Tere, head vaatajad, aktuaalne kaamera pühapäeval,  22. juulil. Neljas avatud talude päev avas väravad kümnetele tuhandetele külastajatele. Tänapäeval isegi aetakse lambad ja lehmad segamini,  et et väga palju lasteaialapsed tulevad,  küsivad, et et mis need lehmad teevad siin põllu peal. Täna 300 aastat tagasi andis Peeter esimene välja käsu  rajada Kadrioru lossiansambel. Paldiski merekindluse müüride vahel peeti linnarahva rõõmuks  näidislahingut 18.-st sajandist. Võsu ranna vormis kujusid 29 võistkonda. Skulptuurideks sai umbes 50 tonni liiva. Ehk siis me panime kokku kaks eestlaste kõige olulisemat toiduainet. Et kui on teemaks Eesti asi, siis Eesti asi on söök. Ja. Eestis avas ligi 300 talu külastajatele oma uksed  neljandatel avatud talude päeval sai uudistada  kõikvõimalikke tootmis ja turismitalusid. Päeva eesmärk on näidata, kuidas valmib kodumaine toit  ning põllumajandustoodang. Korraldajad loodavad, et ehk nii mõnelgi tekib soov isegi  maale elama ja tegutsema kolida. Risti linnupargis sai lähemalt tutvuda kodulindude eluga. Sulelisi on siin arvukalt ja nende seas ka tõelisi haruldusi,  nagu Eesti maakana. Mõte rajada linnupark sündis ühe väikese lapse huvist siin  elanud Eedu-nimelise kuke vastu. Ta käis iga õhtu vaatamas, no ühesõnaga jalgrattaringil  emaga ja käis vaatamas meie edutu kelle me lubasime nagu esimesele,  et voh, võtame kolm kana ja ühe kuke ja sügisel  siis noh, ära ja lähme tagasi. Et ajutise suvekodu. Aga see idee tuli siis, et see suvekodus muutuski minule  või harrastustalu. Külaliste huvi oli suur, sest paljudel pole võimalust kodus  linde pidada. Mis te arvate, kui kui hea või vajalik ettevõtmine see on? See on tegelikult väga vajalik, et lastel on ju see väga  põnev ja hariv ja et näha ja vaadata Kui kanad olid enamasti aedikus, siis mitut liiki sulelised  jalutasid hoovis vabalt. Kui palju teil siin nende lindudega tegemist on,  et on nad ulakad ka, kas nad pahandust ka teevad? Ei, pahandust nad ei tee, nad on sellised tublid  ja armsad linnud sest ma suhtlen nendega,  ma räägin nendega, Ma istun nendega, ma annan neile magusat. Aga, ja palju tegemist on küll. Hommikul ikka lised. Tulge siia. Tuleb nii ka. Tartumaal Vana kuuste külas asuv Kaspri talu avas uksed juba eile. Talu perenaine Ragne ütleb, et Kaspri talu soov on,  et taluloomi näeksid ka linnalapsed. Olid igas talupidamises loomad, aga tänapäeval enam pole ju. Tänapäeval isegi aetakse lambad ja lehmad segamini,  et et väga paljud lasteaialapsed tulevad,  küsivad, et et mis need lehmad teevad siin põllu peal. See ongi nagu üks väga kurb teema. Kokku on 160 talle ja siis kanad, tibud,  koerad, kassid. Võtame vastu kõhtu vot niimoodi, nii. Ja niimoodi kõvasti kinni. Mis te arvate, miks sellist üritust üle-eestilist avatud  talude päeva üleüldse vaja on et inimesed teaks,  et siia saab tulla vaatama ja kus üldse asjad sünnivad. Tegelikult me tahtsime leida maal. Ja nüüd me otsime seda praegu praegu veel ei ole,  aga päev on veel ees. Tee. Talu 160 pealist lambakarja oli perenaise sõnul täna  keskpäevaks käinud vaatamas juba 1000 külastajat. Põlva ja Võrumaal on järjest loomakasvatustaludele juurde  tekkimas ka elustiili ja toidutalusid. Mina olengi täna vana Võromaa vegan talus,  kus tutvustatakse inimestele perma põllumajanduse. Jällegi näete, siin on mulle jäetud nimme üks malt,  sest et see malts toetab hernest, mina jälle ei pea tegema,  topi sinna panema. Meie tahame näidata inimestele, et, et saab koos loodusega  teha aeda ja saab niimoodi toimetada, et ei pea kündma,  ei pea kõplama, ei pea rohima ja, ja taimed ise kasvavad,  kasvavad koos aedvili kasvab koos lilledega  ja saab oma pere toidetud ja jääb ülegi seda ülejääki me  täname pakumegi, vegan toitlustus sinna juurde tegelikult  üle Võrumaa, kui hästi see on vastu võetud siinkandis  järjest paremini, et tulevad kõiksugused,  talumatud gluteeni talumatud ja laktoosi talumatud  ja et siis me oleme nende jaoks selline võimalus,  et tervislikku toitu süüa ja, ja lisaks veel oma kasvatatud  ka suuresti. Talude päevale Tartust Võrumaal. No ikkagi näha Eestimaa oma looduses ja ilus  ja ja mis Eestimaal tehakse? Mis on see, mida teie tänasel päeval otsite,  mida te olete vaatama tulnud lihtsalt nautima mõnusaid  talusid Eestimaal ja värskes õhus olemist. Ja uudistamas, kuidas talud on üles ehitatud,  et endal on ka huvi selle vastu ja. Ida-Virumaal Alutaguse vallas tagavälja talus sai tutvuda  nii maatööriistadega, proovida sepatööd,  sõita hobusega, süüa maaleiba, kui ka teha muudki huvitavat. Eesti suurimas, mandri vallas Alu tagusel asuvas tagavälja  talus käis maaelu uudistamas 400 inimest. Ja välismaalt Norras mälestati täna seitse aastat tagasi  toimunud terrorirünnakutes hukkunuid. Sellel puhul avati Oslos ka memoriaal, mis on tehtud  plahvatuse järel tekkinud klaasikildudest  ning mille peal Ingraveeritud kõigi hukkunute nimed. 2011. aasta 22. juulil korraldas paremäärmuslane Anders  Behring Breivik kõigepealt plahvatuse Oslo valitsuskvartalis,  kus hukkus kaheksa inimest. Seejärel läks ta politseinikuks maskeerituna  ja saarele, kus tulistas surnuks 69 noort. Breivikile mõisteti karmim võimalik karistus  ehk 21 aastat vabaduse kaotust. Tänasel tseremoonial hoiatas peaminister Erna Sulberg,  et Breiviki innustanud vihkamine on kahjuks endiselt eluvõimeline. Saa. Oma saaka, puitoja. Flera Hannes. Traattalt. Simbabe president Emerson Nangaga otsib lähenevate  presidendivalimiste eel valge nahalise vähemuse toetust  ja kinnitas, et aeg, mil valgetelt farmeritelt maad ära võeti,  on lõplikult möödas. Eelmisel aastal võimult kukutatud autokraadi Robert Mugabe  valitsuse ajal toimunud maade võõrandamine tõi kaasa paljude  valgete lahkumise ning seda on peetud kunagise rikka riigi  majandusliku kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks. Omal ajal Muuga pea asepresidendiks olnud agaga on lubanud  vabu valimisi reforme ja välisinvesteeringuid  ning rassisuhete parandamine annaks maailmale olulise signaali. Iisrael evakueeris möödunud ööl Süüria edelaosas ligi 500  vabatahtlikku päästjat ehk valget kiivrit,  keda ähvardas vägede pealetung Bashar alasse. Tead, vägede pealetung, valged kiivrid ja nende perekonnad  toimetati kõrgendike kaudu Jordaaniasse,  kus neid ootab ees ümber paigutamine Suurbritanniasse,  Kanadasse ja Saksamaale. Iisraelilt palusid abiorganisatsiooni liikmete päästmist USA  ja Euroopa riigid. Valgete kiivrite näol on tegu vabatahtlikest koosneva päästeorganisatsiooniga,  kes on aidanud tsiviilelanikke peamiselt Süüria opositsiooni  poolt kontrollitud piirkondades. Rootsis võivad suuremad metsapõlengud alles ees olla,  sest ilmaprognoosi kohaselt on lähipäevil rekordiliselt kuum ilm. Praegu on Rootsis 74 metsapõlengut ja nende ala laieneb. Eile süttis äikese tõttu ka uusi põlenguid. Rootsi jõudis, Rootsi jõudis eile 139 välismaist tuletõrjujat,  näiteks Prantsusmaa on saatnud appi 60 tuletõrjujat. Abi tuli ka Leedust, Norrast, Saksamaalt  ja Taanist. Juba varem osales kustutamisel kaks Itaalia lennukit. Tulekahjude tõttu on kodust evakueeritud sadu inimesi. Paldiskis peeti ajaloopäeva, et meenutada 300 aasta taguseid sündmusi,  kui Peeter esimene pani aluse toonase Roger viki lahe kaldal  asuvale merelaevade kindlusele. Seda loetakse Paldiski linna asutamisajaks. Peetri merekindluse müüride vahel peeti täna linnarahva  rõõmuks näidislahingud 18.-st sajandist,  kus võitlust pidasid vene ja Rootsi vägi. Kuigi Paldiski oli kavandatud merekindluseks,  pole siin tegelikult suuri ja veriseid lahinguid peetudki. Tõsi, merekindlus on korra siiski vallutatud,  see oli aastal 1790 Vene-Rootsi sõja ajal kuid seegi lahing  peeti ilma suitsu ja pauguta. Rootslased kasutasid lihtsalt kavalust, tõmbasid vardasse  Hollandi lippu ja kindluse komandant lubas nad sadamasse. Paldiski ajaloost on ilmunud kildhaaval artikleid erinevates väljaannetes. Üsna palju on Paldiski ajaloo kohta liikvel  ka legende. Selle kandi ajalugu ulatub aga veelgi kaugemasse aega. Kuid põhjalikku ajalooraamatut selle kandi kohta pole veel. Kirjuta. Eks seda on uuritud ka siia siiamaani, aga nii-öelda sellist Neid variante on tegelikult hästi palju erinevaid,  et sellist ühtset asja ei ole, et see on tegelikult väga hea mõte,  et panna nii-öelda üks ja ühine ja korralik asi kokku,  lõpuks. Paldiski elanikud on omamoodi hobigiidid,  kellel ikka ja jälle tuleb rääkida oma linna ajaloost  ja lähiajaloost on meenutused värskemad. Alates 1939.-st aastast kuni 90.-te alguseni oli Paldiski  sisuliselt kinnine linn, kuhu tavainimestel asja ei olnud. 30. augustil 1994 lahkus sadamast viimane Vene laev  ja algas tuumareaktorite demonteerimine,  mis jõudis lõpule 1995. aasta sel notembris. Taastama tuli sel aastal hakata lagunevaid kirikuid  parandama linna küttesüsteemi. Taasiseseisvumise perioodil alustas Paldiski Keila  linnaosana ning oktoobris 1996 sai Paldiski linn iseseisva  linna staatuse. Oktoobris 2017 sai Paldiski osaks Lääne-Harju vallast. Paldiskist on kujunemas vallakeskus ja ei,  me ei taha nii-öelda eraldada, et üks on linn  või nii öelda ei taha niisugust eraldamist teha,  et ikkagi me püüame leida kogu vallale ühtset identiteeti  ja sellega me täna ka tegeleme. Kolm päeva kestnud linna juubeliüritused lõppesid  kontserdiga Pakri poolsaare tippu. Täna möödub 300 aastat Kadrioru lossi ja pargiansambli  rajamise käsust. Juba pool aastat kestnud juubelipidustused tipnesid  juubelinäituse avamise ning kontsertidega. Juubelipäeva tipphetk oli gala Kadrioru pargi. Kontserdiväljakul kogu päeva täitsid aga lossiaiamängud  nii lastele kui ka täiskasvanutele, mil tutvust sai teha eri ametimeestega,  kes Kadrioru algusaegadel siin töötasid. Kadrioru pargiansambli sünniks loetakse. 1718. aasta 20 teist juulit mil tsaar Peeter esimese käsul  alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. Külalistele meeldisid muudatused, mis Kadriorus viimasel  ajal toimunud on. Väiksele lapsele väga meeldib see muusika  ja jalutame ringi, natuke palav on seal istuda,  sinna kohad olid juba kõik ära broneeritud. Kui me tulime 10 minutit enne nelja On näha, et hoolitsetakse asja eest, eks ole,  ja siis noh Näha on peremehe kätt või kuidagi niimoodi,  eks ole jah. Läänemaal Ridala kihelkonna päeval rajati ühine õunapuuaed,  kus igal ridala kihelkonnakülal ja praegusel alevil  ning ka Haapsalu linnal on oma puu. Õunapuuaia idee autor on Ridala koguduse liige Alar Lonks. Ühiselt otsustati koguduses, et sellest võiks osa saada aga  piirkonnaelanikud laiemalt ja nii sündis mõte kõiki asulaid  ühendavast õunaaiast. Sortide valikul küsiti nõu teadurite käest,  mitme sordi nagu Kaja ja sügisesert aretajaks oli ridala  kalmistule maetud Aleksander Siimon. Üle poole on nendest sortidest, mis siin kasvavad. Nüüd tänasest on Aleksander Siimoniga areta,  nii et nii see valik sai tehtudki. Teadurid olid kohapeal rahvale ka seletamas,  kuidas õunapuud istutama peab. Näiteks tuleb kilekotist välja võetud puujuured jaotada  võrdselt ilmakaarte vahel enne augu mullaga täitmist. Kastmisega peab olema hoolikas ja peab jälgima,  et. Istikul pooke koht jääks mulla peale. Tulevase õunapuusalu ümber on võrkaed, et jänesed  ja kitsed noortele puudele liiga ei teeks. Pärastlõunasest palavusest hoolimata olid töölised rõõmsameelsed. Kas see kasvama ka läheb või kuidas see palavaga istutades? Ma küll väga loodan ja minu arust on kirikuõpetaja hoolega palvetanud,  sest eile tulistab tema ka nii kuiv olnud,  aga eile, kui päris hästi vihma Rida lõunapoeda istutati kokku 59 puud. Tallinna loomaaias oli jäätisepäev, mille asukatele jagati  loomaaia söödaköögis valmistatud spetsiaalseid jäätiseid. Kuna külmunud maiuste kättesaamisega on loomadel tükk tegemist,  siis jagus külastajatel pikaks ajaks uudistamist,  kuidas näiteks Jaapani makaagid jäise puuviljavaagna kallal  askeldavad või kuidas jääkarud jääkuu pikkuse eest kala  kätte püüavad, saavad. Kas homme ka jäätist võiks lubada, räägib Martin Mileiko. Tere õhtust, tänasel avatud talude päeval tasus talutore,  uksed ja aknad pigem kinni hoida sest õhutemperatuur kerkis  nii mitmel kui pool 30 kraadi alla. Uuel nädalal on oodata sellele lisa. Homme sirutub Saksamaalt üle Läänemere Soome kohale nõrguke kõrgrõhuvöönd. Nii püsib suuremas osas Baltimaades ning Soomes ilm sajuta  ja ka palav vaid Ukrainast piki Venemaa Läänepiiri põhja  poole ulatuv sajupilvede ning ka äikesevöönd võib riivata  Baltimaade idaosa. Ülehomme nihkub madalrõhuala loodeserv taas üle Baltimaade  ja meil sajab mitmel pool hoovihma ja kasvab käike. Kuivem ja üksikute vihmasagaratega ilm on aga Rootsis  ja ka Soomes. Õhutemperatuuri maksimumid tõusevad Läänemere ümbruses  jätkuvalt 24 kuni 29 kraadini. Aga saabuval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega  ning olulise sajuta ilm, paiguti tekib udu. Puhub muutlik tuul üks kuni seitse meetrit sekundis  ja sooja on öösel 14 kuni 19 kraadi. Homme hommikul tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega  ning kuiv ilm. Paiguti on udu ja puhub muutliku suunaga tuul jällegi  tugevusega üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb hommikul seitsmeteistkümne kuni 21 kraadini. Homme päeval on kõikjal Eestis vahelduva pilvisusega ilm,  pärastlõunal võib Ida-Eestis kohati sadada hoovihma,  võimalik on ka äike. Puhub muutlik tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis  ja sooja on homme päeval 24 kuni 29 kraadi. Homme õhtul jätkub kõik vanaviisi vähese  ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib jällegi  Ida-Eestis sajuhoogusid rohkem olla ja tuul on muutliku  suunaga ning tugevusega üks kuni viis meetrit sekundis  ja õhutemperatuur homme õhtul 20 kuni 26 kraadi. Nüüd teisipäeval valitseb meil Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kui öösel sajab kohati hoovihma, siis päeval on sajuhoogusid  tulemas laialdasemalt. Loomulikult on oodata ka äikest. Tuul pöördub, idakaarde on nõrk või mõõdukas,  jääb sealt idakaarest puhuma ka järgnevatel päevadel. Kolmapäeva öö on vähese pilvisusega ja sajuta,  kuid udune, päeval aga tuleb taevasse pilvi juurde  ning kohati sajab hoovihma ning on ka äikest. Neljapäeva ja reede ööd on vähese või vahelduva pilvisusega  ning peamiselt sajuta, päeval jällegi tekib taevasse pilvi  juurde ning neist tuleb paiguti ka hoo. Ja miks mitte ka äikesevihma, aga nüüd kõige olulisem  õhutemperatuurid ilm muutub nädala arenedes palavamaks. Kui teisipäeval ja kolmapäeval kerkivad õhutemperatuurid 23  kuni 29 kraadi vahemikku, siis neljapäeval on sooja  vastavalt 20 kuni 25 kuni 30, reedel aga 25 kuni 31 kraadi. Öised keskmised õhutemperatuurid aga lähenevad  ka samm-sammult 20-le kraadile. Nii et ööd meil soojad ja päevad palavad nagu Lõunamaa muinasjutus. Kaua see muinasjutt kestab, see jääb hetkel saladuseks. Võsul aga meisterdati liivast Eesti asja. Võsu lasteaiaõpetaja Maire Maruvee algatusel toimub mere  ääres juba viis aastat liivaskulptuuride võistlus  ja just nime Eesti asi, tänavune võistlus kandiski,  aga see pole enam lihtsalt peremeelelahutust. Liiva ga elavad end välja ka skulptorid ja arhitektid. Skulptorid ning arhitektid leiavad Võsul endale väljundi. Nad tormavad märja liiva kallale ning nende lapsed imestavad võistkond. Suve sõbrad on Võsul kolmandat korda ning kaks korda on nad  juba võitnud. See on noor Kalevipoeg, puberteet. Pildi peal oli ta mosis näoga, aga me ikka lõbus. Otsustasime lõbusa kalevipoja teha. Me põhiliselt tegime seda palki Ja siis ma liisusin ümbert ära ja noh, siis tõime vett,  alguses. Eripreemia sai skulptuur siga räim, mille loojate seas on  samuti arhitekt ja skulptor. Skulptor, on parasjagu tööhoos arhitekt samal ajal vees  kuivama kippuvale liivale näo ilme ja silmi teha pole kerge. Professionaalidel on käsitööoskuses teistega võrreldes eelis. Meil on siga räim, ehk siis me panime kokku kaks eestlaste  kõige olulisemat toiduainet. Et kui on teemaks Eesti asi, siis Eesti asi on söök,  et kõht oleks täis. Et no kui nii võtta, siis meil on väga selline  kontseptuaalne töö, eestlased armastavad süüa,  eestlased armastavad nalja ka, et meil tegelikult meie  eesmärk on teha nalja. Võsul mässas liiva sees 29 võistkonda ja skulptuurideks sai  umbes 50 tonni liiva. See toodi traktoriga merest ja töö käigus pidi seda pidevalt niisutama,  et peened detailid ära ei pudeneks. Peagi pole skulptuuridest enam midagi järel,  jõnglased tallavad need ära. Nii liivakookidega tegelikult juhtubki. Nii on see kord seatud. Head õhtut, kohtume homme.
