Tere, head raadiokuulajad, tänan. Raadio kaks koolis on pühendatud kaitseliidule ja mina olen Reimo Sildvee ja endale külla kutsunud Tanel Rütman ja kes on kaitseliidu pressiesindaja, tere päevast. Tere. Tere. No kaitseliit tundub üsna vana organisatsioon olevat, sest kes vähegi koolis on ajalugu õppinud meie riigi sündi, siis teab, et see kaitseliit on ka selle juures olnud ja täna üks teema ka kindlasti on see, et me räägime kaitseliidu selle aastaga, me räägime ka muudest küsimustest, mis kaitseliiduga seotud on ka kaitseliidu tänasest päevast sellest, kuidas üldse saada kaitseliidu liikmeks, kes need inimesed on, kes selle kaitseliitu ülal hoiavad ja nii edasi ja nii edasi, aga ma arvan, et kõige targem ongi vist alustada sellest, et kuidas see kaitseliit siis sündis. Kaitseliit jah, nii nagu siin sai juba öeldud, on vana organisatsioon, et tegelikult on vanem kui meie riik, et kaitseliidu nii-öelda eellane, bürgerveer või omakaitse sündis siis juba 1917. Ja ametlikuks sünnipäevaks loeme siis üheteistkümnendat novembrit 1918 teatavasti lõppes siis vaherahuga esimene maailmasõda ja Eesti ajutine valitsus siis asuda tegevusse üks esimesi akte, mis ta siis välja kuulutas, oli kaitseliidu loomine siis juba varem olemas olnud, kõrgerveerib baasil kaitseliidul oma tegevuse nii-öelda käivitamisega väga palju aega ei olnud, sellepärast et sama aasta novembri lõpus süttis juba vabadussõda ja, ja tuli sõita rindele. No millist rolli siis täitis kaitseliit? Vabadussõjas kaitseliidu üks selline ju ülesanne või missioon on tegelikult vabatahtlikult riiki kaitsta, mis tähendab seda, et lisaks nii-öelda siis värvatud sõjaväele kaitseliitvabatahtlikult veel lisaks kaitses kodumaad. No vabadussõjas kaitseliit natuke taganes oma hilisematest varasematest põhimõtetest, et tõepoolest kui hakkas sõda, siis esimesed üksused, mis saadeti rindel, oli kaitseliidu üksused, kuna need olid reaalselt olemas, sõjaväge alles moodustati ja kui sõda oli juba süttinud ja rindele lisandusid järjest uued siis juba väeosad, siis kuulutati kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks, tähendab siis sinna pidid kuuluma kõik mehed, kes siis jäi nagu mobilisatsiooni alt välja kas siis vanuselist või füüsiliste iseärasuste tõttu. Ja lisaks siis rindel elavatele kaitseväe üksustele siis need kohustuslikud kaitseliidu liikmed pidid kandma vabadussõjal tagalas siis kõiki niukseid, selliseid, et ebameeldivaid ülesandeid, mida ta sõja ajal tuleb täita, et valvama vangilaagreid. Ka piirivalvevalvamine oli kaitseliidu õlul, siis pidi tagalas rekvireerima vilja, riideid mida iganes, nii et selline kohustuslik vabatahtlik kaitseliit oli vabadus. Ja kui me vaatame vabadussõja lõppu, siis ametlikult kaitseliitu laiali saadetud, ent ta nagu iseenesest jooksis tühjaks, kuna just see kohustuslik kusagil muutmata ebapopulaarseks aastani 24 oli kaitseliit sisuliselt varjusurmas. Kui palju, siis seal, kui asi kohustuslik oli, neid, neid mehi kaitseliitu kuulus ilmselt kümneid tuhandeid. Ikka rohkem üle 100000 liikme, oli siis sõja ajal kaitseliidus, et ja kui arvestada, et rindel oli peaaegu sama palju mehi, siis siis päris surnud. No tänasel päeval saab kaitseliidu liikmeskonda mõõta, eks ole, tuhandetes loodame varsti 10-st 1000-st. Nii et üsa märgatav vahe, aga kaitseliidu ajaloost veel rääkides siis esimese vabariigi ajal nii-öelda või, või siis meie vabariigi esimesel iseseisvusajal. Kuidas siis kaitseliidu arengut? Kus on, nagu ma juba ütlesin, siis kaitseliidu areng 24. aastani oli varjusurmas, aga 24. aasta esimese detsembri enamlaste mässukatse siis nii-öelda sundis meie riigiisasid tollast riigikaitse kontseptsiooni ümber vaatama ja leiti, et sellist vabatahtlikku selle baseeruvat hästi laiapõhjalist. Julgeolekujõud on ikkagi riigis vaja ja kaitseliit siis alustas uuesti jõuliselt tegevust, pandi paika juhid üksustele kaitseliidu ülem ja asuti siis kaitseliidu seaduse väljatöötamisele ja sealt maalt edasi võib öelda, et kaitseliit sai hästi kenasti tuule alla, muidugi ka riigi toetusel, et algusaastatel oli isegi kehtestatud riigis kaitseliidu maksed, et pidi maksma siis iga inimene teatud summa oma sissetulekutest selleks, et kaitseliit saaks jalad alla 39.-ks aastaks ehk siis aastaks, kui Vene väed Eestisse saabusid, oli kaitseliidu liikmeskond hirmuäratav. Võib-olla võib öelda, et peaaegu ligines 50-le 1000-le, aga need olid siis kõik selgelt vabatahtlikud. Kuidas sa, kaitseliidu töö oli üles ehitatud keerelda, riigis allus, olid nii-öelda kaitsejõudude üks osa olite täiesti eraldiseisev struktuur. Kaitseliit oli ja on ka praegu kaitsejõudude osa, ehk ta siis allub kaitseväe juhatajale ja see oli ka toonani. Ja lisaks siis kaitseliidul oli ka nii-öelda tsiviiljuhtimise pool, mis on ka praegu olemas. Tal on selline kollegiaalne organ nimega vanematekogu, kuhu kuuluvad sellised ühiskonnas lugupeetud kõrgetes riigiametites töötavad inimesed, kes siis nii-öelda suunavad seda kaitseliidu tsiviiltegevust oma erialadest saadud pädevusega või, või sellised Aga veel sellest ülesehituses nii-öelda madalal tasemel, tähendab seda, et kaitseliit, eks ole, on vabatahtlik organisatsioon, seal sa saad, igas kihelkonnas vallas võid oma väikseid, kaitsesid rakukesed nii-öelda. Jah, sisuliselt küll, et kaitseliidu ülesehitus kopeeris sellist riigi administratiivjaotust igas maakonnas oli oma malev, siis tihtipeale valdades olid siis malev konnad sõltus ka natukene valla suurusest, palju seal inimesi oli, aga maleva endale see järgmine aasta ja siis tulid juba kompaniide rühmad, nii et kaitseliidu rühm oli siis enam-vähem igas külas olemas. Aga siis peagi tuli okupatsioon ja mis? Leedus sai noh, tead, aga mis nagu kõikide muude selliste riigistruktuuride ja eestimeelsete jõududega, et 40. aastal kui siis venelased juba tulid võimu võtma, siis esimese asjana rõhutan esimese asjana Nad saatsid laiali kaitseliidu, et see toimus siis 17, juunis oli varem veel, kui nii-öelda ametlikult võim Kadriorus üle võeti ja nagu näitab, et kaitseliitu kardeti nõukogude laste poolt just nimelt sellepärast, et ta oli selline üle maa laiali killustatud inimestel olid relvad kodus, sellist struktuuri oli nagu hästi raske kontrollida ja sellepärast siis tänu eestlase sellisele täpsusarmastusele saadi kätte ka enamus kaitseliidu relvad siis venelaste poolt ja paari sõnaga sellest, mis sai nendest meestest, kes kaitseliit olid kuulunud, siis üldiselt oli see üks kõige raskemaid selliseid süüdistusi, mis siis venelaste kätte langemisel lõppesid, siis surmaga kohe siinsamas või siis Siberis. Me teeme siia meie saatesse esimese pausi ja jätkame juba mõne hetke pärast uuesti seda kaitseliidus juttu. Raadio kaks koolis läheb edasi taha, räägime kaitseliidust kaitseliidu ajaloost. Me oleme nüüd rääkinud, enne, kui siis okupatsioon tuli ja mis siis sai, kui okupandid tulid. Keegi on kunagi öelnud Tanel Rütman, et tänu sellele, et Eestis oli olemas kaitseliit, tekkis ka selline tugev metsavendluse. Jah, üldiselt see oli nii, kuna toonane Eesti kaitsevägi, kui Eesti okupeeriti, siis nagu võeti D punaarmee koosseisu ja sõjaväelased siis nii-öelda kontrolli all, osa nendest jätkas ka hiljem sõjal moodustatud laskurkorpuses aga kaitseliitlased reeglina sõitsis putku, et neid nagu kohe kätte ei saadud ja paljud läksid kohe metsa või riik okupeeriti. Ja kui me vaatame siis hilisemat metsavendluse ajalugu, et kes olid siis need metsavendade pealikud suuremate gruppide siis valdavalt ongi tegemist mitte Eesti vabariigi aegsete kaadriohvitseri või kaadriallohvitseridega, vaid pigem just kaitseliidu, selliste Vabatahtlike pealikega, kas siis rühma või kompaniiülemate ja kes siis enne sõda olid? Taluperemehed, Möldrit, fabrikaadid, mis iganes, aga neil oli olemas sõjaline oskus ja siis nende ümber koondusid ka teised mehed. Me tuleme ajaloos nüüd siis tänasele päevale lähemale, ühel hetkel ju kaitseliit taasloodi Jah, et see võttis aega ja siis aastal 90, veebruarikuus oldi nii kaugele, et siis koguneti Järvakanti, täpsemalt seitsmeteistkümnendal kuupäeval ja siis otsustati see organisatsioon taasluua, et siinkohal tasub jälle rõhutada seda, et see asi tuli nagu altpoolt, et enne, kui taasloodi riik ärksad kodanikud leidsid, et sellist struktuuri on vaja ja nüüd võib öelda tegelikult tollal väga julge samm, et meenutame, mis hetkest tollal elasime, Nõukogude väed olid veel täielikult see NSV Liit. Täielikult toimis. Need mehed olid tõesti julged, et sa ei võinud teada, missugust homme saab, eriti, kui sa sellisel asjal oli käe alla panna. Kui suur grupp oli, kes siis nõndamoodi julgust kogus ja asja ära tegi? Seal Järvakandi asutamiskoosolekul või mälu mind ei peta, oli 300 inimest, aga selliseid väikseid rakukesi oli tegelikult loodud kohtadel juba varem, et see oli selline nii-öelda katuse loomine. Ja noh, sealt hakkas siis kaitseliidu taasloomine jälle pihta, et toona eestlastele sellise iseäraliku joonena, siis tekkis kohe ka kaitseliidu nii-öelda konkureeriv struktuur, mis oli siis kodukaitse, et mingi hetk siin 90 alguses eksisteeris korraga kaks sarnast struktuuri, aga õnneks lõpetati õige pea, et liit ei ole mõtet, ei ole, kas neid kahte sellist struktuuri üleval pidada ja jääda siis kaitseliidu juurde, ehk siis sellise järjepideva organisatsiooni juurde nagu meie riiklus. Niipea kui siis 90. keskpäeval riik järjest rohkem rohkem arenes ka kaitseliit käis selle üldise arenguga kaasas ja tänasel päeval on tegemist täiesti toimiva korrektse süsteemi organisatsiooniga. Jah, tõesti, et muidugi kaitseliidul nagu üldse Eesti ühiskonnas algusaegadel oli teatud raskusi, et siia meie hulka sattus igasugust sellist kahtlast kraami, ka seiklejaid ja kes tahtsid relvaluba saada ja sellest võib-olla ka on tulnud ka meie selline niuke teatud kahtlane maine, mis eriti just varasematel aastatel meid saatis, aga aastaks 199 võeti vastu kaitse seadus ja ja meil on nagu kindel koht riigikaitses. On see asi nagu täiesti läinud rööbastesse ja täna võime täie kindlusega öelda, et meie seas on parimad meie riigi alamad. Nendest häbiplekkidest lühidalt rääkida, siis vist üks selline eredam hetk, mis mul meenub raadiomajast, mitte kaugel kaubamaja nurga peal vist keegi kunagi kaitseliitlane püssi paugutas. Noh veel neid juhtumeid on, on väga erinevaid olnud, tänaseks päevaks on see kõik selline nii-öelda häbiplekk, kena, lihtsalt ajalukku kirjutatud. Et kaitseliit kontrollib, kes sinna nii-öelda tööle ja siis ka teie liikmeks astuvad ja nii edasi. Üldiselt küll, et isikukontroll on meil märksa tugevam näiteks kui politseis või, või kus iganes. Noh, tegelikult on sellele, et meie kontrollimehhanismi tugevam on aidanud kaasa just algusaegade jamad, kuna me saime meedias peksta, saime mujal peksta ja siis me sisemiselt tundsime, et tulevikus seda ei oleks, siis me püüdsime olla ekstrapüüdlikud, et meie seas ei oleks sellist kaadrit, keda sinna jälle vaja. Kellest koosneb siis tänasel päeval kaitseliit on olemas, kaitseliitlased, noored kotkad. Naiskodukaitse. See on tegelikult üks suursüsteemi. Jah, kaitseliit on selline niuke katusorganisatsioon mille alla siis kuulub neli väiksemat organisatsiooni, kõige suurem nendest on siis kaitseliit. Mis on siis selline täiskasvanud Eesti kodanike organisatsioon, kus siis tegeldakse peamiselt sõjalise väljaõppega ja lisaks on meil kaks noorteorganisatsiooni, noored kotkad, kodutütred, mis kumbki eraldi võetuna on Eesti suurimad noorteorganisatsioonid. Need on siis sellised noh, võib öelda Skaotlikud väikse isamaalisuse kallakuga organisatsioonid ja lisaks on ka naiskodukaitse, kelle eesmärgiks on siis toetada kaitseliidu tegevust selliselt. Üldiselt. Et naiskodukaitse on, on natukene selline heas mõttes jäänuk, sest kui kaks organisatsiooni kodukaitse ja kaitseliit Tegelikult mitte, kuna need neli organisatsiooni olid ka sõjalise Eesti vabariigis, et naiskodukaitsja oli toona olemas? Noh, selles mõttes on naiskodukaitsja roll täna natuke teine kui sõja eel, et sõja-l oli nagu üldse meie ühiskonnas naiste roll oli palju kindlam, et siis ei läinud supipada ja, ja õmblusniit ja nõel. Aga tänased naised ei taha sellega piirduda ja naiskoduvõitsid, et ka palju selliseid asju, mida varem mehed tegid. Räägime nüüd kaitseliidu liikmetest, kuidas saab üks üks harilik Eestimaa inimene kaitseliidu liikmeks saada. Kaitseliiduga liitumine iseenesest ei ole väga keeruline, aga ta ei ole ka ülearu lihtne, et natuke tuleb ikkagi vaeva näha, et liikmeks saada. Kui on huvi meiega liituda, siis kõigepealt tuleb üles otsida oma elukohajärgne, kaitseliidu malev igas Eesti maakonnas siis peaaegu välja arvatud Hiiumaa on oma kaitseväemalev pöörduda sinna siis maleva staabis toimub selline väike vestlus, kus siis tutvustatakse meie tegevust. Ühtlasi siis ka potentsiaalne liituja võib avaldada soovi, mis, mis teda kõige rohkem huvitab, siis täidetakse üks ankeet ja ja põhimõtteliselt siis võib alustada juba baasväljaõppega, et seadus näeb ette, et kõik kaitseliiduga liitujad peavad läbi tegema baasväljaõppekursuse. See on selline pooleaastane kursus, mida viiakse läbi nädalavahetustel või siis peale tööd õhtusel ajal. Ja kui see on siis läbitud, siis tuleb leida kaks soovitajat kaitseliitlaste seast, kes on juba siis selleks ajaks ilmselt tekkinud. Ja kui need soovitavad, siis on pidulik liikmeks astumine. Natuke kergem on liituda meiega nendel noormeestel, kes on läbinud ajateenistuse nende lase baasväljaõppekursus oluliselt lühem, kuna nemad on paljusid asju õppinud, et nemad saavad liikmeks lihtsamalt. Mis selle baaskursuse sisse siis kuulub, metsas kaevikutes ringi ajamine ja püssiga märki lasknud? Tegelikult on see sama kursus, mis läbivad, et ajateenijad siis nii-öelda sellel noore ajal või baasväljaõppel, et noh, seal on sellised lihtsad tõed, mis käivad nagu sõjamehe elu juurde, et natuke topograafiat, natuke meditsiini, siis taktikat ja, ja ka sellised klassitunnid, kus siis tutvustatakse seadusandlust ei midagi kontimurdvat, aga noh, samas selline baas saab olema Mingite füüsilisi kriteeriumeid ei esita, et inimene peaks suutma nii palju joosta, nii suurust, raskust kanda või nii palju kätekõverdusi tegema, enne kui ta kaitsetud avastada. Ei, seda me ei saa teha, kuna meil ei ole sellist vanusepiirangut ülemist, näiteks alumine on küll, et alumine on 17 aastat, aga ülemist piirangud ei ole, et noh, inimesed on erinevad, ei saa nõuda sellist füüsilist drilli, küll aga peab liit Duda sooviv inimene siis tooma perearsti käest tõendi, mille, mille vorm on vabariigi valitsuse määrusega kinnitatud, et tal ei oleks seal selliseid füüsilisi puudeid ja kõik korras olevat. Jah, lisaks siis ka teostatakse liikmekandidaadi taustakontroll siis vastavates organites, et ta ei oleks kriminaalselt karistatud ja ja mingit muud moodi patustanud. Raadio kaks koolis läheb edasi Tanel Rütman, räägime sellest, mida kaitseliit siis igapäevaselt teeb. Uued liikmed, eks ole, läbivate kuue kuu jooksul selle baaskursuse, aga mida teevad need, kes juba on liikmed, milliseid üritusi ja ettevõtmisi õppusi neile korraldada? Lisaks on igapäevane tegevus on ka nagu erinev selles mõttes, et liikmed on nagu rohkem aktiivseid ja vähemaktiivseid, aga siiski on ette nähtud selline miinimumnorm, et iga liige peaks aastas vähemalt kahel üritusel käima, kui ta nii-öelda juba baasväljaõppe läbinud. Aga muidugi on olemas selliseid aktiivseid inimesi, kes veedavad kogu oma vaba aja kaitseliidus. Mis see siis on, millega me tegeleme, et see on igasugune jätkub väljaõpe, noh sõjaväes on erinevaid erialasid, pioneerid ehk siis selliseid pommimeistrid, nemad saavad oma oskusi arendada kuulipildurite, mis iganes. Tänapäeva sõjalises struktuuris nõutakse ka selliseid pool tsiviilspetsialiste avalike suhete pressiohvitser, midagi, midagi sellist, et noh, nüüd võimalusi on nagu hästi palju. Aga kaitseliitlased laias laastus jagunevad nagu kaheks, et ühed, kes on siis nagu lülitatud nii-öelda sõjaväe reservüksustesse või struktuuri sisse, kellel on oma kindel koht, et nende väljaõpe on nagu selline kindlamalt reglementeeritud ja neil on kohustus seal käia teatud aja järgi ja siis on see teine pool, kes ei ole sõjaüksnes selles, et nende inimeste tegevus siis sõltub rohkem enda initsiatiivist. Aga, aga ikkagi me eeldame, et nad osalevad väljaõpe ja seltskonnaüritustes. Nii et põhimõtteliselt ongi siis selles, et lihtsalt inimeste sellist oskust siis sõjaolukorras käituda, lihvitakse inimeste siis arusaamu mingi taktikatest viisidest, kuidas seda peetakse, lihtsalt harjutatakse, lihvitakse oskusi. Noh, omandatakse ja lihvitakse, aga noh, lisaks ei ole kaitseliit ainult sõjaline organisatsioon puhtal kujul, et Meil on ka päris suur seltsitegevus, et on, mitu kaitseliidu orkestrit on, siis on kaitseliidu erinevad spordiklubid siin jalgpall, korvpall, langevarjuklubi on meil olemas laskurklubi, noh selliseid militaarvallast natuke kaugemale olevaid üritusi, seltsi tegevust saab ka arendada. Ja lisaks on kaitseliidul ka ülesanne toetada tsiviiljõustruktuure ehk siis politsei ja päästeametit, kelle jaoks me oleme selline reserv, kui nende jõudes peaks nappima, et siis appi minna, et ka selliseid politseioskusi saab omandada päästeoskusi ja ka neid harjutada. See on tüüpiline, eks ole, kadunud inimeste otsimine kuskil seene-marjahooajal, eks ole, ja siis, kui on metsapõlengud. Laias laastus küll, jah. Räägime relvastusest, mis kaitseliidu kasutada on, missugused püssid, missugused kahurid, missugused tankid teil on? Kaitseväe relvastus. See on tänasel päeval sama, mis on Eesti kaitseväele, siin algusaastatel oli hästi kirju, et võeti vastu kõik relvad, mis kuskilt anti. Aga tänaseks on, on see pilt nagu ühtlustatud, et käsitulirelvad on, on täpselt samad, ehk siis püstel PM ehk Makarovi püstol siis ka lill, automaatan osadel malevatel ja tähendab Tallinna ja Harjumaleval ja teistel malevatele on siis AK neli, mis on samuti kaitseväe relvastuses. Kõige suuremaid torusid meil veel ei ole, et et meie laeks on praegu 90 millimeetrine tagasilöögid tankitõrje kahur, aga, aga siin on juttu olnud, et kaitseliit võib-olla saab ka lähiajal oma suurtükipatarei, et mehed igatahes ootavad seda. No aga kui peaks midagi juhtuma, no loodame, et ei juhtu, tuleb rünnak idast. Kuidas käitub kaitseliit? Kaitseliit käitub vastavalt siis ülevalt poolt tulnud korraldustele. Noh, meie suur eelis on see, et kaitseliit on nagu hästi kiiresti formeeritavat. Sisuliselt oleme esimene selline jõud, kes saab siis peale skautpataljoni, kes peab siis olema valmis käsku täitma. Ja kaitseliidu rolliks on ka täna läbiviija mobilisatsioon, ehk siis oleme koolitanud juba aastaid selliseid formeerimismeeskonda, Sid, et juhul kui kuulutatakse välja mobilisatsioon, siis meie sellised meeskonnad reaalselt tähendab, siis korjavad mehed kokku, panevad nad riidesse, annad püssi kätte ja siis saadakse nad esialgu väljaõppele ja siis vajadusel rindel. Kas on olemas, ma ei tea, mingi selline strateegiline plaan ka, et Eesti siis kaitseliit kaitsejõud peavad vastu pidama mingi teatud ajani, et siis tulevad meile sõbrad, noh, NATO-st, eks ole, ja kus iganes appi, et teil on nii-öelda olemas mingi selline teatud piirini valmisolek ja, ja ülejäänud on siis juba loodetakse, seda oodatakse siis sõjalist, valget laeva, ma ütleks selle peale. Noh, sellised asjad on kindlasti operatiivplaanides läbi mängitud nagu me siin ennem ütlesin, et kaitseliidu üks osa on see, see osa, mis on nagu sõjaüksustes sees, et see osa on just see, mis peab kohe hakkama reageerima ja nii-öelda vastu pidama, et et meil on ka ülevalt poolt tul käsk moodustada, koolitada sellised võitlusgrupid, need sellised väiksed üksused, mis siis vajadusel jäävad vaenlase tagalasse ja siis toimetavad seal diversiooniakte, korraldavad segadust, et ülesanded on olemas ja need on konkreetsed, oleme valmis neid täitma, aga loodame, et nad ei tule. Selge see aga räägime, kas kaitseliit on sellisel tasemel, et vabalt võib teha koostööd ükskõik millise NATO teise näiteks ütleme sõjalise üksusega, et omavaheline sidepidamine, arusaamine, relvastus klapivad. No relvastuse koha pealt ma usun küll, et kõik meie relvad nagu vastavad NATO standarditele laskemoona osas ka väljaõpe on noh, viimastel aastatel järjest ühtlustunud ilmselt ka keeleoskusega saab hakkama ja see järjest paraneb. Ja noh, heaks näiteks sellele, et me reaalselt välisüksustega koostööd teeme, hakkama saame, on, on see kasvõi, et kohe-kohe nüüd detsembri alguses läheb välja esimene kaitseliidu rühm puhtalt kaitseliidu baasil moodustatud rühm, siis esimesele välismissioonile Bosnia-Hertsegoviinasse me oleme käinud ka juba aastaid kaitseliidu üksustega ühisõppustel, nii siin Eestis kui ka mujal muudes NATO riikides, et mingeid suuri probleeme ei ole, et, et pigem pigem nagu meid kiidetakse, et tihtipeale ei oodata, et meil selline tase on, eelnevalt on selline eelarve samas tihti, et mingeid vabatahtlikud ja mingi SAS nagu britid nimetavad satter teisend Sanders, et noh, sellised poolsõjamehed, aga aga tihtipeale ikkagi õnnestub meil see müüti murda. Raadio kaks koolis läheb edasi. Rääkisime jätkusest Natost vahetult enne seda muusikapala kuidas on üldse nagu maailmas, kas kaitseliit on selline omanäoline, täiesti ainulaadne, unikaalne nähtus või on seda mujal veel kuskil? Ning kaitseliit ei ole mingi mingi Eesti ime, et see on täiesti olemasolev organisatsioon ka tänapäeval, et kui me vaatame siin meie naaberriike, mis siin Läänemerd ümbritsevad, siis on see kõigis riikides olemas välja arvatud Soomes ja Soome on ta kohe-kohe jälle olemas. Vahepealsetel aastatel ajaloolistel põhjustel ta likvideeriti, aga nüüd soomlased taasloomas ja ka meie suurtel liitlastel NATOs, nagu näiteks Ameerika ühendriikidel või Suurbritannial on kaitseliidu analoog olemas. Muidugi need organisatsioonid ei ole täpselt, et ühesugused, aga, aga põhimõte, et ta toetub vabatahtliku, selle on neil kõigis kõigis üks. USA-s rahvuskaart ilmselt on selline kaitse Liibanon. Jah, USA rahvuskaart, et see on nagu maailmas tuntuim täna võime öelda, et suurem osa Ameerika välismissioone mehitabki rahvuskaart, kuna kuna regulaaron meil ei jätku lihtsalt nii palju jaksu. Nojah, ameeriklased on nii mitmel rindel selle sõja terrori vastu siis ette võtnud. Kuidas on, kas tänapäeva sõjas terrori vastu on kaitseliidul ka oma mingi missioon? Samas kui me võtame nüüd siin Eestit ja siis ma arvan, et terroritõrje või, või nii-öelda profülaktika mõttes on kaitseliit kõige kõvem jõud, kuna kaitseliitlased asuvad nagu igal pool üle Eesti kõikjal, et noh, politsei, näiteks päästeametit või kaitseväeosast rääkimata, neid ei ole, et tihtipeale on kaitseliit on aga selline kõrgendatud valvsuse ka kodanikes, kes teatab kahtlastest asjadest juba varem kui midagi. On juhtunud, et Eestis küll sellist nii-öelda pealekaebamist halva sõnaga või Rispioneerimist eraldi kooliks, aga näiteks Taanis on see täiesti selline viljeldav väljaõppesuund, et millestki kahtlasest siis kohe teavitada ja siis vastavaid samme rakendada. Pariisis hiljuti siin olid suured mässud, õigupoolest küll Pariisi eeslinnades. Kas kaitseliit, ütleme siis juhul, kui Eestis midagi sarnast peaks hakkama toimuma? Mingi seltskond rahvast hakkab nii-öelda mässama mingil põhjusel politsei oma jõududega hakkama ei saa ja siis on see hetk, kus otsustatakse, et sõjavägi tuleb tänavale. Kas tähendab ka seda, et kaitseliit tuleks sel puhul tänavale? No ilmselt oleme meie just esimesed, kes tulema, kuna meid on nii palju, et kaitseväel lihtsalt ei ole sellist ressurssi, mida välja panna, et kaitseväel on missioonid kus on pool nii-öelda meeskonnast on pidevalt väljas ja päris suur hulk on ajateenijaid, keda ei saa samamoodi lasta massirahutusi maha suruma või või rindele, kuna seda ei luba lihtsalt seadus. Tõenäoliselt oleme meiega ta esimesena välja korda tagama aetakse ja me oleme seda koolitanud, näiteks siin Tallinnas on terve kaitseliitlastest abipolitseinike kompanii, kes siis on saanud abipolitseiniku väljaõppe, nad käivad koolitusüritustel koos märulipolitseiga ja kas sellistel suurematel üritustel, mis siin pealinnas on toimunud, tähtsamatel riigivisiitidel on nad alati kaasatud olnud? Räägime kaitseliidu tulevikust, suured torud oli üks siin selline märksõna, mis korraks läbi käised, relvastust nii-öelda veel siis võimsamaks muuta, mis, mis veel kaitseliitu ees ootama, et selles mõttes on, et kuhu nagu areneda, nailon. Noh, areneda on üks suund, kindlasti on liikmeskond liikmeskonna arvukust suurendada. Põhiline on ikkagi see inimmaterjal või selle kvaliteedi parandamine. Noh, muidugi on ka oluline see, see materiaalne pool, ehk siis varustus, aga toru suurus oli pigem nali, et sellist ambitsiooni, et meil ka teiste koori kõige suuremad torud olema. Pigem on just jah, see professionaalsus ja selline paindlikkus ja koostöövõimelisus siis nii meie välismaiste partneritega kui ka Eesti teiste tsiviilstruktuuridega. Et arvestades tänast seisu, selline sõjaline konflikt ei ole ilmselt primaarne, aga küll võivad ähvardada rikk, erinevad muud ohud siin alates linnugripist või suu- ja sõra taudist. Kui selline epideemia peaks näiteks puhkamas, siis on järjekordselt kaitseliit on seal täiesti töös, et mingid piirkondi isoleerida või või mis iganes, et selline paindlik, laiapõhjaline valmisolek oleks meie ideaal. Ja kogu selle kaitseliidus tegemise kaitseliidus olemise kaitseliidus käimise eesmärk on ikka isamaa eest. Noh, jah, see kaugem eesmärk kindlasti. Selle mõttega tänase koolitunnile ka tõmbame joone alla raadio kahe poolt kooldunud tegemas Reimo Sildvee ja kaitseliidu poolt Tanel Rütman kuulmiseni.
