Tere päevast siit vikerraadio stuudiost ütlevad astrofüüsik, filosoof Enn Kasak ja teda kuulamas küsimas maris Johannes. Tänane teema on kosmoloogia aga sissejuhatuseks ja esimeseks küsimuseks see, et mis on üldse kosmoloogia, mida me selle all mõistame? Aga kas ta nüüd päris sissejuhatuseks ainult ongi? Ma kardan, et terve tänane saade läheb ainult selle mõiste tutvustamise peale, sest et see on üks keeruline asi. No ma arvan, et iga korralik teadlane oskab siiski anda ka mõiste, mis on lühike Aga muidugi jah, väga kerge on seda seletada, et et siin on kaks sõna sees nagu kosmosjoloogos logo, sest on meil juba siin varem juttu olnud, antud juhul võib seda siis tähistada või aru saada sellest kui mingist õpetusest või teadusest. Kuigi see ei ole kaugeltki ainuke tähendus ja sõna kosmos, mis siis k on tähistanud väga mitmeid asju, aga üldiselt siiski mõistetakse selle allmaailmakorda nii-öelda filosoofiliselt ja kokku panna saame ühe termini, mis siis lühidalt öeldes on õpetus universumi kui terviku. Ühesõnaga, mitte sellest, kuidas seal maailmas midagi konkreetselt toimub, vaid selles, kuidas maailm üldse alguse sai, kuidas maailmas asjad on ja kuidas see valm omadega ära lõpeta, see on siis nii-öelda lühidalt seletada, mis asi see kosmoloogia üldse võiks olla. Ja selleks, et asi nii-öelda kodusemalt kõlaks võib-olla alustamegi siis seda kosmoloogia defineerimist ja selle üle arutlemist sellest, et kuidas eestlased on siis oma maailmapildist nii keerulisi asju seletanud. Kui kosmoloogiat nüüd võtta nii et on olemas selline eraldi rahvalik kosmoloogia, ma küll ei ole kuulnud sellist terminit lause otseselt kasutanud, aga me võiks seda kasutada praegu öelda, et räägime siis nii-öelda rahvaliku kosmoloogiast siis loomulikult olemas igal rahval oma kosmoloogiline maailmapilt ja loomulikult ka eestlastel oli see olemas ja eestlaste aerust siis hurda võtame, aluseks oli siis maa kõigi ilma keskpaiku täiesti ümmargune nagu ratas ja tasane nagu välismaal on manala. Ja maa peal on kummuli keeratud taevas, mis on nagu pada taeva taevas käib maaga ümberringi kokku ja see kokkupuute koht on siis taevaäär. Hästi kaugel. Siin on väga raske pääseda, kuigi on teada, et maailma otsas on ikka üritatud käia ja ja mõnedel on see siis ka korda läinud ja sellega seoses on siis huvitavaid lugusid, kes on mõelutanud oma sineli sinna taevaküljele, kes on lausa taeva ääre alt läbi roninud. Aga alati on ikka nii, et keegi ikka ise ei ole käinud, aga mõni tema lähedane tuttav või või siis tuttava tuttav on ikka juhtunud ka sinna maailma otsa ära käia, võiks öelda ka seda, et maailma otsa otsimisel on nähtud mõnikord hoopiski suurt müüri või siis on näiteks läänes merd mööda sõites on juhtunud, et vesi on kõigepealt vereks, muutis pudru paksuseks siis on usse täis olnud, et kes on tahtnud laeva tulla ja ussisõnadega neist jagu saadud, aga edasi ei saa enam minna ja üldiselt on see maailm vajalik ka nii kaugele. Laps saab rauaks kätte, kui ta sinna pärale jõuab. Nüüd taevasse, ise taevas olla vanasti olnud palju madalamal kui praegu, aga noh, mis aja jooksul on kõrgemale tõstetud teada vist hästi lugu, kuidas poolakad, lapsed torkisid näppudega taevasse auke ja rätsep lõikas pükstele paiga peale. Ja siis vanaisa tõstis taeva kõrgemale ja panipaigad sinna ongi need paigad, on nüüd tähed, säravad kenasti, mis lapsed torkisid näppudega ja ja siis need kohad, kus siis nii-öelda püksitagumiku jaoks kohad lõigati, need on päike ja kuu niuksed, suuremad laigud. Ega ei tasu siin need liigsed loogikat otsida. Üks lugu ei lähe alati teisegi, kuhu siis inimesi on, erinevaid arusaamu on erinevaid. Et mõnede arvates kuu ja päike oli ikka varem juba olemas, näiteks kuu tõrvajate lukku. On selge, et seda kuud ikka terve oma praegusel ajal hästi minna ei anna. Aga vanasti oli lihtsalt kuuni palju madalamal, et, et kui ikkagi vargad tahtsid minna vargile kuu vägeledasti Bastis, siis läksid tõrvasid kuuerav pimedamaks, et et saaks rahulikult oma tööd korda saata. Ja siis oligi võimalik, et sai heinakuhja või kuuse otsast juba kuu peale kohale. Mitte nagu praegu. Nüüd taevas on naeltega kinni löödud ja kõige tähtsam nael on see, millega sa paja, põhi, taevapaja, põhipõhjanael, ja see on siis see, mille ümber siis taevas üldse pöörab ja ja sealt on ka siis see põhimeie meie keeles ja taevas kipub pilvi sel ajal alla langema, sest tuleb muretseda, võib juhtuda, et kuku pahad, aga selgel ajal on teha, et on korralikult kinni pandud ja ei ole nagu väga karta ja loomad on väga mures selle pärast, jänes pidi pidevalt muretsema, et äkki taevas magamise ajal kukub kaelapidi magamanni käpad ülespoole, kui taevas kukub käppadega kinni püüda. Taevas ise jaguneb veel kahte ossa, et on selge taevasse pilve taevas selge taevas on hästi kõrgel ja kindel ja seal paistab päike ja kuu, aga pilve taevas on muutlik ja siis seal on niiviisi, et pilved ise jooksevad, seal lõngasid mööda kindlad lõngad pilvelõngad siis mida mööda pilved liiguvad. Ja mõnikord juhtub ka, et vahel langeb pilvi tüki maha ja kui koerad juhtuvad pilvetükke sööma, et siis nad lähevad marru. Nad on tegelikult ühed rohelised silti seened, mida siis rahvas pidas pilvetükkideks, kui need alla tulisid ja pilvetükkide maha kukkumist põhjustavad sihuksed maod, kes närivad pilvelõngad katki ja selle ärahoidmiseks tuli alati, kui näiteks aedu tehti teivast leivastel koolera võta tore kool. Sellepärast et muidu noh, juhtub nii, et pääsevad maod üles, et teevad, ei tohtinud otsast teravaks teha üldse, näiteks Võrumaal on ütlemine, et muidu pesitsema üles järevad pilvelanga kaitset. Ja sellepärast siis peab jälgima, et sellist asja ei tee. Nüüd päike on siis hästi, selline suur tuline kera, tuline ratas. Eiseni teada oli nii, et päikest kuumutatakse maal teada maa all on ikka kuum ja ja siis suvel kuumutatakse kõvasti, aga talvel kuumutatakse vähe ja sellepärast on siis talvel ka see maailm ikkagi tükk maad ja on ka Wiedemanni järgi teada. Päike mädaneb õhtul looja järel ära ja nagu seeme mullas, aga hommikul tõuseb uus päike. No siis pööripäevade paiku nüüd justiitspööripäeva sai mööda. Hiljaaegu jah, et siis on päike üheksa ööpäeva pesas ja kui ta pööripäevale läheneb, siis päike läheb pessa. Ja kui ta siis välja tuleb, seda tuleb pesast välja. Ja pööramine toimub ise, nii et päike põrkab vastu kivi ja siis hakkab nii-ütelda teisipidi tagasi tulema. Need päikese kohta on veel mitmesuguseid arvamusi. Eks kõige huvitavam on see, et mis ei saa olla väga varajane arvamine üldse, kui me räägime nüüd siin eestlaste arvamusest, siis me peame arvestama, et rahvaluule koguvad neiukesed, tihti ei taipa, millal. Meile räägitakse tõsist rahvaluulet ja millal võib-olla mingi onu ajab sellist parajat jura. Ja ma ei taha siin ühtegi konkreetset kogujat solvata, aga, aga mul on küll neid materjale lugedes tihti tunnelid hilisema ja materjale. Et vaevalt küll, et nüüd see tegelane, kes lugusid jutustab, seda ise väga tõsiselt võttis. Näiteks sama lugu. Ja sellepärast, et tal mitu ülesannet siis ühest küljest näitab meile, et kui oleme soojust ja valgustteistkümned, me saame teada, kui kuumade tõeliselt põrgus on ja, ja et siis mõtlen väga tõsiselt järele, kas me tahame sinna sattuda. Ja sellisel juhul siis kuu on siis sellisel juhul põrguaken ja siis karjapoisid on rääkinud ka veel sellist lugu, et taevas vahelised suured, see põletamisaugud ja päikeseauk on palju suurem, ma ei mäleta, kui mitu 1000 sülda puid seal sees pidi olema ja siis päikse poole kaas ära kõrbenud, sellepärast päike paistab kuuegi ühtiviisega kuu puhul aeg-ajalt tõmmatakse kaant ka peale seda tuleb see kuu faas. Siis mitmesuguseid selliseid lugusid päikse kuuvarjutuse kohta arvatakse, et neid puhastatakse ja, või ka süüakse. Näiteks Võrumaal arvati, et kui päikesevarjutus on selliselt mustamäega Jüreva päive ja siis seda hästi näha, kui paned veepange, siis veepanges nii-ütelda, peegelduvad need. Seal on selline pilt, kus võib seda vaadata, aga et päiksevarjutuse ajal päeva puhastatakse, selle kohta on kohe ikka hästi palju üleskirjutisi mitmesuguseid veel kuu kohta nii palju, et vot need kuubel olevad laigud, millest on siis nüüd küll juttu olnud, et et kuu on võib-olla ära tõrvatud, siis on ka arvamusi, et, et see on võib-olla väetatud kohad kuu peal, et kapsamaaks ära laigud siis tehtud peale. Ja eks mitmesuguseid ilmanähtusi, mis on siis kuuga seotud, on üritatud ka kuu endaga seostub ristid ja halod, mis seal ümber on. Aga üldiselt oli kuu mõnes mõttes isegi tähtsam, ehkki sellepärast, et päike oli teada, kes oma rada ja kaugele kõrgel, aga kuu pidevalt muutub ja, ja pidevalt äratas tähelepanu, küll ta kasvab ja küll ta kahaneb ja ja, ja see on nüüd küll hästi pikk lugu, aga võib-olla ütleks ainult ühte asja, et q puhulgi kindlasti pandi tähele, et q vananeda, nooreneb ja oli ka mitmeid ütlemisi, et et mõni inimene ütles, kuule sina vanaks mina nooreks. Ja et niisamamoodi kaitsemaagia, siis mis peaks inimest kaitsma, kuigi tegelikult oli ikkagi suur probleem, et mitte kõik ei arvanud nii, et tegemist on ühe sama kuuga. On ka arvatud, et võib-olla see kuu ise on iga kord uus. Näiteks näide kohta näide, et kui arvati, et tegemist ühe sama kuue päikesega öeldi siis nii, et kui päikest kuud varjutatakse, siis need puhastatakse, et nendega sünnib nagu särgi. Kui kaua aega kannad, siis määrdub ja päike kuu kaotad oma hiilgust ja kui tuleb, siis päikse kuuvarjutus külitakse jälle puhtaks, kes küürib, seda täpselt öelda ei oska. Ja huvitav lugu on see, et see jutt jõudis ka minuni, ma mäletan, kui ma olin, kas niisugune, ma ei oska öelda? Ikkagi hästi pisike veel, ma ei tea, mis päiksevalitsusega täpselt tegemist oli, päike kaunis kõrgefaas oli ja siis küsisin, mis asi see on, ja siis minu õed-vennad seletasid mulle, et asi käib nii, et et päike 1000 aastat paistab ja siis läheb üks küll mustaks jäävad, päiksevarjutus on siis üks külg mustaks läinud, keeratakse teine külg. Nii et need seisukohad on rahva hulgas ikka noh, levi tükk aega ega nemad, kes on muidugi tõsiselt võtnud, aga minu jaoks oli see tõsine probleem külma pärast üritan seda kokku viia tegelikkusega, kui ma sain aru, et maa tiirleb ümber päikese. Nüüd mis seal taevas siis üldse on, et selle kohta on ka siis ridamisi arvamusi ja teised kuusid on palju, et on selline eestilbes seltsis süles kirjutas, et, et taevaääre takka asuda, taevaliste kili, koli vanad kuud üksteise peale laotud nagu käiad, poodis inglitiivasuled ja kõik muu selline kraam. No sealt tuleb siis järeldada, et midagi ei ole teha, kui iga kord uus kuuendad, vanad kuud tuleb ju ka kuskile ju ära visata ja ju see siis taevas sellisel juhul midagi sellist ongi nagu nagu siis inimeste kolikamber. Nüüd tähtede kohta on küll mitmesuguseid arvamusi olnud. Ja noh, mõned on arvanud, et Te, mõni on seotud inimese hingega on küllalt palju, põhjanaelast oli juba juttu siis tähtis on veel eha või koidutäht, kes on kõikide teiste tähtede peremees ja kuningas. Siis teatakse orjatähte, seda seotakse hiljem orjapõlvega, aga, aga on alust arvata. Tegelikult tähendab see antud juhul umbes sama liidimis samas orikas et suur täht olnud ja hiljem seda siis on seostatud orjapõlve või nii-öelda orjatähega. Ja võib öelda ka seda, planeete tunti üldiselt halvasti, arvati, et kõik planeedid, mis seal taevas on, et need on iga kord uued ja siis nendest türgi sõja ajal, siis rahvas tõlgendas Jupiteri kui Vene sõjavägi marssi kui Türgi sõjavägi ja siis nende lähenemisele siis arvad ikka, et sõda läheb kangemaks ja kui nad siis eemaldusid, sõda annab järele. Nii et see on omaette teema ja tähtede suuruse kohta ka noh, näiteks on väga kuulussonics seto, ütle, mängis, ütles, et täht, ummijad anda või mant olla vaka suur. Ja siis võib-olla veel ära mainida komeete, et komeetide kohta siis arvati vaateliselt paha ja õnnetust, aga oli olemas selline positiivne seisukoht, et et komeet On see luud, millega taevane tüdruk taevas puhastab ana pagana sellide värgid taevastik eemale ja teeb jälle taeva puhtaks, jääd komeetide jahtuda, sellepärast harvad taevatüdrukud väga harva kaubeldakse, need ei kõlba nii-öelda lahti laskmiseks. Nii et see eestlaste maailm on ikkagi olnud ikka päris keeruline, sellest võiks omakorda hoopis pikemalt rääkida. Aga ta on väga praktiline nahjuse, elu, vissi sisetingis, et ei ole seal midagi luulelist, kõik on niimoodi, et käib üks koristamine ja kraamimine ja. No vot, siin on nüüd nii, et ega siis taeva pääl ei saa näha seda, mida, mida ei oska ette kujutada. Ja muidugi taevatundmine, mis ilmselt mererahvastel või mereäärsel teel eestlased seal oli päris hea, et see mandriosas ei pruukinud sugugi nii hea olla või nii selge. Ja no on üks huvitav probleem, näiteks on olemas selline täht, mille nimi on kuusulane eestlastel. Ja sellist tähti, sest ei ole olemas, kui sul on selline hele täht, mis on kuu lähedal ja seda on siis tõlgendatud väga erinevalt. Kui inimesed ütlesid, et näe, kuu sulane läheneb, kuule erinevad tõlgendused olnud, et siis on parasjagu halvad ajad, sulane otsib peremeest tulemas või vastupidi, et kui Kuusalu läheb kuust kaugemale, siis on head ajad. Et peremees sulast otsima on ka liikumise järjekorra järgi seda arvata, et mitte ainult lähenemise kaugenemise järgi siis seda toodud tihti argumendina kui eestlaste lollusest, kes ei tunne tähti, sest et Kuusula rollis said ikkagi olla mingit konkreetset tähed. Sellist tähti, mis kuuga kaasaskäik, see ei ole ju olemas. Aga teisest küljest ei tohi sellest nii päris kindel olla. Tähendab varasematel aegadel taevas libahunti paremini. Ja võib-olla sel asjal on olemas ka mõni teine tõlgendus. Aga noh, see on vist juba liiga pikk lugu liialt juba Eesti Eesti astraalmütoloogiast minev aga Eesti iseloomu kohta jah, et ega eestlane ikkagi pärineb oma soome-ugri juurtest ja ja ei ole see maailm nii mustvalge ja täiskangelasi, kes tulevad ja võidavad kõik ära ja siis kõik läheb nii helgiks ilusaks vaideid ikka käiakse nii-öelda ümber puude ja ümbersoo Laugaste ja otsitakse igalt poolt liitlasi ja igas iga isegi vanakuradiga, isegi saatanaga võib-olla annab kasulikku lepingut teha ja ja nii edasi. Kogu see maailmakäsitlus on hoopis teine ja ei ole ka nii nii minakeskne, et, et siin kõige parem näide on võib-olla, kui me võtame näiteks soome keeles, kuidas on minu isa? See tähendab, et on siis isa, mille juures on liide, mis näitab, et tegemist on minu isaga aga indoeuroopa moodi, mis nad eestlased praegu keeles üle võtnud, kõigepealt mina, minu isa võiks olla, kellel on ka siis mingi isa kusagil, eks ole. Nii et see, see nagu näitab väga hästi seda suhtumist maailma, et et eelkõige mina vaid, vaid et maailm ise ja olla ise sealhulgas ja siis muuhulgas nonii, tagasihoidlikul viisil täitnud, et minuga on ka seal ühteteist selles maailmas, aga mitte nii, et seal, kus mina seal maailm vajub ja igal pool mujal, siis tõuseb üles, nii nagu üks Juhke kangelane võib seda endale lubada. Kappab hobusel. Ja läheb sirgjoont mööda, kellel on kõik selge, kes on sõber, kes vaenlane vaenlasest kohe maha lüüa, kui alistas. Eks see kajastub muidugi Eesti taevas ja ta on jah praktiline. Kuigi ega ta ei ole ju olnud ka nii väga ühteviisi ühetaoline, seal on ka erinevaid erinevad piirkonnad on erinevalt mõningaid kohti tähistanud ja kahjuks muidugi väga palju sellest kaduma läinud. Aga noh, see arvan, õigem oleks vast edasi liikunud. Ja vaadata, kui praktilised on teised rahvad. Jah, sest see nii-öelda, kui me räägime ikka sellest nii-öelda rahvalikust kosmoloogiassis vaat see tendents, et on olemas ülailm. Meie maailm ja allilm, see on küllaltki üldlevinud, näiteks inkadel on samamoodi. Et on kolm maailma ülemaailmne maailm, kus siis elavad jumalused siinne maailm, kus on inimesed, loomad ja allmaailm, kus on surnud või siis teosed, millest siis inimesed sünnivad ja kusjuures siis side võis siis toimuda kahe suure mao abil. Üks neist siis oli maal madu maa seest väljus, muutus jõeks ja taevasse tõusis ta muutus välguks üks ja sama madu, tema ei olnud erinevad aspektid või siis teine madu, kes siis maa peale tulles võttis puukuju ja siis üleval oli vikerkaarena. Aga maailm võis olla ka palju keerulisem. Majadel näiteks oli maa kohal 13 taevast ja selle all oli üheksa allilma maailm oli neil üldse nelinurkne. Seetõttu oli ka siis erinevad maailmapuud igal siis voolis oma värvi nagu oma veerand. Kas sa siis seostub väga mitmesuguste asjadega Läänes näiteks must, mis seostub ööga ja, ja põhjas valge, võib olla, seostub lumega või isegi võib-olla mitte? Seda on raske öelda, muidugi alati võime leida taevast siis mitmesuguseid tähtsaid üleskirjutusi. Taevane tähistaevas ikka asendas inimestele seda, mida hiljem andsid, ütleme näiteks kirikumaalid või seina või laemaalingud kus on ikkagi ilusasti toodud olulised sündmused, mis on maailma ajaloos toimunud kenasti sümbolkujuliselt, siis olemas see on juba omane väga paljudele rahvastele, siis alates austraallasest Mängiv inimene. Ja me räägime nüüd, kosmoloogial on eelkõige siiski tänapäeval natuke teine aspekt siis võib-olla kõige huvitavam vaadata, mees jutt oleks seostatum hiinlas mille puhul me saame rääkida nii rahvalikust, kosmoloogiast kui ka saame rääkida teaduslikust kosmoloogiast. Ja kui me hakkame võib-olla nii-öelda arutamasin miidilist maailma või seda rahvaliku kujutlus, siis näiteks on räägitud, et lõunamere, valitseja suh ja põhja Me valitseja u külastasid, kes koha valitsejad kaost suundun ja platsi koos pidu pidada, aga sõber oli ikka niisugune õigeid asju, millest ei saanud ta peost osa võtta. Sõbrad mõtlesid, et väiksema sõbrast asja raiusid talle seitsme päeva jooksul seitse auku siis ollakse auguti olemas siis silmade nina ja suu jaoks, no kus ta siis viina võtta saab ja nii edasi, kui see on väike liialdus muidugi praegu, aga aga sa kutsega pidu pidada saab, kui, kui tal nautigi ei ole. Selle peale on, Dunn suri ära hoopis. Aga temast tekkiski taevas ja maa on näiteks selline. Või siis, kui me räägime üldse Hiinast, siis me peame arvestama, et tegemist on ikkagi väga suure maa-alaga ja ja seal ei ole tegemist mingisuguse tervikliku hiinlasega põhja. Hiinlased ja lõuna, hiinlased ja provintsiti on ju pikka aega tihti olnudki erinevad riigid, neil on olnud erinevad nägemused. Hiire klustilineti lühendab aga aga nende legendid, isegi sama nimega legendid võivad väga erinevad olla. Et kui me näiteks võime leida, et. Vet pan kuu ühest linnaosast, et oli suur hiiglane, kes tekkis maailmaga koos suurest munast, lükkas selle maailma nii-öelda kaheks, kasvas kohutavalt palju, lükkas taeva hästi kõrgele ja see on täpselt teada ka 80000 liigi kõrgusele nii kõrges taevas nimel tasub liian natukene kuskil poole kilomeetri kandis ja tema siis suure hiiglase häälest sai piksemürin ja tema täidis ning tippudest olla näiteks inimesed saanud. Et see ei ole just eriti austusväärne algus inimkonnale. Siis saabun kuu kohta on hoopis teisi lugusid, näiteks sellest, kuidas Pangooli hoopiski taevase valitseja koer ja kuidas siis taevane valitseja ükskord sattus hätta, sest põrgu valitseja tuli kohutavalt suure sõjaväega teda allutama. Ja talle jäänud vaesekesel muud üle, kui ütles, et kes iganes ka seda põrguvalitsejad ära ei võida, saab minu tütre endale naiseks ja pangu kadunud. Ja keegi ei teadnud, kus ta läks, läks põrgu valitseja juurde, kes siis rõõmustas. Näe, minu vaenlase koergi juba tuleb üle. Sõda on juba sama hästi kui võidetud ja otsesele puhul vägeva peo maha panna. Ja kui ta oli oma peo siis ära pidanud jäi ta muidugi magama sügavalt ja Guennelistel pea otsast ja viis selle siis oma valitsejale. Meil oli alguses väga hea meel ja mõtlesid, et nad pakuvad siis konti. Et olles siis tänatutega koer tuletas meelde taga lepingu, oli hoopis teistsugune. Põrgu, olite seal muidugi, jooksis selle peale laiali, kui, kui valitseja ise oli surnud ja seda oli tõesti võidetud, mille peale siis üritati pan kuule delikaatselt selgeks teha, et selleks, et, et ikkagi tütarlast naiseks võtnud, selleks peaks olema teatud omadused kah, inimesele ei saa päris, niiet koeraga võtad kätte ja tahab tütarlapsed abielluda. Pan kuu lubas, et kui tema antakse seitse päeva aega täiesti üksinda segamatult, et mediteerida, siis ta lahendab selle raske probleemi ära. Aga see tütar rahuldus kohutavalt uudishimulik. Kuus päeva vastlapäeval läks piiluma, mida see pani ikkagi teeb ja juhtuski nii epan koolivahepeal omandanud kõik vajalikud atribuudid selleks, et oleks tütarlapsega abielluda, aga pea oli veel koera. Nii juhtuski, et jäigi siis nii-öelda koeraks ja, ja siis aga tütreid suurt numbrit pani endale koera maski pähe ja läksin koos ja panid alguse siis hõimudele, nii et igasuguseid lugusid võime leida. Aga teiselt poolt siis, kui jutt on Hiinast, siis noh, võib-olla veel üks rahva kosmoloogia seisukoht, et ka nende maailm oli nelinurkne, nii nagu näiteks majadilt. Ja toetub siis taevas, mis selle kohal on, siis on ümmargune kaar selline pool geor ja toetussammastele kunagi juhtus selline lugudeks, draakon hakkas märatsema ja ühe samba ees viltu ja nüüd on tulemus see, et et kõik jõed voolavad läänest itta, margina, kohati meetriaid voolavad läänest itta mao viltu ida poole ja taevas vajus viltu lääne poole ja seetõttu kõik taevakehad liiguvad idast läände. Vot nii sai siis maailmas alguses Need ringe, ruut jah, on olnud siis aluseks maale ja tasakesi siis, kui minus hakkas tekkima teadusfilosoofia. Ei tohi seda unustada, et hiinlased korrusid sellel ajal juba ekspeditsioone spetsiaalselt lõunat poolkera tähistaevaga tutvumiseks. Kui siin Euroopas veel kellelegi pähe ei tulnud ja ei puudunud paljud hiinlased oleksid eurooplased ennem avastanud kui hobused, hiinlased aga lihtsalt nad oma ekspositsioonidega Aafrikasse järjest järjest kaugemale jõudsid, siis kanti keisrile ette. Et ah, need maha täidab barbaarsuse paks, et et ei ole mõtet raha kulutada enam selliste ekspeditsioonide jaoks. Neil ei olnud huvitaval kombel sellist infot, mis oli euroopaskis meeleheitlikult tahtsid Indiasse jõuda vürtside järgi. Siis nad said ise hakkama. Meil on ikkagi täiesti omaette maailm, nad suutsid iseennast kõige vajalikuga varustada ja neil ei olnud mingisugust tohutut kiima millegi järele, mis oli eurooplastel aluseks jõuda ikesena vürtside maale ja kiiresti rikkaks saada. Ja vot selline moment puudusse, maailm oli palju, tasakaalulisem, palju terviklikum ja nii juhtuski, et hiinlased kirjutasid rahulikud aastatuhandeid kirjandeid või ütleme, luuletusi ja kirjandeid. Ja oleksid rahulikult siiamaani edasi kirjutanud, kui roomlased oleks segama läinud ja vaevalt et nad sellele väga rõõmustama peaksid, sest et mis Hiinas nüüd takkajärgi saab, seda, seda me veel alles näeme, elupäevi antakse. No vot ja siis see vana maailmapilt sattus kriitika alla, et kui maa oleks nelinurkne ja, ja taevas on ümmargune, tittesid ju maha nurgad jääma taevalt välja, aga see on, kui jamad on ilmne, et maa katab taevast igalt poolt. Ja nii aegamööda siis tekkis mitu erinevat kosmoloogilisti, päris tõelist kosmoloogilist teooriad, nüüd juba teaduslikku teooriat, esimene istungkaid, Janne kattev taevas. Ja see oli siis selline taevasse maa on ümmargused ja pinnad on paralleelselt vahe muidugi ikka samu 80000 liid. Põhjavoolus on taeva keskel, aga maa keskel lu nimeks. Ja siis on muidugi 10 suurt maapiirkonda ja Hiina isega jaotub 10-ks piirkonnaks. On veel variant, kus siis taevas on katuse või kübara moodi ja maankummuli keeratud vaagnamoodi keskelt mõlemad kõrgemad, äärselt madalamad. Ja taeva ja maa, kes mutid, mõlemad on põhjapoolus ja maa laskub äärte poole. Ja siis taeva kõrguse muidugi 80000 liid, aga inimeste ala on umbes 60000-le raadiuses ja kogu taevas liigub idast läände, nagu veskit üldse on ja me vaatame alati, Hiina tekstides on tohutult tähtis, on osan traditsioonilistel võrdlustel kui mingi hea sümbol, hea võrdlus on läbi löönud. Näiteks siin kevade suve räägitakse tähe sadudest ja siis räägitakse, tähti 100. nagu vihma, siis hiljem muutusin kohustuslikuks elemendiks kõikides tekstides, kus tähes ladudest räägitakse, räägitakse tähti, 100. nagu vihma. Ja samamoodi, et liigub siis idast läände kui vest kivise kujundiks ja väga ilus kujundanud Kuu roomavad nagu sipelgas, veskid vastassuunas, vaata sama liikumine, päike liigub iga päev nelja minuti võrra vastupäeva. Sama probleem, et maakera üheks täispöördeks kulukaks kolm tundi, 56 minutit ja neli minutit, siis vähemalt aga päikest, mis on jõudnud vastupäeva ööpäeva jooksul neli minutit ära liikuda. Aga kuna taevas pöörleb kiiremini nagu veskikivi, pöörleb kiiresti. Kõige sipelgas roomab veskikivil aeglaselt vastassuunas, on ta sunnitud ikkagi selle veskikiviga koos pöörlema ikkagi idast läände ja vot sellise ilusa kujundi siis mõtlesid hiinlased välja. Ja suvel on õhk puhtam, sellepärast on päike eredam ja päev kaabike. Nüüd järgmine teooria on juba huvitavam, et siis hundi Annehk, piiritu taevas ja seal on üks variante sellised, kus siis kosmos ja maa moodustavad muna. Timmargused mõlemad ja siis kaugus on ühesugune, sama 80000 liid. Ja siis taevas on selline nagu suur muna ja maa nagu munakollane seal keskel. Ja päike tiirlesid tähtkujude vahel ümber pooluste. Seal on siis põhjalikult räägitud, kuidas tolles teoorias siis kui mitu kraadi täpselt päike liigub, see kõik on juba väga põhjalikult välja arvutatud. Ja huvitav, et sealt tuleb ka mõte, et et kui päike liigub, et päikese kaugus võib minna nii suureks, et mine pekki ja sellepärast, et päike liiga kaugel päikese kaugus saab levitanud teatud hulga nii-öelda liide ulatuses jagu, päike läheb veel kaugemale, niiviisi siis ei näe päikest, nii nagu me ei näe tõrvikut inimese käes, kes on väga kaugel, see on väga loogiline. Nojah, ja ikkagi tasakesi hakkab siis selgust saama, aga vot nüüd selle piiritu taevateooria järgi muidugi on juba täiesti selge, et no päike ei paista siis, kui ta on teisel pool maakera ja tähistaevas on siis paratamatult ühed tähed, mis ei loo ju põhjapooluse juures, nii nagu see meil tänapäeval ka teada on ja vot siis ongi, et lõunapoolseid tähti kõiki näha ei ole kordagi eraldi ekspeditsioon lõuna poole, et siis lõunapoolus kerkib kõrgemale maalt nähtavale ja saab siis ka lõunapoolseid tähti vaadata. Ja hiina kosmoloogijatest võib-olla kõige huvipakkuvam on siis lõputu tühi ruum, Wonjee seal kusagil esimesel sajandil tehtud teooria, mille järgi siis maailmaruum on piiritu ja tühi. Taeval pole vormi ja see on üldse väga kaugel. Päike, kuu, planeedid ja tähed on kerakujulised ja hõljuvad vabalt. Inimsilm ei ole võimeline haarama kõiksust tervikuna, taevas tundub meile sinine, tundub tegelikult. Ja siis on tegelikult ongi, et ta tundub meile sinine. Viis planeeti liiguvad oma seaduste järgi, see pole määratud liikumatult tähtede poolt. Kama ise liigub, aga me ei märka seda. Need täiesti korralik teooria, siin ei ole enam midagi öelda. Aga mis sellesse taevasinisesse värvi puutub, siis ma paari sõnaga ütlen, et kipub tihti olema üks selline küsimus, et kui vaadata siin mitmesugused lastesaateid ja nii edasi, siis tihti püstitatakse küsimusi, noh, selliseid umbes nii, et nad, et mõned asjad on meile nagu ei osataks vastata või noh, siis paneb alati imestama nende küsimuste hulgas, millele tõesti raske vastata näiteks sellel, milles on elu, ütleme et mis on hea tegelikult seadusi, mis ei ole siis selline küsimus, miks taevas tundub meile sinine, see küll elementaarselt selge, isegi natukene füüsikat õppinud on lihtsalt teadma seda, kuidas algus hajub, atmosfääris, sõltub lainepikkusest nähtava valguse piirkonnas. Me võime siis arvesta sellega, sinisamad kiired hajuvad lihtsalt palju põhjalikumalt minema hajunud valgust, punasemaks tulevad lihtsalt otse läbi. See on see põhjus, mis taevas näib meile sinine tegelikult nagu siin väga õigesti ütlevad, et me ei tea, milline tegelikult on tegelikult iseenesest selline mõiste nagu värv üldse siin. Võib-olla ei olegi nii oluline? No vot, eks neid näiteid siin mitmesuguste rahvalike kosmoloogiate kohta on võimalik muidugi tuua väga palju. Aga kui mingisugused üldised jooned siit võtta, siis saame ikka nii, et tavaliselt on tegemist siis mitmesuguste ülailmadega inimese maailmaga mitmesuguste all ilmadega. Ja reeglina on ikkagi maailma kuidagi piiritletud. Noh, see on ju näha, igaüks näeb, et hallalamas piirid sellel maal seal tabas taevas või mis iganes meil vaata veel ära lõikab. Võib-olla mõnikord eeldatakse teiste maailmade olemas, mõnikord mitte siis teaduslik kosmoloogia jõuab juba küllaltki kiiresti ega Hiinas ja iseseisvalt selleni vaata, need maailmaruum on siiski piiritu. Võiks olla tähendab, et 900 lõputud omaette teema väga tähtis on nüüd kahe mõista, vahel vahet teha, mida, mis on piiritu ja mis on lõputu. No näiteks maakera pind Äärt, kust võiks alla kukkuda, aga ta ei ole lõpmatult suur. Ja räägime ka maailmast, siis siin võib olla sama lugu, et ilmselt on ta piiritu võime arvata, et tal on nelja kusagilt seina ees nagu ühes vanas heas fantastilise jutus, ma kunagi lugesin, et kosmoselaev sõidab ja äkki suur silt väljas, et universumi lõpp, edasisõitu ei ole. Suurel piduri vilinaga peavad siis oma kosmoselaeva kinni ja lähevad siis vaatama, seal on siis suur sein, automaat, öeldakse, näete, pange siia. 25, sentiturniir on. Tahan vaat tõepoolest midagi. Oled ongi maailmale. Me ainult 25 senti sisse nägid, et ongi maailma lõpp tõepoolest, midagi edasi ei ole. Et jutt ei ole sellisest piirist, mille mehed avastasid, vaid jutt on siis sellest, et sellist piiri ei ole, aga see ei tähenda, et maailm ei piiks olla lõpliku ruumalaga. Noh, nii nagu maakera pind on lõpliku pindalaga, muidugi peame arvestama, peab veel olema selle juurde võib-olla, kuna kiil. Nii et kui räägitakse Piivituste lõpmatuse, siis nad on tihti kattuvad, aga mitte alati, et siin tuleb lihtsalt tähelepanelik olla ja Tiina mõtlejad selliste küsimuste juurde jõudsid. Nagu me rääkisime eestlaste kosmoloogia, siis kipub ikkagi ja mu rohkem siis kohalikus veiduseks, et kõik endast lugu pidavad haritlased enamasti kipuvad ennast lugema ikkagi euroopaliku kultuuri järeltulijaks ja ja nii-öelda siis Euroopa kultuuri esivanemad on nende arust vaimsed esivanemad meie vaimule kui nii võtta. Teaduslikus mõttes on see igal juhul õige, jätan praegu muud aspektid kõrvale, kus on tõesti, on siiski vaieldav. Ja nii kui seal võta nüüd midagi alustuseks siis meil juba oli siin astroloogi saadetes juttu summaritest ja ja babüloonlased neist ma ei räägiks, et räägiks kohe kreeklastest mõne sõnaga tavalised ongi kombeks ju kreeklastest kaalustada. Räägime kosmoloogiast ja stuudios astrofüüsik, filosoof Enn Kasak. Seal võime täpselt samuti leida kõigepealt nii-öelda rahvaliku kosmoloogia või, või müütilise maailma, võtame kasvõi Homerose tekstid, mille järgi siis tuleb nii välja, et on maa, valitseb siis maailmaookean, selle kohal on siis kusagil on taevas ja see on nii kõrgel. Kui sealt siis alasi kukub alla, siis kukub üheksa ööd ja päeva enne, kui ta jõuab maa peale omakorda siis maa pealt, kui ta kukuks üheksa ööd ja päeva, siis ta jookstartarozesse, mis on siis all sügavikus. Kuigi kui me räägime sellest sellisest maailmast, siis ta ei ole enam päris müütiline, näeb, et ta on uskumisest vabastanud juba. Tegemist on ikkagi kirjandusega, seal on terve hulk võtteid, mis ei ole enam soomlase tekstides, mis ei ole enam müüdid. Müüdilised vaata, kogusin võrdlus või kui näitena tuua võrdluse kasutamine tekstides, võiks ütelda, nii et võib-olla on siin põhjuseks olnud seedermeelne vahendatud, jõudnud raske seda öelda, igal juhul siin sellise, puht puht müütilise maailmaga enam tegemist ei ole. Tegemist on ikkagi sellise maailma seletamisega otseselt. Ja eriti selgelt tuleb see välja juba seodosel, kes siis müüdid ära süstematiseerida. Lasin veel võtta käsile ükskõik milline raamatasin kreeka mütoloogiast, need on siin muuseum. Enamikel lugev saavad riiulis olemas kas või vene ajal ilmunud Hamiltoni antiikmütoloogia ülevaade või siis ka uuemaid mitmeski ülevaated ka lastele on ilmunud, seal saab kenasti lugeda. Kuidas siis kreeka müüdid on ära süstematiseeritud, kuidas siis maailma alguse saab, et alguses on kaos ja siis tekkiv sellest eerus ja nii edasi. Ja siis omakorda maaja sünnib Tartaarosse ja kuidas siis maa sünnitab oma koduranuse taeva ühesõnaga see on nüüd küll asi, mida igaüks võib järgi vaatad, mille peale me siin vast ei pea aega kulutama. Aga meil on oluline siis teada alguses kaos, mingi korralagedus, millest siis kõik sünnib ja algtõuke ja muutumise allikaks on. Sedasama eerus. Kusagil toimub üleminek kusagil seitsmendal sajandil, kus hakkame rääkima mitte enam siis müüdilisest maailmast, Kreeka filosoofiast, esimesed filosoofid on tegelikult kui nii võtta ju kosmolu, sellepärast et kogu see kreeka filosoofia esimest perioodi nimetatakse kosmoloogiliseks perioodiks, sest et kõigepealt, et esimene asi, mida inimesed üritavad ära seletada, on ikka see, kuidas maailm üldse on alguse saanud, mis muidu üldse toimida saab. See tundub mõneti kõige tähtsam küsimus ja see on ka väga loogiline, väga loomulik. Siin iseenda järgi võtan siis mind ka alguses huvitas norme kõige rohkem, mis, mismoodi maailm üldse välja näeb ja mismoodi see maailm üldse alguse saanud. Ja tihtipeale, kui räägitakse selles kosmoloogilise filosoofia algusest siis selles noh, oleks nagu mingisugune kohutav hüpe toimunud või jääb kuidagi selline mulje, et oli mingi üleüldine selline pimedus ja siis kargasid sellest välja filosoofid, kes siis ajasid filosoofia ning enneolematu nähtus. Aga kui nüüd lähemalt vaadata, kui me võrdleme esimese Kreeka filosoof neidsamu Miletuslasi hales ja läks eemaldus Janaksiinenes võrdlen seda näiteks ei sooduse maailmaga siis me võime avastada, et seadusesüsteem, mis ühest küljest oleks veel nagu müütiline, siis tegelikult on ikkagi jumalikest, jõudis nendesse ja teised, kes teda enam ei ole, sest ära süstematiseerinud ära sorteerivad need jõud, mis müüdi puhul ei olnud mõeldav. Siis me võime leida üks-ühesed vasted, näiteks algne kaos, hiljem asendub algainega taallasel vesi või näksimine seal õhk või siis Eerose tuleku võime vaadata, kuidas ta siis muutukas külma sooja eraldumiseks, tihenemiseksi hõrenemiseks, kui tekkisid algus maaja taltarossis, tekivad maa-õhk või maaõhku algelement ja nii edasi, kuidas taevas tekib maast. Samamoodi tekib taeva taevakehad, tekivad maast või siis, kui mäed ja mered ookeanid tekivad, et meri päikese mõjul ookeanist tuleb filosoofias ja seal me saame leida samm-sammult näha, et tegelikult nende Miletus laste maailmapilti erini soodus omast kuigivõrd. Eks ma sedasama maailmahüppe muidugi toimunud, aga see hüperideoloogiline, see muudab siiski arusaadavaks, et kuidas selline kosmoloogia ei tulla või kuidas sai tekkida, ei olnud nii, et keegi istus maha ja siis munes välja jah, selle täiesti uue lähenemise maailmale, vaid, et maailm selleks samaks, aga käsitlema hakati natuke teisiti, et et kui need jumalad, kes selle maailma rajasid, algselt muutusid tasakesi noh, ütleme kas samastusid mingite protsessidega või nii edasi, siis Vilosoofidel on see selgelt juba nii toimunud, et et nad üritavad kõike seletada loomulike põhjuste kaudu. Ja üritavad siis vältida kõike seda, mis, mis neile tundub ebaloomulik või üleloomulik. Et see on see hüpe, mida siis filosoofid läbi viivad rekka alguses, aga mitte seda, et nad oleksid siis midagi põhimõtteliselt täiesti uut rajanud. Aga nüüd sellest, milline nüüdse nende maailm oli tõesti, seda naist ei jõuagi nagu rääkida. Jah, sest inimkonna lapsepõlv hakkab ümber saama ja jõuame siis sellesse teaduslikku aega, aga ma arvan, et see jutt jääb juba järgmiseks korraks ja aitäh kuulamast, ütlevad astrofüüsik, filosoof Enn Kasak ja maris Johannes kuulmiseni.
