Ei tea iial joobe alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Ma tean, kuus ja naba ja peale anna ma suure külmataaga, lai jala, tun draama suure külmataaga lai ja la tun draama. Ka kui ma tun, Raalak ka kaaren retke takka, mis sealt paistab, mis seal hakkab, uudishimu ei jää. No mis sealt paistab, mis seal hakkab. Uudishimu, ei, ka. Rastundratleid pin, pai ka, kus on palju suuri metsi, öeldakse, et see on taiga ja Ta ära sinna eksi, öeldakse, et on paiga ja raatsin eksi. Tere, head sõbrad, täna kutsume teid jälle rändama. Rändama, nii nagu juba tavaks saanud, on mitte päriselt, vaid niimoodi mängult. Ja otsige palun kaardi pealt üles Baikali järv, sest just sellest järvest tuleb meil täna juttu, aga tammekännujaan tatud suur rännumees, mull on küll selline tunne, et sa oled vist paikade järgnes ka käinud, oma silmaga näinud, mis seal on. Sai nagu sinnapoole korra mindud ja, või Irkutski linnas juba ollakse, siis ikka kasutatakse juhustate teha Baikali peal pisikene tiir mootorpaadiga ja siis vähemalt pildistasin slaide seal, kuna need värvid, mis seal ümber baikali paikalise nendika panid hingest kinni, sest see oli selline suvelõpuaeg ja kui meil ikka on veel mets roheline siis seal juba kõik oli kuldkollane ja kallas tõuseb kõrgele, niimoodi päris äkiliselt tõuseb kõrgele ja need on kõik nende kuldsete kaskedega täis tikitud tõesti üks väga kaunis vaatepilt ja ma usun, et need, kes Baikali seda suurt ilu kiidavad, need võib-olla vast ongi seal just sügisel käinud. Muidugi järve pind ise on ka ääretult meeldiv. Mina tean seda, et Baikali järv on üks maailma kõige suurematest järvedest ja maailma kõige sügavam järv on ta kohe kindlasti keskmine sügavus on seal 730 meetrit ja suurim sügavus on 1620 meetrit maisiõlipoiss, sa oled kohe hoolega neid raamatuid uurinud. Aga muidugi, ja kujutage ette, 1620 meetrit, see on üle pooleteise kilomeetri. Kohutavalt sügav. Mööda maismaad annab rikastuda. Lilleriti. Nojah, see on tõesti järve kohta väga aukartust äratav sügavus küll, jah, ja sellega seoses mul tuli meelde, et kusagilt ma olen lugenud, et Baikali järvel on tegelikult olemas ka kaksikvend maailmas. Mis te arvate, kust see võiks olla? No selles mõttes, et on tekkinud siin, on enam-vähem samal ajal ja näeb enam-vähem samamoodi välja kaevuse Baikali jääb, kaksikvend on väga kaugel sellest, teisest vennast seal kaugel Aafrikas, kaksikvend on samamoodi sügav ja samamoodi kav vulkaaniliste ja kulutuste tagajärgedele tekkinud Dancanica järv Lõuna-Aafrikas ja nad mõlemad need Baikali Järviselt anganika järv paistavad silma selle poolest, et seal elab väga palju selliseid looma- ja taimeliiki, mida mitte kusagil mujal ei ole Üheteist elada ainult Baikali järves ja teised ainult seal tanganiga järves ja neid kutsutakse siis Emmdeemideks, Emmdeemseteks liikideks. Ja need mõlemad järved, hästi. Emmdeemide rohked järved. Kaksikud Kaksikud, need on ühtemoodi. Siis nad peaksid olema ka ühe sügavused, aga ma teadsin ju päris kindlasti. Maailma kõige sügavam järv on Baikali järv. Noh, muidugi nii täpselt kaksikvennad nad ei ole, et nad on nüüd täpselt ühe sügavused täpselt ühesugused, aga nad, ütleme nii, nad on sarnased. Nojah. Aga ma tean teil Baikali järve kohta seda, et seal pidi elama üle 1300 loomaliigi. Seda on küll kohutavalt palju. Jah, seda on palju küll, aga, ja neid avastataks muuseas kogu aeg juurde, näiteks kui on nüüd viimastel aastatel lisandunud umbes 100 120 loomaliiki sellise viie aasta keskmisena ja need liike tuleb juurde, sellepärast et vaat see järv on kole sügav sinna sügavusse siukse tavalise kalavõrguga või põhjakahvaga, sa ei lähe seal erilisi aparaate, nüüd on välja mõeldud sellised patris kahvlid, süvasukeldumise paraadid ja neid on võimalik juhtida nendega võimuliselt sügavusest, ka proove võtavad sealt sügavusest tuleb siis välja aina uusi uusi loomaliike ja võib-olla ka just selliseid, mida kunagi varem üldse maailmas avastatud pole. Et need on seal elanud seal Baikali järves ja mitte kusagil mujal maailmas. Väga huvitav. Väga huvitav. Urmas, aga sina oled taimetark? Sina tead kindlasti taimisel ehk ma tahtsin veel küsida, et mis asjad on need, need endeemsed taimed. Näiteks Eesti Mõen, deemon, Saaremaa Robirohi, tema mujal maailmas üldse mitte kusagile kasva ainult Viidumäe looduskaitsealal. Etendeemid on niisugused taimeliigid, mis on väga kitsa levikuga ja kusagil mujal maailmas ei esine. Kui ühes antud paigas. Jaa, ümber järve laiuvad suured metsamassiivid, son taigametsal ja rohkem on metsa lääne- ja põhjaosas, seal on kuni pool alasta metsaga kaetud aga lõunas ja kagus metsa üpris vähe ja seal on ka sademeid vähem. Nendel aladel on stepid. Paigast võib kohe steppi sattuda. Ja et maastik on väga vahelduv, osa kalded on väga järsud, nii et püstloodis on kaldad kõrgete kaljuseintega aga samas on ka liivaranda ja lauskala sinnani rajatud hulgaliselt sanatooriumi ja puhkekodusid. Nii et kui ringi ümber järve teha, siis näeb väga palju huvitavat. Mul on tunne, et ma peaksin ise minema. Nii ja õistaimi on järve ümbruses kasvamas tuhatkond liiki, aga kui sinna hulka arvata ka veel eostaimed, samblad ja samblikud, tuleb kokku mitu 1000 liiki taimi selle järve ümbruses. Ja umbes 15 protsenti on nendest siis need Emmdeemsed kitsa levikuga. Aga ometigi on ka seal selliseid taimi, mis ka Eestis kasvavad, või sugulasi näiteks meie metsades ja metsaservadel teeradadel väga laialdaselt levinud põdrakanep on samuti Baikali ääres väga tavaline taim. Seda kutsutakse ka Ivan joig, sellest sa pead teed teha siis eestimaised moonid on enamus oranž-punaste õitega paikades kasvavad moonid on kollaste õitega ja meie kolla sõjalise kullerkupu sarnane taim on seal oransikat õitega, see on Aasia kullerkupp, on Baikali tunnustaim või embleem taim. Teda kasvab nii kõrgel mägedes kui kalda läheduses ja Baikali suve ei kujutagi ilmasele õitsva kullerkupud ette, seda on seal nii massiliselt, nii, kevadel algab seal kaunilt alustab õitsemist ta uuri rododendronid, mida meil vahel aadres kasvatatakse, tema õitseb enne lehtimist, jaan kaunite tumeroosade õitega, kõige tavalisem põõsas rannas on kibuvits. Muidugi seal on pisut teised liigid, siis tavalised puud on lehised ja kased, männid ja seedermänniliigid. Ja metsa all kasvab Bergeeni ja mida meil sageli kasvatatakse sügisel lähevad selle Bergeenia lehed tumepunaseks. Meie eestimaise karukella sugulane on seal ka väga tavaline taim. Ainult et baikali ümbruse karukell on kollaste õitega erinevalt meie kahest liigist, mis on enamus punakat õitega. Paikal on tuntud samuti ju puhkepaigana. Seal on rajatud mitmeid turismibaase ja puhkekodusid, et seal külastab aasta jooksul kümneid tuhandeid inimesi. Ja samuti on seal järve kaldal üsna mitu suuremat ja väiksemat looduskaitseala. Looduskaitsealadel on siis inimtegevus piiratud, aga kevad algab seal hilja. Sügisvara. Mismoodi hilja või vara? Kevad algab hiljem, kui meil ja sügisele varem. Aa, ahsoo. Nojah. Selge, aitäh Urmas. Aga Tammega, Jaanil on nüüd vist meile üks lugu rääkida ja ma näen, et tal on üks raamat siin ette võetud. Ma jutustan loo veidi isevärki ujuvvahendist. Mina käisin baikali peal üsna suure laevaga ka kohe kuulete, millise laevaga teatavad olendid sõidavad. Konnapojad märkasid vees jändriku puunotti parasjagu nii suurt, et selle peale võisid istuda kolm konnapoega korraga. Vaadake, ta on täiesti laeva moodi, märkas üks konnapoeg. See ongi ju nagu päris laev, rõõmustas teine konnapoeg. Niisugusel laeval võib kaugele-kaugele sõita. Aafrikasse, lisas kolmas poeg. Konnapojad kargasid laevatekile ja tõukasid laeva kaldast lahti. Täiskäik edasi, Auriks sõidab sedasi. Laeval olid konnapoeg, kapten, konnapoeg, madrus ja konnapoeg, junga. Tuul tugevnes, lained kerkisid kõrgele, naised puhkeb torm, kuid konnapojad ei mõelnudki laeva raskel hetkel maha jätta. Nad pidasid tormile vastu ja sõitsid üha kaugemale ja kaugemale. Ümberringi, kuhu ka ei vaataks, sinetas meri. Konnapoeg kapten tõusis kikivarvul ja silmapiiril märkas ta ribakest kuiva maad. Ma hüüdiste täiest kõrist, ma toetas teda konnapoeg, madrus Mavis näen palme ja ahve. Need olid konnapoeg junga sõnad kui aafrika aafrika. Hüüdsid nad kooris. Laevujus kalda äärde ning sinnagi konnapojad, tuttavaid, pilliroo, puhmad ja kodulinnakese majakatulesid. Arusaamatu lausus konnapoeg kapten hämmeldunult. Me sõitsime ju sinna, noh sinna mina tean, mis pärast nõnda välja kukkus, sõnaskonna poeg, madrus, mispärast siis närvitses konnapoegi Unga sellepärast et me tegime reisi ümber maailma. Mitte sellepärast vastas, kuna poeg kapten talle asjatundlikult tuul muutis lihtsalt suunda ja meie laev pöördus tagasi enne. Aafrikasse jõudmist konnapojad jooksid igaüks oma koju et tunnikese puhata ja kõht täis süüa ning pärast lõunat olid nad uuesti teel. Puhus pärituul, laev ujus, laeval olid aga konnapoeg, kapten, konnapoeg, madrus ja konnapoeg junga. Aga mis teie arvate, kas need lõbusad konnapojad jõuavad Aafrikasse? Mina arvan, et kui väga pingutaks küllalt, siis jõuaksid ka. Ja kui nad hästi pikka-pikka reisi teevad Baikali järve suubub tarkade raamatute andmetel 554 jõge ja välja Ankara. Jah, sealt välja läheb tõesti ainult üks jõgi, see on gara. Nende suubuvad jõgedega on kehv lugu, et nad kipuvad tulema sealt ülevalt mägedest kõrgelt lumesulamisvett sinna järve tooma ja ma arvan, kui seda jõge pidi nüüd purjetama hakata või sõitma hakates jõuad kuhugi kõrgele mägedesse, suure rassimisega välja, sealt jääb meri veel väga-väga kaugele. Ainuke lootus on siis Ankara sedakaudu hakata siis puterdama sinna ookeani peale. Sealt jääb Aafrikas ikka õige pikk tee veel suurte ohtude ja kõige muuga. Igal juhul see on päris südamlik mõte minna külla baikali järve kaksikvennale. Lapsed võiksid uurida, et kui pikka reisi peab ette võtma, et Baikali järve äärest jõuda Aafrikasse mööda veeteed. Huvitav. Kas on üldse võimalik, veeteed pidi Aafrikasse välja jõuda ja selle siis võtamegi tänase saate küsimuseks, et kas on võimalik Baikali järvest retke alata ja jõuda selle retkega lõpuks välja Aafrikasse. Ja palun saatke meile selle reisiplaan. Marsruut paikal, Aafrika. Konnad seal elavad, kes seal siis veel elavad? Noh, neid elanikke on seal tegelikult väga palju ja kõigest rääkida ei jõua. Hakkame siis peale sellistest natuke tuttavamatest, päris palju on selles vees kõikvõimalikke mikroskoopilisi väikesi ja natuke suuremaid vähikesi ja mõned on päris nende meie keldri kakandite moodi oma väljanägemiselt, ainult et nad on koletu suured baikali järve loomadele ongi iseloomulik, eriti nendele selgrootute loomadel ehk see, et väga paljud on hirmus suured, neil on nagu gigantomaania tähendab, ka tahavad kasvada väga suureks seda nähtust teaduslikult nimetataksegi kantismiks ja see on seotud sellega, et Baikali vesinik, külm Te, teate, et seal üle 10 kraadise vee temperatuuri tõusuga põhjar sügavates veekihtides on alla nelja kraadi isegi. Ja sellises vees elamine soojust siis natukenegi alles hoida. Selleks on vaja siis teatud kohastumiseks, kohastumine on see, kui sa oled suur, siis on seda soojust kergem hoida kui väikene tuletate meelde, kui me jääväljadest rääkisime, jää alade loomad on palju suuremad, kui nende suguvõsad näiteks kõrbealadel. Nii on seal järves ka, mida külmem järvevesi on, seda suuremad kipuvad need loomad seal sees olema ja see on siis iseloomulik ja vot need igasugused vähikesed ja kakandid, need on siis hästi suured, no mõned on 10 sentimeetrit ja üks lameuss, mõned lapsed on võib-olla koolis õppinud ka lameussi, plaanareid, kes on umbes sentimeetri suurune. Vaat siis Baikali järves elab üks lameuss, kes on umbes 40 sentimeetrit pikk aga muidu täpselt sellise lihtsa ehitusega, nii nagu kõik need teised lameussid on. Ja siis on teine huvitav nähtustel veel, tähendab vastandina sellele gigantismile suurusehullustus, seal ütleme niimoodi, jutumärkides on seal ka terve rida liike, just eriti neid Emmdeemilisi, ainult paikalis elavaid liike. Kes siis on imetilluke, et tavaliselt näiteks kalade, hulgasude, tillukeste liikide arv, eriti suur mõningate meie jaoks natuke võõraste kalaliikide mõõtmed on paar-kolm sentimeetrit ja kaal kolm, neli grammi, ainult need on siis need, kes moodustavad seal Baikali kaladest kalade massist 90 protsenti. Kõige kuulsamad paikale kalada muidugi Omul ja siis Baikali tuur ja mõned lõhed, kes seal Baikali järves elavad. Vot selliseid pisikesi prügikalad on tegelikult kõige tähtsamad, sest nemad on väga paljudele nendele suurtele kaladele toiduks. Ja kuigi inimene neid ei taha püüda ja arvab, et see on täiesti raiskamine, aga ilma nendeta tegelikult seda elu seal ei ole. Ja muidugi kuulu soomul, mida nüüd on väheks jäänud ja mis kunagi oli üle ilma kuulus, mida viidi väga paljudesse riikidesse välja. Selline rasvane ja soolatult pidi olema eriti hea kala, mina ei ole söönud, vaat see on mul. Selleks, et üks on mul suureks kasvab, on välja arvutatud, on vaja terve suur hulk kõigepealt selliseid vähikesi näiteks on niimoodi välja arvatud, et ühe kilogrammi Hummuli kasvamiseks on vaja 10 kilogrammi neid väikesi. Selleks, et ta 10 kilogrammini vähiks kasvaks, on vaja omakorda 100 kilogrammi veel väiksemaid väikesi ja nende väiksemate mehikeste kasvamiseks on veel 1000 kilo taimeplanktonit vaja. Minul läks arvutamise asi. Parem ütleb, et kes need mudilased on, kes mudilased on, seda ma tean. Aga need kaheliga mudillased. Need ongi need pisitillukesed kalad, kellest ma rääkisin, kellesse Baikali vesi lausa kubiseb. Ahaa. Aga ma tean, et seal elavad veel need õlikalad. Suured õlikalad ja väikesed õli. Kalad, need on tähelepanuväärsed kalad. Nemad sünnitavad poegi, nemad on elussünnitajad. Nojah, nii see on, eks see on ka jälle kohastumine selle külma veega ja kohastumine ka selleks, et võimalikult väikese energiakuluga siis võimalikult palju terveid järglasi ilmale tuua. Seal on neile tuttavaid kalu ka nagu ahven säga ja luts ja seal on siis kuulus tuurakala, keda väga hinnataks. Kindlasti paljud teist on kuulnud sellist terminit, punane kala ja mis asi see punane kala on, Venemaal kasutatakse seda sõna punane kala selleks, et tähistada väga hea maitsega kala ja seda kasutatakse just tuurakala kohta, tuurakala kohta öeldakse punane kala värvuselt tuurakalalihal ei ole üldsegi punane. Õrnalt roosakas-hallikasroosa, ütleme nii. Ja ka meil Eestimaal jälle kutsutakse punaseks kalaks tõeliselt punase lihaga kala, näiteks lõhekala liha lõheroosa on hästi tuntav, värv samuti, siiakala on seal olemas. Ja mis te arvate, kui palju seal Baikali ääres võiks imetajaid olla? Jah, täpselt üksainus seal ongi, see on see kuulus baikali hüljes kunagi ammustel aegadel oli ta olemas ka Tallinna loomaaias, aga nüüd teda seal ei ole. Ta on hüljestest üks väiksemaid ja ta on tegelikult teadlastele suureks mõistatuseks, kustkohast tema sinnapaika järve on saanud. Hülged üldiselt on mereloomad, aga paikal, kui te kaardi pealtvaatajat on sügaval sisemaa keskel ja kustkohast tema siis sinna välja jõudis, seda päris asjalikult ei ole suudetud ära selgitada tänase päevani. Aga seal tema elab ja ta on nendest meele sugukondadest natukene väiksem ümmal oma kehaga, et muheda naeruse näoga, miks kohe nii-öelda mulle jätab ta alati mulje, ta naerab sulle vastu, nagu sa teda vaatad ja neid on seal siis praeguste arvestuste kohaselt umbes 60000 ja neid mitte kusagil mujal maailmas, et ei tule ainult seal Baikali järves, on nad siis ja nemad elavad oma tavalist hülge elu tähendab sellist elu nagu kõik teisedki hülged püüavad kala sukelduvad, võivad sukelduda kuni 200 meetri sügavusse, taluvad siis sealjuures õhku näiteks 21 atmosfäärist 200 meetri sügavuses on just selline rõhk. Ja muidugi see sellisele imetajad on küllalt suur koormus, aga ilmselt aitab see paks rasvakiht nagu kõikidel hüljestel on neil seda rõhku taluda ja see rasv ja õieti lihased, mis ka hapnikku seovad, aitavad neil ka vees pikka aega olla, sest nad võivad vee all olla kuni 25 minutit. See on küllalt pikk aeg, proovige ise järgi, kas te suudate olla 20 minutit vee all, ma arvan, minuti pärast on juba õhk kopsudest otsase suureporistamisega, tulete vee peale tagasi, ikka vesi on puhas, siis vesi on ilus ja vesi on hea ja siis tahavad sellest vees elada loomad ja taimed. Ja näiteks kui hakkab üks väike veenire mäeahelikus tekkima seal lume sulamisest ja algusest on kristallselged ja mida kilomeeter edasi või 100 kilomeetrit või 1000 kilomeetrit edasi, seda rohkem temasse koguneb igasugust saasta. Vanasti ma kujutan ette, et paikal oli selline koht, kuhu nemad tahtsid lõpuks välja jõuda, sest see oli puhas ja karge ja neil oli seal hea olla. Aga tänapäeval võib juhtuda niimoodi, et sedasama vana usuga tuleb see Jõgiselt mägedest tuleb ja ta jõuab oma paikalisse, kuhu ta nii väga tahtnud ja selgub, et see paikal ei olegi enam nii puhas ja ta tahab tagasi sinna, kust ta alguse sai ja sellest võiks proovida ka laulda. Joyakedes vaikselt vuliseb ta n dal laulu laulab, laula uniselt tava tuut tekitab, on küll. Ta päi kest peegeldab, on küll. Üle kivide ja mättaaste vesi vaikselt pehmelt voolab ta väga. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, Ta selleks ületab kõik tõkked, kuid varsti ojja tahab ta, aga siin ta oma koju tahab, aga iga vesi jõuab ükskord jõkke. Ta selleks ületab kõik tõkked, kuid ei hoia, tahab aga ta oma koju tahab taga. Vesi jojakeses vaikselt vuliseb ta n dal laulu laulab, laula uniselt. Ta selleks ületab kõik tõkked, kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Ta selleks ületab kõik tõkked, kuid var ei hoia, tahab tagasi. Kui rääkida paikalist, siis ajaloost on ta kuulus kui üks puhtama veega järve, selliseid suuri järvi ja, või kaardi pealt vaatate siis selles kitsas Braukeses on peidus 80 protsenti kogu selle suure liidu N Liidu v tagavaradest. Jah, ja veel üks viiendiku maailma magevee varudest on selles järves. Et siis võite ette kujutada, kui palju see kitsas pragu endasse seda vett mahutab. Nojah, ja ja praeguse paikal tõesti enam nii väga puhas ei ole, see probleem dub muret väga paljudele inimestele. Väga paljud inimesed on selle võtnud oma südameasjaks, et võidelda siis selle Baikali puhtuse eest. Sest nad on aru saanud, et puhas vesi on tegelikult üks hindamatumaid asju siin meie maakeral. Peab lootma ka selle peale, et äkki satuvad sinna tihasesse, kuna ka sellised inimesed keda huvitab peale selle suure tselluloosikogused, mida nad sealt välja lasevad ka näiteks see, et nendel ja nendel lastel oleks mõnus seal järve kaldal ka elada. Nüüd võib tekkida küsimus, et mis tähtsust selles on, solgib järve ära. Mis sellest siis ikka nii väga hull saab, lähme mujale. Otsele mageda veega on maailmas nii, et seda varsti ei jätku enam seal. Baikali järv on üks hindamatumaid mageda veereservuaare. Solgivett ei saa juua, kui sellises ei saa keegi elada, vei loomega taim. Tõesti imelik, miks mõned sellest aru ei saa, aga Georg, räägi parem sellest, et missugused loomad seal Baikali kaldal elavad. Nojah, täna me ei ole nendest rääkinud küll sellepärast, et oma eelmises saates me rääkisime hästi palju kõikvõimalikest taiga loomadest ja needsamad taiga loomad elavad seal järve kalda peal ka, sest seal kalda peal on taiga ju ka seal, õhus lendavad ka veel toredad tegelased. Ja ma tean, jaan, sul on üks lugu nendest Õudlen tõepoolest need õhus lendajad on minu jaoks väga huvitavad loomad ja vaata et kõige huvitavamad üldse, mis ma tean. Selline lugu siis, see on Burjaadi muinasjutt, turIaadi rahvas elab ka seal järve kaldal kord ennevanasti kohustanud suleliste valitseja linnurahvast endale maksu maksma. Ühe oma sulastest aga saatnud makse koguma, lendaski see nahkhiire juurde ja hakkas maksu nõudma. Nahkhiir ajas kohe rinna kummi ja teatas uhkelt. Mis mina siia puutun? Ei mina maksa mingit maksu, kas teie siis ei tea, et mina olen hoopis näriliste soost? Vaadake mu hambaid, näete. Nahkhiir avas suu ja näitas tervet rida väikesi kambakesi. Nii ei saanudki suleliste valitseja sulane nahkhiirelt mingit maksu ja lendas tühjalt tagasi. Aga peagi otsustas ka kiskjate valitseja oma alamatelt maksu nõuda ja tegi ühel oma sulastest korraldusel kõigilt maksud sisse nõuda. Vetevalitseja sulane läks nahkhiire juurde ja nõudis andamit. Sedasama maksu. Ei tea, miks pean mina teile maksu maksma, mina ei ole ju loom, pole ma mingi kiskja. Vaadake mu tiibu, näed, kas tema elukate juures olete midagi seesugust näinud, kas siis loomad lendavad? Ma ei kavatsegi maksta, Ma olen sind. Nahkhiir lehvitas tiibu ja lendas minema. Kiskjate valitseja sulane ei saavutanud samuti midagi ja läks tühjalt tagasi. Niimoodi see nahkhiir kogu elu kavaldabki. Kui tema juurde ilmub mõni loom, läheb ta trotsi täis, lehvitab tiibu ja räägib, et on lind. Kui aga tulevad tiivulised, tõmbub ta turri. Hambad irevil. Peale ei saagi nahkhiir läbi ei sulelistega ega harjuga närilistega inimesed ka ei pea teda linnukesega arvaga näriliste hulka selline lugu siis hoida. Ja lõpuks siis zooloogid on pidanud selle probleemi ära lahendama, tema kuhugi paika panema, seal süstemaatikas ja nemad siis panid need nahkhiired käsi diivaliste hulka, tema esivanemad on ilmselt olnud putuktoidulised loomad, nii nagu karihiir või mutt. Aga siis miskil põhjusel on ta lendu tõusnud. Ega need nahkhiired seal päris üksipäini ringi lendagi, seal on tegelikult õhus päris palju erinevaid linde, seepärast, et toitu nendel lindudel on palju. Kes mäletab eelmist saadet seal, Me rääkisime käbi lindudest mänsakutest ja nendele peavad jahti siis mitmesugused kakud, mitmesuguseid kullid, sealkandis on vägapalju kotkaid, näiteks järv ise pakub väga palju toitu kala, Kotkale, merikotka moodi linde on seal olemas. Need ei ole päris samad liigid, kes meil siin Eestis, aga siiski on seal veest kala püüdvaid kotkaid samuti olemas. Aga meil on lastele üks küsimus veel ja meil on üks küsimus veel. Ühte loomusel Baikali järve ääres kutsutakse merejäneseks. Millise baikali järve looma mitte teaduslik nimi võiks olla merijänes. Missugust paikalis elavat looma kutsutakse kammeri jäneseks? Meie mõte ei ole see, et need märi jänesed on need, mida te meie mere peal näete, kui tormine meri ja valged laineharjad on, siis öeldakse, et näed, et jänesed jooksevad mere peal, ütleme neid ja see on siis ühe Baikali järve loomu, teine nimi. Paik ei tea, ei oska mõelda, millesse nimi võiks küll tulnud olla, kas tead, Georg ega ma ise ka ei tea, aga ma lugesin ühest raamatust. Võtad siis selle järve nime, nii et kunagi ammu oli järve nimi olnud paikull, siis tähendab tõlkes rikas järv, noh, nii nagu te teate kaardi pealt, kui te leiate üles on järv, issand kull, mis siis tähendab soe järv niimoodi siis see Paikul tähendab rikast järve ja tasapisi on selle nimi siis moondunud ja lõpuks on temast jäänud siis paikal see kulm, mis iseenesest nagu järve tähendab, sellel on siis venelased lisanud veel juurde sõnaoosja, rub paikalskojooseront, Baikali järv. Tema nimes on kaks korda Se järve nimi olemas. Seda, et see järv, rikas, sellest me täna nii palju rääkisime, seal on üle 1300 loomaliigi ja ligi 600 v taimeliiki ja siis on veel neid, kes seal õhus tiirutavad ja kalda peal ringi kaltsavad ja öeldakse, et selliste liikide mitmekesisust ei ole maaelu mitte üheski järves. Ja seda võib täiesti uskuda. Niisukavad nii mitmekesiste tingimustega järve, ühtegi teist ka ei ole. Ei tea, kas ta ka kõige ilusam järv Ei seda ei saa öelda, et need ükski nii ilus ei oleks, sest eks iga inimene armastab ikka seda järve, mis temale kõige lähedasema kõige omasem on. Võib-olla mõnel on mingi paikne metsajärv 1000 korda ilusam kui ükskõik milline suur ja, ja ülemaailmselt tuntud järv just tänu sellele, et seal metsajärve kaldal sai ta oma elu mingisuguse, sellise elamuse või sellise kogemuse, mida kusagilt mujalt ei hiljem ega varem pole saanud. Ja ongi meie reis selleks korraks jälle reisitud. Kohtumiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
