ja midagi,  mis annab neile tulevikus meeletu pagasi. Seda ma tahaks, seda ma tahan ja ma tahan neile emotsiooni. Kas ennast eriti looduslikeks ja ausateks nimetavad tooted  ikka on seda? Saksa ajakirjanikud uurivad seda uues dokfilmis.
