Kuldnak lendab üle toidumaterjali ja Raudselt oli kuldnak. Sist on isegi abi natuke. Linnalindude muretu elu. Kuidas saada lahti prügist? Siin on lausa mööbel toodud ja kellegi puhkekoht  või elada hoopis jäätmevabalt. Valge sabapeegel reedab hirve asukoha. Kell on kuus hommikul. Minu silmad on veel unest paistes, oleme Tartu linnas  ja me proovime leida linnalinde. On nii. Täpselt nii, vaatame, kus ja kes ringi liigub,  see tööprotsess on ise väga lihtne see klassikaline punkt,  loenduse meetod. Sa leiad endale linnas ühe koha, seisab seal viis minutit paigal,  hoiad silmad kõrvad lahti ja selle aja jooksul registreerida  kõik linnuliigid, kes ümberringi häält teevad  või sinust üle lendavad. Viis minutit parasjagu nii lühike aeg, et linnud enam-vähem  püsivad selle aja jooksul paigal, et kui oleks 10  või 15 minutit, siis me tõenäoliselt loendasime ühte lindu  kolm või neli korda, kuulad, vaatad ja paned kirja,  millises linnakeskkonnas sa viibid täpselt nii,  täpselt nii ja, ja siis tuleb leida linnas umbes sadakond  punkti sellist, mis tuleb läbi käia, et niisugune praegu me  oleme siin suhteliselt Tartu kesklinnas,  mida võib siis Tartu kontekstis pidada väga linnastunud piirkonnaks,  aga tuleb ka käia selliseid piirkondi läbi,  kus on rohkem rohelust näiteks Supilinn või Karlova. Sellised rohelised piirkonnad. Ma pean ametlikult kellaga käima ja see oli nüüd mingi jumal,  mina sain juba liigi kirja. Mina ei saanud, aga ma nägin, et see on raske,  kui. Lindu näed, oskad märgata, aga liiki ei oska määrata. See on üks meie kõige kiiremini lendavaid linde,  kes, kes kunagi kunagi ei maandu. Aga siis on ikkagi piirid. Just kuldnak lendab üle toidumaterjali. Raudselt oli kuldnakk. Näed, sinust on isegi abi natuke. Selle istuva tuvisemaid kirja. Ma just nägin teda praegu ja nüüd nüüd ta on. Saanud osaks teadusest kodutuvi ja aeg saab läbi,  toidumaju ei ole pesakast, ei paista kuskile kasse,  koeri me ei näinud ja teisi loomi ka ei näinud,  nii et. Nüüd on põhimõtteliselt mul vaja see punkt ainult GPSi panna. Et ma järgmine aasta teaksin, et ma ikkagi siin olin,  sest ma pean järgmine aasta täpselt samas kohas olema ja,  ja siin kordusloenduse tegema. Nüüd pole muud, kui lähme edasi supilinna,  kust vaatame, on need järgmised kohad. Mille järgi sa üldse punktid valid? Need peavad olema sellised sellele linnaosale suhteliselt  iseloomulikud kohad. Kesklinnast valin ma selliseid kohti, mis on tüüpilised  Tartu kesklinna kohad ja äärelinnadest siis sellised,  mis oleks ikkagi ka tüüpilised äärelinna kohad,  issand jumal, kass. See tuleb nüüd kirja panna ju ja kõik koduloomad lähevad  ka kirja, kes ringi jalutavad, nii hulkuvad kassid kui  ka jalutavad koerad. Isegi kui nad on rihma otsas, ikkagi lähevad kirja. Nüüd sa saad ühe koera ka kirja panna? Jah, täitsa nagu. Tellimise peale. Aga nüüd meil algab siis järgmine vaatluse,  eks ole, ja läks. Haki häält, kuulsin. Terane kõrv. Korstna otsas on üks üsna sale kodutuvi. Kui palju veel aega on jäänud? Minut minutikene. Katsume olla tähelepanelikum. Ja üleval on ka näha lendamas piiritajaid. Neli tükki. Viies on seal. Aeg viis minutit on täis. Järgmine vaatluspunkt on edukalt läbitud. No ma ei tea, kas edukalt, aga igatahes linde me nägime  ja kuulsime. Üks kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse,  kaheksa, üheksa, 10 11 liiki lausa sai kirja siit,  nii et. Linnalinnustiku koosseisu ja arvukuse muutusi jälgitakse üle  kogu Euroopa. Välitööd toimuvad enam-vähem samaaegselt 14. linnas  Hispaaniast Eesti ja Soome ni. Projekti eesmärk on uurida, kuidas linnade intensiivne areng  lindudele mõjub. Mis muutusi me märgata? Võime siis linnalinnustikus. Linnalinnustiku koos koosseis on juba teistsugune,  liigirikkus on teistsugune, aga minu arust veel huvitavam on see,  mis toimub lindude käitumise ja sigimisega. Linnalinnud näiteks on sellised, kelle kohta võib öelda,  et nemad võtavad elu vaba rahulikult. Nad ei viitsi väga pingutada. Nad ei pinguta sigimisega nii palju, nende kurnad on väiksemad,  neil on vähem poegi, aga see-eest on nende ellujäämus suurem. Nad elavad pikemalt ja õnnelikumat elu metsas seevastu  peavad linnud võitlema kiskjatega ja ja tõenäosus ellu jääda. Järgmise pesitsushooajani on väga väike ja seepärast peavad  nad kõik ühe loo ajal välja panema, seepärast on neil seal  rohkem poegi. Suuremad kurnad ja ellujäämistõenäosus on tunduvalt väiksem  kui linnas. Tegelikult võib öelda, et näiteks äärelinnad on lindudele  täielikud paradiisi oaasid. Tavaliselt ongi niimoodi, et äärelinnade linnustik on märksa  liigi rohkem kui näiteks loodusmaastikus. Kui me võtame kas või Tartu, siis on selge,  et siin supilinnas ja Karlovas näiteks on linde. Lindude liigirikkus märksa kõrgem kui kuskil Tartu mitu  serva alal põllu põllu ääres, sest et noh,  seal ei ole lindu. See sest sobiliku elupaika Nüüd, kus me oleme natukene juba Tartu linnalinde vaadelnud,  anname asjale ka lisaväärtuse. Vaatame, mis linnalindude pesades toimub. Nad on üleeile koorunud, nii et. Kolmepäevased. Ja näiteks pesakastid on linnas suhteliselt hinnas. Et ma olen ise näinud sel kevadel näiteks niisuguseid  surmaga lõppenud kaklusi, kus pesakastidest olen leidnud  nii isaseid, mustkärbsenäppe kui ka näiteks lepalinde,  et varblased näiteks on natukene suuremad kui mustkärbsenäppe,  sepa lind ja nad on füüsiliselt tugevamad ja,  ja siis selle kakluse tulemusena sageli an pesakasti jääb  maha siis nõrgem pool. Kuna kuna linnakeskkond on natuke teistsugune  ja näeb rohkem neid linde kui tavaliselt,  siis näiteks sel kevadel ma olen tähele pannud,  et põldvarblase pesades On teise mustriga mune näiteks kui tavaliselt,  et on põldvarblase pesas viis muna siis väga sageli on seal  olnud üks teistsuguse mustriga muna natukene teise tooniga,  et mul on tekkinud kahtlus, et äkki käivad teised emased  salaja munemas, siis pessa, et enda sigimis pigutust  natukene kergemaks teha. Poetatakse salaja oma mune teiste pesadesse. Võibki niimoodi kohe käe sisse pista pesakasti  ja võtta pojad ja vaadata neid lähemalt. Igaüks kindlasti või et mina olen seda teinud üle 20 aasta  juba ja mul on teatud kogemus olemas ja üldiselt linnupoegi  niimoodi kätte võtta võivad need, kellel on olemas  rõngastusload või need, kes teaduslikult neid uurida tahavad. Nii väiksed linnupoegi ei pea tegelikult üldse kätte võtma,  sest et neid veel rõngastada üldse ei saa,  aga kuna mul on praegu vaja teada saada,  kui palju neid siin pesas on, et et mokad kokku lugeda,  et siis ma pean nad korraks kätte ja siis ma panen nad pessa tagasi. No tundub Seitse muna oli pesas ja paistab, et siin on  ka seitse nukka. Mida see pesakondade vaatlus sinule kui teadlasele annab? Mina saan siit eelkõige infot selle kohta,  et milline on see lindude pesitsus, edukus siin linnas. Et siin praegu küll on seitse poega, näiteks peopesal,  mul aga aga pole sugugi kindel, et, et kõik neist järgmist  kevadet näevad, et On üpris suur tõenäosus,  et nad kasvavad kõik suureks, lendavad siit pesakastist  välja kahe nädala pärast. Aga see, et nad järgmisel kevadel kõik elus on,  see on väga vähetõenäoline. Hea, kui neist üks on järgmiseks kevadeks elus. Ülejäänud võivad erinevate põhjuste tõttu  siis oma otsa leida. Aga loodame siis, et nendel läheb nii hästi,  et rohkem õdesid ja vendi jääb järgmiseks kevadeks alles. No selleks me peame nad pesakasti tagasi panema  ja lootma, et kõik hästi läheb. Kes sul siin pesitsevad? No siin on puukoristajapesa. Vaatame, mis parasjagu toimub. Puukoristaja puukoristajale ei meeldi väga klassikaline pesakast,  nii et siin on näha, et on oma poriga üritanud seda  tihendada natukene, et. Pesakasti auk on ka muda ga kinni mätsitud,  et. Paistab kuus näljast suud. Ka ikka päris noored veel, jah, jah, nad koorusid siin vist neli,  viis päeva tagasi, et sellised. Väikesed, et neid on kuus tükki, aga alguses oli seitse muna siin,  nii et üks on kuhugi ära kadunud. Vahepeal. Kui me oleme nüüd erinevates paikades linnas linnud üles  märkinud mida me nende andmetega pihta hakkame? Lisaks sellele, et meie peade kohal täna lendasid ringi  linnud seal kõrgel taevas on ka veel lisaks satelliidid,  mis ütlevad meile, mis siin linnas siis tegelikult on,  milline taimkate siin on, kui tihe see asustus on ja,  ja, ja satelliidid ütlevad ka meile näiteks seda,  milline valgusreostus meil siin. Ja kui me kõik need andmed lõpuks kokku paneme ühte suurde andmetabelisse,  kus on kõiki nende Euroopa linnade andmed koos vot  siis me saame juba päris päris täpselt öelda,  mis ja kuidas siin linnakeskkonnas. Linde mõjutab. Aga lisaks sellele, et linde füüsiliselt nähes saame teha järeldusi,  on ka lindudel väga palju selliseid noh,  pesitsusparameetreid, mida jälgides saame teha järeldusi,  kasvõi see poegade arv, munade arv lisaks annab ju  ka veel lindude verest mõõta erinevaid keskkonnamürke  ja kõiki muid tervise näitajaid, mille põhjal me võime teha  järeldusi siis kas see linnakeskkond on näiteks halvene  halvenemise suunas teel või või on paremuse pool teel. Võib öelda, et tänaseks on linnuseire lõppenud kindlasti,  sest et kell on juba nii palju, et südapäeval on tavaliselt  juba lindudel nokad lukus ja pole neid mõtet otsida. Käes on kena kevadpäev, ilm on ilus, aga meie lähme hoopis  prügi kaardistama. Siin on juba esimene prügihunnik ja mis siin on siis? Mingisugune kodumasin või midagi on visatud siia ära. Ja mis sa nüüd teed siis võtad telefoni? Ja et meil on selle jaoks äpp, et kaardistada selliseid  prügihunniku Appi nimi on World Clena pap ja praegusel hetkel on see juba  kasutusel 85. riigis. Ja see on hästi lihtne, et kõigepealt sa näed kaarti,  sa näed, kus sa asud. Ja teed pildi prügist. Ning. Sisestavad mõned lisamärksõnad See on nüüd salvestatud ja ilmselt juba näen Suurem hunnik, et lähme kaardistame selle  ka ära. Siin on juba suurem hunnik Kõike erinevat asja, keegi on grillinud siin  ja visanud kõik siia hunnikusse kaardi peale,  märgid ära, mis on ja palju ja ja läheb jälle kirja. Me kutsume inimesi kaardistama selle jaoks,  et koristustiimid teaksid 15. septembril,  kuhu minna. Me põhimõtteliselt praegusel hetkel märgime kaardi peale ära  ja iga inimese panus on selle jaoks oluline. Mis 15. septembril toimuma hakkab? 15. septembril toimub põhimõtteliselt lühidalt kokkuvõttes  kaks asja. Me koristame selle maakera puhtaks  ja me teeme Eestist maailma naba selleks päevaks üheks  päevaks saab Eestist see koht, kuhu pöörduvad kõikide  inimeste pilgud. Kuidas see võimalik on? See on tegelikult väga lihtsalt võimalik,  et me oleme siin vaikselt 10 aastat teeme ära asja ajanud  ja viimased neli aastat valmistanud ette suurt maailmakoristamist,  ehk siis, et see Eesti mudel, mille me välja mõtlesime  juhuslikult kaheksa ja milles on osaliselt kõik need 50000 eestimaalast,  kes sel päeval väljas käisid ja kõik seda Eestimaa prügi  koristasid ja see hakkas väga meeldima inimestele erinevates riikides. Ja niimoodi on vaikselt aastate jooksul meil kasvanud kokku ülemaailmne,  teeme ära võrgustik ehk siis let stet Word võrgustik,  kuhu tänase hetkeseisuga kuulub 130 riiki  ja me loodame, et 15.-ks septembriks on koristamas 150 riiki,  ehk siis et natukene natukene on veel minna ja,  ja levitada sõna, aga see lihtne koristamise organiseerimine  on inimestele väga meeldinud üle maailma  ja nad on selle kuidagi omaks võtnud. Maailma koristamise päevast võib saada mitte ainult maailma  suurim prügi koristamise ettevõtmine vaid suurim positiivne  kodanikuaktsioon maailma ajaloos. Kus ühel päeval on ühel eesmärgil väljas kümned miljonid inimesed? Praegu kogutakse üle maailma andmebaasi kokku  informatsiooniprügi asukoha koguste ja materjali kohta. Veelgi olulisem on levitada teavet aktsioonist  ja selle vajalikkusest erinevates kultuuriruumides. Siin on lausa mööbel toodud ja kellegi puhkekoht. Et see samamoodi siis tuleb siit ära viia,  see ei sobi siia loodusesse ja samamoodi kaardistatud  ja ära koristatud just nimelt, et kas see nüüd,  mida sa teed, on ainult 15. septembri jaoks  selle maailmakoristuse päeva jaoks või on seal midagi rohkemat? Kindlasti väga suur osa sellest andmetest on kasutusel  maailmakoristuspäeva jaoks, aga teisalt meil on  ka ülemaailmne teadlaste tiim, kes tegelevad igapäevaselt  nende andmetega. Nad mudeldavad neid ja analüüsivad, kuidas prügiprobleemi  üleüldiselt siis lokaalsel tasemel ja globaalsel tasemel vähendada. Et selle jaoks me küsime ka neid prügitüüpe,  et aru saada, kuskohast see prügi tegelikult pärit on. Täna me vaatame, et suurim probleem tegelikult on plastik  kõigist nendest prügiteemadest me enam-vähem suudame midagi  peale hakkata. Metalliga me suudame peale hakata paberjäätmetega,  aga plast ja ka tekstiilijäätmed, et kui me suudaks välja  mõelda ühiselt maakera peal, mis nende kahe asjaga peale  hakata siis ma arvan, et me oleksime suure sammu lähemale sellele,  et me ka 100 aasta pärast siin planeedil veel alles oleme. Teine probleem on see, et, Erasektor toot, logistika pakendamine, kui siin saaks viia  miinimumini igasuguste pakendite kasutamise  ja need, mida me kasutame, oleksid hästi käideldavad,  taaskasutada võtavad ja, ja ka nad ei oleks  nii palju plastist ja me ei pea kasutama  nii palju pakendeid. Ja kolmandaks iga kodanik saab näidata üles oma suhtumist  kahte pidi sellega, mida ta poest ostab ja omale koju toob  ja sellega, kuidas ta paratamatult siiski tekkivat prügi käitu,  võitleb, kas ta viib selle kuhugi kilekotiga metsa alla,  kas ta sorteerib prügi ja, ja kuidas ta siis  selle prügi äraandmise oma kodus korraldab? Ameerika Ühendriikides elav prantslane Bi Johnson on  ülemaailmselt tuntud nullkulu ekspert, kelle pere on  jäätmevaba eluviisi praktiseerinud juba 10 aastat. Selleks jälgivad nad kirglikult viie reegli meetodit. Toidupood pole ainus koht, kus Bi ja tema perekond viite  reeglit järgib. Üleüldine tarbimise vähendamine ja nutikate valikute  tegemine on hea nii keskkonnale, tervisele kui  ka rahakotile. Kuigi piil õnnestus toit saada oma kaasa toodud karpi,  pakendatakse enamikes Eesti jaekettides valmistoitu siiski  spetsiaalsetesse poe poolt pakutavatesse anumatesse  mis aitab tagada klientidele ohutu toidu  ja vältida selle riknemist. See on kaupluse vastutus. Aga alati on võimalik loobuda veel ühest mittevajalikust kilekotist. Minu esimene teadlik kohtumine punahirvedega toimus kolm  aastat tagasi. Läksime sõbraga luhale hirvede pulma pildistama. Sellest ajast alates pole möödunud ühtegi kuud hirvi nägemata. Punahirv on põdra järel suuruselt teine sõraline Eestis. Punahirv elab nii metsas kui rohumaal. Rohumaale tullakse sööma. Mets on hea ööbimispaik. Teda võib liikumas näha ööpäevaringselt,  kuid eriti aktiivne on ta õhtu ja hommiku ämaruses. Nende peamiseks suhtluskeeleks on erinevad norsatused  ja mökitused. Oluline on ka visuaalne suhtlemine sabapeegli abil. Just sabapeegel on hea tunnus eristamaks hirvepõdrast. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses peeti punahirve  Mandri-Eesti park, kuidas iluloomana 20. sajandi teises  pooles asustati ta ka Saare ja Hiiumaale  ning ka Abrukale. Saartel oli neil hea elu ja arvukus muudkui tõusis. Nüüdseks elab ligi 80 protsenti kogu Eesti asurkonnast  Lääne-Eesti saartel. Koguarvukuseks hinnatakse natuke rohkem kui 3000 punahirve. Novembrist augustini käib hirv karjadena ringi. Reeglina hulguvad ringi emaste ja isaste salgad. Sügisel minnakse lahku ning siis on aeg kõigil iseenda eest seista. Septembris oktoobris on hirvedel pulmaaeg. Siis kostub märgaladelt lõpmatut mõirgamist. Isasloomad selgitavad endi seast välja selle kõige võimsama Just sel ajal on lubatud ka punahirvejaht. Kui vanasti peeti jahti eeskätt hirve maitsva liha pärast  siis tänapäeval lastakse suurem osa hirvi eeskätt just  suurte ja paljuharuliste sarvede pärast. Punahirvele maitsevad raiesmikule istutatud noored puud. Nii on ta metsakahjustuste põhjustajaks. Samuti teeb ta tüli põllumehele. Niisiis võib öelda, et hirm on konkurent  nii põdrale, metsamehele, metsseale kui ka põllumehele. Looduses tuleb alati hoida tasakaalu nii  ka punahirvede arvukuse vaos hoidmisega. Praegu pole veel suuri probleeme tekkinud aga targem on  halba ennetada, kui hakata probleemi lahendama,  siis, kui häda juba käes.
