Tänane keskeprogramm kannab pealkirja sarvedest, murrudest, küürust ja muust. Stuudios on bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Alustama saadet siis põdrasarvedest. Põdrad on jah, sellised suured loomad meie metsades, kellel aeg-ajalt ilmuvad pähe sarved, need sarved hakkavad tavaliselt kasvama kevadisel ajal ja ja kasvada väga kiiresti. Sarved on siis ainult isastel emastel, neid sarv ei ole välja arvatud ühed sõralised, kellel siis on emastel kasarmuid põhjapõdrad ja need sarved on siis luumoodustised tegelikult luised ja ja kaaluvad tihtipeale päris aukartust äratava arvu kilogramme. Mõnikord kuni 25 30 kilogrammi, suured põdrasarved kaaluda, moodustamine toimub ka kiiresti, see tähendab, et sel ajal peab siis olema saada looma hästi palju mineraalaineid, mida seal sarvede moodustamiseks vaja on ja neid nad siis saavad põhiliselt süües siis mitmesugust mineraalset ainet sisaldavat toitu ja tihtipeale söövad nad näiteks ka suisa siis pinnast selleks, et seda mineraalainet saada. Kui need sarved on olemas, siis tekib kohe küsimus, et milleks neid vaja on, igavene uhke kroon peas ja mis ta siis kasu on? Ja tegelikult, ega tal erilist otstarvet vot ei olegi muud kui pulma ajal, siis kui isased omavahel jõudu mõõdavad, siis need sarved on see, mille abil seda jõududega mõõdetakse, sarvi lüüakse, kui ja, ja kes siis kõige tugevam on, see saab siis võimaluse järglaste andmiseks, nii et ta on tegelikult selline uhkuse asi ja samas ka võimaldab siis teistest isastest mõõtu võtta. Ja sarved on tal väga tugevad. Need ei murdu võitluse ajal. Ei, siis sellel hetkel, kui nad võitlejad no vahel juhtub, muidugi juhtub, et nad murduvad ka, aga seda juhtub väga harva. Sest nad on ikkagi luukoega seotud koljuga kolju küljes kinni kolju luustunud osa jätk ja, ja sellepärast tõesti kannatavad päris tugevaid hooplasest, suured põdrapullid kaaluvad seal 400 500 kilogrammi. Kujutame ette, kui ta joostes tuleb või siis niimoodi hooga päid kokku löövad, siis arved peavad ikka kannatama ja kolju samuti kannatavad, et väga suurt rõhku ja survet. Ja sellepärast siis põdrad neid sarvi, jah, kasutad ainult selle pulmaperioodil muuks ajaks, nii nagu vaja ei ole ja siis kui pulmaaeg läbi saab, siis tekib selline vahekiht sinna kolju ja sarvede vahele sarved, langed ära, kusjuures sarvede äralangemine päris kiire näiteks ta võib veel kaks päeva varem olla turniiri relv ja siis ühtäkki pudeneb ta ära. Sarved kukuvad sünkroonselt, et ei jää nii et üks arv kukub täna ja kahe nädala pärast, teine siukest ühe sarvega põtru metsas ei näe, vaid nad kukuvad ikka enam-vähem sünkroonselt. Ja kui ta päris kohe ei taha ära kukkudes puder ka veidi nühib teda kuhugi vastu. Mis nendest sarvedest saab, kui need ära kukuvad? Metsast leitakse neid ju harva. Kui ta maha kukkunud, siis ta jääb sinna sambla sisse, aga põdrad tavaliselt ka, kui sa arvad maha kukuvad nad ka näkitsevad neid hammastega, sealt saab jälle täiendavaid mineraalaineid, nii et nad söövad neid natukene, aga vahel ka ei söö aiale leidnud päris terveid ilusaid sarvi metsast aga, aga see on tõesti suur juhus, ainult kui nad maha kukuvad, siis nad jäävad sinna sambla sisse ja küllalt kiiresti. Sammal kasvab sinna ümber ja just sügisel kasvab sammal hästi intensiivselt ja siis jäävad nad sambla sisse peitma. Seal peab päris hea silm olevat neid tähele panna, meenutad kuivanud puuoksa, ega ta mingi eriline silmapaistev asi ei ole. Ja kui talvel näiteks põdrad on ilma sarvedeta, siis siis hirvi ja metskitsi võib ka talvisel ajal sarvedega kohata, siis neil naguniimoodi varakevadel langevad need sarved ära. Miks põdral talvel sarved ära tulevad? Põder on arktilise levikuga liik ja talvel igasugune lisakoormus, kui toitun vähe, sellised suured looma. Seda tuleb moodi vältida lisakoormust lisa kilogrammide kaasas kandmine nõuab lisaenergiat, tuleb toiduga tagasi saada, kui toitu napib ja toit on vähe toiteväärtuslikest talvel ei ole sellist mahlakat rohtu, nii nagu suvel on. Et siis siis need põdrad, need sarved ära kaotavadki. Nüüd on üks huvitav külaline veel, kes elab veel enam põhjapoolsem põhjapõder, temal on hästi uhked sarved ka isased kasutad neid sarv samamoodi nagu teisedki sõralised nagu põdrad, metskitsed. Aga emastel on samuti sarved ja siis pikka aega mõelda, et milleks neile neid sarvi vaja, nemad turniire ei pea. Ja siis selgus, et emastel neid sarju vaja selleks, et et oma poegi kaitsta põhjapõdrad, nad liiguvad suurtes karjades. Et kui see kari liikuma läheb, siis see on suhteliselt selline äkiline moment ja siis hakkavad kõik liikuma, pojad satuvad ohtu, et need võiks ära tallata, siis nende sarvedega ema hoiab poega enda lähedal ja, ja, ja teeb katet sellele väikesele põdravasikale, kes siis ei jää teiste jalgadel, keda siis ära tambitud. Suurte sarvedega on loomal metsas väga raske liikuda. Nojah, tegelikult, ega metsas elavatel loomadel ju väga suuri sarv ei ole ka põdrad juhatuseks võserike loomade metsalt lähevad nad selliste hõredamatesse metsadesse. Põhjapõdrad on ju tegelikult täitsa tundra asukut, kus seda metsa peaaegu ei olegi, üksikud sellised kidurat Gazett seal on, seal ei jäänud ka kinni, põhiliselt nad liigud ikka hauamaastikulaua tunduvalt nende põhitoit on samblikud, mis ava tundus kasvavad. Ja, ja kui me nüüd vaatame laiemalt maailmas ringi, ega me siis selliseid väga sarvilise elukaid seal metsas ei leia, metsaloomade sarved on igasugused väikesed ja tagasihoidlikud näiteks noh, lõunapoolsetes regioonides elavad anti loobid siis need anti loobid, onju ka suhteliselt lühikeste sarvedega näiteks metsas elada pikkades sarvedega hästi sihukeste silmatorkavad sarvedega anti, loobid elavad siis kas siis savanni aladel siis sellistel poolkõrbealadel oonüks anti loop näiteks hästi pikalt selliste mõõtjate sarvedega tema elab praegus kõrbes juba, aga metsas elavad veislased vaiba siis sõralised, ütleme Neil on hästi lühikesed sarved ja, ja see ei takista neil siis seal metsas liikuda. Kas on nii, et kui kaelkirjak sünnib, siis tal on juba väikesed saarekesed peas? Jah, väiksed mumpsukesed on tal olemas küll, kui me loomaaias olevat kaelkirjakupoegi näinud, siis, siis me paneme tähele, et tal sellised väikesed mumpsukesed on ja ja noh, tema sarved ära ei kuku. Nii nagu ei kuku ära ka kunagi näiteks kitsede ja, ja lammaste ja, ja siis veiste sarved, need aeg neil loomadel küljes kasvavad kogu eluaja jooksul, nii et mida vanem loom, seda uhkemad sarved ja tegelikult kõige võimsamate sarvedega ongi mõned kaljukitsede liigid, Need, uhked sihuksed, sarved, paar kaljukitsel, kellel on nagu kaks punnivinna pähe keeratud ja need siis on tõesti suured ja võimsad, nii et seda on raske ette kujutada, mis pudelit näiteks selleks avad. Aga siis on muhvlonid mägilambad, keda Euroopa lõunaosas on mägedes ja Euroopa keskuses siis metsades, neil on sellised hästi paksud sarved, mis ei ulatu peast kaugele. Janad kaarduvad, tahab poole ilusti ja isegi metsas liikudes need väga palju ei takista, sest see kaardumine on nagu kehasuunaline nagu libisevad seal põõsaste vahel hästi läbi. Aga nende sarvede paksus on muljetavaldav, et nad on ikkagi mehe käsivarrest tihtipeale tunduvalt jämedamad, olid tõesti, ütleme, atleetvõimleja käsivarre jämeduse sarved ja kujutage nüüd, et milline on see põrutus peale, kui kaks sellist võimsate sarvedega tegelast teineteisega kokku kaovad, nad ajavad enda siis niimoodi veel tagajalgadele püsti ja siis põrutavad need kokku mägedes tihtipeale need võitlevad, nii et üks on nagu ülalpool allpool, kui sealt ülaltpoolt veel veidi kõrgemalt tulev see pauk tuleb, sellel alumiseleta talub seda mitmesaja kilogrammist, jõudu enda peaga ja, ja enamasti ei juhtu temaga mitte midagi. Neil on need kaelalihased on niivõrd tugevad, et need amortiseeruvad selle peapõrutus ära. Ja kui me vaatame värvi, nad nad näevad nii ohtlikud välja ju tegelikult siis enamasti need sarved on isegi kõige teravamad ja pikemad on sellise asetusega, et ega need loomad naljalt üksteisele viga teha nende sarvedega turniiri võitlus ei saa. Noh, piltlikult öeldes oleks nagu mingi rüütliturniir, kus On sellised mõõgad, mis ei ole teravad või, või siis ütleme, raudmõõka tasemel kasutas puumõõkasid. Et siukse sinise pleki tekitanud, aga rohkem haigeid sa sellega ei tee. Jegi nende uruks anti loopida ja need hästi teraapiaks meetri pikkused sarved, mille otsad on nagu nõelad siis nendega tegelikult võidelda. Loomad jäävad ellu ja, ja nad ei püüagi tegelikult 11 patturniiri võitlused on pigem sellised rituaalid noh, nii nagu lindudel, kes laulab ilusamini kõvemini, see saab emalinnu endale, nii et turniiril ka, et emased vaatad seal kõrval ja ja kui keegi ikka väga elegantselt peaga põroska paneb ja teine siis tunneb, et talle see ei sobi ja jalutab minema, siis siis emane hoiab ikka selle ilusa puraka pannud isase lähedale. No siin oli kaelkirjak, kust jutunud ema omas Arvekesi vist mitte millekski. Ega jah, vähemalt ei oska mina mingit arukat seletust temas arvedele anda, sellepärast et näiteks kui isased kaelkirjakud võitlevad, siis see on selline kaela maadluspea hoopianud, jagavad oma pika kaelaga ja need kaelad tihtipeale niimoodi põrkuvad. Kui aga aga neid sarvinata seal oluliselt kasutaja kiskjate vastu ei saa nad ka neid sarvi kasutada vaid kasutavad enamasti jalgu kaelkirjaku, hästi tugevad ja võimsad jalad ja ja põhiline relv, mida nad näiteks lõvide ja leopardi de vastu kasutanud leopard tegelikult kaelkirjaku juurde nagu tükigi, nii väga välja arvatud siis, kui mõni poeg kipub emast eemal olema. Aga jah, Nende kiskjate vastu kasutavad kaelkirjakud jalgupõhiselt. Nii et jalg võib anda surmahoobi Küll ja see hoob võib-olla nii tugev, et ta läheb sellest lõvist või leopardi suisa läbi. Neile võib tunduda. Et pikka Aeldep kaelkirjaku elu raskeks kuid ilmselt see ei ole nii. Nojah, see on nii, kuidas vaadata, kui vaadata seda, et ta annab talle võimaluse või eelise teiste loomadega seal savanni aladel toitu leida, siis ta raskeks ei tee, seda teeb kergeks, sellepärast ta saab süüa ka siis, kui teistel süüa midagi ei ole. Ta sööb nagu, ütleme kolmandal või neljandal korrusel. Kaelkirjakut kõrgus võib olla seal kusagil viis pool meetrit rubla kuus hektarit. Vähemalt teise korruse aknast vaatab ta küll lahedalt sisse, kui mitte natuke kõrgemaltki, kes väga palju, väga palju, sest tegemist on suure loomaga. Piltide peale ei tule nagu väljafilmide sa kui ka loomaaias kaelkirjakut vaadelda siis kaelkirjaku muljetavaldavalt suur loom nii kere poolest, jalgade poolest kui ka siis selle kusagil üleval, kõrguva pea ja kaela poolest ja selle tõttu loomulikult ta sööb palju, kindlasti on loomi, kes söövad temast veel rohkem, aga aga ta on väga ablas ja kui nüüd mõelda, mida ta sööb, ta sööb puude lehti, aga ta on võimeline sööma ka näiteks selliste puude oksi ja lehti, mis on hästi ogalised, dokkalisi lehti ja, ja tihtipeale tal muud ei ole, kui need okkalised lehetsel savanni aladel süüa. Ja, ja see tähendab siis seda, et ta Peab kuidagi neist okastest lahti saamas, kujutage ette, kui võtta näiteks roosioks hammaste vahele, püüdes seda närida, siis on keel ju ju neid okkaid täis, aga tema väldib neid okkaid sellega, et ta eritab hästi ohtralt sülge ja nii nukk toomelgi teeb teritavasti ohtralt sulg ja selle tõttu saab tema siis ka neid okkalised, oksi ja lehti süüa. Aga kui vett tuleb juua, siis on häda käes. Jalad tuleb hästi laiali ajada. Just et siis ta peab jah kummardama ja see kummardamine ütlemise joomine ongi kaelkirjak jaoks võib-olla kõige ohtlikum tegev, siis ta nagu kõige abitum ajab jalad laiali ja ta püüab siis selle joomiskoha leida ikkagi nii, et ta on seda hulka aega jälginud ja vaadelnud, et seal kedagi ohtlikku ümberringi ei ole ja ilmselt lõvide nagu Meelis rünnaku aeg, kaelkirjakut, teleolekski, see, kui nad joomas käivad, aga muidugi kaelkirjakud, ettevaatlikud loomad ja tihtipeale on ka nii, et need on väikestes gruppides, et sel ajal, kui üks või teine joob, siis teised on valvel ja jälgivad seda ümbrust tega täiskasvanud kaelkirjaku väga palju vaenlasi ei olegi, aga juhtmed, pojakesed on need, kes siis ohtu satuvad erinevate kiskjate aitäh rünnakute tõttu. Ja kui siis kaelkirjak joob, siis loomulikult peaks tal nagu see verisena pähe valguma, aga tal on erilise ehitusega veresooned mis takistavad selle vere valgumist sinna pähe ja, ja selle tõttu ei saada siis ajurabandust, sest vere kogumist, mis talle sinna võiks nagu voolata, aga mida tegelikult ei juhtunud? Tal on väga suur süda ja vererõhk on väga kõrge. Jah noh, see, see peabki nii olemast, verd on vaja väga kõrgele pumbata, aju peab ju verd ja see mitme meetri pikkune kael, mis tal on sinna vaja seda verd täiendavalt pumbata, need rõhk peab olema suhteliselt kõrge ja süda peab olema täiesti suhteliselt suur. Jaksaks seda suurt keret siis varustada selle verega. Ja seal on seitse kaelalüli, nagu inimesel. Jah, ainult, et nad on oluliselt suuremad kui meie kaelalülid, et kui meie kaelalülid on siuksed nagu veidi pead kokku litsutud ja nagu keegi neid mingi suruõhuhaamri all hoidnud või lamedaks vajutanud, siis temal on nad ikkagi pikkusesse kasvanud, nende hästi ilusad ja pikad on need kaelalülid. Kõrgelt näete väga kaugele, tal on hea nägemine. Ja, ja tegelikult tihtipeale teised loomad kasutavad ka tema seda head nägemist ja, ja vaatepiiri jäärad. Kui kaelkirjakud rahutuks muutuvad, siis hakkab ka teised loomad ärevalt ringi, vaatad, mis nüüd toimub. Et nad suudavad päris kaugelt seda vaenlast märgata. Aga no tihtipeale on ka nii, et nad elavad sellises puisvannis, kus on ikkagi kõrgeid puid ja ja need puud niimoodi suhteliselt harva alt, aga siiski piisavalt tihedalt, et sinna puude varju saavad kiskjad ka varjuda, mistõttu ega sellest heast nägemisest tihtipeale ka väga palju abi ei ole, lihtsalt ja igale poole, kui keegi neid puu taha või, või kõrgesse rohtu harjub, sest lisaks kõrgetele puudele on seal tihtipeale ka suhteliselt kõrge rohi savannirohi kasvada kohati kuni pooleteise meetri kõrguseks, sinna sisse peidab ennast ära juba päris suur kiisu või või mõni teine loom, kes, kes tahab ennast ära varjata. Metsa alla metsa all on samblik. Sambliku. Ta ei ole, ta ei ole üksi. See on väike, see on väike põder. Põdral seljas põdral seljas elik. Õõder veidi veidi ülemeelik. Praegu. Ka suuta ja kuna ja sõrgu Põr Kossatoos võrg, Kuusatoosil. Küll käel oli hülgemiga küll ja. Küll ja seda ei saa olla ka hõbe. Ämbliktahti ämblik tee süljast. Hoiata ta põdra halvast küljest. Põder oli ka, oli ka üle Me elekt. Oli ka kõrgel nii kõrgel seelik. Ämblik õde, ämblik, põder, hüljes. Või kil, nüüd on küll Kemiga küljes. Tund seedeks täiesti justkui. Ütlesid käi ja hästi. Üks neist on nüüd see 11 ära. Ja nad läksid ja nad läksid ja läksid ja nad läksid ja läksid. Suurtest sarvedest me rääkisime, räägime nüüd suurtes kõrvades ka jänesel. Väga suured kõrvad, jänes on isenesest väike loom, elab avamaast kul halljänes vähemalt ja meie valgejänes, tema elab siis rohkem nagu metsas ja soodes. Meie Eesti oludes. Aga suured kõrvad neil enamasti on nagu kaks rolli. Esiteks on nende roll see, et hästi kuulda, sest mida suurem on see pind, mis võtab neid helilaineid vastu, seda paremini loom kuuleb. Ja kõrvad on veel hästi liikuvad, me oleme kõik näinud jänest, kuidas tema kõrvad liiguvad igas suunas ta suudab neid helisid nüüd igal pool. Muidugi, nendega on ka üks häda. Et näiteks siis, kui jänes sööb rahulikult, siis ta laseb kõrvad mööda pead longu. Ma ei pea ka paralleelselt, neid ei ole üldse näha. Ja niimoodi ta jääb rohu sees hästi varjatuks, sest ta elab niidualadel ikkagi puisniidualadel, meil Eesti oludes. Ja siis ta ei taha endast väga palju teada anda, ta püüab ennast teha võimalikult väikseks, et saada rahulikult süüa. Kuigi kiskjad kütivad tihtipeale toetudes haistmismeelele, siis väga oluline on seal ka nägemine sellega ja mis seejuures ja mida vähem sind nähakse, seda turvalisem sul on. Olukord on. Et siis ei ole mõtet neid kõrvu väga lehvitada, kui sa tahad vaikselt süüa, aga muidu jah, on kõrvalt siis hästi kuulmiseks, aga neil on veel üks funktsioon. Selles kõrvas on hästi palju veresooni ja väga palavatel aegadel. Meie see halljänes näiteks on, on tulnud stepialadelt, kus suvel on kuumus väga kõrge see aitavad need kõrvad ka kehatemperatuuri alandada, on seal tuule käes nad ja tuul jahutab ja, ja selle tõttu siis need suured kõrvad jahutavad kogu organismi sellist jahutusmehhanismi kasutate, et väga paljud teised loomad veel, kellel on hästi suured kõrvad, kõrbes on sihuke väike rebane, fennekele on hästi suured kõrvad. Ta on ööloom, seal öösel on vaja kuulda hästi, aga teine viis on see, et kui ta satub sinna kuuma kätte, siis need kõrvad aitavad jälle kehatemperatuuri tal ka allapoole püüa ja Televantidel on samasugune jahutusmehhanism. Elevandil on suured kõrvad, aga tal on ka suured kihvad ja lont kihvad. Ei ole vist õige öelda. Kui nüüd päris korrektselt öelda, siis need ei ole kihvad, kihvad, eks me peame selliseid silmahambaid kiskjatel on, aga elevant on rohusööja loom ja temal neid päris kihvasid ei ole, neid suuri hambaid kutsutakse siis võhkadeks elevandi puhul ja need rahad on tal väga mitmeotstarbelised selleks, et, et nende otstarbest rääkida, me peame vaatame, elevant sööb vaid sööb ühelt poolt rohtu tohutus koguses, arvatakse kusagil 150 kilo, päevastab elevant seda rohumassi sööma, et ennast üleval pidada ja siis tema toidus on väga oluline ka igasugune selline puitunud materjal näiteks puukoor ja selle puukoore kättesaamiseks kasutab temani, puhkasid ja ta kasutab seda siis niimoodi, et õhkadega ta tõmbab seal puukoore katki või siis vahel ka õhkadega ja peaga lükkab mingi väiksema puu ümber siis uhkadega, kraabib selle puukoore lahti ja siis hammaste vahel eemaldab selle puukoores ja siis fondiga tõstab suhu endale selle puutüki või puu ja siis hammastega närib selle koore sealt ära ja siis selle puitunud Osada jätab kasutamata. Et ühelt poolt see on puukoore kättesaamiseks siis tihtipeale ka maa seest ühe või teise asja välja koukima, siis kasutab ta neid, neid võhkasid. See ongi põhiliselt kõik, milleks tal neid vaja on, toidu hankimiseks toidu otsimiseks on need puhatale vajalikud ja ega tema nüüd omavahelisteks võistlusteks, nii nagu arvata võiks, et nad ründavad 11 Nende uhkadega, et selleks tõenäoliselt kasutataks neid suhteliselt vähe. Et noh, kui nad omavahel taplevad, kasutad lont rohkem või suruvad 11 pea, aga noh, vahel võivad ka puhkadega riivata 11, aga see ei ole nüüd selline mõõkade tants, nende omavaheline võitlus, nii nagu nad näiteks erinevate sõralistele on põhiliselt toidu otsimiseks, on neid, neid võhkasid vaja. Vabatahtelised, nad ei kaota enamasti need load saadakse siis, kui, kui keegi selle elevandi maha läheb ja siis võetakse need vahad ära. Nii et kui keegi su vannis jalutab vastu elevandi võhk õla peal, see on päris aukartust äratav hulk, kilogramme seal mitukümmend kilogrammi puha kaal, siis ei saada kunagi väita seda, et ma leidsin sellest, elevant oli selle maha jätnud vaid ikkagi tuleb jõuda selleni. Ta on, on selle elevandi tapnud ja, ja siis selle kohade maalt välja kiskunud. Ja tegelikult need osad ongi nende elevantide õnnetus, sellepärast et nende võhkade pärast neid elevante tapetakse ja neist uhkadest tehakse mida iganes, nipsasjakesi vanasti oli neid nipsasjakesi poodidest saada tänapäeval see puhkade kasutamine on keelatud, nii et enam ei tohi neid ka müüa, nendega kaubelda ja salakütid ikka seda teevad ja, ja kui need siis kätte saadakse, siis neid enam turule ega käsitööliste kätte, et ei antavaid enamasti vahad põletatakse ära, et seda turgu lihtsalt vaos hoida, ära hävitada. Aga elevant iseenesest on väga huvitav loom, tähendab tema kitse kõrval üks võimsamaid loomi, kes ökosüsteemi suudab, muutub kitsede kohta. Me teame, et kitsed on omal ajal Vahemereäärse ala sisuliselt paljaks söönud, muidugi inimene enesemetsa ära hävitanud ja siis pärast kitse karjadega veel asja ära kindlustanud. Seal enam midagi ei kasvaks. Aga elevandid tegelikult tänu oma suurusele jõule suudavad näiteks sellist puis savanni muuta täiesti rohusa vanniks. Murravad need puud maha isegi need jämedad, ahvileivapuud või Paubabid nad on suutelised need ümber tõukama puruks trump. Kui on suured elevandikarjad, siis need hävitavad need puutselt savanni või puis savannialalt täielikult ära. Nüüd edasi veel. Nad on suutelised ka tegelikult tekitama sellise olukorra, et kui, kui elevandid üle käinud näiteks need puud ära koorinud ja ära kuivatanud, sinna kasvab selline kõrge rohi asemele, mida puutseni takistasid kasvamist. Valgust tuli juurde. Kuna vannis Vihmann ajutiselt, siis rohi kuivab mingil hetkel ära, siis tuleb selline kuivaperiood ja kui siis tekib näiteks äikesest või millestki muust säde savanni põlema, siis tuli elevandid koos suudavad muuta selle puisse vanni täiesti selliseid puhtaks rohusa vandiks. Noh, selles mõttes ta on jah, väga võimas loom, mitte ainult sellest, et tal suur, vaid see, et ka tema mõju sellele oma elukeskkonnale võib olla märkimisväärne. Enamik loomi oma keskkonda suurt ei mõjuta, välja arvatud inimene, kes suudab selle oluliselt ümber kujundada, aga elevant on ka selline, kes suudab siis oma elukeskkonna täiesti teiseks muuta ja tihtipeale selliseks muuta. Endalgi on seal juba halb elada, ta peab teise paika rändama ja siis tulevad teised väiksemale looma tasemele, kellele ta on loonud uue elukeskkonna. Mida elevandi lont endast kujutab? See on siis ülahuule ja nina ühinemine ja, ja tihtipeale narvatult londiga tõmbab see elevant endale siis sisse toitu või mida iganes. Noh, ega meie ka ei söö nina kaudu. Nii elevant ka ei söö nina kaudu londiga, ta ei tõmba midagi sisse. Ta võib puhuda sealt õhku välja, näiteks. Ta võib londiga näiteks teatud osal natuke vett võtta, panna siis selle vee endale suhu. Ta tõmbab see londi poolenisti täis ja siis surub selle vee endale suhu, jälle seal tema joomise viis. Lont on enamasti ka hästi tundlik, näiteks ta sordi maa pealt neid mugulaid, kuda suuskadega välja kraapida, sortimine mugulad ilusti välja, krundi otsaga, võtab kinni ja paneb endale suhu ja sööb siis nii, et see on nagu veidi käsi tal ja endi elevantide puhul me ju teame, et londiga nad on võimelised tõstma päris suuri raskusi, nad tõstad ju palk ühest kohast teise kui elevant välja õpetades. Ta võib inimesel olla väga hea tööloom ja väga uimas tööloom, et nad suudavad palju suuremaid raskusi transportida näiteks kui hobused või mõni teine loom tänu oma suurusele, aga see lonti ega väga täpne tööriist. Ja tänu sellele nad saavad valida endale sealt maapinnalt just sellise toidu, mis neile kõige sobilikum on või mis kõige rohkem maitseb nad selle londiga siis midagi endale sisse ei tõmba, nii nagu tihtipeale arvatakse. Paneb londi näiteks kuhugi maa sisse, tõmbab toidu endale. Siis tihti räägitakse ka seda, et kui vaal tuleb vee peale siis ta puhub välja suure veesamba, et tal on peas lausa purskkaev. Noh, tegelikult see päris nii ei ole, et veesammas sealt välja tuleks vaal, kui tema siis tuleb vee peale, siis ta tuleb vee peale sellest hingata. Vala ninasõõrmed on pealae peal, kohastumine eluks ja vaalad on selles mõttes huvitavad loomad, kuigi nad imetajad ja kusagil mingi kaks, 30 40 miljonit aastat tagasi on nad vette siirdunud. Ja nende lähimad praegu elavad sugulased, kabi loomad, ütleme, hobused ja sõbraatia, aga kunagi elasid kõik kiskabjalised. Ja vot nende kiskabjalistega on siis vaalad lähisuguluses. Aga see oli kaua-kaua aega tagasi, kui alateelased vete siirdusid. Ja siis see vete siirdumisega tekkis Ta kehas terve rida muutusi, noh kõigepealt ei ole vaaladel jalgu. Hülgestel me veel saame aru, on nagu mingisugused tagajäsemed ja esijäsemed olemas. Vaalade esijäsemed on ilusti Loibadeks muutunud, tagajäsemed on ideaalne, kalasabad vanasti kutsutigi jumala valas, kalaks arvati ta kala, kuigi tegelikult Ta on imetaja loom. Aga ta on hästi suur loovuse vaal. Kõige suurem maa peal elav loom on sinivaal, kasvades kusagil 33 35 meetri pikkuseks ja kaaludes 100 tonni ringis, noh, sellise 100 tonniga ei saakski mujal olla kui vees aidatud. Aga see tähendab, kuidas Te läheb vees elab selline suur loom, ta vajab hästi palju nikku, tähendab, tal peavad olema hiiglasuured, kopsud ja need on tõesti suured. Ja see v elusel kümnete miljonite aastate jooksul on, on vorminud neil ka väga efektiivse õhu kasutamise võime. Kui inimene kasutab sellest hapnikust, mis ta sisse hingab ja siis uuesti välja hingab umbes neli protsenti ära, siis vaalad on suutelised kasutama kuni 10 protsenti protsenti. Tegelikult on ikka väga märkimisväärne, seal ei tule abiks mitte ainult peres olev hemoglobiin enam, vaid ka lihastes olev Mäo krabi ja nende abil ta siis suudab seda õhku nii efektiivselt kasutada, näiteks mõned vaalad, Cashelotid on suutelised sukelduma kuni kahe kilomeetri sügavusse, juba see minek sinna tuleks sealt tagasi võtab omajagu aega. Nii et, et sa pead väga kaua suutma hinge kinni hoida ja sealt siis selle kaasa võetud hapnikuvaral elada. Vot kui need vaalad tulevad sinna veepinnale tagasi ja puhuvad pahinal sele õhu välja, mis neil kopsudes on olnud ja tahad uuesti õhku sisse tõmmata siis kuna nad elavad enamasti küllalt külmades vetes või õieti on õhutemperatuur alati madalam kui see, mis nad suudavad kopsust välja puhuda, see õhk, siis see Väljapuhutud õhus olev veeaur kondenseerub ja tekivad veepiisad udupiisad sinna ja seda me siis selle fonternina näeme, et see ei ole nüüd see vesi, mida ta suu kaudu sisse tõmbab, pea kaudu aukude kaudu välja ajab, vaid see on siis see kondenseerub veeaur, mis tekitab siis selle aurupilve sinna vaala kohale. On veel huvitav, et ta on iseloomulik sõltuvalt sellest, kas tegemist on kiusvaal, aga see tähendab nende vaalade, kes söövad põhiliselt seda grilli või, või neil väikesed krevetid teeb või sammas vaala kaladest, hammas vaaladel on üks linna sõõreze pealae peal, aga kiusualadel on kaks tükki ja siis mõnede kiusvaalade Se fonter meenutab veidiga. Sihukest süda tead, kahest august tuleb kokku, see vesi nagu ühineb seal pealae peal, tekib südamekujul pilt ja vaalauurijad on võimelised nende aurusammaste järgi siis juba eemalt ütlema, et millise vaalaga tegemist on, kuna igal liigil peaaegu isesugune sammas ja sinivaal, kellest me rääkisime Temase aurusammas seal pea kohal on ka aukartust äratavalt kõrge tema, kui selle õhu välja puhub, sealt siis aurusammas tõuseb umbes 10 meetri kõrgusel, noh, see on ülekaelkirjaku pea veel tublisti peaaegu kahe kaelkirjakukõrgusele, kui meid viiakse turismireisidel vaalu vaatlema ükskõik kas Islandil asjal Aafrika ranniku saartel või kus iganes, siis enamasti see, mida selle inimesed näevad, on see, et korraks tuleb sihuke aurupilve kohale veidi midagi musta ja siis on kadunud kõik jälle siis ootad seal 10 minutit ja siis jälle põhiline, noh, mis inimestele rõõmu valmistab, mille tõttu need vaalavaatlust organiseerijad teenivad, on see, nähakse delfiine, delfiinid, tuled laevade lähedal, hüppad paar korda veest välja, seal sihuke atraktsioon. Aga vaalu nähakse suhteliselt vähesest. Vaalad on ikka suure osa vee all ja päris pikalt seal vee all, et kui ta korraks tuleb välja, siis siis ainult näeme seda küüru ja enamasti siin ranniku lähedal nähakse neid väikesi vaalu, kelle see küür ka ei ole eriti muljetavaldav, mida seal vee peal nähakse. Mida kaamel oma küüru sees hoiab? Toyotas rasva tal on nagu kaks rasvapoti seljas või üheviirusel kaamelises üks asfobot, rasvapott on vajalik tal selleks või see rasvaküür, et rasva lõhustamisel tekib päris palju vett ja selle v arvel siis kaabel neid pikki rännakuid suuteline kõrbes tegema, et on päris pikka aega suuteline joomata olla. Et see veevaru on tal selle rasva kujul siis organismis kaasas rasva lagundamisel saab siis organism vett ja, ja, ja seda noh, päris pika aja jooksul seal õige mitmeid päevi võib see kaamel olla joomata aga siis vajab ta pärast seda pikka rännakut ka niisugust suhteliselt pikka puhkeperiood ja näiteks pärast sellist pikka rännakut kaamera Tallinna jooma väga suured kogused vett. See ei ole enam niimoodi pool ämbrit või ämber, vaid see on ikka seitse ämbrit ja 10 ämbrit on ta suuteline korraga siis vett ära jooma, et taastada siis organismi veevarusid, mida, mida ta ära kulutanud sel hetkel pole muidugi ta peab sööma päris tublisti omal ajal, kui see siiditee oli ainuke kaubavahetus tee Hiina ja Euroopa vahel siis siiditee ääres olid sellised kaameli puhkekohad, kus kaamelid peatusid ja seal vahetati siis kaableid. Näiteks jälle mingi nädalase rännaku järel toodi kaameleid selle vahetus kohta tiomer kaamelit sinna ja saadi uued kaamelid vastu laaditi kaup ümber jätkates nende toidetud ja joodetud kaablitega jälle järgmise punktini ja niimoodi siis oli selline nagu jaamade süsteem üles ehitatud siiditee ääres. Et muidu ei oleks üks loom näiteks sealt Euroopast Hiinas ei oleks suutnud kuidagimoodi välja pidevaid selle tee peal vahetati kümneid ja kümneid kaameleid, enne kui siis Hiinasse lõpuks karavan kohale jõudis ja jällegi kümneid kaameleid, enne kui tagasi Euroopasse jõuti. Nii et kui need varud sealt küüru seest on kadunud, sisse küür vajub kokku. Päris end ära ei kao, aga jah, surgus mulje jätab küll see küür pärast seda, kui see rasvavaru sealt ära kadunud on, aga selle taastuks suhteliselt kiiresti kaamelit toidetakse, joodetakse korralikult, siis see rasvavaru taastub päris kiiresti. Kas need kahe küünuga kaamelid on siis tugevamad ja vastupidavamad, nendel on ju suurem varu kaasas? No üldiselt jah, need kahe küüru kaamelid on nagu rohkem veoloomad ja need ühe küüru kaamerad on pigem sellised ratsaloomad, neid on kasutatud just ratsutamisel ja sõjapidamisel. Kaameli ratsanikud olid araabia maade armeedes, kes siis ründasid vaenlasi seal kaamelite seljas ratsutades, aga, aga need kahe küüru kaamelid, need on ikkagi need veoloomad. Üks kaamel suudab päris suuri koguseid oma seljas ära vedada. Nii et tänu kaameritele, tegelikult on see suur kaubandus ida ja lääne vahel sadu aastaid toiminud ilma kaablit, et see oleks olnud võimatu. Hobused ei oleks seda vastu suutnud pidada. Räägime vahepeal lindudest ka räägime paabulinnust, paabulinnul on väga ilus värvikirev saba, milleks sabani suur peab olema, milleks suled nii pikalt peavad olema ja nii värvikirevad. Kui nüüd päris otse öeldes, ega muud peale edevuse seal ei ole muidugi mõisa linnu kohta öeldi, et edevam, tan näib ede panna, aga see on nii nagu miks on paradiisilinnud need uhked suled, miks on isalinnud hästi kirevad part teedel ja värvulistel ja emalinud tagasihoidlikud siis paabulinnu, nende suurte sulgede saba, ainuke mõte on see, et avaldada emasele muljet. Ja kui näiteks nüüd kevadel loomaaeda minna, siis siinsete loomaaias näete, kuidas need isased paabulinnud seal kelgutavad, ajavad saba laiali ja ja tantsivad nii, kui emane kusagilt nuka tagant välja jalutab, nii on saba kohe püsti ja käiakse seal uhkelt ringi ja kuis emane ära läheb, siis pannakse kokku ja lohistatakse ta jälle mööda maad järgi. Nii et kellel on ilusam, puhtam, tervem kaarja, sädeleva saba, sellel on suurem lootusel emal seegaga pulmi pidada. Ja see, kes siis on kehvema Zapage katku, tunneb välja, noh, sellel on siis need lootused, vähesemad. Minul on pulmaperiood möödas, siis me neid ilusaid sulgi enam ei näe. Nad vahetuvad ja osa tuleb välja ja asenduvad jälle jälle uutega. Aga päris ilma Zapata ma ka ei ole. Pulmaperioodi välisel ajal on ta selline katkutud ja muidugi sabastan selle isasel paabulinnule ka palju häda, sellepärast et saba tal raske, kohmakas ja seal väga tantsid ja vehitse sabaga, siis võivad sellised silmad sind märgata, kellel ei ole sinu vastu mingit muud huvi, kui kulinaarne huvi. Ehk kuidas sind ära süüa ja täitsa Rohtlika, aga muidugi ilmasele sabata jälle ei saa järglasi anda, kahest halvast tuleb see natuke parem valik ära teha, kas sa jääd kellelegi hambusse või saad siis pulmi pidada emasega ja uhkeldada, et ilma sabata päris ei ole võimalik lihtsalt eksisteerima jääda, siis loodus blokeerib su lihtsalt välja, sa ei saa järglasi ja järgmises põlvkonnas sinu geene enam ei ole. Jaapanis on kodulinnud, kelle saba pikkus on kusagil viis meetrit. Jaapanis on olemas juba sajandeid aretatud meie kodukukk, kellel on erakordselt pikad sabasuled. Ega temal mingit muud eesmärki ei ole, kusearetaja tahe, kes on püüdnud siis teistest üle olla ja näidata, kui pikk kade sulgedega kuked ema suuteline aretama on ja need on tõesti kuni viis meetrit sabasule talle selle, vaese Kuke seisukohalt ei ole neil mingit rolli. Tegelikult, kui me vaatame ka meie koeratõuge, siis nii mõnedki tõud nende hulgast on ju sellised, et vaatad ja imestad, et kui ta näiteks nüüd looduses peaks toime tulema, siis ta ei saa selle kuidagi hakkama, paneks hirmu karvadeta koer või siis mõned hästi karvased koerad tokerduksid ju seal ära eriliselt lühijalgadega koerad või ütleme, need koerad, kellel on see koon hästi taandarenenud ja nagu lömmi löödud ja raske saaki püüda tegelikult, ega ta ilma inimese abita sellised tõud ilmsete säiliks, kuigi kaua kasside hulgas on ka mõned sihuksed suhteliselt kummalised, kuigi aretuses nüüd ei ole erilisi ekstreemsusi ette tulnud välja arvatud siis Mani saare ilma sabata kass, kes on nagu omapärane või siis need ilma kõrvadeta kassid ka, no need ilmselt ka vähemalt siin põhja looduses vastu ei peaks, aga seal lõuna pool, mine tea, võib-olla saaksid seal looduses hakkama kässidelan, murrud ja need on tal siis orienteerumiseks ja ta saab urgude kaudu informatsiooni maailmas. Ja need voorud on ka karvad tegelikult, aga nad on jämedad ja palju enam närvide ja veresooni, et aga seotud karvad, kui, kui näiteks need karvad, mis tal seljas on ja neid siukseid murru moodi karvu ei ole tal mitte ainult siin külje peal põskede küljes, aga neid siukseid, teravaid tunde, karvu on tal tegelikult ka natuke silmade ümbruses, on, on seal käppade ümbruses, nii et igal pool, kus on vaja maailma täpsemalt tunnetada siis seal on tal need vibrissid või sellised tugevad karvad ka olemas ja sellega saab ta siis ühelt poolt sellist õhu võnkumise informatsiooni ja siis kui millegi vastu läheb siis tunde informatsiooni. Nii et need on nagu täiendav tundeelund veel maailma tunnetamise elund, on need karvakesed tal seal seal koonu peal, võrrodestan esiti palju abi. Nojah, öösiti muidugi öösel pimedas, no kas silmad on võimelised ka ju pimedas päris hästi nägema, aga iga täiendav informatsioonikild, mis sa sealt maailmast kogud, on öösel oluline, sest öösel on kõik loomad oluliselt abitumad, kui nad päeval välja arvatud öökullid, kakud, aga jah, öösel aitavad nende prissital siis sealt täiendavat infot saada. Õhunkumisi, lõhna nendega ei tunne, keegi kunagi arvas, et tunnevad lõhnaga, nende karvadega lõhna ei tunne, aga just õhuvõnkumised ja, ja siis ka õrnad puudutused, kuse liigud annavad informatsiooni selle kohta, mis seal ümber on, et kas seal puu või, või oksakene või rohukõrs või selle järgi suudab kassis seal öösel või pimedas orienteeruda. Kas teiste kaslastega on sama nagu põhimõtteliselt küll, jah, sellised libristid on, on kõigil, aga suurtel kassidel mängivad nad oluliselt väiksemat rolli, nad ei ole nii suured. Ja, ja põhiliselt on ikkagi väikeste kaslaste oluliseks tunde elundis, need vibressid, vaju ainet, vurrud. Te kuulsite keskeprogrammi. Stuudios olid bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk.
