Tere, head raadio, kahe kuulajad, tänane raadio kaks koolis on kehalise kasvatuse tund ja ma võin tegelikult juba ette ära öelda, et kehaline kasvatus Kle üsna tinglikult sellepärast et muskleid siin pingutama ei hakka ja ei hakka siin ka rääkima, kuidas siis jooksurajal kiiremini joosta. Küll, aga me räägime tänases saates mälumängust, mis on omamoodi ka ju selline sport või ajugümnastika ja mul on väga hea meel öelda tänases koolitunnis tere päevast Eesti mälumänguliidu juhatuse esimehele Indrek Salisele. Tere päevast. Mälumäng on ta siis sport või, või on ta siis midagi sellist puhtalt intellektuaalselt? Noh, ma ei tea, tegelikult ju kabet ja malet peetakse ka spordiks, eks ole. Jah, tegelikult tõesti, et see on sellise lahterda, nii see küsimus, et, et ühest küljest Eesti mälumänguliit, et mis siis ühendab siin aktiivseid mälumängureid üle Eesti on omakorda näiteks Eesti olümpiakomitee liige. Nii et täiesti võrdväärne teiste spordialaliitudega selles mõttes ja ütleme, et kogu see mälumäng ju ka on selles mõttes paarile sarnane, toimub võistlus, konkureerivad siis ka siis üksikisikud või võistkonnad omavahel. Lõpuks peetakse arvestust, keegi võidab, keegi kaotab. Selles mõttes need elemendid on muidugi olemas nagu päris pordil, aga teisest küljest muidugi see treenimise küsimus on natuke segasem selle asja juures, et kui on teada, et kiirustama jõuda, sistab kiirusliku treeningut teha jooksu ajal, aga, aga noh, mida võidakse küsida järgmises mängus, seda nagu niimoodi hästi ette valmistada ei õnnestu, aga noh, teatud eeldused peavad muidugi olema. Et malemängus hästi esineda. Mälumäng on siis ka nii-öelda vargsi pürgimas olümpiaalaks, et kui ta olümpiakomitee alla kuulute ka või olete liige. Jah, põhimõtteliselt küll, no eks see olümpiakomitee all on ka teisi selliseid alaliitu, millise spordialad siis ei, ei ole tegelikult olümpiakavas, kuigi väidetavalt on olnud jah, mälumängu nii-öelda siis tollase nimega viktoriini isegi kunagi olnud siiski olümpiamängude kavas võib-olla mitteametlikult 1912 Stockholmis. Et millisel kujul ja kuidas oli, seda ei ole õnnestunud välja huvitav, aga selline info nagu on olemas või isegi lausa eks me oleme ka küsimus. Aga kas sa tead, et kuskil maailmas näiteks ta lähebki ametlikult nii-öelda päris spordi alla kirja? No niimoodi täpselt ikkagi vist ei ole, et noh, on olemas selline ka ülemaailmne Mälumänguliit või organisatsioon International Guyssesse Station ja see siis tähendab ka siin mitmeid riike ja korraldab siin oma Euroopa meistrivõistlusi ja maailmameistrivõistlusi, et see on suhteliselt uus organisatsioon ka, et nad pürgivad ikkagi, ka on selline eesmärk saavutada siis oma koht maailma noh, ka siis poodi ja muude alaliitude hulgas, et nagu nagu tõesti nagu muudel mõttesporti aladel kabe ja male ja vend ju milliseid veel on, on neid palju velg. Aga mis on vahet näiteks mälumängul viktoriinil, kas lihtsalt selline sõnavahe, et ühte asja öeldakse kahe sõnaga või tegelikult on ka mingi põhimõtteline vahe? Jah, selle üle oleme ka mõtisklenud siin mälumängurite hulgas, et et võib olla, et varasem nagu termin oli viktoriin ja hilisema mälumängu ja ma arvan ka eestikeelne selline vaste. Aga teisest küljest on kaevatud niimoodi, et viktoriin võib-olla selline temaatiline üritus mälumängus annavad ühesõnaga teemale antud, et noh, täna räägime Soomest, et seal viktoriin Soome kohta, aga mälumäng on, selline teemad on, on üldjuhul vabalt antud ette, et just nimelt ei saa või ei, ei olegi võimalik ka ette valmistada nii konkreetselt. Aga mälumängu puhul kasutatakse veel ühte minu arvates üsna sellist naljakat ja uudset eestikeelset sõna nagu kild. Kuidas sõnade pealt käändub, räägime sellest. See käändub nii, et kilp, Kilva ja mis selle sõna nagu taust või ajalugu on, et kus sa saad? Noh, tegelikult see ajalugu on, on ka juba päris vanalist kusagil 80.-te teisel poolel oli selline mõte, et mälumäng on ka juba oli vahetanud välja küll selle viktoriini, aga selline kõik võib olla nimetus liitsõna ja et, et kasutaks mingisugust lihtsamalt ja lühemalt nime ja siis siis tuligi kellelgi idee, et kasutada sellist nimetatut nagu Gilbed, mis on Kuusalu murdest Harjumaalt pärit sõnana tähendab võistlemist võistlust, noh, eks ta, sellise Soome K mõjugasin kyll palju kyll Baile maa, et siis aga kaasa täiesti eestikeelne sõna KILP murdeline sõna, see võiks olla siis mälu mäluvõistlus. See. Küsimus, mida tähendab sõna kylge, ilmselt on ka üks paras selline mälumängu küsimus ja seda küll iseenesest. Nii et need inimesed, kes siis mälumängu mängivad, on siis Kilva naised kylma mehed. Noh, võib ka nii öelda jah, kyll porit kyll, vaid jah, kuidas ta täpselt teadnud, kõik need kännud mõjutleb kyll vaja, teine ütleb kilbor. Et, et siin on ka võimalikud variandid, aga aga muidugi ikkagi kasutatakse palju ka seda vanemat vormi siis mälumängur siis on nagu selge kõigile võib-olla ka, et, et kes ei ole sedasama kilp kuulun näiteks, et mida muidugi ehmatatakse ära, et ei tea, kesse kyll palun selline. Aga räägime nüüd sellest, kuidas üldse jõutakse mälumängud, et kuidas sina, indrek oled jõudnud mälumängu, nii et, et ma tea, räägitakse sellist nii-öelda kõige tüüpilisem kuskile harrastuse juurde jõudmine, see jõudmise lugu on, on see vanaisa fotoaparaadi lugu, et et vanaisa kinkis oma vana fotot paraadi, siis lapselapsele ja lapselaps hakkas pilte tegema ja nii see pisik külge jäi, et kuidas selle mälumänguga. No eks ta umbes nii ei ole ka võib-olla tõesti, et tegelikult meil kodus kui vaadata ikkagi ka neid tol ajal populaarseid Eesti televisiooni mälumänge, kus siis võistkonnad omavahel võistlesid ja isa ema teadsid ka üsnagi palju ja vastuseid ja tekkis ka huvi selline perekondlik juba seal mälumängude jälgimise koha pealt ja ja eks ka siin vanaisa juures maal sai vaadatud entsüklopeediaid natukene ja siis koolis, kui korraldati ka selliseid viktoriin ja siis tollel ajal ja siis oli isegi selline, et antiraamatut ette, et oli selliseid raamatuid kunagi, et 100 küsimust ja vastust Nõukogude armeest ja, ja selle põhjal tehti siis selline temaatiline viktoriin ja siis oli vaja ka igast klassist mingid võistkonnad kokku saada ja siis siis sai seal osaletud ja, ja noh, see ei olnud muidugi nüüd kõige huvitavam teema, aga aga, aga niimoodi ta tasapisi oli, et klassiõhtutel korraldati selliseid mänge ja teine läks päris hästi ja ja tõsisemalt muidugi hakkasin tegelema mälumänguga kõrgkoolis siis kui õppisin tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis ehk praeguses Tehnikaülikoolis. Ja seal olid ka sellised kursustel vaheliselt rühmadevahelised võistlused ja sai seal osaletud ja ei oleks päris hästi. Kas seal siis sellega, et tollele hakata tiim kutsuma ka üliõpilasesindusi, televisiooni, kus olid siis nii-öelda vanade meeste koondis, et ja siis oli stuudio kujundatud niimoodi, et üleval real istusid siis ülikoolide esindused, keda siis oli tollal kuus kõrgkooli siis nagu hakkas see asi nii-öelda tõsisemalt, et kohe pihta see mälumäng? Me teeme siia, meie saate esimese pausi vahele, kuulame natukene muusikat ja jätkame seda mälumängu või siis ka Kilva teemalist jutuajamist. Raadio kaks koolis läheb edasi, räägime täna mälumängust, stuudios on Eesti mälumänguliidu juhatuse esimees Indrek sallis. No te rääkisite oma nii-öelda loo ära just hetk tagasi enne seda muusikapala, kuidas teis tekkis pisike, aga on see selline üldine levinud viis, kuidas inimesest saab mälumängur, et tõesti nii-öelda kodust teleka eest jõuab inimene välja siis noh, ma ei tea, tee puhul ilmselt võib vastu öelda, et peaaegu professionaalseks mälumängudeks. No eks ta ole kindlasti igaüks üks üsnagi levinud teed telekast või raadiostki kuuldes ja vaadates mälumänge, tekib huvi selle asja vastu ja tahaks ise ka teada ja teadmisi proovile panna ja võistlust teistega korraldada, et et see on üks variant ja noh, kindlasti ka koolis, kui sellised üritused toimuvad, et noh, siis tekib selline huvi ja ega, ega siin jah, eks need teid veel võib-olla erinevalt, kes Noviemalt alustab, kes, kes jõuab hiljem selle juurde selle harrastuse juurde tõsisemalt. Ega sellist nagu ühest retsepti ei ole. Et me oleme jah, küll nüüd viimastel aastatel üritanud teha ka Eesti mälumänguliidu poolt siis eesti koolidevahelisi võistlusi, et nii-öelda järelkasvu siis ka mälu mälumängurite hulgas oleks koolidest ja ja need on alati olnud väga osavõtu okkad, siiski üritused ja tundub, et õpilased on selle vastu huvi. Noh, tõsi küll, ütleme see faasid nii-öelda sellisest kooli tasemest sellisse praegu mälumängu seda maailma, mis, kus toimuvad võistlused nii-öelda juba kogenud mängurite hulgas, et noh, et see on kindlasti selline pisut valulik, et et kuidas seda ületada, et kui, kui keegi juba selle esimesed nii-öelda katsumused vastu peab seal suurte mälumängurite hulgas ja, ja nendest tagumise poole kohtadest väga ära ei heita, siis, siis on tal ka võimalus jõuda ka siis nii-öelda mälumängu tippu, et noh, kuhu ongi ka siis viimasel ajal jah, mitmedki nooremaid inimesi jõudnud siis aprillis ja sellises kahekümnendates aastates noori mälumängureid Kas mälumängumängijate seas on ka mingi selline tüüpiline eriala, millel on näiteks on ülikoolis või kuskil koolis õppinud on nad ütleme enamasti ajaloolase taustaga või midagi sellist? Ja tõepoolest, et, et, et väga palju mõlevangadel tõesti ajaloo taustaga, et on õppinud ajalugu Tartu Ülikoolis, muid selliseid nagu selgelt eristuvaid erialasid ei ole, noh, on ka majandusinimesi on tehnika inimesi ja, ja on, on ka muid eriala geoloogid ja erinevaid, ühesõnaga. Aga räägime sellest, kuidas mälumängur ennast nii-öelda nagu treenib või vormis hoiab, et tähendab seda, et entsüklopeediat järjest läbi hirm, mis tähendab lihtsalt seda, et inimene ajakirjandust pidevalt loeb läbi, teeb endale kuskile kaustikus mingisuguseid väljalõikeid või ülestähendusi või kuidas see käib. Eks ta ole mõnevõrra individuaalne, ilmselt et ma olen kuulnud ka jah, seda, et, et on, on inimesi, kes on omale täitsa klipeedia niimoodi selgeks teha, et noh, mina ise näiteks seda ei, ei kujutaks hästi ette, et see tüütuks nagu ajasin e-tähega sõnu siin järjest niimoodi läbi käia näiteks ja aga, aga jah, tõepoolest jooksvat infot jälgida on, on üks tõesti vajalik tegevus loomingu jaoks, noh viimasel ajal või järjest tuleb seda infot jälle jälle. Nii palju rohkem, et ega kõike seda meeles pidada on ka üsnagi raske. Aga jah, ja kuidas kellelegi see mälu omadused välja kujunenud, et kellel on nägemismälu, kellel kirjutamismäel kuulmismälu, et siis vastavalt sellele ka valmistutakse, et minul endal on ka just rohkem selline kirjutamismälu ka, on parem, et kui tõesti midagi sellist on vaja olulisest meelde jätta, siis ma tõesti märgin selle üles ja ka noh, ütleme alati sellega aega niimoodi tegeleda sinna. Aga jah, ütleme jah, selline üldine üldine huvi maailma vastu ja jälgimine võimalikult palju siis uudiseid ja eks tegelikult mälumängudes käimine ka on, on ikkagi väga kasulik ettevalmistusi põrmustus mängule, kuigi noh, ütleme tavaliselt ikkagi sama küsimust nagu otseselt polegi küsita, aga ütleme, mingi taust on teada või näiteks, et noh, et sa saad vastata Jubate näiteks välistada selle variandi, kui küsitakse järgmine kord samamoodi jah, kedagi kirjaniku või kunstniku mingisuguste sünniaastate surma aastatega, et noh, tegelikult jah, et on ettevalmistus jah, väga oluline ka noh, nagu ka muudel spordialadel nii-öelda võistlus on ka Väga hea treening, aga kas need inimesed on mingi sellise erilise mälutüübiga fenomenaalse mäluga ongi kunagi uurinud ka nii-öelda tippmälumängurid aju pannud kuskil aparaadi alla, et, et välja uurida, et noh, et kas nad on kuidagi tiba ikkagi teistmoodi kui harilikul inimesel, noh, et nii palju fakte, nii palju seoseid harilikul inimesel pähe jää, harilik inimene muidugi ütleb, et ega pea ei ole prügikast, mis tuleb kõike kinni hoidma. Mälumängurite puhul ilmselt see vist nii on, et kõik peab peas olema. No ega päris kõike tõesti ei jõua, aga samas jällegi räägitakse ju, et, et kasutama oma mälu ja ajumahust üldse väga väikest osa, nii et noh, kui nii võtta, siis siis selle kahe kahe protsendi asemel näiteks kolme kasutada protsenti, et see ei ole ka siis ju nüüd nii väga, väga hull, aga eks ole, võib-olla jah, selline eriline mõtteviis või, või harjumus juba, et kuidas seda infot siin talletada ja oma mõtetes. Aga jah, sellist uuringuid jah ei ole küll veel seni tehtud, aga see on hea mõte, et seda, seda võiks muidugi hüvitada, aga, aga ma arvan, et ega enamuses mäe lahingutest siiski tavaelus nii väga fenomenaalse mäluga, et nad noh, nagu Sinuid kunagi need spioonifilmid, kus siis James Bond või keegi Stirlitz või keegi vaatab lihtsalt peale, jätab kogu koorid meelde siin et see on nagu natukene teine asi, aga, aga noh, ta on oma seotud loomulikult, et et on olemas ka jahe ju selliseid mälu treenimise meetodit. Kus siis on inimesed õpivad näiteks piiga oma kohtasid meelde jätta siin juba tuhandete ja kümnete tuhandete kaupa niimoodi järjest, et seal komatu süsteem, kuidas neid number üksteise järel haakida, nii et noh, ma olen ka, sest kursustel käinud, aga. Kuidas see süsteem siis käib, et kuidas sa neid tee numbrit meelde jätad? Noh, see on niimoodi, et sa teed omale nagu sellise mingisuguse teekonna, mida sa tead mingi teatud etappide kaupa, ühesõnaga vaat siin on see tool on number üks, kus ma istun, number kaks on see laud, kust mööda lähen kolmose ukse, siis see kindel teekond siis seostub ühe arvuga ja siis on veel igasugusüsteem, et noh, arvud muuta ülenumbrit, eks, initsiaalidega väga tuntud isikute initsiaalid, eks, et noh, et need on sellised, sellised kunstlikud, sellised süsteemid luua ja siis niimoodi rest hakataksegi kordama kaarte meelde jätma. Siin Tallinnas käis ka üks inglise härrasmees, kes, kes tõesti mäletan täpselt kaaribaki järjest järjestus ära. Aga, aga noh, ütleme et sellise süsteemiga, nüüd ütleme, sellises loomingulises mälumängus on seda nagu suhteliselt keeruline ka kasutada, et noh, teatud asju kindlasti jah, aastaarvu ja selliseid numbrilisi asja seal niimoodi meelde jätta, aga, aga muid seoseid ja süsteeme noh, seda keerulisem. Kas need nägemused on nagu inimesed on, on umbes need inimesed, kui, kui nad nii-öelda kuulevad mingit küsimust, siis neil meenub mingi lehekülg kuskilt raamatust. Aga kui nad seda õiget vast ikka noh, päris hästi ei mäleta, siis kõik muud read lähevad ära, ütleme entsüklopeedia, lehekülg, et kõik muud artiklid muude sõnade kohta on neil meeles, aga just see õige sõna kohapeal ütleme, on see valge laik või on seal midagi sellist. Nojah, võib-olla on ta umbes selline asi, et tõesti niimoodi, jah, nad teavad, vot seal jah, lehekülje üleval nurgas oli küll sellest juttu, aga mis see täpselt oli, et ja noh, ütleme, et ka siin on ka, et jah, et küsimused on suuliselt kirjalikult noh, et meil Eestis mälumängudes on üldjuhul nii, et et antakse ikkagi kirjalikult lauda küsimusi. Suuliselt räägitakse üle, et noh, et see ongi just nimelt võib olla erinevate inimestega, kes tagust kuult ahah, et pane nagu võib-olla tähelegi lugeda, sa teine jälle kuuldes ei pane kõiki asju tähele, siis loeb veel igaks juhuks üle, et siin välismaal on näiteks sellised mängud just enamuses on olnud, kus me oleme käinud, et, et on, on ikkagi suuliselt, küsitakse, aga vot siis sa pead väga hästi kontsentreeruma ja üritama nagu meelde täpselt, milles küsimus on, sest mõni selline väike nüanss, mis mis muudab hoopis asja tunduvalt. Teiseks. Kas te teete ka näiteks mingid sellised grupitreeningud, kus, kus kõik on koos, ütleme, teil on mingi tohutu pagas teadmisi e eside, hakati neid nende läbi lappama ja noh, ma ei tea, kasvõi läbi rääkima miskitpidi, et see jääks nagu meelde mõtlen, kui te näiteks valmistada mingiks suureks turniiriks või midagi sellist No sellist otsest nii-öelda treeninglaagrit ei, ei ole küll tehtud jah, et võib-olla varem, kui olid kunagi sellised ettevõtete võistkonnad ja siis oli vaja, et au ja kaitsta ja lipu nii-öelda kõrgel hoida, et siis siis oli, oli, oli võib-olla lausa sunnitud selline treeninglaager ja tegelikult tõsi küll, tuleb meeldegi, et omal ajal, kui sai osaletud, et ka telemängus siis mõigu KEKi võistkonnas, kui oli legendaarne sirel, kes seal seda võistkonna siis kapten oli ja siis oligi nii, et me tegelikult käisime vaatamas neid pühapäeva õhtuti, kui see mäng toimus, eelmisi käimasolevaid saated seal, kus me ise ei osalenud ja võistkond oli koos ja siis mängis kaasa, ühesõnaga et siis vaadati, kuidas need selles mängus oleks läinud. Kuidas mälumänguritele need valdkonnad tekivad, tihtilugu mälumängurid ütles, et noh, minu nagu nõrk teema on näiteks mingid sporditulemused, olümpiamängud, eks ole, mõni ütleb, et kunst ja kultuur on minu jaoks selline hämar teema, et kas nagu tuleneb lihtsalt inimese enda sellisest huvist mõne valdkonna vastu, keda huvitab rohkem lihtsalt sportse teabki spordist rohkem ja kunsti ta ei huvita, sest kunst jääb ta nõrgaks või, või tegelikult on sellel sellel pinnal, et mõni inimene on nii-öelda lihtsalt harjutanud kunsti rohkem kui, kui sporti. Mälutreeningu mõttes. Noh, see võib olla nii või naa, et noh, ikkagi ma usun, et esmalt ikkagi on nagu selle asja vastu huvi, et paljud on öelnud Ta võib-olla ka, et nad võib-olla oleksid kokkuvõttes võib-olla paremaid tulemusi saavutanud mällu mängus, aga, aga nad lihtsalt ei huvitu mingi ühe või teise teema ost mitte üldsegi ja, ja noh, miks sa siis peaksid vastama, teevad sellest teemast saavad niikuinii nulli ja ja sellepärast ei saa ka üldkokku vähemalt kohti, et selles mõttes on jah tänapäeval sellised universaalid ikkagi eelistatumad mälumängurite hulgas, et kunagi varem on olnud jah, niimoodi, et võistkondi komplekteeriti nii et kes mingit eriala teab täpsemalt, et siis siis saab sellise ühtlase võistkonna kokku. Noh, teatud määral on see muidugi ka praegugi kehtiv, aga pigem ikka nagu enda huvist kinni. Kas seal on mingi väike selline ärisaladus, et mis on minu mälumängur nõrk teema näiteks? Et sellest väga mälumängurite seas nagunii ei kõva häälega ei räägita. Nojah, eksada. Ma olen tegelikult tulemustest ka näha, et viimasel ajal on kõik need mälumängu tulemused tabeli täna üles riputatud internetileheküljele mille nimi ongi VVV punkt kilboee, kus siis kõik soovijad võivad ka vaadata ja sealt nagu näeb ka, et kui keegi tahaks nagu analüüsida, et kui on mõnikord tavaliselt tehtud isegi ka küsimuse järgi, et mida keegi teadis, mida ei teadnud, noh, eks, eks üldiselt on teada ka, et noh, muidugi selliseid sport on, on valdavas enamuses ikkagi selline kõige eelistatu vam ala siis mälumängurite hulgas ja tehakse kalliga spordimängusid, kui selliseid spordimalla mängusid siis ja on, on ka rida inimesi, kes näiteks mujal mälumängudes ei käi, aga käivad parimale mängudele. Samas on muidugi ka väga palju, kes spordiasja üldsegi ei ei tea ja ei tahagi teada ja nii ta on, et noh, minul endal ka sport ei ole kõige tugevam külg, et kuigi ütleme niimoodi, et üldiselt olen ma siiski suhteliselt spordihuviline inimene, aga ilmselt tippspordihuvilise mälumängude kohta mitte nii väga Raadio kaks koolis läheb edasi, räägime lähemalt, kuidas neid turniire tehakse, kui palju neid üldse Eestis on, et kas iga nädalavahetus näiteks on olemas võimalus mälumänguritele minna kuskile Eestimaa punkti ja seal maha mängida üks üks korralik mälumäng. No mõningatel nädalatel on tõesti see niimoodi, et järjest on, on igal nädalavahetusel turniir, et üldiselt on niimoodi, et Eesti mälumängu liitis, koostab kalendri sügiseks hooaeg on siis meil tavaliselt augusti lõpus või septembri algusest kuni kuni aprillini aprilli lõpuni ja üritatakse siis niimoodi suhteliselt võrdsete vahedega paigutada sinna rida olulisemaid võistlusi on siis Eesti meistrivõistlused individuaalpaarismängus võistkondadele siis on veel eraldi pildimäng, siis on paarismängu karika sai eraldi erinevates kohtades, Eestis on individuaalmänge kaika savi neli mängu, et neil mängu koguneb ja siis on veel selline suur sari nagu eestimaa kilp, kus on siis Eesti valdade ja linnade esindused, võistlevad omavahel nii-öelda sellised territoriaalsed võistlused ja siis lisaks seda veel on erinevaid võistlusi, mida üks või teine korraldaja siis tahab ise korraldada ja siis oma algatusel nii-öelda veel lisaks sellele lainele. Esialgu see kalendri ei olegi võib-olla nii täis, siis tekib neil mänge niimoodi hooaja käigus ka jälle juurde, kellelgi tekib mõte ja huvi teha ja siis siis jah, teinekord see kalender tihe kui suur see inimeste hulk on, kellelt mängudelt osa võtavad tuhandeid ilmselt? No kui kõik kokku võtta jah, siis ikkagi 1000 ringi võib-olla saab. Sest et noh, tegelikult on meil ka ju palju selliseid mänge, mis kohapeal tehakse, mida, millest meie siin eesti valangu Liiduski täpselt ei teagi, et, et noh, see ei peagi kõik käima traalselt. Loomulikult me oleme, kui liitun, selline ühiskondlik organisatsioon, et ja teeb siin oma teatud rida meistrivõistlus ja neid, mis on, mis on selliseid olulisemaid võistlusi, aga, aga tegelikult kohtade peal on, käivad mängud ka väga väga paljudes kohtades ja üle Eesti, nii et sellised, et nii-öelda pubi või Gretzi võistlused toimuvad ka mitmes linnas siin. Nii Pärnus kui ka Viljandis ja, ja Tartus on üliõpilaste mälumänguklubi ja Tallinna Tehnikaülikoolis on ka mälumängud, nii et et noh, need jah, kuigi kokkuvõte üle Eesti, siis võib tõesti lugeda neid tuhandetes, aga ütleme jah, neid kes nagu püsivalt käivad sellistes suuremates ja tsentraalsemates üritustel, siis neid on võib-olla kuskil 500 ringis inimesi ja noh, olenevalt võistluselt, kui palju kedagi osaleb, et noh, ega tegelikult tavaliselt Paarismängudes ikkagi on 40 50 ringis tavaliselt osalejad. Kes need küsimused koostab, et te mängite seal küll, eks ole, aga kes on need nii-öelda tõelised tarkurit või tõelised meistrid, kes need küsimused kokku panevad? No see ongi jah, eks omandiküsimus, et kui vanal ajal oli niimoodi, et oli üks selline kindel mälumänguklubi, kes siis tegi küsimusi meistrivõistlustel aastast aastasse oli sama seltskond noh, sellele jällegi head ja vead ja võib-olla see stiihlakas tüütama lõpuks korduma, aga aga kui hea see, et noh, et oli teada, kes ka järgmisel aastal teeb, et praegult oleme teinud mälumänguliidus, nii et sellised olulised võistlused, meistrivõistlused, et me lepime nii-öelda kokku, et kes siis need järgmisel aastal läbi viib ja hakkavad juba varakult valmistama, et meistrivõistluste oleks sellised võimalikud teada läbi kontrollitud küsimused. Ja, ja noh, sama on ka nende paarismängu etappidega Mihku toimuvad üle Eesti ja individuaalse mängu etappidega, et noh siin nagu mitu asja, et üks on see korraldamine organisatoorne pool, et, et on võimalik ka leida sellised ruumid ja, ja ka teatud auhinnad sponsoritelt välja otsida ja ja ka korrektsed küsimused teha, et kui need tingimused on täidetud, siis tegijad üle Eesti päris päris mitmeid, et kes siis nagu oma kohalikke toppe teevad. Kuidas sa küsimuste koostamine käib, et inimene mõtleb, noh, ma kujutan ette, individuaalselt teeb tööd oma teadmiste, oma siis mingisuguse raamatukogu teeb tööd küsib küsimuse siis keegi kontrollima, et kindlasti veel üle ka, et kindlasti siis nii-öelda noh, mõni küsimus ei oleks selline, kus oleks võimalus vastata mitmet moodi või oleks küsimus juba ise sõnastatud niimoodi kahtlevalt, et võib mitut moodi aru saada. No ideaalis oleks tõesti niimoodi peaks olema, et et noh, mängu peaks tegema rohkem kui üks inimene testi, teine kas või kontrollib, kes kahtleb, eks ole, samas kui ta, kui tal ei tekigi kahtlust, aga asi võib ikkagi olla vale, et võib seda juhtuda, aga noh ega, ega lõpuni kaitstud selle eest keegi ei ole, et millised, need allikad on ka, kui usaldatavad ja nii edasi, et noh, näiteks telemängudes Ma tean, siin on öeldud ju, et miljonimängus tuleb kontrolli neljast erinevast allikast ühte küsimust meie siin tavalistel mälumängur seda asja nii keeruliseks teinud, sest noh, teisest küljest on seda ka väga, väga raske kontrollida, kas ikkagi Hangot igast allikast, eks ole noh, on meil on ka selline variant, et, et, et on, on juhtunud niimoodi, et et on eksitav info, küsimused siis tagantjärgi selliselt tühistatakse või, või siis muudetakse, et noh, et potestimise ajad nii-öelda kui keegi mälumängu ise tunneb, et ta on noh, ebaõiglaselt jäänud punktist ilma, siis tal on võimalus seda Kas kuskil on olemas siis mingi nii-öelda vahekohus, kes hiljem neid küsimusi-vastuseid vaagib, siis punkte vastavalt korrigeerib? No sellist otsest vahekohust ei ei ole, et ütleme ikkagi see mängu enda korraldaja on nagu kohutatud, eks ole, kui ta nüüd nõustub ja saab sellise infot, et see tema küsimus oli valed, siis ta lihtsalt korrigeerib seda mängu, aga õnneks seda juhtub väga harva, et et ikkagi tavaliselt saab kõik protestid mängu käigus lahendatud ja muidugi juhtukad mängu käigus selgub, et tõesti küsimus ei sobinud siis lihtsalt kas siis asendatakse või tühistatakse, aga aga noh, üldiselt ikkagi nähe. Kui ikkagi selline üleriiklikul tasemel tehtav mäng, et siis ikkagi on, on need osavõtjad ikkagi ka enda huvides, et asi võimalikult hästi üle kontrollküsimuste õigsus. Raadio kaks koolis läheb edasi, räägime mälumängus, täna küsimus küsimuste kohta veel, et kuidas need küsimusi selles mõttes tehakse, kas on olemas nii-öelda mingeid küsimustes abloonid, näidiseid, mille järgi tuleb teha või, või on ka näiteks täiesti aktsepteeritav selline me oleme nagu küsimus, et aastal 63, kui palju toodeti Eesti NSV-s kanamunasid selline arvuline küsimus, eks ole, et sind antakse juurde sinna ka mingisugune pluss miinus. Tegelikult ütleme niimoodi, et, et on nii-öelda selline kirjutamata hea tava, et selliseid küsimusi võib-olla kanamunade kohta näiteks no kui ei ole ilus küsida, aga otseselt keelata ei saa, et noh, me oleme teinud ka selliseid küsitluslehti ankeete peale mängu, et, et milline oli halvima, milline parim küsimus, aga ausalt öeldes, et ega sellest sellist üldist nagu tendentsi välja ei loe, et inimestele meeldivad väga erinevad asjad. Erinevad küsimused, et, et nagu sellist väga täpselt juhendid ette anda on, on raske ja ma ei olegi teinud seda seda mälumängu küsimuste jaoks, aga noh, eks nagunii-öelda, igaüks peab arusaamatut päris mõttetuid asju nagu ei ole, ei ole põhjust küsida, et noh, ütleme ideaalis oleks, et kas küsimus peaks olema huvitav või siis vastus peaks olema huvitav, et kui see küsimus ka nii väga ei ole, et vastased ohoo, et vot näed, mis välja tuli, et et eks inimesele nagu meelde Konksuga küsimusi küsitakse ka, kes kirjutas Oskar Lutsu kevade, eks ole? See stiilis küll. Et noh, pärast oleks selline väike üllatusmoment, aga samas on ka nii, et, et noh, ütleme üks mäng koosneb siis 40-st 50-st küsimusest, et kõik ei saa olla ka sellised pärlid. Et siis sa, sa ei jõua ka niimoodi reageerida, et ohoh, et üllatus-üllatusotsad ja niimoodi 40 Krale järjest, et mõnedki siis nad peavad olema lihtsalt sellised tavaküsimus, et no näiteks noh, kui on möödunud mingid olümpiamängud, siis ikka küsitakse neid kangelasi, kes võttis meil siin naiste võrkpallivõistlusi näiteks Ateenas ja ja noh, ütleme, et nagu sellised mõnikord armastatakse küsida selle kuupäeva kohta, kes mis päeval mäng toimub, et kes siis sündisin üheksandal detsembril on on teada ka, et ma olen mängujuhid, et neil on sellised oma oma oma mingid lemmikteemandid, kes küsib siin džässi ja kes küsib siin mingisugust selliseid tehnikaimesid ja aga jah, et selles mõttes tegelikult need küsimused peaksid olema heas mängus erinevatest valdkondadest siiski, et ükski teema niimoodi otseselt ei domineeriks ja head hoonele võtta ka mitut küsimust samast allikast samas mängus. Et noh, muidu on hea, et võtab mingi raamatu lahti ja, ja vaatab, et päris huvitavaid küsimusi on, et aga et oleks nagu selles mõttes võimalikult mitmekülgne Kas hea küsimus on see, kus on antud juurde ka vastusevariandid või pigem muudab see asja raskeks? Tegelikult on niimoodi ma ise olen mõelnud, et lähen on ta seal tegelikult nendes tavalistes mälumängudes tavaliselt mälumängudes, mis toimuvad siis väljaspool teleekraani, vastusevariante ette ei anta, aga, aga ütleme sellistel juhtudel, kui tegelikult, et küsimus on väga raske. Et siis on üsna võimatu ilmselt vastata, et siis on mõnikord vihjeks antud siiski variandid ja siis siis nende vahel valida, et et see sõltub jah. Muidugi sellest, et kui näiteks on mingi vastus juba omal olemas, kui, kui lugeda küsimust ja kuhugi kuhugi suunas ja selle ära vastanud ja siis sa näed, et neile neljale variandi vahel näiteks ongi üks ja sama olemas, aga teine on seal üsnagi lähedane, mõtled, et aga, aga äkki ikka loppis see siis ajab segadusse rohkem. Aga, aga kui üldse mingisugust mõtte aimdust peas ei ole, siis on väga hea, et kuskilt millegi vahelt valida. Aga räägime nendest samadest, just telemängudest, on need rohkem show on, et ikka nagu päris tõsiseltvõetavad mälumängud sa ise ilmselt oled käinud ka ikka, ma ei tea, lugematul arvul vist mälumängudes. Jah, on, on käidud. Aegade jooksul siin võistkondlikel ja ja üksikmängudes ja erinevates telekanalites. Eks need viimase viimase aja mängu tuleb rohkem ikkagi selline show võetakse maailma tunud ja teletegijad ei ütlevad, et selline vana hea klassikaline mälumäng, mis, mis oli siis kunagi seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, kus oli siis neli meest ühes võistkonnas nailonsärkides, higistades prožektorite valgusesse, oli väga staatiline pilt, et, et see nagu tänapäeval enam ei, ei olevat populaarne, et sellist asja uuesti teha, noh need peavad olema siin igasugu muud nõksud ja televisiooni spetsiifikat sees. Noh, selles mõttes on see šõuelementi siin küll jah, viimasel ajal rohkem olnud ja tuleb tunnistada, et ega nüüd käesoleval hooajal peale peale miljonimängu ega ühtegi teist mälumängu sellist otseselt teleekraanilt ei olegi näha eesti eestikeelset On need noh, aga see miljonimäng või, või mõned muud mängud, mis siin olnud Kuldvillak oli, oli vanasti näiteks ja ja vist 33 küsimust oli, oli selline mängija, et olid need nagu mingil hetkel ka mälumängurite jaoks selline nii-öelda noh, ma ei tea, tõesti elatusallika teenimine. Et ilmselt küsimused üsna lihtsad, eks ole, läksid kohale, kindlasti sattusid sellisesse vooru, kus teisi mälumängu niukseid kõvasid, tegijaid ei olnud, eks ole, ja oli, oli lihtne kiiresti nupule vajutada ja lihtne nagu raha või nii-öelda koju tuua. No selles mõttes küll jah, et umbes niimoodi, et ometi viimaks avanes võimalus ka siis mõlemad kellel tavaliselt see me oleme nagu tegevus rohkem raha välja viib, kui, kui, kui sisse toob, et midagi nii-öelda tagasi teenida. Aga muidugi oli ka nii, et olen kolme küsimuse selliste nii-öelda suurt auhindade mängus, et alati neid mõlemal oli, vist ei tahetudki lasta sinna. Et ta oli mõeldud rohkem tavainimeste jaoks, et noh, siis jällegi teatavad piirangud peal. Aga noh, loomulikult see on võimalus nüüd ka see miljonimängijat ikkagi õnne korral siis ka teatavate auhindadele, siis rahalistele Oled sa täna juba helistanud, milline mängu täna veel ei ole, aga põhimõtteliselt käib see nii, et kes tahab sinna saada, peab ikka iga päev helistama. Et kas siis iga päev või siis päevas ka mitu korda või kuidas kellelegi oma süsteemid on siin väljakujunenud ilma helistamised sinna ei pääse, noh loomulikult siin kuuled, et mõni on vähemalt ühe helistamisega teeno helistanud siin 500 korda ja ikka ei pääse, nii et. Eks ta, eks ta ole õnne asi väga, väga suures osas. Harilikult jätame need telesaated praegu kõrvale, mängitakse mälumängu ikka sellepärast, et tegemist on meelelahutusega. See on seal lihtsalt fun. See on tore, et keegi mõisa peale harilikult mänginud. Jah, no tegelikult inimesed on erinevad jah, et, et põhimõtteliselt kindlasti on, et muidu kokku tuleksid, eks ju, kui kui oleks tore olla ja ja see on huvitav ja põnev, selline hasart tekib ja noh, ütleme Hazardi käigus jah, mõnikord tekibki mulje, et mängitaksegi lausa mõisa peale ja siin iga iga punkt ja, ja punktilugemine ja tekitab proteste ja noh, see on nii ja naa, et, et aga, aga noh, lõppkokkuvõttes ikkagi jah ega keegi ei lähe nagu sellise eesmärgiga, ma arvan kodust välja nüüd nüüd me siis peame tingimata saama sellise koha ja sellise auhinna ja muidu muidu on täitsa nagu mõttetuse tegevus, et noh, loomulikult on see ikkagi selline rõve harrastus ja tegevused on vastav seltskond koos siin keda siin kohata ja, ja selline noh, ütleme eluviis juba võib-olla midagi sellist, et kui jah, kevadeti juba tekib selline väike tüdimust tavaliselt. Et mängija on juba nii palju olnud, et enam nagu ei ei hästi ei viitsiks siis noh, suve jooksul läheb jällegi see tüdimus üle ja siis juba hakatakse ootama niimoodi kannatamatult, et millal see järgmine noa, kel algab Veel üks viimane küsimus siia lõppu, et millal võib oodata, et mõni eestlane paneb kinni maailmameistrivõistlused siis eestlasest saab nii-öelda maailma kuldaju. Raske on öelda lootus on alati, kasvõi juba järgmisel aastal toimuvad uued võistlused. Ja, ja noh, miks ka mitte, et siin maailma tugevamatele Euroopa tugevamatele oleme siin avaldanud irest järjest tugevamat vastupanujaam ja hea õnne korral jällegi võib, võib see juhtuda üsna peaga ette ennustada, et siin ei saa, aga noh, ütleme niimoodi, et meie tase on, on praegu ikkagi maailmas üsnagi kõrge. Päris lõpetav küsimus, kuidas mälumänguritele tuleb öelda, soovida ma tea, kivi kotti, mast maha, teile öelda ei saa? Ei saa jah, öeldakse näiteks niimoodi näiteks vastus lauda, see tähendab niimoodi, et, et noh, et nagu vastas nagu oleks peas olemas, aga, aga ta ei lähe lauast ära vastuse lehega, et et jääb siia siis pärast öeldakse, et oi, ma ju teadsin, miks ma ei kirjutanud seda õiget asja. Suur aitäh sulle, indeks alised tulid meile siia raadio kahte külla ja mis muud, kui siis sulle ja teistele mälumänguritele vastus lauda. Aitäh.
