Tere päevast, head raadiokuulajad, raadio kaks koolis on pühendatud loodusteadustele ja pühendatud konkreetsemalt ühele linnule, keda enamasti inimesed vist tunnevad ära hääle järgi või siis ilmselt ka sügiseti kolmnurga järgi taevas ja olgu siia juurde siis üks väike helinäide, küllap, mis meie teemast, mida ma siiamaani saladuses hoidnud pole seda linnu nime nimetanud, ilmselt kohe siis kõik kaardid avab. No ilmselt ei pea olema hiromant, et ära öelda, et tegemist on sookurega ja mul on hea Meel öelda tere päevast ka Eesti, ma arvan ühele siis kõige tuntuma sookureuurija Aivar Leito, tere päevast. Tere teilegi ja eesti rahvale. No teie, Aivar Leito maaülikoolis, mida veel hiljuti tunti siis ka põllumajandusülikoolina sookurge olete uurinud, on see teie selline põhiteema põhiteadlase uurimisobjekt? Praegust on ta tõepoolest niimoodi, et ta on meie teadvuse sihiteema üks uurimisobjekte kuid mitte ainult. Muidugi, kui ma alustasin sookureuuringutega 80.-te alguses tänu jüri keskpaiga initsiatiivile, siis ta ei olnud veel sugugi selline põhiline uurimisobjekt, aga viimase 10 aasta jooksul on selleks kujunenud. Hiljuti veel siis möödunud aasta lõpus tuli ju välja tegelikult ka selline sookureuurimise monograafia või monograafia sookurest, mis võttis kokku siis Eestis tehtud uuringud sookurest, nii et ilmselt see sookurg on selline eesti põlislind eksima siin või mitte. Just nimelt ma tõepoolest meie kasukas ja põline lind meie maadel vastandina toonekordadele, eeskätt siis valge toonekorrale, kes on alles 150 aastat meil elutsenud, aga sookurg on noh, niipalju kui läbi aegade tagasi on teada, on ta alati meie ajal elutsenud. Aga kui me nüüd hakkamegi nii-öelda lahkama neid kurgesid noh, mitte küll sõna otseses mõttes päriselt lahkama, aga selles mõttes, et mis vahet on siis soo, korrel toone kurel ja ütleme, must-toonekured. Vahe on ühelt poolt väga lihtne ja teiselt poolt mitte sugugi lihtne mitte lihtne, sellepärast et nad kõik on suhteliselt suured, pika kaela ja kõrgete jalgadega linnud ja näiteks must-toonekurg ja sookurg elavad mõlemat nagu sellises looduslikus maastikus, kuid samas on nad ka väga erinevad. Välimuselt juba sookurg on hall, põhilise sulestiku värvus on tal selline hall. Valge-toonekurg on musta-valgekirju punase nokaga ja must-toonekurg on siis must. Põhilised ka punase nokaga. Vahe on eelkõige selles, et nende elupaigad on siiski mõnevõrra erinevad, kui sookurg pesitseb soodes, nii nagu nimigi ütleb. Valge toonekurg on inimkaasleja, aga must toonekurg on põlisLaan asukas, nii et selles mõttes nad omavahel nii-öelda väga palju kokku ei puutugi ja inimene neid koos näeb. Võib olla väga harva. Aga kui sõna otseses mõttes on nii-öelda lahata, siis kas, kas põhimõtteliselt on ka mingit sellist ideoloogilist erinevust või, või on nad tegelikult kõik üks selline kurgede liik, et lihtsalt siis on, on natukene ühed läinud ühte rada ja teised teist rada. Oleneb kui palju natukeseks pidada. Muidugi üldiselt küllaltki kauged sugulased, nad kuuluvad toonekured on üks lindude selts ja sookurg kulub kotkaste seltsi hoopis teine selts selles mõttes nad on küllaltki kauged linnud ja kõige lihtsam tavainimesele on võib-olla see, et sookurg ikka teeb nii-öelda tegeliku. Aga teatavasti valge toonekurg ja must-toonekurg nii-öelda ei häälitsegi laulanaid klõbistavad nokka ja, ja noh, siis võib-olla natuke nüüd süüdistavad, aga selliste lauluga taoliste toonekurgede ei olegi. Räägime nüüd ikkagi edasi, põhiliselt siis sellest sookurest selles mõttes ütlesite, et sookurg on, on põline asukas siin Eestimaal, et kui kaua siis on, on teada, et siin sookurg on, on elanud ja kas, kas selles mõttes soo korral siin Eesti pinnal saab rääkida ka mingitest näiteks välja surnud esivanematest, mingitest teistest nii-öelda kõrvalliinidest? No inimese puhul räägitakse, et ole, meie selline kõrvalliin olid mingil hetkel neandertallased, et kas näiteks sookure puhul ka, et, et see praegune sookurg, keda meie siis siin oma looduses saame kohata, et temal oli siin Eestimaa peal ka üks selline, noh, kas just ütleme, eelsest tiba kõrvale astunud rada, mis oli näiteks ütleme, mingi väike sookurg või pruun sookurg, ma praegu siin fantaasial lennata, aga, aga kuidas see sookurelugu on siin Eestimaa peal pihta hakanud, oskate Aivar Leito seda seletada? No kahjuks on selles suhtes meie mälu väga lühikene, noh ütleme selline teadlik mälu, mis on ka nii-öelda raamatusse raiutud trükised, on maksimaalselt 200 aastat, ainult ütleme 500 aastat, mõned kroonikad. Aga see on muidugi väga väikene ajavahemik ja selliseid reageerlasi taolist informatsiooni meie aladelt küll kahjuks ei ole. Arheoloogilisi leide, taolisi ei ole olemas, et siin midagi rääkida praeguse soo korra eestlastest või kogunisti tema elukäigust siin ütleme 10000 enam aastat tagasi enne viimast jääaega. Nii et Ta oli ikkagi alles viimased paarsada aastat, me teame tast enam-vähem juba midagi, et on meil siin olnud, aga näiteks arvukuse kohta on alles noh, sellised usaldatavad, et andmed ja noh, võib öelda 50 100 aastat, mitte rohkem, et inimelu tegelikult on ikka väga lühikene. Kui nüüd seda sookurge selles mõttes läbi sentimeetrite ja kilogrammide iseloomustada, siis millised on need ekstreemumid, kui suure sookurega näiteks teie olete kokku puutunud, et mis see kõige maksimum tiiva siruulatus on ja mis on maksimum nii-öelda kilogramm on, et kui, kui raskete sookurgede olete siis uurimisobjektina nii-öelda käes hoidnud. Ma arvan, et kõige suurem ja raskem sookurg oli, mis ma nägin viie aastaselt udus liiga lähedal, ise väike GO võrgule minust suurem ja ta tundus vähemalt elevandisuurune ja kaalub mitu tonni. Aga noh, kui nüüd tõsiselt rääkida, siis me oleme jah, tõepoolest viimastel aastatel neid noh, küll põhiliselt noori kurgi kurepoegi püüdnud õnnestumise märgistamise eesmärgil aga ka mõningaid valu, linde, sulgevaid, sooorgia, võime öelda, et noh, vanalinnud kaaluvad nii-öelda nelja ja kuue kilogrammi vahemikus ja pojad on noh, ütleme enne lennuvõimestumist vahetult on kuskil kolm pool kilo kuni neli kilo rasked aga tiiva siruulatus tähendab soo korral on kaks meetrit ja võib pisut pealegi olla nii et ega ta on üks meie Eesti suuremaid hoiusamaid linde. Vot siia kohapeale balangi lõigata, meie saate esimese raadio kaks koolis läheb edasi. Me räägime täna sookurest. Aivar Leito, räägime nüüd sellest, et kust see sookurg siis õigupoolest elab siin Eestimaa peal, et kas tal on oma mingi selline kindel noh, nii-öelda levikuala või levitaja täiesti üle Eesti. Praeguse seisuga on ta tõepoolest üle-eestilise ja peaaegu et ühtlase levikuga liik, aga veel mõned kümned aastad tagasi ütleme, 30 aastat tagasi ta sugugi veel ei olnud ülemaaliselt levinud ja tema selliseid põlispesapaigad asuvad ikkagi märgaladel, eeskätt madalsoodes. Madalsoo ongi üks sookure eelistatud elupaiku ja noh, üldse kõik sooda, sealhulgas siis madalsood, rabad ja seedesaad. Aga ta elutseb ka sellistes aredates märgades, vesistesse, soometsades ja lammimetsades. Põhiline on see, et nagu öeldakse, et seal peab olema märg, kui astud siis nii-öelda üle labavesi, et vähemalt pesitsemise alguses, kui ta pesa on ja munad on, siis peab olema pesa ümbruses märg, vesine, kuid mitte lage, avatud avavesi, sellepärast et, et pesa on tal noh, tavaliselt ikkagi niimoodi varjatud ja ta on suhteliselt väike ja ei paista maastikus silma ja kurgi, see on ka halli pruunikashalli värvi ja sulandub hästi maastikuga, nii et selline omadus on väga vajalik vaenlaste eest ennast kaitsta. Suurkiskjate kotkastest. Väljaspool Eestit, kus sookurge veel leida võib, kas näiteks põhja poole? Soomes on ka sookurge? Jah, sookurg ulatub isegi polaarjoonest põhja poole jämedalt võttes 69 kraadi põhjalaiust. Veel on sookurg olemas ja seal on juba kohati metsatundra elupaiga tüüp. Aga muidugi Soomes on meile lähedasi, kuigi mitte päris täpselt samasuguseid rabasid rabamaastikke, kus ta põhiliselt pesitseb ja metsajärvi, selliseid metsajärvi, mille kaldad on otsikut ja vot selliste otsikute peal, siis ta pesa tavaliselt ehitabki. Aga kas sookurge võib leida ka näiteks Ameerika mandrilt? Sookurg ja mitte Jana, Kanada Kurgja juba teised liigid tulevad sookure levila ulatub ida suunas küllaltki kaugele, Euraasia idaossa, aga mitte vastu vaikset ookeani siiski. Ja läänes siis küll vastu, käib nii-öelda piire vastu Atlandi ookeanil kost Inglismaa ja Prantsusmaal kõige läänepoolsemat sookure. Pesitsuspaigad. Aga kui sookurg endale pesa hakkab valima, siis ta, kas ta teeb selle kuskile maa peal või teete selle puu otsa? Toonekure president on vast kõik ju näinud, eks ole, majade korstnate otsas telefonipostide otsas kus iganes veel siin meie tehiskeskkonnas, aga ka sookurg maa peale või posti otsa või puu otsa. Jah, posti otsast ei maksa sookurge küll otsida ei tema pesa ega ka mitte istumas tema pesa on ikkagi maapinnal ja märjas kohas ja enamasti ka küllaltki varjatud paikades. Kas sihukese saaredas otsikuga pilliroos või hoopis tema koha peal rabalabaste peale merede peal ja sellepärast ongi tema pesi suhteliselt vähe leitud. Oleme noh, nii-öelda saanud analüüsidele pesad, mis seal kirjeldatud Ta on 160 pesaleidu, ainult mida me saime teda, nii et juba ise näitab, et ega iga päev ikka sookurepesa ei leia ja puu otsas ta ei ela. Aga miks sookurg siis üldse puu otsa ei lähe, no hea küll, ütleme, pesada mingitel kaalutlustel ei tee, võib-olla ei ole osav punu ja eks ole puu otsa, aga aga miks sookurg siis muidu ka puu otsa ei lähe, on selle kohta mingit teaduslikku seletust ka siis uurijatel? Ma arvan, et nii nagu inimene ei ela puu otsas umbes samal põhjusel jalaga puu otsas, tal ei ole põhjust sinna minna, tema elu paike nišš on teistsugune. Ja nii nagu looduses need asjad käivad, et kõik ära mahuksid siseks seal puu otsas, teine kuu pealt kangas puu all ja nii edasi, et kõikidel oleks ruumi. Ja tema siis elab ikkagi maapinna peal märjas kohas, see on tema, mis meie looduses. Aga kui osav punu ja siis pesa punu ja sõna otseses mõttes sookurg on, et kas ta näeb väga palju vaeva, et teha selline, ma tea kõrtest okstest, samblast sulgedest selline mõnus, suur ja tugev pesa või vastupidi, ta lihtsalt otsib mõne mõne lohukese varjatud siis ja märjas kohas ja mõned sinna munad. Kui ma väiksem olin, vähe sookurest, teadsin, siis ma otsin hästi suurt pesa nagu luigel on niukene poole maja kõrgune aga tuleb välja, et pigem on jah sookured, niisugune tagasihoidlik Peeduline pesa, enamasti on see kõige rohkem paarkümmend sentimeetrit ainult kõrge ja seitse, 80 sentimeetrit läbimõõdus arvestades kurge ennast suur lind siis seal ikka suhteliselt väike pesa ja nagu ma juba siin enne rääkisin, ka selle otstarve ongi, et pesa ei torkaks silma neljale algsetele röövloomadele, aga kellegile teisele soojemalt külalise kaasa arvatud inimene kes teda kas siis häirib või võib ka saatuslikuks saada, teda tappa pojad, munad. Mitu muna harilikult sookurekorras või pesas on. Klassikaline täis konso Coren on kaks muna ja väga harva on leitud kolm munade ühiskonnas. Ja üks muna ühe munaga on muidugi see probleem, et me ikka alati päris täpselt ei tea. Võib-olla hetkeks oli ka kaks muna ja üks siis nii-öelda hävines. Ühesõnaga kaks muna on sookurekonnas. Ja haudumisega mõlemad vanemad näevad vaeva või on see ikka ainult siis ühe linnud. Nemad jagavad oma haudumise järjekorda päris kenasti, kuigi noh, emalind siiski enamik tegeleb sellega, ka isalind kah asendab ja võtab haudumisprotsessist osa. Tema tähtsam ülesanne aga pesa ümbrasel silma peal hoida ja hoiatada, kui vaja on ja siis vaikset peituda vaenlaste eest, mitte reeta oma pesa kohta. Vot vaenlastest rääkides, millised on sookurerelvad nii-öelda ilmselt Nokia siis jalaküünised, et kui, kui keegi peaks sinna pesa ligi tulema, no näiteks rebane avastab sookurepesa, et kuidas siis sookurevanemad käituvad. Jah, sookurg on suur ja võimas linn, nagu ma ütlesin ja kes on näinud, seda teab põhirelv ongi tema suurkogu ja ta ajab ka tiivad laiali teeb ennast veel suuremaks ja ega tema noka opon päris tugev, valus, seda me oleme ise ka tunda saanud. Jalgadega ta, noh, nii-öelda eriti ei ründa, ei kasuta neid, aga, aga kui on kiire ja, ja väle ja kujutlesin rebasest oli siis tegelikult võrrelge rebast, rebane Antarktika poole, väiksem vähemalt kõrvale mõttes. Ja täiskasvanud Corele Rebane ikana päise päeva ajal ligi ei pääse. Rebane jääb kindlasti alla ja nii suudavad Core vanemad ka oma poegi kaitsta, kui nad kohal on. Aga kui mõni poeg kipub kuskile kaugele ära kaduma ja ta võib ka juhtuda, siis on kuri karjas ja siis võtab rebane küll tagant ära. Kas sookured on ka mingi selline omamoodi huvitav selline hoiatushäälitsus Me siin sookure häälitsust saate alguse poole korraks ka kuulsime, aga kondal noh, mingi selline eriline hirmu tekitav hääl olemas. Inimesele ta nii-öelda hirmu tekitavat häält kuuldavale Ast ei lahe, aga loomulikult on tal väga palju häälitsusi ja mõned neist sellised vaiksed ja just mõeldud poegadele signaaliks, et nüüd tuleb peituda, nüüd tuleb sinna liikuda. Ja kui sookurg pesa juurest noh, nii-öelda märkab näiteks inimene tuleb ja piisavalt eemat juba näeb seda, et keegi tuleb, siis ta annab hoiatussignaali oma poegadele ja nad varjuvad, kui pojad on juba piisavalt suured või siis kui ka vananenud Auduvad, ütleme Lyndon pesal, eks ole, ja siis tema vaikset varjub. Ja kui isaslind näiteks on kuskil natukene eemal ja märkab esimene, siis ta annab vaikset märku, et oht on ja siis nad püüavad varjuda, põgeneda nii, et vaenlane näiteks inimene teda üldse ei näegi. Aga selles mõttes sookurg on lihtne objekt uurida, et ütleme, inimestele väga palju ei pelga, kuigi te rääkisite praegu, et ta annab nagu hoiatuse, eks ole, oma oma kaaslasele siis või poegadele tuleks varjuda, aga selles mõttes, et kas ta inimest pelgab, sest noh, sookurge ju jahita toiduks, et vas täiesti inimpelgus justkui ei tohiks nagu ligi ka olla väga palju. Pesitsusperioodil on ta vägagi Peeduline ja tema pesa nii-öelda leida, kui sa ei tea täpselt pesa kohta juba varem on väga raske ja samuti väikeste poegadega, kuni lennuvõimestamiseni on nad väga peidulise eluviisiga ja 10 korda piilub nii-öelda vanalind enne põõsalt, kui nad kuskile lagedamale kohale niidu peale toituma tulevad. Ja alles siis, kui pojad on lennuvõimelised, ühesõnaga nad on võimelised lendu tõustes põgenema. Vaat siis nad muutuvad noh, nii-öelda nähtavaks, aga enne seda nad väga salapärased ja neid on väga raske avastada. Raadio kaks koolis läheb edasi Me räägime sookurest, stuudios on Reimo sild või raadio kahe poolt ja olen endale külaliseks kutsunud Maaülikooli vanemteadur Aivar leid. Räägime veel korra nendest looduslikest vaenlastest, kes soo kurel on olemas. Rebasest korra me siin rääkisime, et ega rebane täiskasvanud soo koralle midagi teha ei saa, sest soo kurvandast lihtsalt nii oma suuruselt ilmselt kui ka jõult üle. Aga kas ja kes üldse on sookure looduslikud vaenlased? Rebasest, jah, oleme rääkinud, rebane ohustab sisse poegi, aga näiteks mune muidugi armastavad paljud röövlid, sealhulgas nii sulelisi vares, ronk aga ka, miks mitte näiteks metssiga, maiustab munadega ja põder. On teada juhtumeid, kus näiteks põder sööb munad ära. Kaljukotkas kaljukotkas on ju sookure kaasleja, tema elab samuti soomassiivides. Teeb oma pesasoosaartele. Ja läbi aegade on Kaljo kotkasvanud. Vanalindude põhiliseks vaenlaseks ja toidu objektiks on sookurg kalju Kotkale alati olnud ja seda täiendavad ka analüüsid meie kotkauurijate poolt. Et sookurg on suhteliselt tavaline saagi objegned Kaljo Kotkale. Ja viimasel ajal, kui merikotkaste arvukus tõusnud, siis on sagenenud ka rünnak merikotkarünnakud soo kurele ja ma olen ise näinud, kuidas üks vana isane merikotkas üritas õhus noort lendavat sookurepoega kätte saada, aga vanalinnud blokeerisid merikotkal tee ära ja merikotkas jäi ilma. Aga inimene ilmselt siis paarsada aastat ei ole ilmselt sookurge toiduks tarvitanud ega, ega püüda, et noh, see see lause, eks ole, kirvega kurge püüdma on ju ka selline ebaõnnestumist väljendav lause. No selles mõttes jah, teiega korgi kätte saada on ikka väga peenike töö. Aga sookurg on, Eestis annavad jahilind ikka läbi aegade. Alles viimased 50 ja pisut enam aastat on ta kaitse alla 38. aastani 1938. aastal sookurg ju jahilind ja sookureliha ma ise ei ole küll ravinud pidi päris hästi maitsema ja kuna ta on suur, siis oli ta väga ihaldatud Jahiobjekte vanal ajal kindlasti. Aga ilmselt siis tänu arvukuse langemisele on sookurg tänasel päeval looduskaitse all. Sookure viimase aegne mõõnaperiood oli 50 aastat tagasi, 1900 viiekümnendatel kuuekümnendatel arvatavasti. Ja noh, selle põhjuseks oli tõenäoliselt väga ulatuslikud kuivendustöö nii Eestis kui ka mujal Euroopas mistõttu siis sookurepesapaigad suures osas nii-öelda kuivendati ära hävitati. Ja siis võeti ta kõikjal looduskaitse alla ja samuti lõpetati see meeletu märgalade kuivendamine. Ning nüüd siis tänu selliste ettevõtmistele liigikaitsele totaalsele kaitsele ja elupaikade kaitsele ja taastamisele on sookure arvukus hakanud taastuma ja tema kunagine leviala kah samadesse piiridesse loksuma. Aga veel võtab aega, kuni ta jõuab keskele basse sest ta on pesitsenud tunduvalt lõunapoolsemates aladel, kui ta praeguseks tagasi jõudnud on. Kui mitu sookurepaari keskmiselt Eestis, siis iga suvi pesitseb. Paari aastat vanad on, et ütleme, on 6000 paari ümmarguselt öeldes ja huvitav on see, et see on täpselt sama kui praegust neelan ka valge toonekurgi. Me oleme nüüd rääkinud Aivar Leito sellest, et kes toonekurge või mitte. Me oleme nüüd rääkinud Aivar Leito sellest, kes sookurge söövad. Aga meil on rääkinud, mida sookurg ise sööb. On ta taimetoiduline või on ta ise ka natuke selline röövda, toiduline ikka võtab, ütleme, soobelt konnasid ja veest võib-olla mõne kala püüabki kinni ja mingit ussi või putukaid ja. Sookurg on selline kõigetoiduline lind tõepoolest ja tema toiduspekter sõltub suuresti aastaajast. Ühesõnaga mida ta kätte saab ja missugused toiduobjektid on kõige paremini kättesaadavad. Ja noh, muidugi teada on see, et noored sookurepojad alguses on põhilised putuktoidulised, seda mitmel põhjusel, esiteks noh, see on selline hästi toitev ja kergesti seedu toiduobjekt. Muidugi mitte kitiin kestaga, see pehmem osa. Aga viimasega mõtlesin, et näiteks me endi vaatlused näitavad seda, et küllaltki väiksed sookurepojad võivad süüa ka edukalt taimset toitu, sealhulgas isegi viljateri. Täiskasvanud linnud söövad tõepoolest praktiliselt kõik, jah, alates siis putukatest ja teistest sel Krootutest, konnad, hiired, linnupojad, kõik läheb nii-öelda söögiks sügispoole, siis kui viljad valmivad, siis muutub muidugi väga oluliseks ka vili, viljaterad. Meie tingimustes armastavad nad kõige enam kindlasti otra maha jäänud, vaata kui odra põllud koristatud, kuid ka lähvad kasvavasse vilja, kui on sa juba valminud. Aga lõunapoolsetel aladel on nendel sügisrändel ja talvitumisperioodil väga oluliseks. Toiduobjektiks on mais ja nuhka karto näiteks selline taimne toit. Kured läinud, kurjad ilmad, kui kaua see kurg siis meil siin Eestimaa peal on, on see tema päris kodu või tema selline päris kodu siiski on, on seal, kus meie arvates huvitavam läheb talveks. See on täpselt nii, nagu meie defineerime. Mina defineerin nii, et Eesti maanika soo kurbedele kodumusest seinad pesitsevad, sinnad kasvatavad oma pojad üles ja sellest sõltub kogu liigi saatus, eelkõige aga hispaanlased, näiteks, kus ta talvitub ja viibivad sookured seal mitu kuud siis nii mõnigi arvab, et soo, organopese, nende liik. Et, et kõik on suhteline. Aga kuhu see Eesti sookurg siis siit talvituma läheb, ütlesite Hispaaniaga. Toonekured vist käivad ka suisa seal Aafrika keskpaigas ära, et kas sookurg ka nii kaugele viitsib lennata ja. Sookurgede kohta nii pikka matka ei ole teada. Meie poolt on kindlaks tehtud, et Eestis pesitsevad sookured rändavad kõige enam just edela suunas Hispaaniasse, Vahemereni välja ja see on 3000 ja natukene peale kilomeetrit pikk rännutee. Siis rändavad nad lõunasse lõunaedelasse, Ungarisse, siis üle Vahemere põhja, Aafrikasse, Alžeeriasse, Tuneesias ja kolmas rändetee, mida meie kured Kaavel kasutavad, hoopis idapoolne. Nad lendavad meilt üle Valgevene, Ukraina üle musta mere, türgi, Iisraeli ja vot seal nende jäljed nende lõpevad, kus nad täpselt talvituvad. Me ei olegi siiamaani seal teada veel saanud, aga võib siiski arvata, et nad Egiptusest kaugemale ei jõua. Aga selles mõttes, kas on teada ka, et miks osad siis sookured lähevad näiteks Hispaaniasse ja osad just sedasama teie poolt kirjeldatud nii-öelda idateed siis lähevad? Vaat see ongi nüüd üks väga huvitav uurimisteema, millega ma jah, praeguste tegelema tahaks ise ka teada saada, miks just nii teisiti? Viimased uuringud näitavad seda, et kogu Euroopa on tegelikult soo, Corele väga tuntud nii-öelda tagatasku ja nad valivad tõenäoliselt just selle rändetee ja need peatuspaigad, mis annal meelega esiteks noh, kõige totavamad sookured elavad ju kümneid aastaid mitmekümne aasta vanuseks, nad tunnevad oma rändeteid ja, ja kohti. Aga kui on ikkagi kuskil mujal paremad tingimused, et nad on võimelised kasutama teisi rändeteid teisi piirkondi. Ja tundub nii, et neil on väga hea infosüsteem ja rändevõrgustik kogu üle Euroopa. Et nad teavad üksteise käest, kus missugused tingimused on ja võivad küllaltki nii-öelda mobiilsed olla ja muuta oma rändeteed. Tavaline on see, et kui nad on ühe rände rändesuuna valinud, siis nad võimaluse korral võtavad seda sama ühte, sama kogu aeg. Seda väga lihtsal põhjusel, et siis nad õpivad seda kõige paremini tundma. Ja on ka seetõttu kõige edukamad. Aivar Leito sookure vanusest rääkisite hetk tagasi, ütlesite, et ta võib elada seal paarikümne kolmekümneaastaseks. Aga kuidas on sookure, selle pereeluga on ta selline lind, kes valib endale nooruses ühe kaasa välja ja siis sellega kuni elu lõpuni või on nad ikka nõndamoodi, et tulevad sealt siis talle puhkuselt tagasi ja, ja siis nii-öelda koduteel leiavad endale igaks suveks uue kaasa. Vaat selles valdkonnas on ka veel palju nii-öelda hoolimata asja nii nagu inimeste seas on küllaltki Truid paare, aga on ka küllaltki palju liikuvust vahetavad oma partnerit, aga noh, üldjuhul nii palju, kui me praegust teame, siis nii-öelda kinnistunud paarid ikkagi hoiavad ühte rohkem kui üks pesitsushooaeg, selleni on palju aega, kui ütleme, üks noor kord üldse pesitsemisel jõuab kolme, nelja aastaliselt, alles siis ta nii-öelda on välja valinud oma tulevase pesapaiga pesitsuspiirkonna ja talvitusaladel üldjuhul siis toimub nii-öelda paarilise leidmine on väga keeruline süsteem ja päris täpne, et me veel kõik ei teagi siin. Et see kaasa otsimine käib kuskil mugavasti Hispaania rannas päikese käes peesitada, siis noored linnud otsivad endale Velu seltsilisi. Ühelt poolt sealt ja eks siis tõenäoliselt kinnistub siin pärast, kui nad tulevad kevadel suveks põhja laiustele meie aladele, siis ilmselt seda tutvust nii-öelda kinnistatakse. Aga nii palju on teada, et perekond, kes algul rändab kõik üheskoos oma vanematega esimesele talitamisel, eks ole, see järgmiseks kevadeks üldjuhul juba laguneb ja vanalinnud tulevad nii-öelda üksinda oma pesapaika tagasi ja linnud lähvad siis hulkuma. Ja sugugi mitte kohe, nad ei tule siin ja meie kodukanti tagasi, vaid ja tihti alles järgmisel või ülejärgmisel aastal. Siia kanti tagasi nii-öelda pesapaika hiilima. Aga kus nad vahepeal sulguvad, käivad mööda baare ja lõbustusasutusi ja möllavad ringi ja. Vaat see on praegust üks väga tume maa, seda me tahame teada ja sellepärast me praegust aktiivsed vägastamegi värviliste rõngastega ja paneme raadiosaateid ja kõike mida veel, et seda pilti teada saada ja selles suhtes on veel raske öelda, on avastatud sellised päris kaugel põhjas asuvaid piirkondi, kus noored mittepesitsevad, sookured, nii-öelda kogunevad ja elavad seal ja siis järgmisel aastal, kui vanemaks saada nivood hoopis mujale ja nii et, et see on selline keeruline süsteem. Teadjad inimesed teavad rääkida, et sookured tantsivad, vastab see tõele. Vastab ikka ja ma arvan, et ega sookuretants inimtantsule palju alla vastu jää ja kui seda üldse sobilik võrreldagi. Ja nad tantsivad muide mitte sugugi ainult nii-öelda pesapaigas pesitsusajal vabalt ka näiteks sügisel näiteks talvitusalal, kui ikka hing peale tuleb ja ja on olla või siis tahad farilisele ennast näidata, siis tantsitakse meeleldi ja samuti on huvitav jälgida, kuidas noored kurepojad, kui hakkavad juba nii-öelda pead kandma, siis õpivad oma vanematelt seda tantsuseda. Ma just viimastel aastatel siin jälginud sookurgede juures. Kas nendes tantsudes on midagi sellist nii-öelda igale kure isendile ka omapärast või on see selline üsna tüüpiline ja ütleme, eriti paikkoniti kasvõi ka ei, ei erine või, või on see ikka nõndamoodi, et iga kurgnelda ise oma tantsu siis leiab enda seest ja selle välja tantsib? No laias laastus on tants muidugi liigiomane ja selles mõttes ühesugune igal pool aga loomulikult on seal omad individuaalsed elemendid, noh, nii nagu kure hääle puhulgi või inimhääle puhul, et tegelikult on nad kõik ikkagi täiesti individuaalsed ja on võimalik neid eristada. Küsimus on ainult selles, et kui suur see erinevus on? Kurgede omavaheline suhtlemine, ma sain aru, et tants on ka selline üks noh, nagu väljendusviis, eks ole, kas või kaaslase otsimisel või lihtsalt siis nii-öelda enda heaolu ja tuju näitamisel. Aga kas kured omavahel noh, nii-öelda räägivad ka või häälitsevad miskitpidi või kuidas omavahel suhtlevad? Loomulikult häälitsevad ja väga põnev on näiteks pesitsusajal kuulata, kui pojad juba pesa, kanad liiguvad ringi, siis nad vahetavad oma naabritega nii-öelda informatsiooni. Vestlevad üks paar, vastab teine, paar vastav ja hommikul päikesetõusu ajal, siis vestlevad omavahel päris pikalt, teinekord üksikud nende erinevad baarid ja ma ei tea täpselt, millest nad räägivad, aga igatahes suhtlemine on päris. Ela. Aga on keegi kunagi üritanud, noh, ma ei tea, siis sookurekeelt ka lahti dešifreerida, et mida need hõiked võiksid tähendada või, või selles mõttes, et miks nad sellist suhtlust naabritega peavad? Vaat, see on jälle selline asi, et inimlähenemine, et miks ja kuidas ja kõik nii edasi, see on täpselt sama nagu ju palju aastaid on proovitud lahti muukida ja rääkida delfiinidega, võisimpanssidega või aladega ükskõik kellega tahes, need põhimõttelist vahet siin ei ole, sookurgede puhul on seesama probleem, eks ole. Aga kuna tegemist on ikkagi inimesele kaugeliigiga, siis sinnamaani me siiski veel jõudnud ei ole, et me nii-öelda lihtsalt ja üheselt nendega rääkida saaksime. Aga nii-öelda Nende häälitsuste tähendust paljudel häälitsuste tähendust juba päris hästi teame alates siis sellest, nagu ma rääkisin siin hoiatas poegade vaariumisel või üldse vaenlase eest hoiatamise ja samuti omavaheline, me ei tea täpselt, mida nad vestlevad, eks ole, aga et nad nii-öelda oma territooriumi märgistavad, noh, see on üldtuntud tõsiasi, aga see ei ole nii elementaarne, vaid seal on kindlasti nad tõepoolest nii-öelda räägivad ainult mitte inimkeeli, vaid linnukeeli. Sookured, kas nad toovad ka laps, siis me teame, et räägitakse meile mõnikord, et kured toovad lapsi või on see ikka rohkem nagu toonekurgede pärusmaa. No mina ei ole näinud, et ühegi Orenokas oleks last, olgu ta siis toonekurg või ei saa korraga. Aga jah, see lapsetoomise asi on, ikka käib valge toonekure kohta ja see on nii-öelda Saksamaalt pärinev, sellepärast et seal noh, põliskodu on valge toona Corele seal ja kui nad siis ükskord 150 aastat tagasi meieni jõudsid, siis jõudsid needsamad pärimused ja kõnekäänud ka siia meie kultuuriruumi edasi. Nii et, et kui siis toovad Plapsi ikkagi toonekured aga mitte sookured. Ja veel päris lõpetuseks, kas selles mõttes sookureareng ja elu siin Eestis on nii-öelda positiivsel poolel või on mingid protsessid meil siin Eestis või miks mitte ka Euroopas maailmas tegelikult sookure elu ja arvukust ka ohustamast? Kindlasti on ohte, aga praegune seisund on sookure nii Eestis kui tegelikult noh, praktiliselt kogu levila ulatuses vähemalt, mis puudutab pesitsusaladesse küllaltki hea ja arvukus on igal pool kust me teame täpsemalt viimastel aastakümnetel tõusnud või püsinud stabiilsena ja paranenud on ka mõnes piirkonnas nende talvitumise rändetingimused, sest et noh varasematel aegadel ikka neid nii-öelda notiti rändel palju maha no ütleme seal Kesk-Aasia, Lähis-Ida riikides siis viimasel ajal on ka seal ikkagi märgata selles suhtes positiivset tendentsi, et soo kurgedele järjest vähem nii-öelda liiga tehakse. Aga ei, me ei tea kunagi ette, millal jälle midagi Holluste võib minna. Aga noh, hetkel midagi sellist väga hullu silmapiiril otseselt ei ole, et, et pigem on see arvukus siis tõusudeks Jah, ei siin lähitulevikus ja tõepoolest nii-öelda silmapiiril praegust midagi hullu näha ei ole. Selle positiivse mõttega me tänase koolitunnis rääkis sookurest ka kokku, võtame raadio kahe stuudios oli Maaülikooli vanemteadur ja sookureuurija Aivar Leito ja raadio kahe poolt usutles Reimo Sildvee kuulmiseni.
