Tere, head raadiokuulajad tänases loodusõpetustunnis räägime sellisest eksootilisest linnust nagu jaanalind ja Reimo Sildvee ning olen endale siia raadio kohe stuudiosse külla kutsunud ühe jaanalinnufarmeri. Tere päevast, Uku Kuusk. Tere. Tere. Sina oled mees, kes kasvatab jaanalind, Sul on neid kodus endale umbes-ist paarkümmend tükki, kui ma ei eksi. Jah, praegu sügiseks on jäänud, ütleme, paarkümmend tükki, mõned on kaotanud päid ja, ja noh, läinud nagu inimtoiduks kõige liha teed just nii nagu ütleme, farmerite töö on, ütleme, kellelegi jaoks toota tooret. Aga räägime nüüd sellest jaanalinnust siis lind Me oleme harjunud eestlased, lind, et see, see ei saa olla suurem kui luik või kurg või midagi sellist, aga aga Yana lind, need, kes on, on kuskil kaugel Aafrikas reisimas käinud või välja mu loomaadideski, need teavad, et jaanalind on ikka üks suur suur objekt, ütleme niimoodi. Üldiselt on tegemist ja ikkagi võrdlemisi võrdlemisi suure isendiga alguses ikka inimesed arvavad, et ta niuke väike putukas nagu mingid sookured või, või või mingid kurelised, aga tegemist on ääretult suure suure isendiga, mille kaal võib ületada sadat kilo ja noh, jah, ütleme kuni 150 kilo võivad olla suured isased isendid ja tema pikkus kuskil kaks, 50 keskmine ka sellepärast, et on ka erinevaid erinevaid liikev ja vastavalt sellele liikidele on alaliikidel on ka erinevad kasvusuurused, aga ise ta on pärit Aafrika mandrilt ja kuulub siis ütleme, paljas rindlaste sugukonda ja on, on maailmas siis kõige suurem lind, lennuvõimetu lind just nimelt sellepärast, et igasuguseid suuri lendavaid linde nagu Kondrite näol ka olemas. Jaanalinnul on siis antud antud kaks jalga, mis, mis peavad teda siis maa peal väga kiiresti ühest punktist teise toimetada. Tema. Ja need on erilised selle poolest, et kuna lindudel on tavaliselt rohkem kui kaks varvast siis jaanalinnul vaesekesel on ainult kaks tükki töötavad perfektselt, ta jooksukiiruseks loetakse keskmiseks 50 60 kilomeetrit tunnis ja saavutab selle hetkega. Et see kogu lihasmass, mis tal, mis tal on kintsude näol ja, ja kogu keha peal laiali jaotanud, liigub teda väga vahvalt ja samasta oma kiiruse juures on võimeline väga äkiliselt nagu suunda muutma, et ta on päris päris päris raskesti püütav, suuremad isendid loomulikult väiksematega on ikka nii, kui looduses on väiksemad, on kergem saak kõigile. Aga, aga, ja loomulikult on hämmastavad ka tema, tema elu ja numbrid, inimesed arvavad, et noh, lind on, palju, ta ikka elab. Aga tegelikult on need hämmastavad kus on võib-olla kasvada jaanalind, elada mingi 70 80 aastaseks, isegi mina loomulikult ei saa seda väita, sellepärast et need on kõik kirjanduslikud andmed. Ja, ja meie oleme farmis pidanud lindu alles 2002.-st aastast, et farmi tingimustes loomulikult ei ela linnud niikaua kui, kui vabas looduses, aga vabas looduses ja samas ka rangemad, rangemad probleemid nendel. Kuna kui võtta nüüd eluliselt, siis siis tibu suureks kasvamisest igast kaheksast linnust jääb üks kasvab suureks siis looduslikke vaenlasi on, on jaanalinnul, ütleme loodus kohalikes tingimustes, kus ta on pärit, on, on päris palju mis on ääretult huvitav jaanalinnu juures, see ta on ääretult kõikuv päratuurile täiesti nagu inimene allue, et ta tajub seda temperatuuri ja, ja vastavalt sellele oma sulestikuga reageerib ning alandab kehatemperatuuri või jahutab või, või siis soojendab ennast sellega, et kui, kui Aafrikas on samamoodi ööd alla nulli langevad ja päevane temperatuur küünib üle 40, siis, siis siis sellistes tingimustes ta täiesti talutavalt elab on ka väga hea niiskuse hoidmisega, et ta võib väga pikalt nagu kaamelgi liikuda, joomata väga pikki vahemaid. Et see on nagu tal ka tänuväärne. Ja arvatavasti ka sellepärast on ta väga-väga pikalt nagu, nagu siin planeedil säilinud, kuigi inimene oleks ta vahepeal peaaegu peaaegu veel ära likvideerinud, siis tekkisid Lõuna-Aafrikas ühed Euroopast välja rännanud farmerid, kes otsustasid hakata neid pidama just ütleme, tootmislikud eesmärkidel, kuna 19. sajandi algul oli väga suur nõudlus Euroopas sulgede järgi ütleme just ütleme kaunistuseks ja iluasjadeks. Aga aga tänapäeval on tal tekkinud täiesti täiesti teine väljund väljund, kus, kus jaanalindu peitakse rohkem nagu ikkagi nii liha ning naha pärast, et suled on jäänud nagu tiba tahapoole lennuvõimetu lind, aga mingid tiivad tal siis väiksed ilmselt on, just tiivad on vajalikult tal nagu endal tasakaalus hoidmiseks ning ka tüürimiseks, sest ütleme sellisel suurel kiirusel, kui ta jookseb, on vaja pöörata, siis on vaja tasakaalu hoida ja natukene ka juhtida, samasid, ütleme, on tiivad väga tähtsad komponendid tema väljenduseks. Et kõik need tantsud, mis, mis on toimuvad linnuriigis, on ka samamoodi säilinud jaanalindude juures ning ning need paaritumisrituaalid ja turniirid, mis teiste isaste vahel toimuvad, nende eks tarvitatakse väga usinasti ka tiibasid, kus siis on summa suurust ja hoogsust väljendatakse nendega. Ants jaanalind ka laululind, et kui ütleme, tants on tema juures seal nagu teistel lindudel, mis häält ta teeb? Jaanalinnul on elus mitu perioodi, millal ta laulab ja millal ta ei laula, ütleme nii, et kui päris pisikesed kooruvad, siis nendel on niisugune päikene heli, millega nad oma vanemaid üles püüavad leida ja vanemad tajuvad, missuguse heliga on, ütleme, nende järglased. Sest sest looduses võivad ju grupid segi ka minna ja siis katsuse omase leida. Ja, ja hiljem, kui nad saavutavad, ütleme, täis ja siis nad unustavad nagu laulmise ära ja siis hakkavad laulma ainult isaslinnud. See on laulust loomulikult väga kaugel. Et see on rohkem niisugune möirgamine või ma ei seda väga raske väljendada, et et selle jaoks peaks tulema ja seda heli lindistama ja kusagil laskma ja keegi ei usuks, et linn sellist üldse häält võib teha, et et meil esimest korda, kui me linnud tõime ja Meie olime kuulnud seda häält, aga naabrid veel ei olnud, siis nad arvasid, et metsas on mõni põdrapull päris tõsine Mairgamus. Aga see on huvitav jah, et ta sellist häält teeb ta selle jaoks puhub oma kaela õhku täis, paneb noka kinni ja siis läbi linasõõrmed selle helivälju. Ja seda te tavaliselt kolm korda sellist nihukest möiret. Ja sellega asi piirdub kujunenud, et siia see ei ole nagu seotud absoluutselt emastele imponeerimisega, see selliseid mürgivad võivad kustuda varahommikul kell neli või õhtu kell 11, et me ei oskagi selles suhtel seal veel midagi selgust öelda ja, ja eks, eks nende juures on palju salapäralikku, mida, mida meil on, meil on veel aastaid ja aastaid õppida ka, et kuna jaanalinnupidamine on Euroopas ikkagi suhteliselt uus asi, et seda sellega alustati üheksakümnendatel aastatel alles ja Aafrikas on tal küll pikad traditsioonid, aga eks meie kliima loob ka kindlasti mingeid uusi uusi nüansse selle asjale juurde vä. Me teeme siia oma saatesse väikese pausi, kuulame näiteks muusikat ja jätkame sellel põneval teemal, et mis loom või lind, jaanalind õigupoolest on, radikas koolis jätkab, räägime täna jaanalinnust. Uku Kuusk on meil raadio kahest siin külastama, on jaanalinnufarmer. Me rääkisime sellest just hetk tagasi enne seda muusikat, et milline on jaanalinnu selline nii-öelda laul või tema häälitsused. Linnu isalindu nimetataks Kukeks siis ka näiteks või kas tal on siin mingi asi, mis teda eristab ema linnust. Meie ütleme, kui farmerid nimetame küll, et siis on palju lihtsam, et ema ja isa on küll lühemad sõnad, aga emaslind ja isaslind on, lähevad väga pikaks. Kukk on oma suuruselt juba päris tõsine tegelane, ta on emasest linnustiku, törts maad suurema ja ta on musta värvusega ja tal on punased punakad. Alguses ütleme, kui kui suguküpseks saab ja ütleme, tuleb paaritumisperiood, siis siis tema, tema punased jalad ja punane nokk värvub üha punasemaks, mis annab märki kanadele, et on olemas selline selline mees, kes nende eest hoolitseb. Mis on erinev selles selles jaanalinnu juures. Et tema peab haaramit, temal on tavaliselt mitu, mitu emast. Normaalseks, ütleme, farmerite peres loetakse, kui on kolm emast üks üks, siis, siis kes selle karja seas on, aga, aga võib ka erineda igasuguseid, ütleme, teisi nüansse, küsimus on lihtsalt selle kukejõujõulisuses, et kas ta suudab nende sõnade eest kõigest üle käia mitte just seksuaalses mõttes, vaid, vaid neid ohjata. Kuna see haarem on ka ka ütle mehe arhieline haarem et on lemmikkana ja on siis ütleme see viimane ja, ja siis kanad jagalama jagavad nagu omavahel maad ära ja siis peab olema kukkes neid väikseid väiksemaid kanu siis kõigiga andeldab. Et aeg-ajalt vaatud vaatad seda pilti, mis seal aedikus toimub siis et see kipub nagu vene armastuse moodi, et kui peksab, siis armastab, ütleme kuigi see väga vägivaldne ei ole. Aga näha on ikka, et nad kukleid jooksutab ja, ja juhib ja suunab, et tema on see vägi, valitsus, ütleme loomulikult kuked on teineteise suhtes võrdlemisi agressiivsed. Et kaklevad nii, et veri lendab, ka veri ei lenda, ütleme loomariigis on see asi natukene liberaalsem kui inimeste juures. Et nemad tavaliselt oma suuruse, hääle ja demonstratsiooniga üritavad tappa teist moraalselt, kuigi aeg-ajalt ütleme, nad võivad rinnutsi kokku minna, jalaga natuke potsti teha teineteisele siis praktiliselt alati ikkagi ei lenda. Aga, aga igal seitsmel juhul ta üritab enda suurt jõulisust näidata ka, isegi minule, tähendab, ütleme, kui omanikule ta tunneb mind ära. Ta teab, ütleme, kui tule on söögikorrad, värgid aga sellest hoolimata on, ütleme, aedik, tema territoorium, mis on, kuulub täielikult sajaprotsendiliselt talle. Ja ta on selle valitseja ja, ja see on täiesti normaalne. Ja see on hea. Et, et loru kukk on loru kukal oru kukk, siin ei ole teha midagi, et, et siis siis jäävad kanad, hakkavad nagu üle pea kasvama. Et mis issi veel kukest edasi rääkida. Ma küsin, ma küsin vahele siia seda, et kanad kuked noh, me teame, et rebased käivad nii-öelda kanalasse aeg-ajalt matti võtmas, et Eestis ilmselt seda ohtu ei ole, et ükski selline metsa kiskja tuleks siis nüüd päris sinna jaanalinnukarjast matti võtta. Ma ei ole jah, ütleme loomulikult väikeste tibu juurde juures on see oht päris suur, sellepärast et noh, nagu looduseski olijad, kaheksast üks jääb elama siis väikeste tibude juures meil on nagu eriliselt hoolitsused, aadikud oleks võrdlemisi tihedad alt, et, et keegi ei pääseks neile ligi. Nendel on omaette tallid, kus neile ööseks pannakse nad kinni, vaat et oleks igasugune kaitse kõige muu pärast, kui nad natukene suuremaks kasvavad ka, sest nii kummaline, kui ei ole Sist väike tibu ära joostes matkib tema savanni saadud nagu geneetilist koodi, ta jookseb, jookseb natuke aega, siis heidab maha ja paneb peaga piki maad, et looduses savanni son ta praktiliselt nähtamatu, kuna tibu erineb väga oluliselt oma välimuselt suurest linnust ja siis niiviisi peites ennast saakloom, teda ei märka. Aga kuna meil on praktiliselt lindude jaoks kõik rohelised alad, siis tema niukene pruu, helepruun ütleme ja beez täpiline küll, aga ta paistab Jalingu jalgpall sealt seest välja. Ja, ja sellepärast sellepärast on eriti hoolia väikeste pärast suurte pärast ei ole meil nagu mingit muret, kuivõrd ainult see, et kui metsloomade liiguvad Vaidikute taga just öösiti, et murelikuks teeb meid alati suve teine pool, kui ilmad, Lähevad, ütleme ööd lähevad just pimedaks, pikaks. Jaanalind ise on nagu teised linnud ka, et noh, mitte kõik linnud, aga linnud on kanapimedad, et pärast hämarustnud praktiliselt ei näe mitte midagi, nad kuulevad perfektselt. Aga ei näe, siis juhtub niisugune asi, et kui mingi krõps käimisel kuskil aia taga lähedal, sest metsloomad liiguvad tavaliselt öötundidel ja vaikselt siis nad ärkavad püsti ja tormavad mingis suunas, aga me oleme ehitanud neile kahjux aiad ümber ja, ja siis juhtub see, et lihtsalt murtakse aiaposte nagu makarone või et see on nagu ohtlik, ohtlik ja me oleme kasutanud sel juhul endal oma valvekoerad, mis lihtsalt farmi valvama. Vaat siis käivad nad tööl mõõdikute taga väljapool aedikuid, sest ega need koerad ei taha ka vabatahtlikud sinna jaanalindude vahele sebima minna. Sest nad on ikka ääretult suured ja koer lihtsalt kuulab ennem linde igasugust liikumist, hakkab haukuma ja linnud teavad, kes on oma koer, suunad oma koera häält ja nad saavad väga rahulikult veeta Äravendi, ei ole mingit probleemi, kõik on rahul. Koerad saavad tööd teha ja linnud saavad rahulikult hoiduda. Kas vastab tõele see, et jaanalind siis tõesti kui ta, kui ta kardab, pistab pea liiva alla, tõstab peama sisse? Muidugi, see on tehniliselt võimatu. Sellepärast jaanalinnu pea on sama suur kui mehe rusikas või sinna nokka veel juurde panna, siis ja maa on ikka väga kõva. Et pigem on võetud arvatavasti kas kahel moodusel see, see multifilmilõik, kus, kus jaanalind võtab liiva praktiliselt ta peseb ennast liivaga, ehk vihtleb nagu, et et ajab seda pead ja kaelaga tõmbab liiva selja peale või siis ütleme peitmise momendil, kus väiksed tibud panevad, Peab piki maad ja siis ainult keha mütsakas näha, et seda on kindlasti kuskil väga-väga vanadel aegadel keegi kuskil näinud eemalt ja ei ole aru saanud ja siis on see kõik nagu läinud üle siis tudeks. Jutud on lõpuks läinud ka pilt. Kas ja teised nagu sõbralik loom või ta omaniku või korra jõudsid öelda, et see väga aedikusse ses mõttes ei taha minna, et seal on nii-öelda kuke territoorium, aga, aga muidu on ta nagu sõbralik loom, et kui see nii-öelda käeaia vahelt sisse pista, et kas ta siis hakkab nokaga toksima või midagi teeb ka. Üldiselt on küll jah, et tegelikult ütleme, kas linnud on kasvanud pisikesest peast inimese juures, nad aktsepteerivad päris päris hästi ja mida pisem on siis seda, seda sõbralikumad on sellepärast, et nemad peavad inimest siis praktiliselt endame suureks jana linnuks. Kuna nad on inkubaatoris väljunud ja ei ole kunagi oma päris vanemaid näinud ka. Ja siis meil on olnud ka säärane juhus, kus on, kus on mõni tibu nagu jäänud suurest grupist maha et kasvavad teatud isendid kasvavad pingu patriast väljudes suuremaks ja siis järgmine grupp ei ole veel jõudnud kooruda, siis mingisugused probleemid on olnud haudeprotsessis ja näiteks mingisugust portsust, mis on mune sisse pannud, tuleb ainult üksainuke isend ja siis ütleme, ellujäämisprotsent on tal siis väga, väga nukker, kuna ta on karjaisend ja tal on vajalik, et see seltskond tal oleks sissi, kuni järgmised kooruvad, on vaja siis tegeleda selle, selle ainueksemplariga ja, ja, ja, ja tegutseda aga päris tõhusalt ta tahab nagu järelevalvet, see on üks asi, tal kõik, ütleme, protsessid normaalselt, Ta käima hakkaksid nagu inimeselgi. Ja samas siis, kui ta juba jalad alla võtab, sest väikeanalind võtab praktiliselt 24 tunni jooksul jalad alla ja on võimeline juba vaikset puterdama hakkama. Ja noh, ütleme hea tugev tegija on ta juba kolmandal päeval, kus ta on võimeline sinuga mööda õue ringi jalutama ja siis ta ei lähe sustel eriti sammugi kaugemale, ta on praktiliselt nagu väike koerakutsikas. Ja ma kujutan ette, et kui kasvatada niiviisi sihukest Tari enda kõrval, siis võid posti järel ka pärast käijale. Kas kutsumise peale tuleb ka kohal, et mida, kuidas kana sikutatakse kuidagi tibu-tibu-tibu, et siis kuidas? Kutsutakse ei, ega ta ikka ei tule küll, et eks tal on ikka, kui ta suureks saab, siis ta tajub nagu inimlapski, et kui vanemad on temast lühemad, siis, siis, siis temal on nagu aeg oma teed minna ja toimetada. Loodusest ongi selline geneetiline kood tal arvatavasti sees, et üheksa kuuselt karjast eralduvad noored ja sellepärast see on juba niisugune igavad linn on kasvanud juba täiesti iseseisvaks ja nii suureks ja võimeline täiesti üksinda elu jätkama. Et see tundub selline vanusepiir olema, kus ka inimesest nakatutakse nagu irduma küll väga hästi ta juurde ta tuleb rohkem uudishimust, nagu inimesed käivad, käivad loomaaias loomi vaatamas, siis, siis loomad arvavad sellest asjast hoopis teistpidi aianaljana iluaedikutes, täpselt sama moodi, et et inimesed, millised need ennast näitama ja, ja, ja kõik saavad teda maitsta ja proovida. Jaanalind. Loomulikult, kuna tal puudub käed, tiibadeta ka suurt eriti midagi ei taha, siis ta uudishimu väljendab loomulikult nokaga ja, ja tema tahab kõike maitsta ja eriti eriti huvitav, et huvipakkuvad asjad on tema jaoks igasugused läikivad asjad, noh, natuke varesele küll, aga nööbid ja trukid ja, ja naiste kõrvarõngad ja prillid ja kõik selline, mis, mis, mis paistab, torkab silma eriti kohe. Aga, aga ta on päris päris sõbralik tegelikult, aga miks ütleme peredes just ütleme, kuked agressiivseks, seda lihtsalt tingib loodus ja loodusevajadused. Et see on täiesti normaalne, see peabki nii olema. No me teame, et ka vanaema õue peal kukku mõnikord läheb ulakaks kätte, hakkab inimesi ründama. Me kuulame siia vahele muusikat ja jätkame pärast seda, seda jaanalinnujuturaadio. Kaks koolis, jätkab Jaan veendudestena. Räägime Uku Kuusk, öelge, kuidas jaanalinnukasvatamine käib. Me oleme jõudnud juba nii palju vihjeid anda, et teil on tarad ehitatud, et mõnikord need aiapostid lendavad praks pooleks nagu makaronid. Et me oleme rääkinud, kui suur ja jõuline jaanalinde on ja millised kiirused hoiab, võib hetkega arendada. Mis tingimustes te peate neid hoidma, ma kujutan ette, et see peab olema midagi betoonseinad siis ees, et, et mitte ütleminaalid ei läheks üle alt ega ka läbi. Tegelikult, ega need asjad nii hullud ei olegi, seal on inimene, on rakendunud oma pead ja kavalust, loomulikult tegemist on võrkaedaedadega. Haial peab olema jooksumaak piisavalt pikkust, sest jaanalind naudib liikumist ja, ja talveperioodil on ta passiivsem selles mõttes, et ta jalutab ringi ja naudib ilma ja inimesi või kui seal on, aga üldiselt ta on madalates temperatuurides on ta tunduvalt massiivsem. Aga suveperioodil, kui rohi rohedama lööb, silmad inimesel särama löövad, siis, siis tahab temaga suuremaid välju ja meil on endal talvegoplide suvekoplid nagu eraldi suvegopi pikkuseks oleks 150 meetrit ja laiuseks oleks tsirka 30 meetrit, et see on nagu piklik piklik nagu toru tehtud, kus ta saab rahulikult joosta, siis ühest otsast teise, seal on piisavalt muru kuni sügiseni, isegi suvel kuumaperioodidel ütleme, ei saa otsa. Loomulikult tuleb arvestada seda, et kui palju sinna sisse ühte aedikusse linde tohiks mahutada. Et see maa ei ammenduks ning reostuks, sest loodusel on ka omad võimet, võimed ja võimete piirid, millega ta suudad seda maad korras hoida. Aedikud peavad olema jah, võrdlemisi tugevad. Me kasutame nurga postiedeks küll terasposte, mis on 70 sentimeetrit maa sisse betoneeritud ja seal on lisatoed küll ja vahepostid on puupostid ja võrk on siis seespool aeda ja liigub vabalt tal väikeste aasade peal kõik. Et tekiks niisugune nagu poksiringi efekt. Et kui lind mingil põhjusel on, on, on sunnitud või on või hooletusest või millest iganes tormab aadikusse sisse, siis terve see 150 meetrine liin annab nagu järgi vedrutab teda ja, ja viskab nagu tagasi. Et sellepärast on, on need asjad niiviisi välja mõeldud. Aadikutel ei ole nurki, nad on kõik, ütleme nagu ära lõigatud 120 kraadistakse, et kui üks lind kateist kipub mingis tuhinas taga ajama või, või oma iseloomu näitama, siis teine saba igal juhul nagu ära pöörata, ära minna. Et ei tekiks nurga efekti, kus hakatakse siis nurgas teist teisele oma emotsioone demonstreerima. Aga mina ei anna läinud, söövad ja kuidas söötmine välja näeb, kas nad söövad seda rohtumisele aadikus, seal on nii-öelda nokivad ise seda või annate neile juurde. Toitu janu, taimetoitlane ja tegelikult ta sööb ainult madalat rohtu, mida ta ise siis nokaga nagu rebib maast. No natuke meenutab lammast, kes peab kogu aeg maad ja, ja, ja siis me lisaks anname neile spetsiaalset jaanalinnutoitu, mis, mis Eestis siis valmistatakse. Ja see jaguneb siis ka kolme erinevasse gruppi, et noor tibude toit siis keskmises vanuses ja siis mune vaata, toit, ütleme, see on vastavalt siis ealisele. Kui vanad nad on siis, siis vastavalt sellele lähevad erinevad toidud, see on granuleeritud toit meenutab natukene linnu jaoks arvatavasti teri. Sellepärast jaanalind saab lisaks ka kaera vastavalt siis siis kuidas on vaja reguleerida linnukasvu, et üks ütleme, noor noorlindudele antakse, enamus läheb nagu jõuseid, kui ta kasvatatakse nagu liha tarbeks. Aga kui linnus, autod juba teatud suuruse, siis kipub nagu energiat selles toidus üle jääma. Et siis lisatakse talla kaera nagu täiteaineks kõhutäiteks, pluss veel ütleme siis, siis tuleb see rohesööt juurde. Talvel kasutame toidus ka võib kasutada, ütleme, kuiva heina ja kasutame ka silo. Silo suhtes peab loomulikult olema üsna ettevaatlik silo, ei oleks liighappeline, ei oleks see niinimetatud augusilo. Et kasutame tänapäeva tehnoloogial seda närvutatud rullsilo peres, on need suured valged või rohelised või mustad pallid, niuksed on, ütleme ja, ja sealt läheb tarvitusele tavaliselt Lutsar on ja ristik, mis on vastavalt sellele siis ta tuleb masinast läbi lasta, et oleks peenema koeline. Kuna Janaljul puuduvad hambad ja siis tema kugistaks seda kõike alla või siis ütleme, kui on väga palju kõrsi, siis lihtsalt see jääb lihtsalt üle. Aga kuidas on joogiveega peab tal alati olema vesi ka saadaval olema. Jah, vot joogivesi, ütleme, farmi tingimustes on alati tavaliselt ees 24 tundi päevas, et kui tahavad, siis joovad, kui ei taha, siis ei joo, aga see on väga palju ka just temperatuurist mõjutatud, et kui suvel on ikka väljas 30 kraadi sooja, siis, siis juuakse ikka meeletus koguses. Ja, ja kui on väljas 15 20 kraadi külma, 20 kraadiga ma neid välja ei lase, kuid ikkagi talvel tarvitatakse vett oluliselt vähem, ju see on, ütleme kuidagi keha aurustamisega kõige seotud, mida ta oskab ise siis vastavalt vajadusele tundele reguleerida. Kas Jaaninul suvel palava päikese käes peab olema mingi koht, võimalus minna ka varju või on ta harjunud selle päikesega, nii et ta võib üks olla täiesti särava päikese käes ka väljast? Midagi juhtub? Ta niiviisi ongi, et meil suve kopitel ei ole mingisugust varjualust ta täpselt nii nagu endal savanni ja, ja ega kui me esimesed linnud tõime, siis olid need pärit suhteliselt avarast kohast, nad polnud elu sees puid väga lähedalt näinud ka. Ja nendel oli päris päris mitu tõrges minna sinna puudele lähemale, sest kõik, mis nendel on nagu Neist on kõrgemal, see kujutab nende jaoks nagu ohtu või Niukest igaks juhuks mitte minna, igatahes kahtlane värk, kahtlane värk just nimelt. Aga tänapäeval ütleme noh, meil nüüd mitmed pesakonnad koorunud on elanud juba puude läheduses, nad käivad rahulikult puude all ja on harjunud nendega täiesti ja ei ole enam mingeid probleeme. Aga päikse suhtes on nad jahe selles suhtes omapärased. Nad kergitavad terve oma sulemassini püsti nagu koera jaoks karva turri. Ja, ja siis tekib arvatavasti suurem keha jahtumine ja ajab noka lahti nagu koer suu ja siis arvatavasti toimub selline kehatemperatuuri langetamine, aga tundub ikkagi Niuke keskpärane mõnus temperatuur, mis inimesele on hea, mingi 25 kraadi on tema jaoks ka hea, ütleme üle selle läheb ikka vist palavaks ja ta ei tule ka ennast täiesti täiesti Superilt. Aga talvel peab olema siis nii-öelda jaanalinnu oma mingi Lindlav või või laut olemas. Jah, jah, jah, jah, vat see on päris, päris tõsine asi, kuna, kuna linn on suur ta tarvitab päris palju hapnikku selles mõttes, et et seal auto põlema laudo seinad peavad olema siledad, linde haagiks oma tiibadesse ja, ja, ja ei vigastaks mitte enda enda enda keha või kuskil ka. Ja laud, Ta on meil külmlaut, kus on pidev värske õhu juurdevool. Kuna tegemist on ikkagi linnuga, siis tema väljaheidetes on suhteliselt suur osa ka ammoniaagi. Ja ei tekiks, ütleme ammoniaagimürgitust, et see on päris terav probleem, ütleme ka suurtootmises, ütleme kanalites ja, ja, ja, ja ka jaanalinnu juurde jääb see päris tõsiseks probleemiks. Nii et lauto sellele, mida kütma ei pea, et jaanalind Eesti tingimustes täiesti vabalt elab ära, peaasi, et on nii-öelda katus pea kohal. Talvel on ja mingisugune tuule vari olemas. Jah, jaa, Jaanenu tall on selles kavalalt tehtud meeletu või laut. Et sinna me hakkame sügisel panema aluspanu ja see alus vanu muutub automaatselt ise biokütus, eks ole, et see hakkab alt nagu soja hoidma ja me paneme kogu aeg, ütleme kuiva juurde. Ja, ja kevadel me saame hunniku endale biokomposti, tähendab nii, et jaanalind pakubki põllurammu just nimelt ja, ja see ei ole üleüldse nii terav ja, ja äkiline nagu tavalistel lindudel, vaid seda saab praktiliselt kohe kevadel tarvitada, isegi mulda künda. Aga seda tuleks loomulikult teha paar paar-kolm nädalat enne seda, kui hakatakse midagi istutama, sest muidu võib-olla tõesti kõrvatamise efekt, et lenduv ammoniaak peab sealt lihtsalt välja lenduma ja, ja siis siis on asi täiesti täiesti kombes ja janunevad, käivad talvel õues väga inimeste jaoks on see väga harjumatu, et kuidas lõunamaa linn saab taluda, taluda meie kliimat. Meie lubame neid veel õue siis, kui on väljas miinus 15 kraadi külma. Et peale selle muutub temperatuur juba nii krõbedaks, et arvatavasti, et tal võivad tekkida verevarustuse häired. Temperatuur läheb nii madalaks, et tema, tema keha ja pea tühendab meetri pikkune kael, mis ei ole sulgedega kaetud, üleni istuvaid on alumise osa seepeale nagu Ude. Et seal võib tekkida probleeme ning, ning võib lihtsalt ütleme unustada ära, kus on õige uks ja, ja siis tekib tal jonnakus moment veel juurde, ta ei taha ukse sisse minna, siis, siis, siis on natukese natukese jamaga. Kuuleme jälle siia vahele muusikat ja jätkame pärast seda raadikaks koolis jätkab Yana lindudest täna juttu. Uku Kuusk. Farmer on meil külas. Me oleme rääkinud jaanalinnust oma pidamisest, jõuame sinnamaale väljenduvat Jaanile, farmer, sellele on järelikult mingisugune eesmärk. Miks neid niimoodi majanduslikult pidada? Muna. Liha nahk, suled, mis seal on? Neid on kõikjal, saadavad tooted põhimõtteliselt. Ja neid on nagu siga, kellest nõukogude ajal räägiti, et kaduma läheb ainult siis kisa. Haakis ja läheb kadumas konid ei kondid laskekoertele, et võimalikult suur osa tuleb jana loomulikult ära kasutada ja jaanalind on kindlalt koha üks gurmeeosa, miks hakati Jana enda üleüldse Euroopas viljelema. Olid, oli põhjuseks hullu lehma tõbi, mis põhjustas alternatiiv liha nõudluse. Ja selleks osutus osutus siis jaanalind, kuna tema lihastruktuur ja olemus sarnaneb väga paljuski veisele taanlane tumepunase süüga. Tal on küll erinevaid lihase suurusi ja, ja pehmuse õrnuse astmeid, aga üldiselt sarnaneb ta ikkagi jah, ütleme ainukese punapunase lihaga, kuigi ta ise on lind siis lihad jagunevad nagu kolme, kolme põhigruppi, et on nagu fileed ja siis kaks liiki steik kellaajad, et inimesi eestlase jaoks on sellest Eikaga võõras sõna või veiniga läbi kasvanud veist, aga tegelikult on, on osad streigid sama õrnad kui fileed, aga lihtsalt nendel on seal lihasekiudude jämeduses ja, ja, ja keegi gurmeespetsialist on selle rehastuse paika pandud, terve maailm töötab nagu selle skeemi järgi ja kõik on nagu rahul ja enda kogemusest, need on suured vahed, ütleme küll tükkidel, mõned on jäigemad, mõned on õrnemad ja aga hea on ta niigiga. Ameeriklane ütleb, et Chicken, kuidas jaanalind on? Jaanalind on pigem vasika moodi, veda ikkagi kana ei ole. Et, et pigem on ta või veiselihale lähedasem paljudelt liha illust saab seda puhast liha, puhast liha tuleb orienteeruvalt 35 38 kilo. Et sealt tuleb loomulikult lahutada ära, et kui palju seal on seal fileed, kui palju streiki, kui palju siis? Voki me nimetame näiteks, sest Kulažimodi lihatükikesed ja väiksemad osad ja pluss siis kui palju tuleb hakkliha osa, mis annab paratamatus lihatööstuses plussi, analinust kõlbab söögiks veel maks, mis on omaette väga huvitav, tav, kuna ta on. Ta jääb ikkagi linnumaksa Leisse, kui maksan väga suur, et see on 1,7 kuni 2,3 kilo, võib-olla maksu terve karilooma, Mac, terve rind on seda täis, aga ta on õrn, ta on väga õrn maksta. Ja, ja siis on siin, sinna taha jääb veel puu ja Sisassid ajani üht-teist ikka maitsmiseks õmbluskael ja ja nii ta on. Räägime munadest, meil siin laua peal on jaanalinnu muna hetkel see on seal tõeliselt suur, see näeb välja nagu, nagu, nagu mingi pall, muidu tal kaalu on mingid mingid peaaegu paar kilo vist. Kokku rekordmunad on paarikilosed, keskmine alaline muna loetakse 1,5 kilo, ütleme see, mis meil siin laua peal on, tiba üle 1,5 1,6 kilo millegiga. Jahta meenutab palli ja ta on geniaalne pall selles suhtes, et ta on maailmas siis kõige suurem muna mis on säilinud peale dinosauruste aega. Ja ta on selles mõttes töökorras, et sealt kogu aeg tulevad ikkagi järglased. Muna on selles suhtes geniaalne, ta kingaptom, poorne süsihappegaasi laseb välja, hapnikku võtab sisse. Ta on inimtoidu suhtes väga pika toimega selles mõttes teda saab säilitada kuni kuus kuud jahutuskapis. Et ei ole mingit muret. Eestis on tehtud vastavasisulised katsed olemas kestvuskatsed. Ja loomulikult üks vajadus on jaanalinnu muna avamiseks peab olema piisava hulk inimesi, kes suudaks selle ära süüa, kuna ta on päris rammus. Ühe muna avamiseks peaks olema vähemalt 10 inimest ja mis oleks vaja veel akutrell on vaja liiter, viimane maja ja üks paras suur kauss pesu. Kõik panna akutrelliga puuriks selle muna lahti, siis säilib muna tervenisti ja on võimalik tema peale kasutada või raisata värvihtede saab maalida. Teda saab töödelda hambatehnikute vahenditega freesidega. On olemas spetsiaalne kunsti, aru, kes tegeleb üleüldse muna munakunstiga, et, et seal on filigraanselt asju olemas. Munas tehakse igasuguseid ehete karpe ja, ja mida iganes, selle jaoks peab natuke internetis kaevama ja leiab seal fantastilisi asju. On ta siis umbes nagu, nagu elevandiluu, selline väärismaterjal ka. Temast tehakse, ma ei oska seda nüüd võrrelda, loomulikult töödeldes on võrdlemisi tõsine, niukse sama sama tugev lõhn kui hammast freesides. Et see, kes tee pealt on tal tugeda, on kaks millimeetrit, on munakoor paks. Ja ta on kaunikesti kõva, et kui võtta tavaline mingisugune ütleme kõige lihtsam hambafrees sisse, lihtsalt läheb punaseks ja sulab ära või et teda ja ta ei tee seda tööd, mis peaks olema. Aga selle muna maitse kohta, no kas samamoodi siis maitseb nagu kana või kuidas sellega on? Eks ta, eks ta kindlasti mingisugust ülierilist vahet seal ei ole, et noh, ütleme mina kutsun seda nii, et on kindlasti väiksed toonivahed on nagu, Me sööme hanemuna ja kanamunale, samamoodi on ka jaanalinnumunal väikene väikene niuke toonivahe aga aga oluliselt erinev, välja arvatud tema suurus ja keetmisel. Muna keetmisel on erinev see, et kui kanamuna, Me keedame 10 minutit, siis hanel muna 75, nii et, et ta korralikult keedetud saaks. Ja samas keedetud munal muutub munavalge osa oluliselt jäigemaks kui kanale, et sellepärast ütleme, valmistatakse jaanamunast keedetud kujud rohkem muna või ideid ja niisugusi juba ütleme edasi töödeldud asju. Et muna toore masina tehakse Janalist rohkem omlett ja kooke ja pannkooke ja tedastest või ütleme, kulinaaria, kasutada teda igasugust täiteainena. Et põhimõtteliselt, kui üks peremuna lahti teenuste, seal nädal aega sealt igasuguseid asju. Ta ütles, et mida teha iga päev, uus toit, aga ikka ühest munast. Aga jah, nahast räägime ka, milles ja ju nahk on, et te tulite siia stuudiosse, kaabu peas, ma eeldan, et Soniaalne olemas. Kaabu, ja see on janu, naat kabu jah, ja, ja kingad on modeana jalas. Jaanalinnul nagu kolm eri liiki nahku ühel linnul peal, et jaguneb kaelanahk, mis on kõige õhem, et ühest otsast meenutatakse lausa laugu paberit. Siis on kehanahk, mis on peaaegu ruutmeeter suur. Ja siis on edasi põlvest Allapolon, jalanahad, mis on niuksed kilbiliselt natukene krokodilli väljanägemisega. Jane nahk on väga eksklusiivne, mis, mis, mis liigitatakse ka igasuguste krokodilli alligaatorid ja, ja kängurud varaanid ja, ja sellised roomajad roomajate nahkade juurde. Mis teda eriliseks teeb, tema eriliseks teeb see, et tal on looduslikult juba olemas struktuur peal. Loomulikult valmistatakse ka koopiaid jana ennast ja nagu krokodilistki Preskoobed, aga need ei ole kunagi see, see, mis on originaal, kuna ei ole identsed ühte naha nahka teisele, kuna kõik isendid on ju erinevad, nagu meiegi oleme erinevad, on jana ju nahad ka oma oma niinimetatult täppide aseduselt kehalt ja jala jalanaha. Nende kilpide asetuselt on kõik erinevad. Mida saab jana nõust valmistada. Praktiliselt kõike ei ole ju naha paksus oleneb jaanalinnu vanusest. Mida tibu, seda, seda õhem nahk ja mida, mida vanem, seda, seda paksem nahk. Parimaks naha jaoks loetakse loomulikult aasta kolm kuud aasta kuus kuud, et see ja siis on veel niukene sobiv, paksust all aga saab kanal vanematelt isendit, siis saab juba mööblit teha. Aga millal see jaanalinnul mihklipäev nii-öelda on, et kui vanalt ta siis lihatooteks nahatooteks läheb? Alustatakse praktiliselt kaheksast kuust võib alustada. Ja lõpetatakse siis tavaliselt kahe aastaga, kui hakkab emaslindudel, ütleme suguküpseks saama. Et see nagu piirab selle ära arvatavasti siis ka toimub oluline hormonaalne muutumine organismis ja, ja, ja nahk hakkab paksemaks minema, liha arvatavasti tuimemaks. Ja, ja sellepärast on inimene pannud suhteliselt piirid. Kuigi arvestades jaanalinnupikka eluiga, on see kaunis niukene trööstitu. Aga inimene on maailmas kõige suurem kiskja, siin ei ole midagi teha. No meie ees laual on veel ka jaanalinnuküünlasse, on peaaegu nagu ühe täismehe pöial või vaata et suuremgi ka see on ju omaette selline iluasi ja selles saab ühtteist vormida. Jah, sellest saab ehteid teha ja võtmehoidjaid ja niisugusi ja panjana. Linn on ainukene relv, sellepärast et jaanalind ei ründa nokaga mitte kunagi kedagi. Tema ainus relvaks on tema jalad jala varba otsas on siis see võikalt suur küün. See on üks teine asi, ta kasutab seda küünd ka pesameisterdamise jaoks. Ta loomulikult ei tee niisugust kaunist pesa nagu teised linnud, tema kaevab lihtsalt maa sisse ühe väikse lohukoha ja näitab kanadele, et see on tema meistriteos ja sellest, sellest peab piisama ja kalad on sellega väga rõõmsalt rahul. Meil oli üks grupp turiste teiselt poolt lahte ja ja nemad ütlesid siis häbiväärselt oma oma teise liigi poole meeste poole, et et see on siis nagu soome mees, kes teeb endale kehva pesa. Aga siin ei ole midagi isiklikku, lihtsalt jaanalind piirdub sellega, et kaevab lihtsalt lohu ja sinna muneb, siis munetakse munad, jaanalind emaslind muneb. Kui ta on juba täies jõus või muu mõned aastast tsirka 60 muna. See on päris päris päris tõsine harva ja mis on selle munade mune suures Meile salapärane, et me ei saa seda reguleerida. Et kui tema vaatab välja ja tunneb ninaga, et või nokaga, et vot nüüd on paras aeg minema hakata, siis hakkab tema munema, et kas käes veebruari lõpp või aprill väed, et et see on nagu natukene jah, meie jaoks täiesti juhtimatu protsessi, et need lihtsalt seda aktsepteerima, et vot nii, nüüd hakkab midagi hooaeg ja kõik sellest tuleb lähtuda. Jaanalind muneb ainult suveperioodil ET kevadest sügiseni ja, ja see ongi tema tema jaoks piisav või, või ütleme, teda ei ole suudetud suudetud farmidesse niiviisi kohandada, et aastaringselt oleks võimeline munema. Et hakata meie jutuajamist siin nüüd kokku võtma, siis Uku Kuusk lühidalt öeldes on see jaanalinnupidamine Eestimaa peal ka sellele nii-öelda business äri, mis ennast ära tasub. Ja üks selline võimalus meil räägitakse väga palju, et alternatiivset põllumajandust või parandama ja arendama. Üks võimalus seda teha ja Eesti nii-öelda maaelu edendada. Kindlasti on ta üks alternatiivpõllumajanduse osa juba praegu. Et aga küsimus on selles, et Eestimaa on väga väike, seda me teame isegi, sõidab ainult 300 kilomeetrit ühtepidi teistpidi hangede otsas ka et Me kindlasti leidma väljundi minna välisturule, aga selleks me peame natukene aga ootama, mis wet ametit, mis seisukohad võtame, sellepärast turg on olemas, turg ootab meid tegelikult ja lepinguid on võimalik sõlmida, sest maailma suure laia ja maailmas on, on tühjade kõhtudega gurmaane küll ja küll kelle kõhtu täita. Aga tänase seisuga tuleb natukene veel oodata, noh, selles suhtes ja samas tuleb ka endale teadvustada, et mis kogustes tööd teha, sellepärast et Eestimaa kliimas on võimalik kasvatada. Loomulikult me ei saa võistelda Hispaaniaga, kus on aastaringselt soe, et meie madalad öötemperatuurid talvedel ja talved üldse nõuavad lisakulu dusi igasuguste hoonete näol ja, ja annan nõupidamise, mis kulukaks teeb, on needsamad aedikud, mis peavad olema suht suured ja nende ehitamine on samamoodi suht kulukas, et kui lehma saad rahulikult elektrikarjuse taha panna ja seda niigutada kord sinna, kord tänna, siis suhteliselt statsionaarsele taiad, et see on nagu miinuspool, aga samas kui oled ükskord korralikult valmis ehitanud, siis nad püsivad aastaid ka. Väga meeldiv, Uku Kuusk, et said tulla siia raadio kaht, et rääkida meile jaanalindudest lindude pidamisest ja mis muud, kui et loodame siis ka jaanalinnuliha- ja muna jõuab ka meie Eesti gurmaanide siis lõugade vahele ja, ja jaanalinnu muud tooted, kas siis nahk meie saabasteks kinnastekskaabudeks, aitäh teile.
