Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge on tõesti siililegi selge. Tere, täna me oleme Georgi ka loomaaias. Tegid häält, ma arvan, mõned, kes tundsid ära ka, et seal kangesti kure hääle moodi ja, ja need, kes häälitsused olidki kured, need on meie hallide kurgede sookurgede kaugemad sugulased, neid kutsutakse siis neitsi kurgedeks, need elavad lõunapoolsetes regioonides stepialadel meie sookurest peaaegu poole väiksemad kurgede hulgas üldse väiksemad, aga samal ajal väga kaunid oma uhke valge tutiga, mis neil peas on ja siis teine tutt on neil siin kurgu all või kõhu all. Must, kaunis kael, hall, pealagi ja ise on nad üleni tuhavärvi kauni tuhavärvi hallid, kuigi neid on looduses veel suhteliselt palju, aga siiski nad on kantud Liidu punasesse raamatusse, nii et tegemist on suhteliselt haruldase liigiga, keda siis looduses aina vähem ja vähem ette tuleb. Ega sa-le kätt graatsiliselt. Ma ei teagi, miks need nüüd neitsi kurgedeks kutsutakse, võib-olla sellepärast, et neerud puhkeloori moodi sulgedest pea tagaküljel, aga võib-olla on seal mingi muu põhjus, näevad graatsiliselt kaunid välja küll. Ja nad elavad suuremates gruppides, mitte nii hõredalt ja üksikult, nii nagu teised need suured kured, keda samuti siin loomaaias näha võib. Kes sel aastal veel loomaaias ei ole käinud, avastab, et siin on. Ümber paigutasid need neitsi, kurat, näiteks on praegu siin linnumäe peal selles paigas, kus tavaliselt on olnud üks või paar kotkast puuris, aga nüüd on nende käsutusse antud päris ruumikus puurikene ja tundub, et neil on siin päris mõnus olla, sest nad käituvad üpris loomulikult ei paista mingit erilist stressi tundma ja me siin tegime vahepeal ka väikese katse. Kui me nende häält lindistasime, siis prooviksid, kas see hääl lindi peale jäänud, sai neile ette mängitud ja nad hakkasid kohe meile vastama, nii et nad tundsid, et kõrval või läheduses peab olema teine kurekari veel ja hakkasite teisele karjale kohe oma signaale saatma. Ja seal on neil tüüpiline kurelik kare kraaksatust ja suhtlevad omavahel päris aktiivselt, kogu aeg on kuulda, kuidas, kuidas nad üksteisele midagi hõikad või on need signaalid mõeldud nendele, kes peaksid kusagil läheduses olema, seda muidugi hiljem. Nüüd me oleme ka kure moodi lindude juures, aga neid kurgedeks kutsutavaid, nende nimi on Marabu. Marapuud on väljanägemiselt üpris kummalised, kõigepealt neil on linnu jaoks hirmus võimas nokk, see näeb välja nagu vasar vajub jäme peitel. Kui need linnud alguses leiti, siis oldi hämmeldunud, et milleks näidati hiiglaslikku kohe üldse vaja peaks olema. Aga kui siis hakati uurima, milles nad toituvad, põhised, raipetoidulised, linnud, umbes nii nagu raisakotkad Ki Sist korjuse juures taoline võimas nokk. Ja sellega siis toidupurustamine on äärmiselt vajalik. Ja praegu just seegi aeg, kui me siin oleme, heidan tooted neile küll kala. Räime tundub, nojah, see on ka ikkagi liha toitja. Linnud söövad päris kummaliselt kosel putkas sees ja siis saab lenduda räimetükid välja, siis nad viskavad neid jälle sisse tagasi. Kuidagi väga hooletult käivad nad toiduga ümber pilluvad seda toitu. Ja kui nüüd vaadata, siis neil on kummaline paljas pealagi, nad on päris kiilaspäised, üksikud hõredad suletutid seal pealae peal. Aga see on jälle raipetoiduliste lindudele iseloomulik, sest kui sa seal peadpidi kuuma päikese käes vedelema jäänud vaipasid Songid, siis seal võib igasuguseid kahjulikke olendeid sulle sulgede vahele jääda ja kui nad seal sulgede vahel on seal, kus sulle endale midagi kurja teha, aga niimoodi palju naha külge jääb neid väga vähe. Ja kuna see päike kõrvetab ja igasuguste haigustekitajatele see päike on halvasti mõju, tähendab enamikku tapab ta koguni ära siis nende sellistel raipetoidulistel lindudel on kujunenud evolutsiooni käigus. Huvitav komme pärast söömist ja üleüldse mitu korda päevas ajavad nad tiivad laiali ja võtad kummalise asendi, jäädes siis päikesevanne võtma ja just enne, kui me siia tulime, siis nad olid marapuud ka siin päikese vannidest pea alla kuulutatud peaaegu vastu maad, ripnevast, tiivad kolmnurkselt üles painutatud, nii et päike ulatus kõikide sulgede vahele ka ja kõik, kes siis seal võivad ohtlikud tegelased olla, keda siin loomas kahtlemata ei ole. Aga mis muidu võiksid olla nii, et siis saaksid päikese poolt ära, hävitad mara pool kaugelt vaadata, siis kaela alla, nii nagu kala põis. Tal on imelik kukkur, saada sellest nimi, kukkur, marapuu ja miks tal selline kukkur seal on, selle kohta on raske midagi öelda. Ma ei ole kusagil kohanud ka selle kohta võib-olla välja veninud pugu, aga tundub, et ta nagu õhku täis, nii et võib-olla seal mingi signaalse tähendusega. Kuulge, aga selle kohta on raske nüüd öelda, miks tal on, aga kummalise mulje jätab ta küll teine selline õieke endal kukla taga veel. Nii et igatpidi hästi kummaline lind. Loomaaias, ma usun, kui te käite siis alati te vaatate ka teate tahvlikese nende loomapuuride juures ja siit on näha, et nad elavad maailmas tõesti ainult Aafrikas ei satu kusagile mujale. Ei vist ei satu jah, sest Indias on kamarapuud, aga seal on juba teine liik, siin on kirjutatud selle tahvli peal ka, et ta on hästi suur õgard, suudab alla neelata ka suuri kvante korraga. See muidugi on linnu jaoks samuti kummaline tegevusest, linnud tavaliselt ikkagi konte alla ei Kukistaga, aga nemad siis söövad ka selliseid suuri konte ja praegu kui me tema söömist jälgimisest söömine üpris kummaline välja, nad nagu pilluksid seda toitu ja teised on raske tükke lihtsalt võtta ja siis sealt suurest nokast alla kugistada, nad peata nagu veidi õhku heitma, siis uuesti kinni püüdjast selle toidu alla neelama. Ja huvitav on see, et kui nad pesitsevad pesa, teevad nad küllalt suurte puude otsa tihtipeale moodustatud Velikaanidega segakolooniaid, pelikan, veelind. Aga kuna neid võib kohata suurte järvede andadel, millegipärast nad koostis moodustavad segakolooniaid. Noh, ilmselt kuna maraton selline kaunikesti enda eest seista oskav lind ja suudab ka suurtele röövlindudele vastu astuda, siis võib-olla pelikanid on sellest kooselust suurem tulu kui nüüd marapuude pelikanide koos elamisest. Aga niimoodi see on välja kujunenud juba aastamiljonite jooksul ja tihtipeale me ei oskagi öelda, miks üks või teine asi just nii on, nagu ta tegelikult saetud on, seda kõike appel uurimist. Nii nad seisavad siin meie vastas uudishimulike nägudega proovisid, kuidas maitseb. See puuri võre ei maitsenud, plagistavad natukene. Kahju jah, väljanägemiselt tõesti kuidagi kummalised ja, ja natuke kui lähedalt vaadata, isegi näevad veidi räpased välja ilusad linnud, nad ei ole kui võrrelda näiteks kurgede või, või mõne teise linnuga, aga noh, see ilu on ka samuti suhteline, sest kui nad oleksid väga kaunid, ilusaid ilmselt nad ei saaks süüa seda, mida nad parajasti söövad ja otstarve pühendab abinõu, nagu öeldakse. Ma olen ikka mõelnud, et siin loomaaias on selle pärast väga mõnus käia, sest siin satud nii nagu korraga kõigis maailmajagudes, sellepärast et kui me siingi seisame, siis kõrvuti on siin kukkur marapuu ja tema naabriks on Kakk kassi kaks meie metsade kõige suurem kull, kes siis on ka maailma kõige suurem kull või kõige suurem kakk. Kassikakud on hästi toredad see, keda me praegu vaatame, siin tema on veel noorlind. Ta natuke hämmeldunud oma olemuselt, ta ei oska veel nagu olla, ka ei oska leida oma rolli, kas ta siis on nüüd laps või täiskasvanu, kuidas kuidas peaks käituma, aeg-ajalt jätab täiskasvanud kaku mulje sealsamas lapselik sisestamine stepikotkas. Ja noh, tema on siis laiemalt levinud lind juba teda puhata lisaks Aafrikale ka Aasias. Nad on natukene väiksemad nüüd kui näiteks kaljukotkad. Ja üks näeb sind õnnetu välja, ta on käinud vees suplemas ja nüüd on märg, aga siis, kui ta ära kuivab, vist on väga kaunis. Välimuselt meenutab natukene meie Eestimaa loodusest tuttavat konnakotkast, kellega ta üpris üpris sarnane, samasugune üleni pruuni sulestikuga ja ka kogult enam-vähem sama suur. Aga väga omapärase välimusega on lumeraisakotkas. Ja ta raisakotkaga ühes puuris. Ta on valge kaelusega sulestikult heledam ja pea on ka tal valge. Täpselt samamoodi nagu Marabul ja raisakotkal on ka seal lumeraisakotkal peasulestik ja kaelasulestik, hästi hõre, neid praktiliselt ei olegi ja see uhke krae, mis tal seal ümber kaela on, seda arvatakse, et see on nagu tõke. Mis takistab siis nendel püsilastel, kes talle mõjuksid, sulestiku jääda, päris sulestiku keha sulestiku tulemata, seda kaelasulestiku nad pesevad, päris hoolikad üldse, raisakotkad on väga puhtad linnud, nad käivad korrapäraselt vees suplemas ennast pesema ja samal ajal võtavad ka neid päikesevann ja kuna nad elavad suurtes parvedes seal on meil välja kujunenud taoline kommed, parvest, keegi tiivad laiali alustaks päikesevannide võtmisest, siis teevad seda ka teised. Nii et kogu parv nagu üheaegselt hakkab ennast vannitada. Ja see vannitamine siis on vajalik siis, kui üks jätaks ennast mustaks ja teised vannitaksid või võtaksid need päikesevannid ära. Siis selle tulemusena võiks see üx muutuda pisiku kandjaks seal muidu puhtas seltskonnas. Ja niiviisi siis on loodus kujundanud neile kõikidele üheaegselt vannitamise hetke vannitamise tunnis. Ilus lind, uhke krae selle all nagu kaks suurt Ilunepi siis kohe natukene kirju, peesika pruuniga, kirju kasukas ja siis on sellised uhked püksid õlal. Ja tõesti, sest Kunenud lendad küllalt kõrgel, siis nende sulestik peab olema samal ajal külmakindel kõrgustest, kus nad seda saaki otsivad, seal kõrgustes on temperatuur väga madal ja vot siis seal seal võiks muidu ennast ära külmetada, sellepärast ta siis neis paksude pükstega siin ringi liigubki. Ja kui ta tiibu lehvitab ja natukene püüab hüpata, siis meenutab see niisugust naljakat karud. Ja aga see ei ole karutants, tants siin puuris on tal lihtsalt veidi kitsas, ei pääsesin korralikult liikum, aga tiivad lehvitamisel on näha ka, kui laiad need tiivad on. Ja sellised laiad tiivad kannavad seda lindu hästi ja nende abil saab ta siis kilomeetri kõrguses rahulikult lennelt Elmo tiibu lehvitamata ja seal siis jälgitakse seda maapinda. Ja kui siis üks lint midagi leiab, laskuvad ka teised niimoodi sinnasamasse kohe, sest nad peavad lisaks maapinnale silmas ka kogu aeg üksteise tiirlemis keegi laskuma hakkab siis seal teistele signaaliks, et seal midagi on ja laskud ka teised ja hetkega on seal ühe korjuse juures tavaliselt juba mitte ükski seda näki vaid 10 või isegi paarkümmend lindu. Ja seal siis on vennaarm söögi juures tavaliselt tundmatuna, taplevad üksteisega ja hüppavad, ähvardavad ja püüavad kõik üksteise võidu paremaid palu sealt saada. Ja siis, kui söök on läbi, siis on jälle nad kõik rõõmsasti sõbrad ja istuvad külg külje kõrval, kas siis puu otsas puhkamas, vaid need, kes näljas omakseid, need tõusevad uuesti kõrgustesse, jätkavad toiduotsinguid sirutab suured uhked tiivad laiali. See paistab mühatuse tiibade siruulatus, kui ta ikka päris korralikult välja sirutab, võib olla ligi kaks meetrit. Nad on tõesti võimsalt ja ja kandvad tiivad. Kurgedel oli jälle kontserdiaeg. Ja aga siin nende lumeraisakotkaste ja raisakotkaga ühes puuris tillukene lind, valge peaga, valge sulestikuga, palja nokaga raipekotkas, ta ei paista välja suured, kihutasid ta nüüd üles ja platvorme peale, seal ta nüüd konutab nukralt. Aga enne oli ta siin hästi näha. Ja temale võib-olla paljud ei oska tähelepanu pöörata, aga see on väga huvitava käitumisega lind. Nimelt elab tema samuti Põhja-Aafrikas ja piirkonnas elavad ka jaanalinnud need suured maailma kõige suuremad linnud. Otsekotkas on kuidagi õppinud toituma nendest munadest, mis jaanalinnud hooletusse on jätnud, on ju, et ei jõua kõikidel munadel silma peal hoida tihtipeale pesas, võib-olla seal paar-kolmkümmend munast. Ja mõni ikka satub niimoodi Nende raipekotkaste käte, nende noku suhteliselt nõrk võrreldes teiste kotkastele. Ega ta nii väga kotka noka moodi välja ei paista. Kollane, õrn ja meenutab rohkem, võib-olla mingisugused kalkuni või kellelegi taolist nokka. Selle nokakoorest läbi raiuda on praktiliselt võimatu. Ja ega seda ta teha ei saagi ja selleks, et seda muna siis katki saada, võtab ta noka kivi tõuseb. Kas siis natuke kõrgemale üritab sealt tabada vaid mõned nüüd õppinud ka maa peal sedasama asjadega, nüüd ta seisab seal muna kõrval, haarab maast kivi ja virutab kiviga kõvasti vastu munakoort ja su muna katki läheb ja ta proovib seal kolm, neli korda vahetamas, kümmekond minutit, aga lõpuks taota muna katki ja saab siis selle maitsva toidu kallale, mille ta on oma ausa tööga ära teeninud. See on nii nagu ulakas poiss, kes enne rahu ei saa, kui midagi saab katkimisel. Nojah, ainult, et tema on nüüd jumala, temal on vajadus selle järgist, muidu jääks tal kõht tühjaks süüa. Ta tahab. Kassikakunaaber on väga huvitava väljanägemisega. Tõesti, nagu olles tema kokkupanemisel midagi untsu läinud või võetud sellised detailid, mis siis teistest üle on jäänud temale kõik püütud külge sobitada mustrõngast mutikese suurem lind, veidi kalkuni kehahoiakuga. Pean tal varesele kohatult pikk nokk. See hääl küll neid talle ei kuulu. Jah, see ei olnud nüüd maasarviku hääl ostist ja tema näkku on sinist värvi siuke sinakas nahk on seal näo peal, ta elab Aafrikas savannialadelt ja seal ta siis kõiki neid loomi, kellest seal parajasti jõud üle käib, seal sisalikud ja maod ja ka linnud ja seemned ja kõike kõike, mis seal leida on, ega ta toidu suhtes nüüd asjatult valib, ei ole pesa, teeb ta siis kõrgete puude õõnsustesse. Vaat maasarvikutel on selline kommet teistel maasarvikutel, et kui nad pesitsevad, müüritakse emalind pärast munemist sinna pessa kinni saviga, nii et ainult noku ulatub sealt välja. Ka tema on siis nendest erand, tema oma emalindu kinni müürinud pesa lahti, aga tal on nii võimas nokk ega sinna suurt keegi, et seda emalindu tülitama minna ei saa, sest sealt tuleb see nokk kibekähku pesast välja ja võib sellele ründajale päris palju pahandust teha. Ilus läikiv, must on ta küll ja siis on veel väike valge randikene sealt tiivalt paistmas. Ja see kurgualune. See on nii nagu nahkjas sinine, hõbedased läikiv kotike. Ja samasugune on ka silmaümbrus ja praegu, kuidas sööb, siis on tore vaadata, kuidas ta nokib maa pealt sööki, inimestele on antud saia või midagi sellist. Ja siis viskab selle õhku ja püüab uuesti kinni ja neelab siis alla. Ilmselt see pikk nokk jällegi võimalda kohe seda kurku toimetada, et peab tegema selliseid viskeliigutusi. Päris paljud linnud pilluvad oma täidu tigedalt õhku ja siis ja see tundub päris levinud komme olevat. Aga nüüd marapuude juurest, kui ma ära tulin, tagasi vaadates on näha, kuidas üks seal hakkas jälle päikesevanni võtma, ta ajas jällegi tiivad laiali, niimoodi kolmnurkselt, sätib ennast päikese poole ja pärast sööki kuulub nende lindude tavade hulka. Päikesevannide võtmed. Aga sininägu maasarvik seadis end uhkelt posti otsa istuma ja nii nagu ütleksid, no vaadake, siin ma olen ja kui ükskord vaated, siis eluks ajaks meelde jäänud. Ja ta jääb tõesti oma kehaehitusega kindlasti meelde, aga mulle tundub, teda hakkas nüüd huvitav, siin kõrval puuris olev kassikakk, ta üritab temaga kontakti võtta. Kassikakk on siin ma kinni pannud ja, ja üritab hoopis magada, sest tema on ööl India ega tema siin päeval suurt taha midagi toimetada, tema toimetused hakkad siis, kui teised pea tiiva alla torkavad. Magama üritavad jääda. Kiiver ka sorrist, me oleme oma saadetes kunagi rääkinud, aga ta nii tähelepanu väärne tegelane, et võib veel üks kord rääkida. Ta on tõesti linnu kohta väga kummaline, sellepärast et kõigepealt, kui teda vaadata, hakkab silma kohe suur luine kiiver, mis tal peas on tõesti, nagu keegi talle mütsitutiga mütsi pähe vajutanud pean kummaliselt linnu kohta värvunud sinine ja kurgu alla sihuke punane latt, see kiiver, kaar on lind, kes elab Uus-Guineal troopilistes vihmametsades paks tihnik ja seal läbitungimiseks arvatakse, et seda kiivrit just vaja lähebki sellega ta surub ennast nagu okste vahelt läbi ja neid oksi kõrvale, et saaks nagu läbi raiuda sealt. Lisaks sellele on tal tugevad võimsad jalad, sest ta lennata ei saa. Tiibadest on tal näha sinikarvataoliste sulgede vahel vaid Ogakesed või sulerootsu jäänused ja need jalad on siis need, mis teda edasi kannavad. Ta kõnnib kogu aeg mööda maad ja need jalad on tal ka siis ainuke kaitsevahend, mida ta kasutab. Jala küljes on näha pikad küünised nagu väikesed pistodad ja vot nende jala hoopidega ta siis kaitseb ennast vaenlaste vastu, kes teda üritab rünnata, ega teda keegi rünnata ei julgegi ja räägitakse, et näiteks kohalikud pärismaalased kardavad seda lindu nagu tuld, nagu see metsas vastu juhtub, nii panevad nad kohe põgenema. Sest noh, tema vastu nemad lihtsalt kuidagimoodi ei saa. Aga kuidas siin nüüd maas istub, on ta nii nagu üks karvapall. Ja ta jätab heasüdamliku süütu mulje, aga tegelikult on ta väga ohtlik lind ja kas või seesama noki nokaga võib ta ka väga tugeva kopsu anda, nii et selle võimeliseks inimesel kehvema käeluu puruks lüüa. Nokahoobiga aga jah, see jalahoop on selline, sellega võib inimese lausa pooleks lüüa. Nii palju jõudu on seal sees. Ja tema on siis jaanalindude sugulane, lennuvõimetu, nii nagu jaanalinnud nende jaanalindude sugulane on siis kiiver, kaasor. Röövlinde on päris palju ja sel aastal on hästi palju, keda meil loodus Eestimaal kohata võib. Hiireviu ja herilaseviu ja must-harksabalind on siin paljude meie kotkad, kõik on ilusti näha, muidu kotkaste looduses näha on väga suur õnn. Aga siin, loomaaias võitjate, seal kotkast rahulikult vaadata, igast küljest imetleda ja vaadata seda, kui suur ta tegelikult on samuti siin võiksid inimesed vaatamas käia, milline näeb välja kanakull sellepärast et tihtipeale nuheldakse selle kanakulli patutegude eest siirevjuusid, kes mitte milleski süüdi ei ole, siin oleks siis ja selgeks teha, mille poolest siis kanakull ja hiireviu teineteisest erinevad. Et nad on ikka täiesti kaks isesugust lindu ja täiesti erinevate tavadega linnuga. See hiireviu on tegelikult väga kasulik, tema ei tule kunagi teid kanapoegi võtma, vaid tema püüab põldudelt hiiri ja olles lausa kasulik lind inimese seisukohalt, sest ta sööb ära väga palju nendest hiirtest, kes muidu võiksid viljasaagi või, või aiavilja kallale minna. Herilased jõu, kes tema on, tema on selline kiirem, jõuga küllaltki sarnane, aga veidi kummalise toitumisviisiga dema, toitub putukatest ja tema väike nokktunnistusest ka selleks, et tema suure saagiga nagu toim ei saa suur kull, aga toiduks on sellised pisikesed olendid, keda ta siis jahib ja keda ta sisse Aga nüüd kakud on seal nii nagu kaks väikest sõpra. Käsi kõrvuti istuma, siis neil on praegu väga paha aeg, sellepärast et päike paistab ja nende silmad on kohanenud hästi nõrkade valgussignaalide vastuvõtmiseks, nii et isegi praegu inimene, kes on päevaloom inimesele silmadel, praegu valusega vaestel kakkudel ilmselt on üpris ebamugav olla, sellepärast nad Kissitavadki niimoodi silmi ja panevad need rohkem kinni. Või mõned on hoopis nendesse pesakastidesse ära läinud ja need on siis händkakud ka samuti päris suured kakulised, kes meil on ilusate mustade silmadega ja samasuguste mustade silmadega siis veel ka meil kodukakk, kes on palju tavalisem, kes maja lähedusest teeb neid koledaid hääli, mida siis tihtipeale suhtutakse pahade vaimudega, aga see on tegelikult armas ja heasüdamlik kodukakke siis tihtipeale kodude ümbruses. Majade ümbrus pesitseb puuõõnsustes. Nüüd on need pojad juba suured ja isegi vist raske juba täiskasvanud lindudest eristada, aga varakevadel mais olid siukesed toredad karvapallikesed ja siis nad on üpris patud kui siukest sõna nende kohta kasutatud, mul endal osata nendega tegemist olnud ja jätad äärmiselt juhmi mulje, sellepärast et neil on raske midagi selgeks teha, nad kukuvad puu otsast alla, kus ennast puu otsa paned, siis sa ei jõua veel selga keerata, kui ta jälle puu otsast alla kukkunud ja, ja niimoodi siis nendega võidelda seal vahel, kes nendega muretseb, aga tegelikult ega nendeks on maapinnal ka midagi ei juhtu, nad on üpris hästi toime, tulevad muidugi vanematel sellele noh, väga palju muret, nende, kas nad kasvavad kiiresti, nõuavad süüa, siis nende jaoks peab kogu aeg hiiri püüdma ja sel ajal vanematel vaestel on küll palju tegemist, eriti kui kiirte aasta juhtub kehvale. Tavaliselt on ju ikka nii, et kui loomaaeda tullakse, siis kõigepealt tõtatakse sinna, kus suured loomad siia linnumäele tullakse ka, kui mahti saadakse. Ja kui siin vaadatagi tehakse, ruttu-ruttu tiir ümber nende puuride ära ja lükatakse edasi, kas siis sinna rongi poole või jäätiseputka poole või siis veel suuri loomi vaatama. Täna need linnud kuidagi tunduvad enamikul inimestel nii ebahuvitavad olevat ja selleks, et siis vaadata, selleks peab nende vastu võib-olla rohkem huvi tundma või peab olema natukene aega toimetustesse süveneda, sest kui nüüd niimoodi vaatama jääda, siis minu meelest eriti just röövlindude puuri juures on päris palju, sest nad on päris aktiivsed ja lendavad siin ringi, nad üksteisega suhtlevad küllalt aktiivselt omavahel ja naaberpuuris olevate lindudega ja üldse noh, kasvõi neid vaadata, kui ilusad nad on, kaugelt vaadates tunduvad nad kõik ühesugused. See oli vist mingi kotkas, ma ei julge nüüd hääle järgi küll ütlema hakata, millise kotkaga tegemist oli, sest ma ei näe teda, aga otkastavistikaalid? Ja no tundub jah nii ühte nägu olevat pruunikad ja ühte kasvu, aga kui neid lähemalt vaadata, siis saab ka need erinevused selgeks teha, mis, mille poolest erinevad röövlinnud üksteisest erinevad, kellel on triibud kõhu peal ja kellel on valgeid laike kusagil ja kellel on tugevam nokk ja kellel on mingisugused muud tunnuse tunnused, on palju, tasakesi sind. Neid omavahel võrreldes on need mõnus selgeks õppida ja ja siis vahel, kui juhtud looduses kedagi nägema just need kodumaised linde, siis ütle kõigi kohta, kas kull või, või kanakull vaid saab päris täpselt juba öelda, et see oli näiteks hiireviu, seal lendas karvasjalg jõu või et see oli harksaba ja nii edasi edasi või kasvõi seesama meie tuuletallaja, keda aetakse tihtipeale hiirevjuuga segi, kuigi nende suuruse vahe on ligi kahekordne või isegi kolmekordne. Aga tihtipeale pannakse nad mõlemad ühte patta ja öeldakse tuuletallaja kohta viu ja viu kohta. Tuuletallaja. Kui teil suvel ikka veidikenegi aega jätkub, võtke mõni raamat ka ja uurige nende lindude või loomade kohta nende kohta, keda te siin nägite, kelle suhtes just eriline huvi tekkis, siis järgmine kord siia tulles on palju mõnusam seista ja vaadata, kui juba üht-teist ka tead. Ja noh, neid raamatuid on päris palju, kasvõi selleks, kuidas nende omavahelisi erinevusi kindlaks teha. Selleks on kõige parem kindlasti määraja võtta lindude, Eesti lindude välimääraja kätte kellel on võimalused ka mõne kaugema määraja ette võtta, seal neid omavahel võrrelda siis nende elust saab päris häid kirjeldusi raamatust, loomade elulindude köitest, vihmastele ilmadel, ma arvan, oleks päris tore neid linnuraamatuid sirvida seal üht kui teist tululiku teada saada näiteks on joogaraamat, röövlindudest ja röövlindude raamat, siis on veel laululindude raamat. No ja miks siis ka mitte, kui siin loomaaias te käite, et võitu lugeda seda loomaaiajuhti kus on ka natukene nende lindude elutavadest ja, ja loomade elutavadest kirjutatud ja see ei ole küll kuigi põhjalik, aga mingisugused pildid nende loomade kohta siiski annab. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
