Saade R2 koolis on taas eetris, tere päevast kõigile kuulajatele ja tänane tund on pühendatud tuletõrjele ja siin stuudios külas Nõmme keskkomando rühmapealik Mart Käit. Tere. Tere. Aasta lõpul üldiselt selline selline räägitakse alati tuledalist ja arusaadav ka külmaks läheb. Kuused on toas, küünalt pannakse põlema ja ilmselt tekib teil tööd sellega seoses rohkem. Aga kui tuletõrjest räägitakse, siis pigem enam. Tuleb jutt alati masinatest. Mis kõige rohkem palkadest siis tuleb masinatest ja, ja kõige selle triangli juures unustatakse tavaliselt need inimesed nagu ära. Ja meie püüame täna seda lünka kuidagi täita ja, ja kompenseerida, räägime sellest, mis tööd inimesed seal tegelikult teevad ja püüame teile anda head kuulajad sellest, milline on siis tuletõrje ja töö tegelikult siis, kui ta on masinaga välja sõitnud ja on teada, et, et seal kuhu sõidetakse, parasjagu tulekahju, ma saan aru, et te tegelikult sõidate välja mustal miljonil muul põhjusel. Jah, ei tule, tõrjumine on tegelikult tänapäeval üks väike osa, tuletõrje on nii-öelda tööst meie omavahel nimetamegi ennast päästetaks juba, et see tähendab siis seda, et et me tööülesanded on seinast seina, on näiteks autoavariidest, inimeste päästmine, varingud. Invaliidi ratastoolist üles aitamine on näiteks loomad puu otsas, noh seinast seina. See tähendab, et mõni noorem kolleeg, kes on vähe aega töötanud või ei pruugi olla üldse tuletõrje, ütleme ta on küll nagu näiteks vanemate jaoks töötab tuletõrjes, aga tuld kustutada veel ei olegi, vaatamata sellele, et ta on juba mõned kuud töötanud. Jah, see võib olla küll. Aga me ikkagi keskendume sellele, mis puudutab seda tuletõrjumist, ütleme, et siis olema sellise. Ma tean, vana hea klassikalise liini juures ehkisin, ehkki siin ironiseerida ja nalja teha ei ole tegelikult nagu millegi üle alustame nagu päris algusest. Me kujutame tegelikult kätet, et mismoodi, nagu see asi käib, ekskappides kuskil on mingid torud laskuvad sealt kiiresti alla. Teisest küljest ma kujutasin ette, et tänapäeval see enam niimoodi ei ole, sest et sellised ettekujutused tavaliselt on kuidagi vananenud. Mis on see, mida nii-öelda meestele öeldakse või mismoodi seda teada antakse, et nüüd tuleb kohe sõitma hakata? No higistanud kuskil ühes toas koos. No kõik istuvad ühes komandos koos noh, kes mida teeb, kes, kes sööb, kes vaatab televiisorit. Tegelikult, kui üldse algusest peale hakata, siis nii kummaline, kui see tunda, siis on meil olemas päevakava iga päeva kohta, noh, see võib olla, sarnaneb natuke sellise võib-olla lapsepõlvest tuntud päevakavaga, mis, mis vanemad seina peale panid, et hommikul rivistus autode tehnika, vastuvõtmine, üleandmine, hommikusöök, õppused, õppused on meie iga igapäevane selline. Kaaslane. Me erinevaid päästevõtteid harjutame tegelikult iga päev välja arvatud siis nädalavahetus. Ja et noh, et tegelikult sellest siis see kõik algab nüüd sõltuvalt olukorrast võib meil tulla ka väljakutse selle 24 tunni jooksul, mis me seal valves oleme. See antaks meile siis teada häirekelladega. No mis ei ole sellised võib-olla televiisorist nähtud selliseid Ameerika häirekellad, kus on selline läbilõikav tirin ja siis välja, et, et tänapäeval on see hulga hulga inimsõbralik. Milline see on? No see on selline. Ma ei oskagi seda järgi teha, selline elektrooniline, selline hästi pehme, et noh, näiteks kui öösel särades tuleb, et, et noh, et mõni tuletõrjuja närvivapustust ei saaks kohe ja antakse siis teada häirekeskuses, siis meile väljasõidu siis aadress, mis seal on juhtunud. Kehalise antakse, kuhu kohta see peab jõudma juhile eks ju, kõige tähtsam. Noh, tegelikult see jõuab üle üle maja ja isegi üks valjuhääldi on meil hoovi peal, nii et seda kuulevad ka nõmme. Elanikud, kuhu me välja sõidame? Sõidame välja, meil on aega selleks üks minut, üks minut, see tähendab siis seda, et et tuletõrjujad on riides autodes ja auto tagumised rattad peavad olema üle garaažiuksejoone. See on asi, mida te treenite ilmselt jah, ka seda treenima, aga see tuleb nagu praktika käigus, et tuleb nii välja sõita. Ja seetõttu on ka, kes on käinud komandodes on, on meil riided pandud valmis niimoodi, et püksid on saabaste sees jakid, kiivrid on käepärastest kohtadest ja, ja on ka need kuulsad torud, mis on komandodes ja neid on päris palju järgi, põhiliselt vanemates komandodes. Et see tähendab siis seda, et teiselt korruselt, kus tavaliselt noh, komandodesse projekteeritud nende olmeruumid et sealt kiiresti saaks siis garaazi. See on loogiline, nii, ühesõnaga see sõnum, kuhu tuleb minna, öeldakse valjuhäälselt maha, kõik teavad selleks väljaajalist. Seal veel öeldakse, kas öeldakse seda, mis tulekahju seal ka on või mis seal nagu põleb või kui suured sa põleb? Reeglina kui see informatsioon on käes, häirekeskusest annab selle kohe edasi. Aga siis algab muidugi. Mis kirjeldusse on, põle palju, või kuidas, kuidas ta seda ütleb? No no tegelikult on siis põleb põleb elumaja korteris põlemini, suits koridoris, noh sõltuvalt olukorrast. Noh, kui häirekeskus on teada, on palju helistajaid sinna inimesed näevad, et leekal aknast väljas, noh, see siis öeldakse kohe maha, et Leiko lakast väljas ja, ja siis see tähendab meile kohe siis noh, selles mõttes märguannet, kiire, kiire. Üldiselt kõik kutsed tuletõrjujate jaoks kiiremini. Siis muidugi sellest momendist algabki tegelikult kogu see informatsiooni kogumine lükkuma. Oleme siis sinna autosse läinud, auto sõidab välja ja raadio teel hakkan siis häirekeskusega suhtlema, küsin lisainformatsiooni. Häirekeskus saab lisainformatsiooni, noh, sest tonium noh, nõue või selline palvehäirekeskuse poolt, et see inimene ei sulgeks telefonita jääks sidele ja noh, kogu selle aja siis saame, saame teada sellest tulekahju muutustest, muudest ohtudest, ligipääsuteedest. Kõik selline selline informatsioon Kas on ka mingeid selliseid kohustuslikud küsimused, mida te peate küsima häirekeskuse käest, ma ei tea, on teil mingi, noh, ilmselt mingi väljasõidu kohta täidetakse, kas see ilmselt mitte võib-olla sõidu ajal või mingi mingi andmeleht ka ei? Ei, andmelehte meil täita ei tule, no kohustuslikud küsimused, need tulevad, ütleme iga siis rühmapealiku meeskonnavanema omast kogemusest. Et kuna ükski tulekahju ei ole sarnane ükski ükski päästeoperatsioonile sarnane, siis sõltuvalt sellest informatsioonist, mis me saame häirekeskuselt, siis sellest me teeme järeldused, et mida me tahaksime lisaks teada, noh kõik kõik see on, kas inimesi on veel seal majas sees, et kas kas on jah mingeid ohtlikke aineid, kas hoitakse seal keevits gaasiballoone kusagil, et noh Ütleme, et kas, kas on mingeid reegleid ka, mida autos tehakse või mida ei tehta nii-öelda see meeskond, kes sinna sisse istub. Anekdoot ei tohi rääkida, kui tuleb meelde. No tegelikult on jah reegleid, et et kui me nüüd vaatame seda nüüd autot, siis see autos on ees paremal istub rühmapealik, vasakul istub autojuht ja taga noh headel päevadel on neli tuletõrjujat. Praeguste reformide ja palgatingimuste juures on seal noh, on on kaks või on siis kolm, et et on, tegelikult on kõik, need tuletõrjujad on nummerdatud, noh, see ei tähenda, et meil puudub nimi, aga, aga on, number on nagu nende nende tööülesannete jaoks. Number üks tegeleb näiteks seal joatorud voolikutega number kaks on teda abistav, võtab kirvekangi kaasa number kolm, siis on, on sellise seadme nagu, mille nimi on jagaja, noh see on selline, mis voolikute sinna vahele pannakse, siis reguleeritakse kraane kinni lahti. Ja vastavalt sellele on neil omad ülesanded, kas siis redelit paigutades ja siis vastavalt sellele annan ma siis autos, annan korraldused, et mida siis teha, et et kui on teada, et suits koridoris, põlemine korteris, mida iganes, siis siis koheselt tuletõrjeautost panevad selga valed hingamisaparaadid, balloonid on seljas, et kui te olete näinud, hüppavad autost välja, on juba on kogu see varustus seljas, kaldub väga-väga palju, et et noh, need on nagu need need ülesanded, jah, et noh, näiteks kui, kui tuleb väljakutset, et lapsel on käsiradiaatori vahele kinni jäänud, siis tuleb ilmselt tema siis siis pole vaja maski panna, et, et siis Seal on vaja, ehmatab lapse käe lahti, tõmbab ära. Ei, ei taha ikkagi ehmatada, et, et seal on selline selline väga, selline ärev olukord on muidugi arusaadav, et, et noh, siis võtame vastavad vahendid, meil on selline väike väike kohver selliste väikeste hüdraulilise vahenditega, mille me saame siis lahti ja noh, kõik see sõltub ka olukorrast, et ja nüüd, kui me oleme välja sõitnud, siis kas seal tee peal tegelikult võib juhtuda mida iganes, et meie liiklus on tihe, võib-olla avarii, me võime jääda rongi taha ja võib Me võime tee peal näiteks teist tulekahju näha, mis mis on ka aset leidnud. Et noh, sellisel juhul on ka meile omad omad, need reeglid, et noh, reeglina kui mitu autot nüüd sõidab välja, noh, meil on, meil on komandos, on Nõmme komandos valves korraga on kaks põhiautod, põhiautor on siis see, kus on tuld, kustutavad vahendit peal päästevahendid ja meeskond, neid on kaks, siis on paakauto 10 tonni veega järvede lauto. Et kui nüüd tuleb, tuleb selline väljakutse öisel ajal, siis sõidavad näiteks välja siis kaks põhiautot ja siis paakauto, mille veel, kui veel detailsemaks minna seal oma kutsungit on, on nõmme esimene autonõmme, üks üks, Nõmme, teine avatelume üks kaks ja mis on selle raadioside jaoks? Et me teame, mis, milline, millised tehnikumile. Või tulevad, see tähendab, kui on ikkagi kuskil näha nagu leek või, või on olukord, kus keegi ütleb, et sealt kuskilt noh, aknast tuleb suitsu, siis tõenäoliselt sõidab sinna välja korraga kaks autot. Jah jah, kui, kui nüüd jah, veel veelgi veelgi detailsemaks minna, siis on meil oma väljasõidu, korraldas et sõltuvalt olukorrast sõidab siis välja teatud hulk tehnikat, meil on see liigitatud häiretega, on häire, häire üks häire, kaks häire kolm noh, vastavalt sellele siis sellega reguleeritakse see põhiautode hulka, mis sinna läheb, et on, kui on sellised ohtlikumad objektid öisel ajal, näiteks on siis häire kaks siis on kolm põhiautod, R3 haiglad, sellised suuremad rahva kogunemiskohad, häire kolm siis on kuus põhiautot, siis jah, väljasõidukorraldus on isegi selline, et kui näiteks kuskil haiglas läheb prügikast põlema ja antakse tulekahjuhäire siis sõltuvalt sellest, et noh, me ei tea veel, kas see prügikast põleb seal ütleme, automaatika annab selle häire sõidabki sinna kuus autot korraga välja sõltunud sellest, seal põleb üks prügikast, mille sa näiteks ämbri veega ära kustutada. Tehtud selle jaoks, et noh, igaks juhuks, et, et kui nüüd seal ongi midagi tõsisemat, mõnel, et siis oleks kohe korraga võtta suur suur hulk autosid. Aga nüüd, kui tagasi minna selle juurde, et mis me seal tee peal võib juhtuda, et siis näiteks kui seda mitu autot välja me näeme, tee peal näeme tulekahju siis me teatame sellest kindlasti häirekeskusele. Häirekeskuse, ehk siis on selline meie tööd koordineeriv asutus, kes siis otsustab, et kas nendest autodest jätta seda kustutama või kuskilt teisest komandost kutsuda abi näiteks esimene tuletõrjeautode tee peale avarii siis tuleb sealt rühmapealik, läheb teise autosse ja teine auto jätkab oma teekonda tulekahjule, et esimene auto jääb sinna. Rühma pea sõidab alati veel esimese autoga. Rühmapäevik sisaldab alati esimese autoga ja alati ees, et sellist asja ei ole, et teine põhiauto temast tiival mööda läheb, et selline asi ei ole lubatud või rele lahutab? Et kui, kui me kuskil näeme tänaval sõitmas, ütleme, ühte autot korraga, siis tõenäoliselt ta lähebki. Noh, ma ei tea, kassi puu otsast või, või mõnda muud sellist hädalist päästma, jah, no tulekahju põhjus tõenäoliselt sõidame. Noh, muidugi noh, see, see on ka jälle selline, et kui häirekeskus ütleme ei saa sellelt inimeselt piisavalt informatsiooni, öeldakse näiteks, et on, on tunda suitsulõhna koridorist ja kui nüüd sõidab sinna reageeriminisse üks põhiauto ja ta avastab, et suits on tingitud näiteks korteripõlemisest, kus võib-olla seal inimesi kinni näiteks on puumajas korteri põle trühma peal võtab kohe kiiresti vastu otsuse ja annab siis selle häire kutsub lisa lisajõude ja, ja koheselt on nagu noh, olukord on muutunud, teiseks, et et ka seal Jõudsime sinna sündmuskohale välja, tõime praegu väikese pausi, jätkame kohe hetke pärast. R2 koolis on saade ja, ja jätkame rääkimist tuletõrjest. Mart Käit, nõmme, keskkomando rühmapealik on täna stuudios kohal ja, ja kes saadete algusest kuulanud, me rääkisime hetk tagasi sellest, mis juhtub siis, kui on saabunud teade ja, ja komandoautod sõidavad välja jõudsime, jõudsime sündmuskohale paigale. No mismoodi see vaatlus, see on ikkagi ju ainult niimoodi, et teie enda silmad seda näevad, ise võtate oma kogemuse põhjal vastu otsuse siis vastavalt tegutsete, kas kutsuda abiväge või, või saate nii-öelda üksinda hakkama, millised on nagu esimesed käsklused või korraldused, mida tavaliselt kohapeal kohe tehakse. Nojah, et vot siin nüüd tulebki see Kokku ei tulda, ei hakata arutama, eks, et noh, mis me nüüd siis võiks teha seekord. Jah, ei meie meie tööd, seda demokraatiat ei ole, ainult et meil on ikkagi käsuliin, et otsustajad mina, kui rühmapealik, siis esimesena kohale jõudnud sinna ja ja mina, siis kannan kogu selle vastutused. Et nüüd see kohalejõudmise hetk ongi nüüd, mis teeb meie töö, läks raskeks. Kell on üks asi, mida ma tahan veel küsida, ma olen alati mõelnud seda, kui tuletõrjeauto jõuab kohale, kas on autojuhil olemas mingi reegel, mismoodi ta peab auto selle kuidagi selle sündmuskoha suhtes jätma või ei ole ju võimalik, et pärast otma, nüüd ajan natukene tagasi, hakkan kuidagi seal uhkeldama, on seal mingid reeglid olemas? Täpselt nii on jah, et üldiselt kõik meie, meie töö on suhteliselt reegleid täis, et et ka kohale jõudnud autojuht. Ta peab arvestama sellega, et et ta selle auto paigutab sündmuskohale täpselt nii, et ta ei oleks liiga kaugele, et me tuletõrjujad ei pea pikka vahemaad jooksma ja et ta ei oleks ka liiga lähedal tulekahju kohale, et nüüd näiteks kiirabiauto või redelauto. Mida iganes sinna sinna lähedal nüüd ei saa, sellepärast et kõige hullem ongi nüüd see, et kui, kui tule keset tulekahju hakataks neid autosid ümber paigutama suuremate tulekahjudel kõrgemate siis häirete korral, kui tuleb kohale palju autosid siis on olemas isegi kogunemiskoht, kogunemiskoha määramine meie poolt, et seda peab nüüd, et kohale jõudnud rühmapealik tegema, et kõik need autod, mis sinna kohale vuravad, et nad ei sõidagi sinna maja ette, nii et ei tekiks sinna selline selline segadus, et nad jääksid kindla koha peale. Ja nüüd, kui on mingisugust autot, meeskonda vaja, siis nad sealt kogunemiskohast kutsutakse kogunemiskoht, reeglina on mingisugune 50 100 meetri kaugusel olev siis selline selline üldtuntud koht, et kõik sinna leiavad tee sündmuskoha juurde jõudmisel siis ma arvangi, et nüüd see hetk ongi nüüd kõige-kõige olulisem, et meil nimetatakse seda siis otsustava suuna valik siis tulekahjul. Et kui nüüd pole maja niimoodi nagu küünal lahtise leegiga, noh, mis juhtub reeglina selline maarajoonides, kus kohalejõudmise aeg on pikem, teed on raskelt läbistavad, et siis nagu see otsustav suund on selge, et, et kui on kõrvalhooned, et tuleb hakata neid kaitsma, et siis seal nagu muud ei ole, tuleb vett kokku hoida, et seda tulekahju kustutada. Nüüd, kui on tulekahju puumajas näiteks üks korter põleb, siis vot siis nüüd ongi see, et et tuleb leida selline selline tee või viis seda kustutada, et kõigepealt noh, et inimesed saaksid sealt kiirelt päästetud korteri tule levik saaks tõkestatud, et see, see tulis ei leviks teistele korterit, et võimalikult väike kahju oleks. Ja et, et lisaks vesi otsa, et, et ei oleks ohtu, seal võib olla kõrvalhoonetele. Et ei oleks ohtu oma tuletõrjujatele. Et, et see liiklus, mis meil on, et see meid ei ohustaks, reguleerimine oleks siis korras. Et politsei meid saaks abistada, aga politseile tuleb omad ülesanded anda kiirabile omad ülesanded, et tegelikult on 1000 asja, mida nüüd peab otsustama suhteliselt lühikese aja jooksul. Esimene asi, mis tehakse, ongi nüüd see, et, et kui, kui me jõuame kohale, me näeme, et leek on väljas, siis kohale jõudmisel saan ma juba autos anda oma meeskonnale käsu, et voolikud, kus kohas sisenemine toimub ja mida me peaksime kõigepealt tegema. Üldiselt kui tuletõrjujad on hästi kogenud, siis siis see käsklus on paarisõnaline, et lähme, lähme sinna. Praegu on selline olukord muidugi, et kogenud tuletõrjujad kipuvad lahkuma ametist, kui on palju uusi tuletõrjujaid, et siis tuleb mul aega raisata rohkem selle käsu täpsele andmisele, just et kuhu kohta me paneme selle need voolikud maha, kustkaudu me siseneme, mida me teeme, kas lammutame ukse, lähme aknast paigutame redeli, mida iganes. Noh, nagu sellist kindlat, sellist käsku nagu ei ole, et mis igal pool universaalne on, jälle, sõltub olukorrast. Noh, nagu ma ütlesin, et ükski tulekahju ei ole, ei ole samasugune, tuli ei põle siis sarnaselt. Ja siis jälle, kui me jõuame jälle tagasi selle meie treeningute juurde, siis me oleme täpselt treeninud seda, et, et kui on tuletõrjenumber üks, kaks, kolm, neli, et vastavalt sellele siis iga tuletõrje tead täpselt, mida ta seal, et tulekahju teeb, et ei ole nii, et põrkavad tuletõrjujad kapiukse juures kokku, et mõlemad tahavad joatoruga olla. Hommikul määratakse ära, kes kuhu istub ja vastavalt sellele nad siis. Need kohad orienteeruvad, ei ole kogu aeg seesama koha peal. Jah, üldiselt küll jah, et, et tuletõrje rohkem universaalse oleks mul, siis on soovitav neid vahetada. Kui see noh, ometi ilmselt mingit kategooriat seal on, nendest rääkisime või te nimetasite ka juba näidet, kui põleb lahtise leegiga Kuu näha, näha suitsu või on näha, et see on, on olemas noh, mingi ma ei tea, lahtine tuli või, või, või, või kuidas need määratlused täpsemalt non. Noh, tuletõrjed lähevad sisse, eks pead kuidagi saama sellele lähedale. Seda eemalt kuidagi väga alati ju kustutada ei saa või õieti, kui on eemalt kustutamine, siis vist ei ole enam midagi väga kustutada. Eemad kustutamine tähendab jah, seda Isabella brilt küünljana lahtise leegiga, et sinna sisse lihtsalt ei ole mõtet minna. No ütleme, linnas, kus kiiresti jõuab tuletõrjujad tuletõrje kohale, siis üldiselt meil ikkagi toimub noh, väga palju seda nii-öelda suitsusukeldumist, kus on mask peas, balloon seljas õhuga ja tuletõrjujad siis sukelduvad sinna sinna põlevasse korterisse. No eesmärgiga kõigepealt siis leidis, et inimene, keda päästa, et kõik see informatsioon on alati teretulnud, kui me teame, et kui palju seal inimesi on noh, et kust, kust nad võib-olla magasid, et noh, laste puhul on üldiselt meil veel sellised reeglid, et tuleb otsida kappidest voodi alt laua alt, et noh, lastel on, see kommentaar poevad peitu tule eest. Noh, vanemad inimesed reeglina neid tuleb otsida akende uste juurest, et paljudel juhtudel nad tahavad nagu värske õhu kätte minna, aga noh nagu see vingu-vingugaas, siis nad rabab jalust siis enne kui nad sinna jõuavad. Et noh, et need tuletõrjujad, kes sisenevad jah, et, et oleks väga tähtis, siis jah, et nad need inimesed välja tooksid ja siis sellele noh, siis sellele tulele jõuaks piiri panna. No tule levikule ongi nüüd see eriti sellistes puumajades on, mängib jälle väga palju see kogemus rolli. Et kui esimesel korrusel on korteris põlemine, siis tuleb, tuleb hoolikalt jälgida neid teid, kus see, kus see tuli, võib nüüd minna teisele korrusele, et noh, et muidu ei juhtuks sellist situatsiooni, et kui me seal esimesel korrusel ühes korteris me ütleme, et samal ajal siis teine korrus juba võtab tuld, et et kui tuleb, noh, kogemust meelde oli kunagi Rataskaevu tänaval aastaid-aastaid tagasi oli üks väga suur tulekahju kus oli see 10 minutit, kes mäletab muru peale ja põles siis siis selle selle tulekahju tegigi väga raskeks ja miks ei tulekahju nii, nii suure ulatuse saavutus oli see, et aastasadu vana maja, kus olid puidust tuulutussahtlid või siis nüüd on neid puidust tuulutusšaht ja siis see tuli, levis noh, täiesti täiesti sellistes suundades, mida ei osanud keegi aimatagi, et seal oli nagu väga palju tegemist. Et jah, et see tule levik ongi teine selline oluline asi, mille me peame väga tähelepanu pöörama ja väga palju kogemused ja sisemine intuitsioon siis räägib nagu sellel Kindlasti on nagu tuletõrjujate ohutuse tagamiseks olemas nagu rida hästi, ma kujutan ette selline nimestik reeglitest, mida juhul kui ta, kui ta läheb sinna põlevasse ruumi, mida ta teha ei tohi katsub võib-olla mingid olulisemad asjad nendest läbi rääkida, millised on nagu sellised noh, kategooriliselt keelatud, aga millised on siis sellised leebemad soovitused, mida ei tohiks teha? No see algab juba sellest, et kui nüüd võetakse see voolik käte, sinna ukse taha minnakse, siis noh, peab olema kindlasti kogu see meie riidevarustus seljas, mis meil on ette nähtud kiiver, kindad, kirjal, kiivrisukk, et nägu ei saaks kõrvetada. Jakk, püksid kummikud, et need vastaks siis nõuetele, et sealt siis keegi midagi maha ei jäta. Ukse avamisel juba tuleb olla ettevaatlik, et paljudel juhtudel, kui on, on siis kinnine põleng, nii kui sa ukseavad, et tulekahju saab hapniku ja siis kas see leek siis jookseb sealt välja, et paljudel juhtidel televiisori vahendusel võib-olla näinud, et uksed välja seal või isegi kõige hullem on, kui ta plahvatuslikult võib siis süttida. See tõenäosus on suhteliselt suur, sest hapnikku saab. See kolle saab kohe intensiivselt hapnikku ja. Ei jaheti liigselt välja, jookseb jah, et seda, seda tuleb nagu tihemini plahvatab, noh, ütleme nagu filmides, et seda üldiselt noh, võrdlemisi loteriivõiduga, et seda juhtub ikka suhteliselt harva. Aga leek ikkagi noh, see on suhteliselt sage. Jah, jah, et noh, seal korteris tekivad laiale põlevad, põlevad, gaasin ja, ja siis need siis on seal nii kaua ootavad nagu hapnikku saavad. Et ka see tähendab seda, et, et kui me ostame, et me tuleksime leekide eest ära, tuletõrje ei tohi kunagi siis minna niimoodi sirge seljaga nina püsti, sealt uksest sisse, et see, see on nagu rumal tuletõrjujat, tema saab kindlasti kõrvetada võimalikult maadligi, võimalikult üksteise lähedal, noh, alati on nuut nõue, see, et sinna ruumi siseneb vähemalt kaks tuletõrjujat, et noh, üks ja seda ei tohi teha maadligi üksteise lähedal. Kui on, kui on toas väga kõrge kuumus, kuum leek, et sinna siis mitte maskiga väga kaua sisse vaadata, noh meil on need varastada plastmassklaasiga ja maskid, et kui me seda kaua vaatame, siis seal see mask võib ära sulada, auku sisse sulada ja noh, mis tähendab seda, et, et ega me ütleme nüüd see sellepärast nüüd seal Juku kohe, sest need maski all on alati ülerõhk, et see meie balloonist tulev õhk siis hakkab lihtsalt selle augu kaudu välja vahisel. Tähendab seda muidugi saab ruttu otsa, et seal kohe siis selge märk, et ruttu sealt välja. Kui sageli see juhtub, et mask maski auk sisse tuleb? Kui ma ütlen ausalt, minu minu kogemustest, siis tulekahjul ei ole seda veel juhtunud. Küll aga on juhtunud me treeningutel, kus me selle treeningsimulaatori nimi on siis sisetulekahjusimulaator, mida tehakse siis merekonteineris, tehakse simuleeritakse seal siis tavaline selline tuba seina ta pannakse siis puitkiudplaadist, pannakse seinad sinna heal juhul võib-olla mööblit sisse panna, teaksin, tuli siis ei, tulekahju hakkab arenema ja saavutab siis oma temperatuuri, kõik tuletõrjujad on seal konteineris, jälgivad seda, et vot seal on küll nüüd juhtunud seda, et sealse temperatuur tõuseb väga kõrgeks, et et kui me võtame tavalise toa, sest temperatuur lae all on seal umbes 800 kraadi, see tähendab seda, et ega seal püsti ei saagi käia kuskil sellise rinna kõrgusel 400 kraadi ja siis all, kus tuletõrjujad on seal käpakil, seal on siis 200 kraadi. Mis see tähendab seda, et tuletõrjujad liiguvad enamasti tule kahtlaselt toas käpuli? Just nii, nii kaua, kui on, on tulekahju, seal tuli siis alati maadligi, võimalikult kõik toimingud, tehakse. Isegi siis, kui on vaja, ma ei tea, seal tuld pritsida või kedagi noh, väljatoomisel armantsioloogiline inimesega koos olla. Aga, aga mis tegevused seal teised võivad olla veel mida, mida ruumisest? No no ruumis sees ongi see inimese otsimine ja siis selle tulekahju tulekahju otsimine, kui see on leitud, on sinna see vesi peale peale lastud, siis siis hakkab nagu kõigi kõigi muude ohtude otsimine sealt, et no muidugi üks toiming, mida tehakse enne sisenemist, on see, et saada elekter välja, et, et seal nagu kuna me sinna vett, et igale poole laseme, et siis on ka väga palju juhtumeid olnud, kus kus isegi siis, kui on majast elekter välja võetud, siis võib juhtuda, et kuskilt on mingisugune kaabel kuskilt vasakult toodud ja et, et et me saame särakat, ma küll ei mäleta, et keegi tuletõrje oleks saanud tõsise elektrišoki, et ta vajab meedikute abi, aga, aga sellist kaarleeki on olnud küll endalgi sellist väikest surinat vahel, et et jah, et kui nüüd elektrist veel rääkida, et noh, siinkohal tuligi üks selline lõbusam moment meelde, et kui päris Eesti vabariigi taassünni alguses, kui meil tuli väga palju humanitaarabi, siis siis Saksamaal nad kasvatavad selliseid vana Wehrmachti kiivrite sarnased metallist tuletõrjujate kiivrid. Ja eks tuletõrje sellega keldri tulekahjul siis sisenes iga kord, kui ta nüüd sealt uksest sisenes. Kessiline judin temast läbi, proovisid umbes kolm-neli korda ja ei saanud aru, milles asi on ja pärast selgus, et et keldri laes oli kaks juhet, oli niimoodi rit hüppasid alla ja iga kord küll seal kiivri vastu läks, siis sai selle sai selle särakeni. Et elektriteraapia äkki elektrilise abi, et, et jah, et sellised noh, see elekter on ka meie meie töös jah, oluline, et me saaksime võimalikult kiiresti välja, et näiteks sellised tulekahjud, mis toimuvad alajaamades, kus on väga kõrgepinge, siis seal me ei hakka üldse ennem kustutama seda kui elektrikud kohale, kes siis annavad allkirja vastu nõusoleku, et nüüd võib minna sinna sisse ja elektronväljasid seal inimesi ei ole ja seetõttu väga kiire. Just jah, et seal on see aga ka siis tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest ka minu kogemusest oli selline juhus, kus elektrialajaamas öeldi, et jah, kõik on väljas, et allkirja panna ja siis pistsime üle, et kas ikka olete te ikka täiesti kindel. Elektrikütuses jah, seal tagapool võib-olla et seal on veel elektrit sees. Ärge sinna minge ja kui kiiresti, nagu selle vee pritsimise nii jõutakse või, või nii, kui noh, kas, kas on kohe nagu alati võimalik põhimõttes, nagu näed, et ahah, seal võib olla kolle või seal on nagu lahtist leeki, siis kohe sinna vesi peale või on seal ka mingeid selliseid omad reeglid. Jah, vee pritsimisega on ka see, et, Laur ja tegi ka, ma kujutan ette, 800 kraadi on see ju kuidagi, lisab nagu lisab nagu noh, seda seda, noh, ma tea, pingestab või teeb seda olukorda keeruliseks. Noh, aur tegelikult on meile hea märk, et mida rohkem vett aurustub, seda rohkem ta jahutab seda tulekahju, sest noh et ja seda vähem seda, seda, seda veegahju sinna hoonesse jääb, et noh, vee pritsimisega on muidugi see, et, et kõige tähtsam on see, et ta vesi õige koha peal jõuab, et seda esiteks sellepärast, et, et võimalikult vähe neid veekahju seal majas oleks ja ja teine ka see, et meil seda vett lihtsalt ei pruugi jätkuda alati. Ja see tähendabki seda, et ongi siis välja mõeldud nii-öelda meie nimetame seda ründavaks tulekahju kustutamise taktikaks, ongi see, et meil mehed, lähvad siis balloonid seljas, sinna majja sisse mitte me ei hakka siis väljas näiteks lööme akna katki, hakkame väljast kustutama, et seda nimetatakse siis selline selle kaudne kustutamistaktika, et et kaitsekustutamistaktika, kus me hakkame siis väljastada tuld kustutama, et meie siis eesmärk on, on siis võimalikult õige koha peal seda vett lasta ja see tähendab siis seda, et kui me jõuamegi kohale ei pruugi alati noh, tuletõrjujat kohe hakata siis seda vett pritsima, et alati võetakse natuke aega järgi mõtlemiseks, et ta ikkagi õige koha peal läheb. Jah, ka meie töös on see, et noh, muidugi see see kohal olev, see pinge, mis seal kohal on, tegemist on ikkagi ju siis sellise sellise situatsiooni, kus on kahju, võib olla inimelud ohus, et linnas väga palju on pealtvaatajaid, noh, see on selline olukord, kus kus sa pead ennast välja lülitama sellest, mis sellega harjutakse reeglina seal nende inimeste hulgas kõige hullem kontingent on need endised tuletõrje, nii nimeta endised tuletõrjujad, kes on valmistunud selle vooliku ära rabama käest ja nad peavad õitsema ja teavad alati, kuhu, kuhu täpselt, tuleb seal vesi lasta, et et kui me saame nagu ennast välja lülitada nendest, et me võtame korra hetke maha ja, ja siis me läheme selle õige koha peale, leiame selle inimesed üles kiiresti ja kustutamisel tuleb kiiresti ära, et et noh, meie, meie töös ongi see, et me kiirustame mõõdukalt vä. Kuidas see nagu täiesti detaili küsimus, et kuidas see pritsimine iseenesest välja näeb seal suunatakse sinna muidu juga või, või, või mis, mismoodi? No no tänapäeval tehnika arenedes on ka meie meie pritsimisvõimalused arenenud, et, et noh, meil on selline joatoru, ekse püstol, mis meil nüüd käes on, millega me seda tuld ründame siis ka seal on niimoodi, et me saame siis seda, seda juga noh, võib olla paljudes aiakastmisvoolikust on ka sama funktsioon, et me saame sellise nii-öelda kompaktne, ühtlane koos selle me saame muuta selliseks Glehvik jõuaksid, et kui me nüüd sinna kursis siseneme, kus on sisemine tulekahju siis siis ongi meil see, et, et see Juhan Nurk on meile ette antud selline 30 kuni 45 kraadi, et selline ideaalne joanurk, kus siis veepiisk, mis Diodolast välja tuleb, on sellise hea suurusega, ehk siis kolm millimeetrit on isegi ära mõõdetud. Et see on nüüd selline selline piisa suurus, mis võimalikult palju jahutab ja võimalikult vähe tekitab siis v kahjusid. Kastate seda kohta sisuliselt. Jah, no sinult me kastame seda kohta jah, et no on isegi erinevaid meetodeid, näiteks kui on põlevgaasid laial, me võib-olla seda tulekahju tekkekollet võib-olla koheselt ei näe, põlevgaasid on sellised, mis tekivad lae alla ja siis noh, liiguvad mööda laealust edasi, siis see nivoo siis tulekahju arendus langeb on siis tehnika, et seda vett isegi supsutakse, niimoodi pannakse kiirelt kinni lahti, tehakse seda joatoru, et sellised veepilved läheks siis selle selle põlevgaaside peale, et samuti, et vähem oleks v kahjus ja et nad siis paremini siis jahtuks tulekahjul, sellises situatsioonis seal sees, noh mina oma tuletõrjujate ei ole neid erilisi moodsaid, neid tehnikaid nõudnud, et kõige parem on see, et kui nad seal sees need leiavad tulekoldeid sinna lasevad õiges koguses vett peale, et see on nagu see on nagu kõige kõige tähtsam. Aga noh, selliste, et noh, et kuhu täpselt seal leegil, kas külje peale alla üles üldse teda ei ole, et, et lihtsalt joatorust tuleb suures koguses no seal pea 500 liitrit minutis, et, et noh siis see ei mängi enam erilist erilist rolli. See on juba ilmselt väga ekstreemne olukord, kui see joatoru nagu mitu minutit peab olema lahti juba täiesti, siis. Järjest no üldiselt jah, et siis on ta juba selline suurem suurem põlemine, et kui on väga-väga suur põlemine noh, laohooned tehasele, siis me võtame appi veel oma need veekahureid ehk siis lahvet ja noh, need on juba on sellised, mis lasevad seal 80 liitrit vett minut, ütles, et need pannakse siis maha ja ja vot seal nagu enam ei ole oluline, et et ta nüüd noh, et see vesi võimalikult väheses koguses õige koha peal, et no siis on juba selline selline üle-üleujutamise ülekastmist selline taktikat, et saaks siis Vee alla vee alla, jah, et me teeme väikese pausi vahepeal hetke pärast jätkame ja lõpetame siis selle tulekahju ära ka, vaatame, milliseid töid tuleb teha. Enne seda veel, kui, kui komando sealt tulekahju kohalt lahkub. Saade R2 koolis jätkub ja me räägime täna tulekahjust ja, ja tule kustutamisest nõmme keskkomando rühmapealik. Mart käitun stuudios ja me oleme ära rääkinud. Kindlasti mitte nii detailselt, kui oleks võimalik, aga selles mahus kindlasti, mis meie tänane saade lubab selle, mis siis eelneb tulekahju kohalejõudmisele, mis toimub tulekahju kohal ja, ja mulle tundub, et rääkimata, on see, kuidas nii-öelda seda tööd lõpetatakse. Mis on see, mis, mis tehakse ära enne seda, kui komando lahkub sealt kohapealt. Kas kuskil on nagu see piir, ka? Nüüd alustatakse neid töid. Nüüd hakkame nii-öelda asju kokku pakkima. Nojah, üldiselt meie jaoks tuleb selline. See piir tuleb sellega, kui on selline silmnähtav suurem leek on maha võetud, see tähendab see tähendab meie jaoks seda, et tulekahju on lokaliseeritud. See tähendab seda, et tulekahju on lokaliseeritud. Just jah, et seda öeldakse, et see tähendab seda, et tulekahju levik on pidurdatud. Aga sellele nüüd järgneb nüüd see meie meie jaoks on kõige hullem järk sellest tulekahjude öös kõige hullem. Kõige hullem jah, seetõttu, et nüüd me hakkame otsima neid võimalikke tulev vesi, mis sinna ruumi või sinna hoonesse on jäänud, see tähendab seda, et, et me hakkame nüüd neid seinu lahti kangutama ja me hakkame varisenud hoone detaile ühest kohast teise nihutama või noh, paljudel juhtudel inimesed hoiavad oma väga palju sellist maist vara näiteks pööningutel keldrites väga suurtes hunnikutes. Et me hakkame seda lihtsalt ümber lappama, et jõuda kõikidele tulekollete ligi, et, et noh, et see on nüüd see vaevalisem töö. Eriti külmal ajal, kui tuli põles, tulekahju oli ju tegelikult ju soe ju, nüüd märjad tuletõrjujad, kes nüüd hakkavad, kipuvad jäätuma seal külma silmas, siis nad peavad hakkama nüüd sellist sellist väga-väga mustaja ja füüsiliselt rasket tööd tegema. Ja vot see nüüd erinevalt tulekahju kustutamisest, kes ta isegi mitu korda kauem see on nagu jah, siis see piir, et tulekahju on lokaliseeritud, et see on hea märke nii häirekeskusele kui ka kõikvõimalikud meie juhtimisorganitele, et, et noh, nüüd on asi kontrolli all. Kas sinna jääb siis kogu nagu see, ütleme, et see oli tõesti selline põleng, kuhu sõitiski kuus autot kokku ja ja tegid seda tööd, kas, kui paljud neist sinna ja kui palju neist ära lähevad? No see on nüüd kustutustöödejuhi Kõik ikkagi ei jää. Ei jää, kindlasti ei jää, kui kuus autot on kohapeal, see tähendab seda, et, et ülejäänud linn on siis kaitseta. Vale on öelda kaitset, aga, aga noh, siis abi on, tuleb siis natuke võib-olla kaugemalt või siis noh, vahest ka kutsutakse näiteks siis Keilast linna üks tuletõrjeauto, kes jääb sinna valvesse, teised kustutavad seal. Et jah, et seal kustutustöödejuhi otsustada, et noh, reeglina jah, et lokaliseerimine tähendab seda, et osa nendest jõududest lastakse sealt minema. Kas on ette teada juba, kes peaks jääma, nagu lõpuks neid järeltöid tegema? No kes, kes jääb, on selle väljasõidurajooni meeskond, noh, kui vaadata Tallinnat, siis vaadata harjud siis kogu see on jaotatud väljasõidurajoonide järgi. Piirid jooksevad tavast mööda tänavaid või mööda jõgesid mööda linna piirid. Jah, et kõige hullemas olukorras on jah, see, kelle väljasidurioonist tulekahju toimub. Muidugi reeglina on, temal on see esimene, kes kohale kohale jõudnud, et tema peab siis ka selle lõpetama, et meie mõistes on siis kõige parem jah, et kui kui me saame appi minna kellelegi, et see tähendab seda, et saame rutem ära, jah. Kas seal on olemas, nagu kõlab tõelist julmalt ja, ja noh, ma saan aru, et suvel see väga suur häda tõesti ei ole, aga talvel see noh või vähemalt ühest mingist hetkest väljas ei pruugi olla ju väga külm, kui igal juhul hakkab juba külm, sest ega see riie vette ei, ei pea, tema asi on kaitsta nagu kuumuse eest. Ei, tegelikult ta eesmärk on kaitsta ka v, aga noh, kui see pidevalt selle v sajus oled, et noh, paratamatult kui selle survega seda vett lastajatega pritsib su peale, et ta lihtsalt see vesi selle jope peale või nende pükste peale lihtsalt jäätub ära ja et noh, paljudel tulekahjudel siis talvetingimustes siis tuled käivad nagu robotid, et need riided lihtsalt on lihtsalt on jääs. Jah, et, et noh, et, et see nagu on see meie töö üks selline olulisemaid momente, et me saaksime neid riideid vahepealsel sulatada. No muidugi Jätan ta kuskil on mingi nurga põlema. Jah, seda kahjuks ei saa omale lubada. Aga kas lõke tehakse, tõesti rumal küsimus, ma saan aru, aga, aga, aga kuidagi need mehed peavad olema soojaks, kui seal on kolm tundi või neli tundi, võib olla ju suur puumaja, eksju, kus on ühes osas põleb, Ma saan aru, et seal võtab, võib ju võtta see jupp aega. Rohkemgi kui tuletan meelde, kakaoladu põles, siis tema põles neli päeva järjest, nii et et ei lõket, Te ei tee tuletõrjujad reeglina tuletõrjujad üldse halvad süütajad, noh, et lõkke ei kipu nende käest põlema minema, aga aga selle jaoks on meil olemas siis sellised spetsiaalsed autod, läksid buss Anne näiteks, kes läheb sündmuskohale, mis on soe kogu aeg, et me saab siis vahepeal, millel soojendav sinna sisse. Noh, muidugi siin siin on jälle see teine moment, et kui too trügis sinna sisse läinud üles soojendanud, siis noh, reeglina tekib selline rammestusega, ta ei tahagi enam sinna välja külma kätte minna. Aga noh, midagi ei ole teha, et, et jah, tulekahjud võivad kesta tunde. Ja siin muidugi tuleb kohe järgmine moment, see, et kustutustööde juhil on ülesanne, siis toitlustust näiteks organiseerida kuumi jooke sündmuskohal, et siiamaani oli see neli tundi, oli see nüüd see piir nagu lükati kuue tunni peale, et vist ka kokkuhoiu mõttes ei oska öelda. Arvatavasti selle vahetevahel võib ju olla ka nii, et, et kui teil ju kestab üks vahetus on ju see kestab mingist kellast kellani tulekahjud reeglina ma kujutan ette, ei kipu nagu väga arvestama sellega, et nüüd on kaks tundi vahetuse lõpuni, aga, aga ees seisab töö, mis, mis võib võtta kuus kuni kaheksa või või, või tont teab kui kaua aega, mismoodi siis asjad lähevad vahetusse läheb sellel korral lihtsalt pikemaks. Jah, nii ta on, et siin oligi mõned mõned vallavahetused tagasi oli. Tõsi, mina olin lõpetav vahtkond, kus kell kaheksa, kui toimub meil rivistus, siis tulid häirekellad ja et väljasõit siis Saku, kus põleb, põletas koolimaja või koolimajas põlemine, õnneks seal oli ka väike asi, võib-olla prügikasti või midagi sellist, aga kui nüüd see oleks 10 minutit varem olnud, see koolimaja oleks tõepoolest põlenud, siis lõpetavale vahtkonnale kõige kõige kõige viletsam situatsioon. Et ta peab välja sõitma, kuna uus vahtkond ei ole ennast veel jõudnud valmis panna. Ja ta sõidab siis tulekahjule, mis noh, ütleme selline algused, otsustavate suunade võtmine võib võtta aega, et see valevahtkond, seal õpetaja valvevahtkond võib arvestada vähemalt siis ajaga üks, üks tund aega, mis läheb tal siis rohkem, sest sest lihtsalt teine valvevahetuse ei jõua nii kiiresti sinna järgi, et sellisel juhul jah, need tulekahjud, mis vahetuse ajal toimuvad, et et siis organiseeritakse siis uus meeskond sinna kohale, vana meeskond sealt ära, et. Selles mõttes kõige tule ikkagi olla nagu tulekahju lõpuni vaid. Laidule olla jah, aga, aga see meeskond, kes kohale jõuab, peab ikkagi tegema seda, et, et noh, et see tulekahju nüüd ei levi, et noh, ei saa nii olla, et et jõuab kohale, laseb võib-olla oma esimese paagi tühjaks särtsu ära, et noh, et teha, et mul on nüüd kell ja et millal on aeg ära minna, et, et noh, nii ikkagi ei ole. Kas kui sõidab välja üksmeeskond üks ekipaaž ja, ja teised jäävad kohale, kas nendel, kes jäävad kohale, kehtib ka nende suhtes, kes lähevad välja mingid reeglid, muide, vahepeal tuleb teha midagi või, või kuidas, kuidas see korraldatud on? Alati ei sõida kogu komando tühjaks. Just nii, et noh, ei ole tegelikult, et et võib-olla sellised õelamad tule nagu natuke parastavad, aga, aga muid nagu erilisi erilisi reegleid nüüd küll ei ole. Kui on tuletõrjeauto, võib olla sõitnud kuhugi mujale rajooni seal tunde väldanud, et siis vahest on see, et nad panevad näiteks sauna soojad, kui me tagasi tuleme talvisel ajal üles üles toda ennast, et noh, muid nagu olulisi reegleid ei ole. Jah, võib olla ka see, et nad aitavad siis neid märgi voolikuid vahetada, tehnikat korrastada. Aga kui paar minutit on meil veel aega ja me oleme üsna juba lõpule jõudnud ka, et kui meeskond tuleb tagasi, mida siis tehakse? Seal juba on kõik lokaliseeritud, kõik ära lõpetas, ma ei tea, kui antakse kellelegi üle, ma ei tea, kas politsei või, või omanik on ju ka kuskil sealsamas olemas ja mismoodi te ütlete, kellele te ütlete, et me lähme nüüd minema? Meie ütleme häirekeskusele ja see on nagu meie otsustada, et keegi meid seal kohapeal kinni hoia, aga noh, üldiselt me majaomanikule või, või siis kui omanik on ära viidud tema naabritele, siis noh, üldiselt anname juhtnööre, mida vaadata, kui te näete veel suitsu kusagilt, et et koheselt uuesti välja kutsuda, et meie ikkagi lõpetama töö siis kui noh rühmapealik seda otsustab, et, et ei ole nii, et pigi, naaber või politsei ütleb, et ei, ei stopp, et te peate veel siia jääma? No alati alati me oleme vastu tulnud, kui on mingeid mingisuguseid eri erisoove, teatame häirekeskusele sellest kogume vajalikud andmed inimeste hoonete kohta ja tuleme siis sealt tagasi. Jõuame komandodesse ennem kui me komandost jõuame, loomulikult tuleb meil vett võta, autopaagid peavad olema noh, tegelikult kogusak täis lähimast veevõtukohast me seda peab alati tegema, et ei ole nii, et jõuame koju, et sealt võtame selle vee. Ja koju jõudes siis algab, algab siis riiete kuivatamine hakkab tehnika, võib-olla remont, puhastamine, voolikute vahetus, alati pannakse kuivad voolikud peale ja, ja siis valmistatakse ette järgmiseks tulevikuks. Kas mingist sellest ühest konkreetse tulekahju ja seal kustutusel käigu kohta tehakse ka mingeid kokkuvõte või mingi selline, mida siis mida siis selle meeskonna piires muide, läbi räägitud? Saavutatakse ja üks on see, et kokkuvõte, mida teeb näiteks meeskonnavanem rühmapealik oma oma meeskonna või rühmaga teine on siis see, et sellised suuremad kokkuvõtet, kus siis kutsutakse kokku terve siis selline noh, nagu komisjon või selline töörühm, kus siis üksipulgi käiakse läbi kogu see tulekahju, noh eelkõige võib-olla see siis, kui see tulekahju ei, ei kustutatud, võib olla nii, nagu oleks pidanud, et kui seal tehti mingeid vigu, et tulevikus nendest vigadest, mida siis käiakse läbi ka juba noh, kohe sellest väljasõidumomendist, mis mingi kell tehti ja milliseid otsuseid vastu võeti ka noh, ega meeskonnavanem või rühma pealegi oma siis selles rühmas ka ise, kui ta leidis, et järgmine kord midagi teistmoodi tehas kutsub mehed kokku ja räägib, et me võiks, võiks siis järgmine kord hoopis niimoodi asja lahendada või et, et mina oleks oodanud teilt sellist sellist käitumist ja võib-olla veel tulla selle tagasituleku juurde, siis pole pole harvad juhused, et kus needsamad märjad tuletõrjujad saavad kohe uue väljakutse ja tegelikult lähevad uuele kutsele, mis võib olla samasugune maja, nii et jah, vot see on nagu meie töös ka selline mis meelde raskeks teeb, ongi see, et et noh, me ei saa ise valida aega, millal me oma tööd lähme tegema, et. Graafik puudub ja ma ei tea, me võime või, ja ma proovin kuidagi teha sellist üleskutset, et, et kallid kaaskodanikud, proovime siis teha nii, et neid neid väljakutseid meestele oleks võimalikult vähe aasta lõpus nüüd kindlasti tiheneb ka natukene detsembrikuu jaanuarikuu. Jah, meie jaoks on nagu kaks perioodi on kui saabuvad esimesed külmad ja, ja teine on siis kevadki on, et kulupõlengud kulud, metsad, et, et need on nagu kaks selliseid, eriti eriti tiheda tihedat tihe tööaegadel. Jah, aga enamuses on see inimeste enda maine vara, mis, mis põleb ja, ja maisest varast oleme harjunud juba kõik 10 küünega kinni hoidma, nii et need sõnad siia lõppu võib-olla olid, olid nagu hane selga vesi, aga igal juhul Mart, ma väga tänan teid. Ja tänases R2 koolis saates rääkisime siis tule tõrjumisest ja külas oli nõmme keskkomando rühmapealik. Mart Käit.
