Tere kuulajad, tere, rändaja stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Me oleme jätkuvalt Argentiinas ja tänane saade on pühendatud kautšodele etniliselt ka põnevate juurtega rahvale. Kell on tulnud aegade jooksul ikka väga usinasti oma eksistentsi ja sõltumatuse eest seista. Jah, need on nagu lõuna-ameerika kauboid. Niimoodi kõlas nüüd mandoliinidelt üks pikk ja jutustav muusikapala ja selle nimi all kautšov. Selliseid kautsjon, imelisi muusika lugusid on Lõuna-Ameerikas, Argentiinas, Tšiilis, Uruguay's, ma arvan, sadade kaupa. Ja tegelikult see kautša kultuur ise ka üsna täpselt piirneb sellega, kus asuvad Lõuna-Ameerikas Rohtlad hambad ja pumpad seal põhja pool soojematel aladel külmematel aladel nimetatakse lihtsalt Rohtlateks ja nad hakkavad põhja poolt juba isegi kusagilt Brasiiliast pihta ja siis Uruguay Argentina Tiina Tsiili niimoodi lõuna poole minnes tegelikult hiigelsuur ala, erinevad riigid, aga tegelikult neid kõiki ühendab see, et seal on Rohtlad, seal on olnud hea kasvatada suuri loomakarju ja kautša on sisuliselt karjak midagi muud, või siis noh, Põhja-Ameerikast, et kas oli voodi kaudu me siis teame neid vesternikangelasi ja kauboisid ja kõik seal on preeria, seal on preerias, on ka tegelikult Rohtla ainult et siis juba põhjapoolkeral. Valge on olnud need suured loomakarjad ja, ja see eluviis on natuke sarnane, aga teistpidi ka äärmiselt erinev sellest põhja Ameerika kauboielust. Põhja-Ameerika kauboi elu minu meelest on jäänudki rohkem juba niukseks legendiks selleks, et seda igapäevases elus niimoodi naljalt ei kohta. Seal Põhja-Ameerikas aga, aga siin Patagoonia poolel, igatahes minu kogemuse järgi see kautso kultuur on, on täiesti elus olemas. Ehkki nad vist tänapäeval juba on nagu sulandumas sinna põhirahvusesse ja ei ole enam sellist eripära nagu võib-olla mõne sajandi eest Ja kõik, kõik on kindlasti sajanditeks muutunud ja minagi läksin sellise teadmisega sinna, et ega need päris kautsasid ikka enam ei leia sealt. Aga, aga võta näpust, et tegelikult sai kokku puututud küll päris ehtsate kautsevadega ja kautsu kultuuriga. Ja noh, kes kautša siis anna kautso, see ole rahvus. Algselt oli juba niimoodi, et nad olid niisugused mehed põhiliselt ikkagi naised, kes võisid olla siis kas valget indiaani vaenlased, stiitsid mu latid, kes iganes neid ainult ühendas, see, et nad kuidagi viisi olid seotud nende looma karjadega ja see kodulooma karjad üldse seal Lõuna-Ameerikas, nad ju ilmusid sinna koos valge inimesega koskolonistidega ja see läks kuidagi sedaviisi, et alguses, kui toodi sinna neid veiseid ja lambaid ja hobuseid siis nendesse ääretus Rohtlates lihtsalt osa kariloomi panid lõikama ja hakkasid omapead elama. Ja kuna Lõuna-Ameerika Rohtlates ei ole suuri kiskjaid ja rohi on rammus, siis tegelikult need koduloomad hakkasid isepäi paljunema levima ja seal tekkisid niuksed, suured metsikud karjad, kes ei kuulunud kellelegi ja esimesed kautšod, no kuskil seal 300 aastat tagasi hakkasid korda majja looma hakkasite elatuma nendest metsikutest karjadest, nad hakkasid neid seal siis müüma ja nende liha ja nahasaadustest igasugu asju tegema ja neid müüma. Ja sellest nad elatusid, nad olid. Kas nad olid vargad või ei olnud, et need loomad ei kulunud neile. Aga need loomad ei kulunud üldse kellelegi. Teatavas mõttes võtsid ohjad enda kätte ja ja tõepoolest korrastasid natuke seda pilti, jah, ja mingis mõttes nad võib-olla jah, täitsa siis nagu mingi konishi seal Rohtlas hakkasid mingisugusteks nagu inimese ja selle metsiku looma vahendajaks ja sellest said, elad dist ja need alguses need algsed kautšod, noh, nad olid ikka äärmiselt kuidas öelda ehtedi, hästi, sitked, vastupidavad, vähenõudlikud ja nad ei allunud mitte keelele. Nad olid uhked selle üle, et nendel pole peremeest ja ääretu Rohtla, nende kodu. Ja nad elavad nii, nagu nad ise tahavad. Ja majas loodetavasti oi see, kes, kuidas iganes, need olid niisugused sitked, sellid, et nõrgemad ilmselt Te ei pidanudki seal vastu, aga ta võis täitsa vabalt oma pontšo all magada seal tähistaeva all mis iganes. Huvitavana näiteks varasemaid Noonet kirjeldus kindlasti ennegi, aga mida mina olen lugenud, on kuulus loogia ja evolutsiooni isa Marvin puutus nendega kokku, kui ta oli noormees, tema näiteks magas ka kautsjadega siis tähistada taeva all lihtsalt niimoodi pontšo, aga see oli tema jaoks suur elamus, siis tegelikult ta polnud kunagi niimoodi maganud, aga kaudsete jaoks see oli igapäevane elu. Ja kuidas kõik see, nende olemine ja, ja eluviisid ja traditsioon toonid on sellest me tegelikult nüüd selles saates nagu räägimegi ja, ja kõik need jutud ikkagi tuginevad siis noh, endasugustele isiklikele kogemustele, mis ma seal kogesin praegusel ajal ja, ja need lood, mida ma seal kohapeal kuulsin. Et üks esimene niisugune kokkupuutumine kaudse kultuuriga oli, oli üsna Buenos Airese lähedal, mõnikümmend kilomeetrit eemal, noh suhteliselt tsiviliseeritud piirkond praegusel ajal. Ja seal läksime Estantsesse, see on tants, on tähtis asi, see on eesti keeles, võib öelda karjamõis. Et, et need on siis olnud kohe algusest peale, kui kolonisaatorid tulid, siis nad lõid niisugused suured alad, Nad ütlesid, et see on minu maa ja sinna kasvatan oma oma loomi ja pikapeale hakkasid nad endale siis sulaseid hankima ja Est-tantsijad nagu muutsid rikkamaks, mõnedel vaesasid. Kas tantsija tegelikult mõis ja kui me selle Estanci juurde jõudsime, kus me siis põhjalikumalt tutvusime seal Buenos Airese lähedal siis juba eemalt vaadates mõismise mõis, niisugune heledat hoonet, tornid, avarad aknad ja arhitektuurselt nõndanimetatud koloniaalstiilis, just niisugune, noh, niisugune Lõuna-Ameerika likult niuke, rõdude ja, ja ilusat kaunistustega väljaspoolt heledad valged majad. Ja siis mõisnik tuleb tervitama, seal oli niisugune keskealine mees, rääkis vabalt hispaania keele, inglise keelt ja prantsuse keelt. Väga intelligentne inimene ja tema naine oli siis heledapäine, see oli kummaline noh, vahel on kujutlus, et Lõuna-Ameerikas peavad kõik olema tumeda peaga, tal täiesti blond, meenutas pigem saks lannat ja sellel mõisaisandal ja proual oli siis kokku seitse poega ja kolm tütart. Need olid enam-vähem kõik täiskasvanud juba. Ja see Estantse seal elatuspõhiliselt poolo, hobuste kasvatus pärast. Poola on see Argentiina rahvussport number üks poolo, hobused on siis väga hinnatud Hiinas ja, ja sellise nende kasvatamise ja treenimisega võib täiesti ennast ära elatada, kui sa oled osav ja nad ise olid väga uhked selle üle, et nende kolm poega on kutselise polomängijad, et seal seda mitu korda, see oli meile väga tähtis. Ja kui me sinna siis läksime sinna häärberisse sihuksed, kõrged ruumid, avarad ruumid, palju valgust, palju õhku. Väga väärikas mööbel, ikka mõismis mõis, noh, niisugune uhke mõis, aga loomulikult olid nemad siis seda tüüpi tantsija, kes olid juba valmis, võeti vastu võtma võõramaalasi ja näitama neile kaudse kultuuri. Et selles mõttes ta oli ka natuke niukene vaba hummus. Kas. Nii aru, et siis mõisahärra ja mõisaproua olid ka siis nii-öelda kautsevad või kaudsed ja järeltulijad või siis nad, kes nad siis olid? Nemad olid noh, nii nagu kui Eestis võiks öelda, et, et kui mõisahärra, eks ole, on üks tegelane, siis kautsevad oleks justkui noh, mõisasulased nemad olid nagu Estanci teenistuses raha eest. Ikkagi jätkuvalt läbi sajandite on see asi jäänud muutumatuks, et kaudsust ei saa kunagi tõust stants ja peremeest, ta on ikka jäänud põllutööliseks, ratsakarjuseks ja nõnda edasi. Nose kaudsust võis saada kes iganes, näiteks mõnest kaudsust sai päris hea sõjaväejuht näiteks Argentiina ajaloo jooksul ja mõnestust saadav vaest tantsija või, või mõisa omanik. Aga tüüpiline kautso on tänapäevani karjakasvataja ja mitte midagi muud. Ideetiline jah, kes mõisniku teenistuses ja tegelikult oligi niimoodi Need vabad kautšod, kes kunagi olid nad alguses, olid täiesti vabad. Nad ei olnud nõus, et ükski isand neid kamandab. Aga siis tuli näiteks Argentiina ja üldse Lõuna-Ameerika Iseseisvussõjad. Kui hakati siis enda riike looma seal ja uitlema Hispaania kuningriigi vastu siis kautsad olid selles vabadusvõitluses esireas. Nad olid väga head sõjamehed, sest nad olid ju harjunud väga karmi eluga. Nad olid väga head. Tiid, Nad tundsid ümbrust suurepäraselt ja nendest said nahk kõige paremad eliitväeosad nende nende iseseisvusvõitlejate hulgast. Ja tegelikult sellest ajast tekkis ka need rahvuskangelasi lausa kautšade hulgast. Just. Argentiina kirjanduses on päde idealiseeritud kujutatud ja neid on, neid on, neid on iga argentiinlane teab, et kes on Martinfiero. See on siis sisuliselt niisugune lugulaulutegelane, kes tegelikult oli päriselt ka olemas. Ja teda tuntakse nii hästi, et no võrreldakse nagu Eestis ütleme Kalevipoja eepose ka. Ainult vahe on selles, et Kalevipoeg on müütiline, tegeleme aga Martin, Piero oli lihast ja luust inimene. Nii et argentiina tõestisündinud Kalevipoeg Jah, ja ja tema elu oli küll täiesti uskumatu, seiklusrikas, aga üldsegi mitte väga ilus ja, ja mõnus, vaid üsna karme traagiline tegelikult, aga see on osa nende ajaloost ja muide, teine niisugune, kes on saanud väga kuulsaks kirjandustegelaseks. Teine kaudse ajalooline tegelane, Donse Kundo sumbra, see raamat on midagi eesti keeles olemas ja, ja selles mõttes väga hea raamat, see räägib siis 19. sajandi kautsude elust ja selle peategelase eriti kirevatesse seiklustest. Ja see mees tõesti elas ka päriselt, aga see raamat kirjeldab väga tõetruult kaudsed ja igapäevast elu. Aga ühesõnaga läks siis niimoodi, et kui need Lõuna-Ameerika riigid said iseseisvaks, siis selle järel tantsijad muudkui laienesid ja lõpuks enam ei olnud Lõuna-Ameerikas maad, kus see oleks omaniku ja nendele kautsudele jäänud kuskile ruumi, seal enam manööverdada seal vabadel maadel. Ja siis nendest saidki tantsijate palgalised karjused. Sest seda tööd nad oskasid, see oli neil emapiimaga. Käes just ja kõige sinna juurde kuuluvate tarkuste ja oskustega. Nii et tänapäeval on nad tõesti siis nii-öelda karjasulased ja on huvitav, et millest see sõna üldse tuleb? No seal on mitu seletust, aga üks niukene ta kõige rohkem nagu usutakse, on see, et see tuleb ma putse keelest, ma, putšed on üks kõige võimsam indiaani rahvas Lõuna-Ameerikas nende juurde. Me rändame kaasa nendes saadetes, edaspidi nad putse keeles. Kautšov tähendas hulgust. Et see oli see algselt ikkagi sihukene, vaba, vaene ja uhke hulgus. Kõlab romantiliselt, aga võib-olla mitte liiga ülevalt, jah, ja kahtepidi tegelikult. Korraks selle kirjanduse ja nende peaaegu reaalsusest juba väljuvate kangelaste peale mõelda, siis eks seda oli ju vaja, kui mõelda selle sajanditepikkuse kolonialike peale. Neil oli vaja ennast välja elada. Nende kangelaste peal mõeldes oldi ju nii kaua Hispaania asuma, eks ole. Nojah, ja, ja selles on nüüd midagi niisugust Lõuna-Ameerika eripära, mis noh, palju ju võeti üle ikkagi valgelt kultuurilt Euroopa kultuurilt, aga see oli siitsamast Rohtlate pinnasest kasvanud kultuur meie oma, just et see nagu selle järgi sai nagu eristada ennast enda identiteeti, et määrata. Aga selles karjamõisas siis seal Buenos Airese lähedal, seal me siis kõigepealt saime siis kogeda kaarikusõitu ja ratsasõitu ja väga uhked hobused ja kõik oli väga tore, siis korraldati meile kautsevade võistlusi, meid pandi kohtunikuks ja nelik audiot, ehk siis näiteks karjakut hakkasid siis näädvustel traditsioonilisel viisil omavahel võistlema ja, ja need on niisugused tõeliselt vanad kautso traditsioonid. Esimene oli siis niimoodi, et riputati keset suurt lagedat välja üks niisugune raudvärav, mille alt pääseb hobune ja ratsanik läbi kihutama. Ja siis sinna raudvärava peale riputati nööri otsa sõrmus sihuke tavaline sõrmus. Ja nüüd kautsa tuli hobusega kapates meeletu kiirusega ja tal oli käes niukene niuke pliiatsi moodi, niisugune. Või või niisugune puutükk otsast terav ja ta pidi hobuse kappaco pealt saama sellest sõrmusest nagu läbi selle selle pliiatsi moodi pisikese pulga. See tundus täiesti võimatu, minu meelest isegi ise joostes Sa ei saa kuidagi sealt seda pihta ja tema hobune kappab täie hooga. Ja ega siis kolm tükki ei saanudki, aga üks sai siis selle läbi sealt ja see oli siis selle vooru võit ja teine oli siis niisugune oskuseta. See on üks väga kuulus asi ja nimelt mul on isegi see vahend kaasas, siis üks relv tegelikult ka kaltsud Räll koti sees siin. Niisugune. Esimese hooga välja nagu Peipsi-äärne sibula järel ja nahast punutud ehtsast härjanahast punutud, niisugused pikad köied, jäigad köie otsas on ehtsa härjanaha sees kivikuul. Karm lugu ja ja nüüd seda nimetatakse siis voolevad hooraks või siis voolaks. Ja see on niisugune riistapuu? No ma ei tea, siin ma võib-olla ei hakka, seda just näitab, see tuleb tõsta pea kohale ja hakata seda pea kohal virutama siin igaks juhuks. Ja siis lendu lasta mina või viivika. Ei saada või mõni aken või helipulli ja ma arvan, see külvaks täielikult laose siin ruumis. Eriti veel, kui seda kasutada ei oska, aga, aga see iseenesest selle toimimisviis on ka päris kummaline. Et seal oli siis niimoodi Need mehed, kes siis võistlesid, seal oli jälle keset platsi oli hästi suur, jäme puust niisugune no teivas või, või, või lausa puupost. Ja siis hobusega kihutades keerutas tähenda kõrval kõike seda kolme kivi köie otsas ja siis lasi need lendu ja siis need lähevad õhus niimoodi laiali, igaüks eri suunas, need kivid. Ja kui nad jõuavad selle puu juurde, siis nad selle raskuse jõul nagu keerduvad ümber selle puu. Ja see mõte on siis sellest algselt, et ta põhiliselt nagu rabab jalust et kas siis vaenlast või, või jahilooma ja Ta nagu kammitseb jalgadest selle ikkagi ja see siis prantsatas pikali maha ja siis saab ta juba kätte seal sõna asja ainus mõte. Ja võistlus käis selle peale, et kes nagu selle kallupeeriv hobuse seljast suudab kõige madalamale maapinna lähedale nagu heita, need pole Toorad sinna ümber selle suure puust tüve ja uskumatult madalale ta sai selle küll hobuse kihutamise pealt paarikümne sentimeetri kõrgusele maast keerdusid need rasked kivikuulid ümber selle puu. Ja algselt said kautsad selle relva kohalikelt indiaanlastest. Taanlased olid jalamehed, hobune toodi alles koos valge inimesega ja indiaanlased jahtisid näiteks Nandusid nendega neid, neid lennuvõimetuid, suuri linde või siis Guanacosid neid laamade sugulasi, kes oli nende põhiline jahisaak. Aga kaudsed, õppisid neid siis kasutama hobuse seljas. See oli tükk maad raskem tükk maad raskem, aga tükk maad ka tõhusam. Ja siis kohe algasid need Iseseisvussõjad siis, kui kaltsud neid poleerasid keerutades Hispaania sõduritele lähenesid niuke ratsavägi kõigilt kuulid, pea kohal, keerlemas kivikuulid ja need läksid lendu ja Hispaania sõdurid ei saanud mitte midagi aru, mis asi see on, kuidas see toimib ja sellega nad üllatasid tohutult Hispaania sõjaväkke, nüüd kabuhirmus, nagu nad ei osanud selle relva vastu nagu võidelda. Ja, ja pole Adora kasutamine, on tõesti auasi kaudsete juures ka tänapäeval. Kuigi ta on rohkem nagu mäng, et praegusel ajal näiteks kohe kautsevate tantsud, kus nad siis keerutavad neid tantsu ajal neid neid kivikuule enda keha ümber. Aga see, mis teie kaasa tõite, see ei tundu olevat suveniir või see on nagu päris või sealsed suveniiripoed on neid täis. Ja, ja neid on igasuguseid. Jumalast kivid on sees, siin on kivid sees, sellega saab toimida küll, aga mõnikord on nad palju suuremad, mõnikord algselt indiaanlastel oli kahe kiviga praegusel ajal olnud viie kiviga seitsmekiviga suuremaid väiksemaid kivikuulidega raudkuulidega igale ühele oma. Aga põhimõte on ikka sama. See on midagi väga-väga kaudse Alliku tegelikult. Ja huvitav on jälle Charles Darwin kes siis 1830 nende kautsadega seal natukene ringi rändas ja ka põhjalikult kirjeldas neid rännakuid, siis temal oli niisugune kogemus nende polevad hooradega, et ta proovis ise ka, ta läks hobuses pelgaks neid keerutama, kihutas seal põõsaste vahel Rohtlas ja järsku üks kivi jäi ühe põõsa oksa taha kinni ja see oli nii kõva hooga läks, et see oks tuli põõsa küljest lahti, läks hobuse jalgadesse, teine kivi keerutas ümber hobuse jala ja Darwin kirjutab, et et kui see hobune poleks juba ennegi seda olnud kogenud ja selle tõttu. Ta oli hobune nii osav, et ta tuli sellest välja, aga Ta oleks väga napilt lennanud üle kaela koos selle hobusega. Ja kautsevad muidugi naersid kõrvalt vaadates. Nii et, et mina näiteks seda ei olenud üldse, proovida poega väga imestunud tühjaks. On jah, nii et Pole ja toora see on, see on üks niisugune tõsine kautsjo traditsioon, mis on alati olnud. Ja nüüd üks asi, mis me, mis me seal muidugi siis veel nägime nende kaudsete võistluses oli see, et nad lihtsalt tegid võiduajamise ja ja kõigi nende võistluste peale, kui siis kohtunike otsustasime, kes on võitja ja, ja kautsevadel no see oli mõnes mõttes muidugi mäng seal oli ikkagi see oli nüüd nii-öelda tsiviliseeritud distants ja seal oli ennegi turiste käinud. Aga nad nagunii-öelda jäljendasid seda, seda kautsjode klassikalisi võistlusi. Ja mingis mõttes, et, et see, et kes on parem, kes on kõvem mees, eks ole, kaudsete hulgas alati olnud ja Darwin nagu kaebab seda, et, et nad on väga-väga vastupidavad, väga osavad, aga väga kergesti lähevad ütleme omavahel, et see nagu teda häiris. Et iga väiksemgi asi kohe noad välja ja, ja võitlusesse, et et, et noh, sellised ütleme nihukesed natukene ka, noh, toor. Verbaalselt nagu tülisid lahendada ei osata. Ei, verbaalselt pikalt ei suhelda. Ja nüüd, kui me läksime veel sellesse stantsijas, siis selle lõkke äärde, siis seal oli niisugune pilt, et et tohutu raudlattide peal oli põleva lõkkeserva pandud meeletud lihakäntsakad, ma seal oli pool lammast, veerand lehma niimoodi lihtsalt seal ora otsas ja tohutu lõhkekuumuses niimoodi külje pealt neid nagu küpseta. Ja selle toidu nimi on assaado ja see on jälle väga kuulus kautso toit. Kunagi algselt, kui hispaanlased tulid sinna nad esimest korda nägid need metsistunud mehi, kuidas need oma neid lihakäntsakad küpsetasid seal lõke käes, nad pidasid seda väga brutaalseks jõhkraks koledaks kombeks. Ja ajapikku on sellest saanud argentiina, noh vaata et olulisemaid traditsioone toidutraditsioone praegusel ajal. Et algselt oli see muidugi see, et kaudse all ta oli vaene mees, aga ühte asjadel oli liha tal oli, sest seda pudulojuste sai alati kätte ja ta oli uskumatult osav siis seda pudulojus niimoodi käsi ütlema imekiiresti muutmata tohutataks lihakäntsakad, eks, ja selle väga kiiresti toiduks tegema. Ja see oligi siis lõkke paistel tegemine teistpidi Rohtlas see liha ei säilinud ka mingil kombel, et see tuligi kohe millekski ära teha, valmistada praegusel ajal, kui me selles tantsus olime, no sisse käis ikkagi niimoodi, et kõigepealt toodi meile igasuguseid eelroogasid, need olid seal siis mingid supid ja salatid ja ja juustu, mingisugused nihukesed, pisikesed palakesed ja ja pärast seda ilmusid need tohutud lihakäntsakad hauas siis kui kõht oli juba väga täis, olid kõik oli juba parajalt täis ja siis ja siis tuli see päris toit ja noh, viis ausalt öeldes täitsa ahastus, et miks. Soovitusi ei aimanud sisend põhiroog on alles PNo natukene mõtlesime ja ise hindad ka ennast nagu üle. Aga kui nüüd ikka nüüd lihakäntsakad tulevad, nad on nii hirmus suured ikka. Et, et ükski jõud ei hakka peale asja, eurooplase kõht jah, nojah, tänapäeva euroni pluss see kõhn ja, aga siis ma hakkasin mõtlema, et kuidas meil, eestlastel on see jõuluasi, eks ole. Kuna on ka õudne söömine, aga ma kujutan ette, et sealsed lihakäntsakad olid suuremad. Nad olid väga suured, aga teistpidi see, et nad on pärit sellestsamast jõuloa ja liigsöömise traditsioonist, kui meie esivanemad olid siis ikkagi päris vaesed ja kõht oli kogu aeg tühi ja nüüd ükskord, kui ikka toitu korraga palju, siis see on nagu väga tore ja eks siis kautsjon oli samamoodi, sest ta enamasti ikka Mälgis. Aga siis ükskord, kui ta sai selle pudulojuste ja siis tal oli korraga seda toitu nii palju, et siis ta oli väga õnnelik erinevalt meie noh, tänapäeva toitumisharjumustest, eks ole. Tänapäeval siis ma sain aru, et kautsjon naljalt enam oma pontšo all emaga lageda taeva all, et nad on siis suures osas Estantsetes ehk sealsetes mõisates tööle, kas nad nii-öelda omaette vabade meeste-naistena ka elavad, ega te kuskil kodus ei käinud või midagi? Ja siis me käisime ja võib-olla need selles saates räägime just nendest traditsioonidest ja järgmises lähemegi kaudse koju päris, aga Gingeimaksa kiirust hästi suur vahe on ka selles, et millises Lõuna-Ameerika osassaa, seda kaudselt näed, et Buenos Airese lähedased kautsjod. No ma arvan, et, et võib-olla need olidki põhiliselt selle peale, et näidata oma osavust, eks ole, võõramaalastele. Aga et kui palju nad seal siis karjahoidmisega tegelesid? Võib-olla väga vähe, aga kui me olime seal metsikumates paikades Patagoonia kuskil kõnnumaadel, siis me nägime hoopis midagi muud, et seal seal on distantsed igal pool, aga siis tantsija välimus ja elukorraldus on kardinaalselt teistsugune. Ja et võib-olla maist tooksingi siin näiteks niisuguse distants ja seal kaugest Lõuna-Ameerika lõunaotsas väga metsikus kolkas, kus me siis ööbisime ka ja et milline see oli, et see oli hoopis teistsugune? Noh, esiteks on seal see, et, et need Lõuna-Ameerika lõunapoolsed alad, seal on väga hõre asustus, hõre asustus on sellepärast, et need Rohtlad on niuksed, karused, viletsa rohukasvuga ja inimene ei elata ennast seal väga hästi ära ja järelikult stants ja pindala on meeletult suur. Ühe karjamõisa suurus näitab näiteks võib olla 100000 hektarit, ehk siis ütleme kaks Lahemaa rahvusparki ütleme, 100 kilomeetrit läbimõõt 200 kilomeetrit, läbimõõt on üks karjamõis ja seal need kautšod elavad ikkagi ka tänapäeval samamoodi nagu varem, nad elavad omaette kuskil kaugel Nendes nurkades üksinda ja, ja teavad oma karja, et, et see seal lõuna pool on see, selles mõttes see eluviis samasugune, nagu ta on olnud võib-olla 100 aastat tagasi praegu samamoodi ja näiteks esimene Est tantse, kus me läksime, sellel oli päris ilus nimi Bosaada Est-tantsija, Rio Verde. Kes tantsijad on selliste romantiliste nimedega ka? Kuidas juhtub, igaüks paneb oma fantaasia järgi koha peal, kuidas mõisniku mõttelend on, aga see konkreetselt see bossaa Dario Verde tähendas rohelise jõeöömaja. Roheline jõgi oli selle jõe nimi tegelikult, mille ääres Stahli, nii et selles mõttes lihtsalt hispaania keel kõlab kaunilt vaid ka nii-öelda. Aga, aga see paik, kuhu me läksime, sinna jõudmine juba oma väikse bussiga ka asfalt oli juba ammu unustatud ja, ja niisugune auklik ja tolmune tee ja ja kohutavalt pikk sõitja, täitsa pimeda peale jäime, kui me sinna Estantses jõudsime. Ja noh, väljast ka niisugune helevalge maja suur, aga nagu sisse läksime, siis oli üks hiigelsuur kööktuba, ühes nurgas lõõmas ahi, noh, seal Lõuna-Patagoonias on, oli ka päris jahe, sel ajal võib-olla 10 kraadi väljas ja ühes nurgas suur ahi lõõmas seal juba Pado küpsemas ja siis keset ruumi niuksed, rasked, massiivsed exe, pingid ja lauad. No ikka talupojamööbel talupoja tuba esimene seost oli, et noh, et rehetuppa Eestis natukene niisugune tahmunud ja hämar ja ja võib selle kohta öelda, et oli õdus või ei või no kuidas kellelegi. Mulle ta meeldis sellepärast et mu enda vanavanemate talu säilinud ja see näeb väga samasugune välja, tuli kodune tunne ja ja need nüüd seal mõisaemand ja tema abilised, need olid ka hoopis teistsugused kui seal Buenos Airese lähedal, need, neil ei olnud nihukest aadliku ega mõisahärra hõnguga, lihtsad inimesed lihtsalt riides. Hästi siuksed, no rohmakas tahumatud, aga väga südamlikud ja väga siirad. Ja küpsetasid nad meile siis jälle neid tohutuid lihaannuseid ja lasteaiad ja jah, kell oli 12. Saadav küpsetamine võttis veel natukene aega, aga vahepeal siis valati veini, veini on, on Argentiina salati lõputut pakutakse ja iseenesest kuidagi väga mõnusaks läks olemine. Ma ei tea, millest, aga veinist perenaine vaat niisugune tumedapäine keskealine naine ühes käes hoiab seda suurt veini bonsult, valab sulle klaasi teise käe, paneb sulle niimoodi õla peale niimoodi sõbralikud. See ei saa olla teeseldud, tal on hea meel, et siia kuskile pimedasse kolkasse tulid võõramaalased, et, et seal ei käi lihtsalt võõraid. Kuigi sageli. Iga külalise üle on tohutult hea meel. Just ja siis pakuti meile ka mõtet et materjal on jälle üks kaudse kultuuri nurgakive. Ja siin on mul kaasas kohe otse kohapealt need mate tegemise vahenditest. Mitte just kõik, aga peaaegu kõik, peaaegu kõik. No see on nüüd üks selline, näeb topsi moodi välja, suvekõrvitsast õõnestatud niisukene tops küünlajalaks ka pidada ei suhkru doosiks ja, aga tegelikult on see matetops ja mõnikord on ta suurem, mõnikord väiksem, mõnikord Ta on ääristatud hõbedaga. Ta siin on, hõbedaga ei ole seal midagi odavam, aga metall ikkagi, aga mõnikord ka ilma metallita. Aga see iseenesest see materjal, suvekõrvits, lihtne materjal. Ja vot see siin see asjandus pannakse nüüd siia sisse, kui sa teed jood, meenutab teelusikat, aga seest õõnes ja spetsiifilised toru. Ja see toru ots, mis nüüd siia topsi sisse käib siina laienduse ja siin on nagu väiksed aukesed, et tegelikult see toru toimib sõelane. Nii et ekstops siis üks teelusikakujuline toru, mis toimib sõelana, mis veel. No ja siis on isemate tee. Et see on siis kotiriidest, kotiriidest, väikses kotikese säiust. Tollane sildike ei hakka praegu vist teeb tegema, jah, aga seal sees on niisugune rohekas, niisugune teepuru. Ja, ja, ja oluline on, et söödule, seda ei tohi panna keevasse vette. Tohutu reeglite rikkumine, kui sa paned keevasse vette, vesi peab olema umbes 80 kraadini veidi jahtunud siis valatakse see sinna sisse ja see ongi juba siin, topsis koos selle puruga koos. Ja nüüd sa imedki seda puru seest selle selle sõelaga endale suhu, siis seda mate teed. Nagu lasime sõelaga vett, kandsid heinaga sõel. Vaat asi on selles, et siis saab panna selle koos puruga siia topsi sisse kohe et muidu peaks teda veel eraldi kuskil kurnama hakkama, aga praegu lihtsalt palutakse paksult puru siia sisse, 80 kraadine vesi peale. Ja, ja mudilaga hakkad nautima selle, selle toruga seest tühja toruga, mille otsas on sõel. Hakkad seda jooma ja mate tee joomine Argentiinas, seal on väga ranged kombed alguses maga, eksisin rängalt. Et kui ulatati see suur tops, enamasti ta on hästi suur koos selle piibu moodi toruga, et, et ma siis nagu natukene hüppasin siit ja andsin oma naabrile. Ja siis mulle tehti märkus, et nonii, see nüüd küll ei käi pühaduseteadlane, et ega sina, peremees, et, et peremees ulatab sulle, see maitseb natuke, jood nii palju, kui sa tahad, enamasti on viisakas küll kõike ära juua ja siis annad peremehele tagasi ja tema valab uuesti ja siis vaatab, kellele ta järgmiseks annab, see on ikka Ränivel ilma, mõni võib ilma jääda ja mõnele antakse kangemat lahjemat ja mis maitse tal siis on? Maitse on, ütleme kui tubakavesi teha, ma arvan, esimene maitse on sama õudus ja selline rituaal ja meile tundub ta tõesti esimesel ampsuga, et see on tubakavesi, ta on niisugune mõru. No sisuliselt ta näeb välja nagu roheline teiega, ta on palju kangem ja noh, niukene, tõsiselt mõru. Aga noh, selle kohta öeldakse, harjud ära, hakkab meeldima ja läks nii või minule ei jõudnud meeldima hakata, see mõnenädalane reis oli liiga lühike selleks, aga argentiinlased ise joovad seda küll see on uskumatu, kuidas nad seda joovad, et nad joovad seda iga päev iga paari tunni järel. Näiteks kui meil olid need tohutu pikad sõidud seal siis oli, sellel teejuhil oli tavaliselt suur Termustel oli hommikul juba see valmis pandud ja iga kahe tunni järel ta valas seal termosest siia topsi siis selle korraliku kange segu ja andis bussijuhile ja bussijuht siis ühe käega keeras rooli ja teise käega hoidis topsi ja jõi sealt. Ja siis samamoodi see teejuht tegi ja siis nad kordamööda jõid paar tassi seda jooki ja siis nad täielikult unustasid meid, hakkasid omavahel ohjeldamatult lobisema, lobisesid äkki väikese narkootilise toimega, siis sa ei ole narkootikum, seda on uuritud põhjalikult ja ja ühesõnaga väga lihtsalt. Kokkuvõttes on see põhiline, ergutusaine on, on väga lähedane kofeiinile aga ta ei ole kofeiin, aga Ta on umbes sama toimega ja lisaks söandan juba meditsiinilised uuringud, et tegelikult selle mate-d muud ained on osa on ka inimesele täiesti tervislikud ja seal on isegi vitamiine ja mineraalained, nii et kokkuvõttes lühidalt öeldes, on ta siis sutikene, tervislikum jook kui kohvi. Aga kui te seal olite selles tantsimas ja saite igasuguseid eelroogi maitsta ja veini, siis seda Mattedeedia suurt lihakäntsakad veel takkatraavi, kuidas uni siis oli? Pärast seda? No, ega meie tähendab ainult maitsesime seda loomulikult jaa, aga, aga üldiselt ta pidi küll olema nagu kohvi tegelikult sama moodi, et kui sa õhtul seda väga palju jood, siis mõnedel inimestel ta põhjustab unetust mõnedele ei põhjusta, kuidas kellelgi, aga ta on, tan ergutusvahend tegelikult ja see on andnud kautsjodel hallidest aegadest on see mate pulber, see on üks tema tähtsamaid varasid, mis ta seal alati sadula kõrval kõlkus. Et, et see peab olema liha, Assado ja mate tee, need on kaks kõige tähtsamad sööki ja jooki, mis neil olla saab. Jaa muidugi Meie teejuht tegelikult kõneles ka nüüd sellest, et, et kuidas nüüd praegusel ajal ütleme kautšivadel ikkagi see elu siin Lõuna-Patagoonias neis kaugemates Kolgastes käib. Et tegelikult on niimoodi, et nad elavad ikka ikka väga Spartalikult, see, see kautso on enamasti poissmees, sest kes naine kannatab sellist elu üksinda keset Rohtlat ilma igasuguste mugavustata. Ja tänapäeval neil on siiski igal kautsjolon sellel oma nii-öelda alal on niisugune lihtne kus ta siis nagu elab. Aga seal ei ole loomulikult elektrit mitte mingeid mugavusi. Ja seal ta on omaette ja, ja siis nende mingisugustest, taskutelefonidest, isegi raadiotelefonidest ei nähta und ka seal praegusel ajal Lõuna-Patagoonias vaid seal on niimoodi, et kaitsjad on omavahel kokku leppinud, et igal hommikul kell seitse Nad ratsutavad piirile kokku, kus on nende nende alade piir ja neil on kokkulepitud paika kokku lepitud koht, saavad seal kokku, hommikul teevad lõkke üles, joovad matet, ajavad natuke juttu, lähevad laiali ja kui ühel hommikul teine kaudse tulemata, siis see kautso kihutab hobusega nii kiiresti, kui ta jõuab järgmise kautsa juurde. Omakorda kihutab järgmisega otsa juurde ja niimoodi see, nagu see telegraaf seal liigub, kuni jõutakse esimese raadiotelefonini või mingisuguste sidevahendite nii ja siis tulevad juba helikopterid ja hakatakse otsima seda kaudselt, sest need alad, kus see üksikkaudse elab, on meeletult suured, keegi leiaks nüüd üksinda ülesse. Et noh, et siis tal tõenäoliselt on siis midagi lahti, eks ole, ka hoolivad üksteisest ja tõsiselt, sest tema elu ripub tegelikult naaberkaudsust, see on ainus side inimestega üldse. Ja omavaheline suhtlemine toimub natuke rahulikumalt, lõkke ääres ja vaidlusi suudetakse lahendada ka nüüd juba verbaalsel teel. Rohkem. Nendes oludes, kui inimesel on kitsas käes ja ta elab niisugust ekstreemset elu, siis inimesed ei kipugi eriti omavahel kaklema minema, nad pigem hoiavad kokku ja pühade toetada 11, sest kellelegi. Tal on seal ihuüksi seal Rohtlas oled loogiline, ei ole tegelikult veel kõnelemata, et need, millesse mate te ise on tehtud see on üks Lõuna-Ameerikas kasvu puuliik on siis kas Matteileks või Paraguai ylex on selle ametlik nimi ja ta on niisugune madal jässakas puu ja, ja selle puu kuivatatud lehed on siis see mõte, mida väga paljudes Lõuna-Ameerika maades tegelikult praegu peetakse, nagu oma rahvusjoogiks. Iialgi lisati sinna suhkrut mitte iialgi natuke võrreldav, ütleme, rohelise teega, aga ta on täiesti teine taim ja on huvitav, et, et see iileks üks sugulane kasvab ka Euroopas, kas näiteks Inglismaal looduslikult, aga seda mate iileksitan proovitud põhja poolkeral kasvatada ja mitte midagi ei tule välja, ta ei kasva lihtsalt ja siis on selgitatud, et samist sealsed mullad on nii erinevad lõuna poolkeral võrreldes siin põhjapoolkera katist mulla pärast ei kasva, aga see jääb siis nagu tõesti Lõuna-Ameerika päris taimeks, millest tehakse siis kautsevad traditsioonilist mate teed. Ja võib-olla selle saate Me lõpetamegi lihtsalt selle teadmisega, et niisugused, et asjad, nagu need kivikuulid ehk pole Toorad, assaado küpsetatud lihakäntsakad ja matetee on tulnud kaudse kultuurist ja nad on saanud praegu Argentiina kultuuri pärisosaks, nii nagu ka need lõputud laulud ja muusikapalad kautšodest, kuulame siia lõppu sedasama mandoliini, vala pikka jutustavat muusikalugu kautša. Niisugune oli siis tänane saade naist väga põnevatest tegelastest, kel nimeks kautšod, millest tuleb juttu järgmises saates. Nüüd läheme juba päris kautsudele külla ja vaatame, kuidas nad just praegu päriselt Lõuna-Patagoonias elavad. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna helirežissöör oliidivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast.
