Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Ai, siilipoiss? Ei siin ei ole ju. See ei ole siis, ma kuulen. Kuuled küll, aga neid ikka ei ole ju meil siin praegu, lindilt tuledesse, sääskede Piril, see on meeleolu loomiseks, ainult elasid sellesse meeleolusse kohe nii kõvasti sisse. Hakkasid nägema neid olendid, keda ei olegi. Ilmselt küll jah, täitsa selline tunne oli, et keegi hammustab. Tegelikult oleks hirmus küll sattuda sellise sääsepilve keskele. Ja aga sääsepilve sisse on võimalik päris sattuda selles paigas, millest me täna räägime. Paiga nimi on pundra kõiges tundras on käinud ja kui küsida nende esimese mulje jättis, hakatakse kohe rääkima sääskedest, sisalvest tulevad muud teated Kasele tundra kohta. Jah, aga need sääsed muidugi teevad tüli seal rännumeestele ja elanikele siis kui on soe aeg, aga praegu seal tõepoolest sääski ei ole. Praegu on seal sügav talv ja polaaröö veel pealekauba. Nii et seal ei ole seal midagi teha. Mina tean tundra kohta nii palju, et see on kaugpõhja avamaastik, mida kaheksa kuni 11 kuud aastas katab lumi ja seda tundvat on Kanadas NSV liidus USA-s on Alaska poolsaarel ja seal on väga madalad temperatuurid ja suur õhuniiskus. Tuuline. Ja siis, et olemas on sambla, sambliku tundraja, rohupuhma tundra ja põõsa, tundra ja metsatundra. Oi, siilipoiss oled tubli, sa oled nii palju. Uurinat muidugi tubli ja ja kõik, see on tõesti väga õige jutt, aga mina tahaks. Kust see sõna tulnud on? See sõna tulnud soome keelest ja levinud Soomemaalt üle terve maailma ja soomekeelne sõna tunduri, see tähistab ilma puudeta küngast lagedat küngast, seal Põhja-Soomes ja neid siis kutsuti tunduriks. No umbes samasugused künkad on olemas ka Koola poolsaarel, aga mujal on siis tundra mõiste juba läinud kaunikesti laiali. Näiteks Siberis kutsutakse tundras ka suuri soid. Kõiki nimetatakse ühtlaselt tundeks, kuigi näiteks sool ei pruugi tunda enam mingisugust tegemist olla. Nõia see on seal ilmselt väga lage maa küll, aga midagi peab seal ju kasvama ka. Noh, ja täna on meil Urmas kasin, äkki Urmas oskab selle kohta midagi ütelda? Mis seal näiteks praegu lume all peidus? Ega igal pool ei ole Lausalist taimkatet, taimed võivad olla seal lausa laiguti ja rohkesti samblikke samblaid ka õistaimel üpris vähe. Õistaimi tundravööndis on ainult paarsada liiki, üle 400 liigi. Kuna kliima on väga karmid, siis toimetavad väga kiiresti õitsema ja valmistama ka seemned. Hilissuvel, et nende algareng peab olema tohutu kiire ja selleks nad alustavad kõik kasvu väga vara juba esimeste sulailmade saabudes ja sageli paljud liigid teevad õiepungad juba lume all valmis. Näiteks polaarmagul Kivirice liiki, näiteks toote ilu sulle, vastak lähile, kivi, rikk, roosade õitega ja enamust paljusid tundra taim iseloomustab igihaljas, et nende lehed ei lange talveks maha ja samuti väga paljud liigid on padjad, taimed hoiavad maadligi, neljad hoiavad sooja kokku ja kasutavad seda lühikest suve ära. Suvel juulikuu keskmine temperatuur on ainult pluss 10 kraadi poolkerajas. Eluvorm või eluviis on omane väga paljudele alamatele taimedele, kaanel samblikud ja samblad on ka koondunud sellisteks poolkerajat, eks pallikesteks. Niimoodi hoiavad ka nemad soojust ja üldse samblikke samblaid on, talle tundus väga palju. Seda tänu sellele, et nemad võivad näiteks kui keset suve järsku külmaks juhtub minema, siis saavad nemad oma elutegevuse päevapealt ära lõpetada ja kui elutingimused taastuvad, siis hakkad jälle otsast peale, nii et nad võivad teha selliseid pikki elamise vaheaegu. Kui nii võib öelda, kas nad siis magavad sammaldel on ka talveuni või? Noh, kas nüüd talveuni on, aga lihtsalt ei kasva enam edasi selline kohastumine seal tundra karmis kliimas ja mida Mulle liikuda, seda kõrgemaks taimed saavad kasvada, nii ilmub tundravööndisse ka madalakasvulisi põõsaid ja kääbuspuid. Liigiliselt on seal vaeva Gazett kääbuspõõsastest, Onleesikat. Aga kui suur see kääbuskask või mänd on ja milline ta välja näeb? Keltsa kalal ja karmimas kliimas, kus ka suvel mulloppil kuigi sügavalt üles ei sula nii umbes ainult mõnikümmend sentimeetrit või kuni meetri jagu, siis seal võivad nad lausa kääbused olla ainult mõnekümne sentimeetri kõrgused. Aga kuidas siis kindlaks teha, et ta ikkagi puu all võsude võrsed on puitunud ja kui ta õitsema läheb, siis mänd kallab, käbisid ja seal tulevad Urvad külge. Äärmiselt huvitav, väga põnev. Nojah, ja tegelikult määrab puude kõrguse seal tundras ära see, kui palju talvel tundrus lund sajab. Kõik, mis jääb lume alla, talvitub kenasti ära. Lumest ülespoole jääb külma pakaselised ilma kätte, selle kõik külm võtab ära ja niimoodi see lumi kujundab siis taimede elu, nii et elavad ainult nii kõrgeks, taimed kõrgeks kasvab talvel see lumikate siis kindlasti väga iseloomulik tundra toimunud rõivas, tema on roosõieline ja igihaljas roomavate kääbuspõõsas õitseb rikkalikult valgete õitega kaheksa kroonlehte on temal ja hiljem viljade valmimisel tuleb tal ilus karvakera viljaks tüüvas. Ei trüvast rõivas. Väga huvitav jah, ja see on tundvale väga iseloomulik liiki, torkab kohe silma ja need, kes pildistajad on siis hiljem, kui need puntra pilte vaadata, siis iga teise pildi peal on see trias üles võetud just sellepärast, et ta on nii kaunis ja taastada sinna pildi peale jätta. Teda saab ka meil Eestimaal kasvatada, aga tundra Sist kasvavad veel, need põõsas pajud tundras kasvab tohutu huvitavaid pajuliike, täiesti roomavad mööda maad, roomavad vartega igihaljaste nahkjate krobelistel lehtedega ja mida saab ka vahel meil siin dekoratiivse taimele kasvatada. Aga miks nad roomad, noh, sellest ma juba natuke rääkisime, nad peavad jääma lume alla, muidu nad külmuksid ära. Ja üldiselt on need pajud sellised, et ega me neid üldse tähele ei pane, nad on sinna kõikide muude taimede vahele nagu ennast ära peitnud ja ainus viis, kuidas neid ära tunda või, või neid tähele panna, kui kõnnid, nina maas, raske seljakott seljas, jalgupidi jälle selle paju taha kinni ja ninali prantsatanud, vot siis on väga hästi kohe võimalik Paju jälle ära määrata, sest ta kipub kogu aeg jalgu jäänud. Aga praegusel ajal ei ole vist midagi eriti näha, lumi katab kõik need asjad ära, metsatundras on ikka kõrgemaid puid ka lehised näiteks. Urmas, ütle, kas need taimedest saime nüüd kõik ära räägitud? Ei, kas siis toimudest on võimalik kõiki asju korraga ära röökida, mitte iialgi. Kui nüüd lastel küsimusi tekkis, siis edaspidistes saadetes võib Urmas ja tõepoolest neist veel rääkida. No kui huvi on ja miks siis mitte. Ja huvilistele võib soovitada veel lugeda raamatut, millest ma kord kunagi juba rääkisime. Raamat 1000 tutvust, seal on puntrast õige pikalt kirjutatud ja see on põnev ja tore raamat. Me oleme Jaani ära unustanud. Jaan, istuva pilliga vaikselt nurgas ei taha üldse midagi rääkida, et ei ole siin midagi rääkida, siis on hullemast hull. Mis lahti on? Kohe laulan sulle selli, poiss. Ruttu mind tundras. Köik on soo ja kõik raba Köik on märg, no kus ma maga on ja kui veel saabub tundra ööbinud 100 tundra loomas. Ja kui veel saabub tundra ööbinud 100 tundra loomas. Ainult satpuid ei ole. No kus ma ronin, küll on kole. Vaatad ette vaadata ja kõik on lage, oi kui paha. 1000 näljast põhjapõtra tahavad mult elu võtta 1000 näljast. Põhjapõtra tahavad mult elu võtta miljon hullumeelset sääski suruvad mindigi, jääte miljon hullumeelset sääski, suruvad mind igijääs. Tundra kole tuuste. Ai ai, ai. Ai, sa oled täna kuidagi nii hellaks muutunud, siilipoiss küll ärritavad sind. Lindipealsed sääsed, nüüd hakkad sa vehklema Jaani laulu peal? See oli, see oli jube, mitte laul, need asjad, need on jubedad asi, nüüd nii hull ei ole, kui see asi seal nii hull oleks, nagu siin laulus on, siis oleks seal tühi väli ja lage Mae, seal poleks ühtegi elusolendit, aga tegelikult seal on need elusolendid väga palju. No on siis seal tundras tõesti nii jube, kole, õudne. Ja. Mul on tunne, et Jaan, sa tegelikult oled seal käinud ja tegelikult on seal ikka natuke teistmoodi. Tammekännujaan, kas sa oled seal tundras ise käinud ka? Jah, olen käinud küll, kaks korda olen käinud, aga mina käisin talvel, käisin suuskadega ja meie läksime otsima mingit abstraktset lapimaad. Me olime käinud palju seal eespool mägedes Hibiinides suusatamas ja siis tüütas ära. Ükskord mõtlesime, et lähme edasi ka, et lähme põhja poole ja siis sõitsime mitusada kilomeetrit suuskadega läbi ja ei näinud midagi muud kui virmalisi ja virmalisi ja virmalisi ja tasandil ja ei tulnudki mingisugust sellist unistuste lapimaad meile vastu. No ja ega seal ei ole midagi imestada ka, et, et midagi ei näinud seal nüüd talvel polaaröömaja, eksime nende kükloop idega, sõitsime taskulambid, mis otsaette käivad. Aga päeval üks, kaks tundi oli sellist valgemat aega ka, et ikka natuke nägime ringiga. Aga põtra ja Purgaadika nägite? Põtra nägime Purgaatri pigem tundsime oma nahal, see oli päris kole sõpruga. Tahtis kiskuda seljakotid seljast ja rohkem käpuli ronisime ja siis, kui tuul oli tagant purgaa oli selja tagant, siis muidugi sai kihutada nagu elekter suuskadega mööda välju. See oli päris vahva põõsad tuhisesid jalge vahelt läbi, vahepeal pikali ja siis sa oled tõesti kõva rännumees. Selle pika öö kohta on Juko kiiridel üks selline tore lugu, ma võib-olla räägin teile muidugi. Juko kiiridel on talv, üksainus pikk öö ja pimedus, Kuu paistab, tähed säravad ja virmalised vilguvad. Aga päikest ei ole, päevaga ei ole. Mis päevase päikeselt oleks. Ja veel räägivad tudi peataadid, et kunagi väga ammu Polnudki seda pikka talveööd siis paistis päike päevade kaupa taevas tundral olnud soe ja merel olnud soe puud kasvanud, mis mühin ja valge jääkaru käinud kasukata mererannal ringi. Aga seal läinud päike äkki taevast minema ega tulnud enam tagasi inimesed oodanud, oodanud ei jõudnudki ära oodata öö kestnud edasi ja külm kippunud vägisi kallale. Siis seadnud üks julge Juka kiirkoerad kelgu ette ja sõitnud päikest otsima. Ja ei tulnudki mees enam tagasi. Seejärel karanud teine eelmises tüki julgem Juka kiirpõhjapõdra turjale ja läinud ise päikest otsima ja temagi jäänud kadunuks. Juko kiirid kuuld pärima. Kuule kuu ööde päike, sa kõnnid terve talve, sa kõnnid kogu kevade taevasse, kõnnid suure suvetaevas, sa kõnnid sügiselgi selles samas taevas, ütle meile õige, kuhu päike kadus. Miks ta küll meid maha jättis, ei ole meil temata päevavalgust ja külm kipub vägisi kallale. Kuu kostnud lask, kõige julgem. Teie, see aasta otsib siis päikese üles. Kuid Juka kirid vastanud talle nõnda. Kaks meest juba läksid teda otsima, olid teised, julged mehed mõlemad. Aga üks neist ei tulnud tagasi ning teine jäi hoopistükkis kadunuks. Selle peale polnud kuu osanud enam midagi öelda, astunud niisama nohinal oma teed edasi. Siis otsustanud kõige eakam Jukka kiir ise minna päikest otsima. Mul on kõik merihobud omad hobud. Mulle on kõik karud omad karud. Ega ma siis asjata ole elanud nii kaua ilmas, öelnud ta mulle on iga samblatutt tundras tuttav, mulle on iga kivi mere kaldal kallis kaim, küll mina juba päikese kätte leian, seadnud teine puruvana põdra kebi saani ette asunud teele. No kui kaua ta sõitis, ei tea keegi täpselt öelda. Lõpuks jõudis mees ühe koopamüraka ette. Koopas lõõmas lõkketulel kahises katel. Aga tule ees istus päike ja soojendas käsi. Jukka kiir sättis ennast tule manu, mekkis ka päikesekatlast leemekest. Päike pärima. Mis seoks, siia sõitsid? Jutustaski Sis Juka kiir, kui halb on inimestel päikesepaistet ta elada, ära jätta meie taevas terveks talveks tule soojast tühjaks, palustaat. Päike ütles. Teie juures ju ka kiireid, on talvel kole külm. Aga mul pole kasukat, näed isegi, kuidas ma siin tule ääres kükita külmetanud, las kuu käib nii suvel kui talvel taevaseid. Tei. Temal nüüd juba kõik ükspuha aga kunagi ammu aastate eest oli ka tema minu moodi, päike ei tulnud, teine talvel tule äärde sooja ja näe, külmetas kellast jää kamakaks. Kuid mina tulen jälle alles siis välja, kui ma sooja olen saanud. Need, kes kaugel põhjas külma mere ääres elavad, teavad, et päike teeb alati nõnda. Terve talve soojendab ennast mere taga metsa ääres koopas. Vahetevahel lükkab karusnahkse kate koopasuu eest ja vaatab välja ning tema kuma peegeldub siis taevast vastu. Sellepärast lööbki taevas kevade tuleku eel nii tihti punetama. Ja just sellepärast No täitsa uskumatu lugu. Ja see on huvitav lugu küll, nendes vanades muinasjuttudes ja lugudes on tegelikult hämmastavalt palju selliseid põnevaid asju peidus väga huvitavaid tarkusi. Jah, see on selline väga põnev lugu, nojah, et päike ja kuu elavad seal küll nende elavad igal pool, aga mind huvitab hoopis see, et kes seal veel elavad lohet Põder elab ja purgaa on seal, aga kes seal veel elavad? Noh, kes liiguvad ja tatsavad ja häält teevad. Otto siilipoiss nüüd natukene. Mul on siin midagi varuks. Kas keegi tundras pole käinud? Kas keegi tundras on näinud? Georgia tun, prakke Ordunud käinud Raadu Raadu tra trump lahti. Läinud trumm tra tundra trump praadu Trara. Mis on tun? Dracus, son, tun, pra. Nojah, ega ma nüüd nii väga täpselt ikka ei tea ka seda asja. Mina tean küll täpselt, et und olen kindlasti näinud jah, ja need loome tähendab erinevaid loome suhteliselt vähesel tundras aga arvuliselt selle, kui nad ükshaaval kõik kokku lugeda, siis on neid väga palju. See on huvitav nähtus, et mida põhja poole me liigume sealt loomade ja lindude mitmekesisus väheneb, aga samal ajal ühest liigist isendite arv muutub väga-väga suureks, noh näiteks suured lindude parved ja ja ka näiteks lemming, kes puntra tüüpiline loom nende hulka muutub väga, väga suureks, aegajalt muutuks lemmingute hulka isegi nii suureks, et nad ei mahu enam ära, siis valdab neid metsik rännukihk ja nad hakkavad ummisjalu mingis suunas liikuma vaatamata üldse selle peale, kas seal liikuda saab, kuhu nad välja jõuavad, tormavad siis pea ees merre või jõkke ja seal saab neid massiliselt hukka. Ega nad kõik, et minema ei torma, vaid alati on selliseid tegelasi, kes vaata tahtlast, nemad rändavad minema, mina istun ja söön siinsamas paigas edasi ja vot need, kes sinnasamasse paika maha jäävad, nendest siis hakkab see elusel jälle oma ringkäiku peale, kuni sarv jälle suureks paisub. Ja siis jälle üks osa rändab minema ja teised jäävad sinnapaika edasi elama ja niimoodi see tundra elu käib, aga muidu kõik seal niimoodi ei ole, et et kõik seal nüüd hirmsasti paljuneksid ja peaksid rändama. Selline nähtus on ainult lemmingutega seoses natuke inimesi muidugi ka erutanud inimesed on arvanud, et ei tea, mis selle kummalise rännukihu taga nüüd on ja miks see selline on ja sellel on leitud igasuguseid uskumatuid seletusi. Aga päris tänapäevani ei oska keegi päris täpselt ära seletada, miks nad siis rändama kavad ja kuidas see mehhanism seal taga täpselt toimib. Ja ma tunnen endal ka natuke lemmingu hinge, mina ka ei tea, mis mehhanism seal taga on, et rändama ajab. Aga kumb on tähtsam, tundraloom, kas lemming või põhjapõder või hoopis see lumekana, seda mina ei oska sulle päris täpselt nüüd öelda, et kes see tähtsam on, et kes on see loom number üks seal tundras ja kes on loovnumber kaks ja number kolm ja number 75? Nad on igaüks omamoodi tähtsad ja üldiselt ega nad 11 ei sega, sellepärast et eriti talvel, kui neil võib nagu toidu pärast kõige suurem sõnelemine tulla või omavahel asjade klaarimine siis on see elu on nii seatud, lemminguid elavad seal, kus on paks lumi ja nemad elavad lume all, aga põhjapuder tema lume alla ära ei mahu, ta natuke suur selleks, tema käib seal lume peal ja kraabib toidus lume alt välja või siis kehvemates paikades, kus lumi on liiga paks, seal üle 50 sentimeetrist rändab lihtsalt lõuna poole, läheb taiga metsadesse ja, ja sööb siis juba seal. Sest tundras tal lihtsalt toitu ei ole. Ja see põhjapõder on tõesti väga tähtis loom ju praegu selle põhjapõdraga segane lugu, me ei teagi, kui palju on päris neid metsikuid põhjapõtru, kui palju on siis selliseid kodustatud põhjapõtru, kes ka elavad sellist poolmetsikut elu ja keda siis seal karjatatakse? Karjatamine on ka nii, et aetakse nad tundras, aeg-ajalt käiakse vaatamas. Ja kui nad väga kaugel läheduses aetakse nad kodule lähemale tagasi, aga üldiselt peavad nad ise endale ninaesise leidma ja ise oma järglaste eest hoolt kandma, nii et see koduloom selles mõttes nagu meie lambast või lehmast räägime, sellist koduloomadest põhjapõdrast muidugi ei ole. Aga nendele tundra elanikele on ta väga-väga tähtis, sest kui põhjapõtra ei oleks, siis ei saaks Nemad ka seal elada, sest põhjapõder on neile andnud riided selga, majad ümber ja sõiduvahend ja kõik, kõik on tänu põhjapõdrale muidugi söök ja sellest ei taheta alati nii väga rääkida, aga tegelikult mida need põhjarahvad ikka muud söövad kui sedasama põhjapõdraliha või siis võib seal tundrus näha veel hästi palju linde talveks lähevad suures osas ära, aga suvel on seal väga palju kurvitsal no näiteks võib-olla koovitaja kõige tuntum, sealhulgas suur pika kõvera nokaga lind. Selliseid kurvitalisi on seal hästi palju ja neid on seal palju, sellepärast et neil on suvel päkapalju toitu. Nad söövad sääski, jah? Jah, õieti neid sääsevastseid, mis seal vees on ja seal neid lausa kubiseb ja muidu kus on palju putuktoidulisi rohust, toituvad linnud, sinna sigineb ka röövlind ja tundrale omane on tundras elutseb lumekakk, kes on siis üldiselt päris päris valge nii suvel kui talvel, nii et alguses arvati, et see valge väruson talvega ja kaitsevärvus, aga suvel pole sellest valgest värvusest tal nagu mingit abi. Miks ta nii valge on, seda ei oskagi päris täpselt ära seletada ka selline valge tema siis on ja ja tema on siis üks tähtsamaid röövlinde seal tundraaladel ja tema on siis üks väheseid kakke, kes püüab oma saaki päeval, mitte öösel, nii nagu enamik meie kakke seda teeb ja ma ise olen mõelnud, et miks te siis niimoodi on, jah, tundub natukene naljaka järelduse peale, et kui tema siis ainult öösel saaki püüaks, siis ta peaks vähemalt kuus kuud aastas näljas olemas, siis on seal polaarpäev ja siis tal ei ole üldse võimalik sööma minna, kui ta ainult öösel saaki püüaks. Aga kas seal mõni hiilga elab? Ei siili seal ei ela, aga seal on veel väikesi kiskjaid näiteks nirk, kärp, sellised tegelased, kes elavad siis tundras ka ja nemad saavad elada ka tänu sellele, et nad on nii tillukesed, talvel mahuvad kenasti sinna lume all ära võtta, ära kasutada nende lemmingut, turud ja seal ringi rõõmsalt joosta ja siis neid lemminguid ja hiiri püüda ka, aga suuremaid kiskjaid seal ei ole, välja arvatud siis polaarrebane kellestki juba oleme rääkinud ja jääkaru, kes siis käib ka nendel aladel ringi. Aga hunti olegi, hunt käib seal küll ja tema käib koos põhjapõtradega, kui põhjapõder on, siis tulevad hundid kaeviku, põhjapõdrad lähevad puntrast ära, siis läheb hunt ka minema, nii et tema saab elada ainult koos põhjapõdra, sest muidu ta vaeseke suureks seal lihtsalt nälga. Aasia poole peal on hundid umbes samasugused nagu meie metsade sky, hallid sutikese väiksemad, aga Kanada Arktikas on kummalised hundid, kes noorest peast on tumehallid või isegi hõbehallid veidike, aga vananedes muutud peaaegu lumivalget, eks, ja kes siis sellist hunti tahab näha, siis võiks minna loomaaeda, loomaaias on need olemas ja seal on kena vaadata, kui on need noored hundid, peaaegu süsimustad ja vanad hundid, lumivalged ja üpris vähesed oskavad pidada seda üheks ja samaks liigiks, arvavad, et siin on kaks erinevat hundiliiki kohe kõrvuti koolidesse panna ja kui Ameerika põhjaosas on veel üks tore loom, see on muskusveis, kellest me eelmisel korral juba pikemalt rääkisime. Ja tema on siis enam-vähem samasugust rolli täidab seal tundras, nii nagu see põhja Põdergi tammekännu. Ja sul on nüüd selline nägu, et sa tahad vist midagi öelda või küsida või? Jah, kui juba siis küsida igas saates oleme ikka küsinud ühe küsimuse ja selline küsimus. Tundruga on seotud kari puu. Ja küsime teie käest, mis või kes on karipuu. See oli siis nüüd küsimus meie kuulajatele ja küsimus kõlab sised karipuu, kes või mis ta siis on? Aga mul on tundraga seoses veel üks küsimus ja see küsimus on sulle, Georg, et kas see on tõsi, et seal tundras on igikeltsa sees massiliselt mammutipoegi? Ei no seda ma ei usu, et nüüd seal massiliselt on, aga sealt on leitud jah, mõningaid mammutite jäänuseid ja igikelts on nagu suur külmutuskapp, suur jääkamakas, kus Eestis kenasti kõik alles püsib aastatuhandeid ilmad ära mädaneb siis noh, see on nagu heasse külmutusse, sügavasse külmikusse oleks midagi paigale pandud ja, ja seal ta siis kenasti püsika igikeltsa. Mõnus siis kui meil on vaja midagi säilitada, aga kui sa pead oma elu seal igikeltsa peale rajama ja seal igikeltsa peal elamusi natukene kehvakene küll. Sellepärast et taimede juured ei saa sügavale minna, loomise urgusid sügavale kaevatest, jälle see kiigeltson, jää sisse, keegi elama minna ei saa, nii et ta teeb palju muret ja nüüd viimasel ajal on ilmunud uus mure veel, inimene tikub ka linna tundras elama ja temal vajuvad majad kokku, sest igikelts sulab alt ära, kukub külili. Ja veel hullem häda, sest see maja saab ikka püsti ajada või uue ehitada. Veel hullemad on see, et inimene sõidab oma suurte roomikautodega seal tundras ringi, purustab taimkatte ja siis igikelts satub otse päikesekiirte alla ja hakkab sulama. Ja kui ta seal sulama hakkab, siis tekivad sellised soised, järvekesed ja suured sood kohe. Ja see rikub ära kogu selle tundra senise elu tasakaalu kogu senise elu ja muudab Nendel loomadel, kes tuhandete aastate jooksul tundras eluga kenasti toime tulnud, selle elu lausa põrguks. Ja see jutt, mis Georg rääkis, ei ole mingi hirmujutt, vaid see on päris tõsiasi, see loodus on seal niivõrd hell ja habrast on nagu mingi kristall, mida ei tohi puutuda, et nüüd, kui puudud, siis ta kohe praguneb ja mureneb ja seal ongi, kui astud samblikule, mis on seisnud niimoodi puutumatuna pikki-pikki aastaid, siis hävitate 100-ks või rohkemaks aastaks, nii et ta enam elujõudu sisse ei saa. Sest tegelikult on tundra ju ilus. Tammekännujaan rääkis, kui ilus on seal talvel kudes virmalised, vehklejad ja lumi ja see on kindlasti väga kena tundru suvi on nii lühike ööbik ehk siis kõik need lilled ja kõik taimed õitsevad korraga. Linde on palju, kes vidistavad ja, ja oma poegade eest hoolitsevad ja üldse seda elu on seal selle lühikese suve jooksul kohutavalt palju, mitte kusagil mujal siin maailmas ei näe korraga nii palju elu ja, ja nii rõõmsalt seda elu kõik kulgemas, nii et sellepärast tuleks seda tundvat juba hoida. Ja et mitte meie siilipoissi jälle ära kohutada, sääse pinin, aga siis lõpetame tänase saate ilusa linnulauluga vajaldme Lyndoni kaunid laulmas. Enne kevadet kuuleme. Kuuletegi siis lapitihase laulu. Aga Dent, lapsed, ootame jälle kirju vastust küsimusele, kes või mis on karipuu. Ja kui te raskeks ei pea, siis palun tehke mulle tammede Jaanile seda rõõmu ja joonistage, milline teie nägemuses võiks olla üks virmaliste mäng, kuna mulle nad väga meeldivad. Ja meie aadress on ikka Tallinn 200 100 Lomonossovi 21. Lasteraadiossiilile ja nädala pärast kutsume teid koos meiega tähti uurima, meil on plaanis minna tähetorni. Nii et kuulmiseni Ei tea, millal jooksen alla mäe rakendamine? On tõesti siililegi selge.
