Kalendri järgi on kevad juba kaks nädalat kestnud. Lõoke on meile juba lõuna sooja toonud ja pole kaugel enam seegi aeg mil saabub pääsuke päeva sooja ja ööbik öö soojaga. Siis võime kuulda imepärast kontserti. Kui me kevadisel ajal metsa soosse või põllule lähene kuuleme paljude lindude häälitsusi ja laulu. Kaugele kostab hommikusel ajal tedrekuke Gudrutus ja koovitaja karjed. Ülal pea kohal drillerdab päike, looke ja sooserval kiivitab kiivitaja. Tihti jääb iilitseise nägemata. Teda võivad varjata oksad, põõsad või Hei. Ent linnu tunneme ka laulu järgi ära. Lausub vanasõnagi. Igal linnul oma laul. Mõnikord on linnu häälitsus nõnda iseloomulik, et lind lausa hüüab oma nime. Selline lind on näiteks kiivitaja. Tema nimeks on veel keevit kiiv keevitas kiiver. Rahvasuu räägib keevitaja kohta järgmist. Kiivitaja küsinud muiste rästalt, mida inimesed ka temast kõnelevad. Adik tunnegi sind vastanud rästas. Siis teen ennast ise tuttavaks. Nõnda hüüab ta tänaseni oma nime kiivit. Keevit. Ka teistes keeltes on kiivitaja saanud oma nime otse häälitsuse järgi. Vene keeles on tema nimi šiibis saksa keeles kiibits inglise keeles piiblit. Siit näeme, et ka teised keeled on lindudele nimede panemisel häälitsust silmas pidanud. Linnu häälitsus võetakse inimkeelde tihti nagu laensõna. Oma nime hüüab ka kõigile tuntud kukulind kuku. Vene keeles kukkus ka saksa keeles kukuk. Soodi heinamaade kohal Koovitab koovitaja. Suveöödel kuuleme rukki rääku rääkumas. Sellised linnud, kelle hääl on väga omapärane ja kaunis on saanud rohkemgi kui ühe nimetuse heal lapsel mitu nime. Nõnda on see lindudegi puhul. Üks saksa teadlane on kirjutanud terve raamatu lindude häälitsustest. Tema arvates on peoleo oma nimede suure hulga eest tänu võlgu laulu jõule ja ilule. Ka eesti keeles on peole on väga palju nimesid. Peo peoleo, Piho, Piho, liho vihmaveo vihmakass, metskass, pajukass, Kraulu ja kull, koldne rästas ja teisedki. Ta häälitseb umbes nõnda. Rahvas matkib tema laulu ka järgmiselt. Peoleo, kas Tiit teol teol teol, mis tal kaasas päts piimast leiba, kahvliga kilet? Nimetused vihmakass ja kremonoja kull on peoleo saanud oma teise häälitsuse järgi mis väga sarnaneb vihase kassi Kraulumisega. Miks aga just vihmakass? Selle kohta räägib rahvasuu nõnda. Muiste kaevanud linnud kaevu. Peoleo pole tahtnud oma ilusat kollast kuube määrida ja jäänud üksi tööst kõrvale. Selle karistuseks saab ta ainult puulehtedelt juua. Nõnda ta suures janus kraanubki vihma järele. Rahvas on ikka töökust hinnanud, isegi lind saab laiskuse ja edevuse eest ränga karistuse. Linnumitu erinevat häälitsust on nime panemisel aluseks olnud ka tikutaja ehk taevasoku puhul. Ka temal on väga palju nimesid. Mühitaja mühites Mekutaja mökitaja, Soka part taeva all taevakits rabasokk ja metskits. Kevadiste heinamaade kohal kuuleme tema häälitsust, mis kõlab nagu pikad-pikad-pikad. Sellest ka nimi, tikutaja, omapärasem On mükitamine, mida lind tekitab allapoole lennates. Värisevate sabasulgedega sabaga laulmine sarnaneb kitse mükitamisele. Siit ka selline nimi, mükitaja, see kõlab umbes nõnda. Me. Sügisel taevas enam ei laula, siis on ta hinnatud saagiks jahimehele. Öises metsas võime kuulda omapärast heli, mis sarnaneb Pokiburinale, aga Cavee sorinale. Nõnda laulab öösorr ehk soristaja, kelle nimeks rahvasuus on ka vokilind ketraja lind, bakla, tori taku Toristaja, tori lind ja ö lokk. Soome keeles on selle linnu nimi Kehra ja mis eesti keeles tähendab ketraja. Temagi on nime saanud laulu järgi. Päike lehelindu nimetatakse tema erilise hääle järgi silgutajaks silk solgiks ehk lehmalüps jaks. Saksa keeles on tema nimi samuti häälitsusele väga sarnane Sildsalt. Paljud teisedki linnud nagu luik, seesike siitsitaja, ronk, hakk, Teder, vintviu varres ja teised on nime saanud häälitsuse järgi. Iga kord pole seda muidugi kerge märgata. Näiteks Varres. Vene keeles on tema nimi Vorona saksa keeles Kree, inglise keeles Cru, ladina keeles korvus. Kõikjal kuulele põrisevad Rurri. Nii saab meile selgeks, et ka siin on nimes püsima jäänud häälitsus. Kuigi nimi on loodud kauges minevikus. Eelpool rääkisime lindudest, kes on oma nime saanud häälitsuse järgi. Teine aluslindude nimetamisel on olnud linnu välimus, tema suurus, värv, iseloomulik, lokk, saba põimunud. Kõigil on tuntud niisugused nimed nagu musträstas must vareskirjurähn, hall kurg ja teised. Nende nimede aluseks on sulestiku värvus. Eesti kõige pisemat lindu, kes muide kaalub ainult viis grammi nimetatakse pöialpoisiks ehk pöidlalinnuks. Harakad kutsutakse tema kitsaka keha järgi kitsakaks kurge pikkade jalgade ja pika noka pärast pikk koivaks ja pikk lokkaks. Kassikaku. Seda suurt öökulli, kes öösiti hirmutava häälega huikab, nimetatakse ka kassi peakulliks. Küsiti, miks? Aga sellepärast, et tal on suured sulgedest kõrvad nagu kassilgi. Sellepärast ta ongi kassikakk ja kassi peakull. Kõigile on tuntud väike vilgas linavästrik. Kõndides riputab ta saba kiirelt üles-alla. Just saba järgi on ta saanud sellised nimed nagu vibu, händlik Tsirk ja lint ja fännaga lind. Ka elupaik, eluviis ja toidus võivad linnunimes kajastuda. Elupaiga järgi on saanud nimed rukkirääksookurg, laanepüü, metskurvits, kaldapääsuke ja paljud teisedki linnud. Üks väike kull varitseb saaki õhus ühel kohal, tuult tallates. Isegi suures tuules suudab ta samal kohal püsida. See omapärane lind on tuuletallaja. Nimed, linnukull, kala, kurg, käbilind, kärbsenäpp, rasvatihane ja teised viitavad sellele, mida lind toiduks tarvitab. Ent mis lind võiks küll olla, jää põrutaja, jääajaja ehk jää pööraja lind? Siin meenutame vanarahva ilma tarkust, millest ka lindudel on oma koht. Sügisel, kui luiged lähevad, öeldakse. Luiged lähevad, lumi tuleb ehk lumi on luige tiiva all. Kevadel toob meile looke lõuna sooja pääsuke päeva sooja ööbik, öösooja ehk nõnda. Kiivitaja toob kindatäie soojakoovitaja kotitäie. Enne pääsukest ja ööbikut tuleb aga tagasi väike linavästrik ja raiub sabaga jää katki. Nii ütleb vanarahvas. Teiste sõnadega, lina rästiku saabumise ajal on jääminek. Nõnda võibki linavästrik ehk vibu händlik Tsirk olla ka jää pööraja lind. Selle järgi, et kägu hakkab taas meie metsades kukkuma aprilli lõpul jüripäeva paiku nimetatakse teda kohati ka jürilinnuks. Vanarahvas arvas, et kägu siis kukkumise jätab, kui odraokas kurku läheb. Seega odrapea loomise ajal. Sellest uskumusest on pärit ka käo nimetamine odralinnuks. Linnunimed võivad seega ka aja ja ilmadega seotud olla. Öösel õitsi tule ääres võis kuulda ööbiku ehk õitsi linnu, kaunist laulu. Kindlasti tundsite ööbikulaulu järgi ära? Kuulsite ka seda, kui mitmekesine ja muutuva ööbiku laul. Mitte asjata ei ütle rahvas, Petüübik laulab 12 keele peal. Soome keeles on ööbiku nimi 100 keeli, mis eesti keeles tähendab 100 keel ehk sajakeelne. Nimetus õitsilinud näitab meile aga et ka rahva eluolu võib linnunimes kajastuda. Rahvas matkib ööbikulaulu ka nõnda. Ööbik, ööbik, olevilkolevirk, laisk tüdruk, laisk tüdruk, Tobits, Tobits plaks plaks. Lindudel oli rahva ilmaennustustes ja uskumustes kindel koht. Tänaseni kasutame kõnes sõna linnupete mis tähendab hommikuoodet enne päris einet. Kardeti, et lind võib inimest petta. Peitmiseks peeti seda, kui lindu nähti või kuuldi hommikul enne toiduvõtmist. Peitmine võis rahva arvates mitmesuguseid hädasid tuua. Rahva uskumusega on seotud meie tuttava linovestriku nimed. Nimelt kutsutakse linavästrik uga linaõnnetoojaks linapikkuse näitajaks ja linalinnuks. Usuti, et kui kevadel esimest korda nähakse lina vestriku kõrgel katuseharjal või lendamas kasvavad sel aastal pikad linad. Nähakse teda, aga maa peal, jäävad linad lühikeseks. Eksliku arvamuse pärast, nagu muutuks kägu sügisel raudkulliks nimetatakse raudkulli mõnes paigas ka kägu kulliks. Seda arvamust põhjustas suur sarnasus käo ja raudkulli vahel. Nagu te kuulsite, on linnud oma nimed saanud väga mitmesugusel teel. Suur hulk linde on nime saanud häälitsuse ja laulu järgi. Teiste puhul on aga välimus sulestiku värvus, elupaik ja eluviis silma torganud. Kolmandad aga on rahvas nimetanud mitmesuguste uskumuste, elu-olu ja tähelepanekute põhjal. Lõpuks kallid õpilased on meil teie jaoks samuti väike palve. Linnunimetuste kogumine on teile kõigile jõukohane ülesanne. Nende kogumise ja kirjapanekuga saaksite aga kaasa aidata meie kauni emakeele uurimisele. Juhtnööre kogumise ja kirjapaneku kohta saate emakeele seltsilt Tallinnas aadressil. Tallinn Sakala tänav 35 emakeele selts talli. Sakala tänav 35 emakeele selts.
