Ei iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, tere ja täna vastamas jälle küsimustele. Siilipoissi ei tahagi täna tere öelda. Toon küll aga on, mul ei tule meelde. Tere, ei tule meelde. Ei. Tere. Tere. Tuleb küll meelde, aga mul ei tule loom meelde. Tuleta meelde, kus sa teda kohtasid? Ei, ma ei olegi teda kohanud. Tal oli. P-tähega nimi. Põrsas ei ole, see oli selline huvitav nimi, mida ma tahtsingi just küsida ei tule meelde. Mis me siis nüüd teeme? Ma arvan, et ehk tuleb sul siiski pikapealisi meelde. Nojah, ma pean meenutama. Aga lapsed on saatnud ühe väga toreda küsimuse, mis kannid sobib siia sinu jutu juurde, et siin on küsimus. Kas see on tõsi, et erevantidel on hea mälu? See on nüüd selge, et meie siilipoiss aeg-ajalt unustab midagi. Aga kuidas on nende elementidega? Räägitakse headele huntidel pidavat olema üpris hea mälu, et nad suudavad meeles pidada õige mitmesuguseid neile tähtsaid asju ja juht loomaaia elevantide kohta on teada, et need, kes neile midagi kurja on teinud, Need inimesed püsivad neil päris kaua meeles ja sobival juhul üritavad nad ka omal viisil kätte maksta, kas siis veega üle pritsida või veidikese muljutavaid londiga toksata, seda neile paha teinud. Imelik, minul jääb tavaliselt väga hästi meelde, kes mulle midagi head teinud. Ma usun, et kui elevandil jääb meelde see pahategu, ilmselt jääb talle ka headliku meeltest elevant kiinduvad päris korralikult nende hooldajatesse ja ja suhtuvad neisse väga sõbralikult ja ilma ja mäluta seda ei suudaks teha, sest kui tal mälu oleks vilets, siis ta ei tunneks järgmine kord või noh, ütleme mõne aja möödudes oma talitajad hooldajat äragi, aga tegelikult nad suudavad seda päris kenasti teha. Mis kasu sellest heast mälust elevantide lon, seda on päris raske öelda, ma arvan, et sellest on abi neil siis, kui nad rändavad mööda savanni. Just aafrika elevandid rändavad mööda savanniringe, siis jäävad neile mällu need joogikohad, head söömise puud ja üldse söömise paigad. Sobivad paigad ka siis peatumiseks, järglaste sünnitamiseks, nii et üht kui teist on neil elus vaja meelde jätta. Aga tegelikult minule põnevam on see teadmine. Lisaks sellele, et elevant on hea mälu. On teil väga põnev kuulmine, nimelt kuulevad nad palju madalamaid hääli, kui meie suudame kuulda umbes sellise madaldusega häält, nagu teeb torm või orkaan, nii et kui me seda orkaani tormi veel ei näe, siis eel käib hästi madala sagedusega võnkumine. Tormimühin, mida inimkõrv ei kuule. See on 10 15 20 võngete sekundis, elevandid suudavad ise teha sellist häält, sellist madalat kõminat. Ja sellise kõminaga nad suudavad siis omavahel lahti hoida, nii et nad räägivad infrahelikeeles lisaks sellele tavalisele keelele, mida nad kasutavad, noh, need igasugused piiksumised ja Meirged ja pasundamised elevandid teevad või siis sellega, et nad üksteise silma peal hoiavad niimoodi, et nad silmade abil suhtlevad ka, siis nad räägivad ka sellise info helikeeles ja see nüüd Üprus viimastel aastatel olles kindlaks tehtud sellise keele olemasolu ja see on väga otstarbekas infraheli levib läbi igasuguste takistuste ja väga pikkade vahemaade taha. Seal metsas, kus 11 näha ei ole, on nii moodikumistades mõnus rääkida sa vannis, kus erinevate loomade vahekaugus võib-olla seal kümneid kilomeetreid sissekõmin, kostab nii kaugele, et näiteks arvatakse, et eraldi elavad isa elevandid leiavad siis pulma ajal emaelevandid selle ema Elevandi poolt kuuldavale toodud kõmine järgi üles, kus nad muidu teaksid õigel ajal platsis olla ja siis tuleb kokku ühe ema elevandi juurde kuni kümmekond erinevat isa elevanti. Siis On kindlaks tehtud ka, et mitte ainult üksikud loomad ei pea niimoodi omavahel kontakti, vaid terved elevantide karjad, kes paarisaja ruutkilomeetri suurusel alal elavad et ka nemad omavahel võivad siis kontakteeruda, nii et näiteks kui on jälgitud kolme elevandikarja liikumist looduses, kes liikusid sünkroonselt nädala jooksul hoidis kogu aeg ühesugust vahemaad. Kogu aeg oli näha, et nad liikusid kõik ühes suunas ja koguaksid distantside vahel säilimine. Et nad omavahel nagu häälitasid, aga ei jõudnud üksteisele isegi paari-kolme kilomeetri kaugusel kontaktis, olid sellist infraheli, teatakse kuuldavale, toovad vaalasid mõningaid vaalasid, kes siis arvatakse ka suhtlevat. Julgemad teooriad väidavad isegi, et kogu maailmavaalad nende infrahelide kaudu omavahel seotud nüüd kõik vaalad ümber maakera on omavahel ühenduses ümber maailma hoiavad kogu aeg sidet. No kas just päris nii on, seda on raske öelda, aga selliseid hüpoteese on esitatud. Infraheli levib ka vees väga hästi vaaladele suurepärane suhtlemisviis. Aga kas valedel on hea mäluga? Ma ei tea täpselt, aga ma usun, et on küll. Sellepärast et näiteks delfiinidega on võimalik ära õpetada väga keerulisi ülesandeid. Delfiinid on ühed vaaladest tillukesed vaalad, aga neil on väga hästi arenenud aju ja nad suudavad väga keerulisi asju pidada. Nende suurte kaladega pole keegi saanud niimoodi eksperimente teha, aga miks ei peaks neil olema nii hea mälu, samahästi võib neil ka see mälu küllalt hea olla. Nii et ma usun, et vaalad on ka samuti hea mälulist aju on suhteliselt suur, sinna mahub päris palju kasugust tarvilikku teavet. Mereelukatega seoses mul tuli hoopis üks muu küsimus, ma vaatasin hiljuti televiisorist filmi. Ei seal oli juttu koledast tapjast, ahist, kes laevasid puruks hammustas ja väga palju kurjategija. Kas nad tegelikult on ka nii kurjad? Mitte kõik haid, neil on palju liike, erineva suurusega, suuremad valgehai siniained võivad siis tõesti inimesele ohtlikud olla ja inimesele häda teha. Aga nüüd, kui see tapjahai juurde tagasi tulla selle filmi juurde, mida nüüd juba neliseeri, et on näha olnud, siis sellist haid nüüd kindlasti olemas ei ole, kes peaks mingi perekonna peale viha ja jälitaks kogu aeg ühte perekonda, üritaks isegi üksi ära süüa, keda ta elu seeski kordagi näinud pole. Tuleks spetsiaalselt seda last teiste tuhandete hulgast välja valima. Nii et sellist haid kindlasti ei olegi selliste mõrtsuka mõtetega ringi ujub ja mingit ühte inimest vajuvega inimeste gruppi taga ajaks, aga noh, selliseid haisid külges toiduotsingul näiteks satuvad ujuv inimese peale, siis üritavad teda lõunaks võtta, selliseid kindlasti on olemas ja need valgehaid Austraalia ranniku lähedal on ikka igal aastal terve rea ohvreid nõudnud, nii et tuleb välja panna spetsiaalsed Hay võrgud või hoiatustahvlid. Ettevaatust haid ja, ja on isegi osades randades Hay valvureid, kes valvavad seda randa, nagu haiuim seal nähtavale ilmub, niisiis kamandas inimesed kõik veest välja, aga need, kes tahavad haidest rohkem teada eesti keeles, on ilmunud päris tore raamat. Mõned aastad tagasi, mille pealkirjaks on varjud meres, räägib haide elust ja sellest, kui ohtlikud või ohutud nad on ja millised liigid on ohtlikud ja millised mitte. Et võtke raamatukogusse varjude raamat, lugege seda, see on päris paks ja väga palju huvitavaid fakte haidest ja, ja haide elukommetest. Ma mõtlen, et ma kindlasti loen, mulle väga meeldib raamatuid lugeda, kuigi ma olen nüüd palju muinasjutte lugenud, nüüd võiks lugeda küll, aga nüüd on kaks koledat nime, üks kukkurkurat ja teine on tont kandlane. Kes need põrgulised on? On nad vanapagana sugulased või on nad loomad või väljamõeldised? Need on mõlemad olemas, tegelikult pole üldsegi sugulased see kukkurkurat nii nagu nimigi ütleb, seal kukkurloom elab Austraalias ja ta väike keskmise tugevate kõverate jalgadega koera moodi loomakene enamasti süsimustvalgelt kaelusega tegutseb peamiselt öösiti ja endisest sellest ta mustuni öösel tegutseb ja kipub murdma ka natukene sellest tal see kole nimi ka kukkurkurat. Kas tal sarved, saba on? Saba on sarv, ei ole ta välimuselt on kangesti nagu mõtlesin Matsaka koera moodi. Ainult et kuna ta kukkurloom, siis pojad tulevatel abitud ja näita, siis peab kukrut kandma, aga muidu näeb välja koera moodi ja kombed on ka sellise hundikoerataoliselt, tähendab, ta on Austraalia loomade sees praegu vist kõige mõõtmetelt vist kõige suurem kiskja, kuna kukkurhunt on välja surnud, siis kukkur kuradist enam suuremat kiskjat ei ole ja ja ta siis sööka tasub kõike, millest jõud üle käib. Kui elusat toitu kätte ei saa, siis ta lepib garaibetega ja austraalia lambakasvatajad peavad teda suureks lammaste vaenlaseks. Kirjeldusi selle räägitakse, et ega ta nii suur vaenlane ei olegi, et ega ta jõua nüüd lambaid nii palju ära süüa, et tõsist kahju suudaks tekitada, aga aga inimene on juba selline, et kui keegi tahab tema kõrvalt ka veel midagi süüa, siis nimelt kipub käe ette panema, ütleme siinsed mina ja teie, vaadake ise, kuidas omadega toime tulete. Aga Don't kandlane, et hunt ei ole, kuigi teda pundiks peetakse, siis tal on kaunis ebamaine väljanägemine. Meenutab natukene isegi inimestest on üks ahv pool ahve, õigemini elab ta siis Kagu-Aasia metsaaladel ja India metsaaladelt päris sügavas metsas on hästi suured silmad, nii nagu ööloomal olema peavad suured kõrvad ka. Pikad peenikesed sõrmed ja suhteliselt pikad tagajalad, millega teeb hüppeid ja siis, kui ta öises metsas valgusvihk peale langeb, siis need silmad hiilgavad seal ja jätavad tõesti tondi mulje, siis silmud hästi suured. Tegelikult see loomselt välja joonistub, see loom on imetillukene, nad on paarkümmend sentimeetrit ainult kõrged, aga paarikümne sentimeetri looma kohta on suured, suured hiilgavad silmad tasku don't tasku, don't võib ta tõesti olla niimoodi, et oleks teda kaasas kanda. Metsas tegutsedes käib ta ringi öösel ja otsib sealt puude otsestest putukaid ja küpsemaid puuvilju. Põhiliselt sööb ta putukaid. Talle ette satuvad ja kes seal öösel siis nii hästi ei näe nagu tema oma suurte silmadega. Ja selline on siis tont kandlane, nii et ta ei ole mingi. Ei, tal vist sõpru ei ole ta kaunikesti erakliku loomuga ja pelglik loom, noh nii nagu ühele Tondile või tont kandlasel sobibki olla, peidab ennast puuentesse, põrnitseb sealt kõike äärmiselt kahtlustavalt. Aga on tal siis kahtlustamiseks põhjust või? Sellises segases paigas, nagu see suur ürgmetsseal on loomulikult kahtlustamiseks põhjustesse iialgi ei tea, kes on sinust suurem ja kes tahab sind näiteks ära siiani parem olla kahtlustav ja ja kartlikuid pisike, uljas ja lõpuks langeda kellelegi saagiks. Jah, kurb oleks ka, kui nii huvitava nimega tegelased ära söödaks. Palju neid tonti siis on, ei olegi? Ega neid väga palju ei ole, kümmekond erinevat, neid kutsutakse kandlastekstega point kandlane pikkade selliste tagajalgade tõttu aga need kandlasem kümmekond erinevat liiki natukese erinevad siis üksteisest oma väljanägemise poolest, aga selline põhiline ehitusplaan on kõigilt don't kandlane, nende hulgast kõige tuntum pisike must, suurte silmade. Aga siin on üks tore küsimus. Kuidas kaelkirjak magab? Mis sina arvad siilipoiss? Moydio. See on tõesti huvitav küsimus. Kui ta magab pikali, siis kuidas tema pika kaela pärast püsti saab ja kui ta magab kõhuli siis tuul võib ta ümber lükata. Kui ta magab, magab püsti, siis väsivad jalad ära. Huvitav. Ja see oli teadvuse meestele ka väga pikka aega suur mõistatus, kuidas kaelkirjak ikkagi magab, sest oli nähtud ikka teda päevasel ajal seal akaatsiapuude vilus tukuvad püsti seistes niimoodi silm veidi kinni, aga üldiselt noh, mis nad öösel teevad, kas nad magada püstijala peal või mitte, seda ei olnud nähtud alles küllalt hiljaaegu. 15 20 aastat tagasi selgitati välja, kuidas kaelkirjak tegelikult magab ja selgub, et päris püstijala peal ta ikkagi magavaid ööseks heidab ta pikali. Kusjuures tõsis esijalad ja ühe tagajala paneb alla, niimoodi foldib kokku, aga tavaliselt siis parema tagajala sirutab pikalt taha suunas välja. Ja sinna peale ta siis painutab pea, nii et kael on tal nagu triumfikaar veidi lookas ja niimoodi ta magab. Kusjuures need une perioodid on küllalt lühikesed, mõned minutid, ainult siis ta jälle virgub, natukene jälle uuesti tukastab, need on seal kokku arvutada, töö jooksul ta võib-olla tunnikese kõige rohkem niimoodi päris tõeliselt magab, ülejäänud aeg on ta virge. Ja muidugi magamisjuures on huvitav see, et kuidas süda töötab, kõike verd pähe ära ei pumpasid, pea on ju siis kehast allpool ja kuidas veri siis kõik pähe valgaga siis on selgus, et tal on kaela veresoontel, sellised taskukeses kuuse verises valgub nüüd väheses valguses tasapisi ainult niriseb normaalseks verevarustuseks pähe ka ajusse. Aga üldiselt jääb ta siis sinna nende taskute taha pidama ja vähesel määral satub siis sinna ajusse ka just niipalju kui ajutalitlusega tarvis on. Nii et kaelkirjaku magamine on jah, päris omapärane seda näha õnnestuks, aga seda on väga vähestel inimestel näha õnnestunud. Üks esimesi, kes seda kirjeldas ja kes selle üldse niimoodi avalikult see tõi pildid, mugavatest kaelkirjakud, kuidas ta oli kuulus saksa loodusuurija grusimek, kelle raamatut Serengeti ei tohi surra ega lugenud olete või kes ei ole lugenud, siis võiksite seda ka lugeda, siis on sealsamas maailm ja mõnda sarjas ilmunud vist samal aastal, isegi kui need varjud meres. Eks see oleks ju väga raske niimoodi magada, et kael pikalt õieli ööaega. Ma usun, et see on üpris ebamugav sellelt kaelkirjak, aga noh, kui sul juba nii pikk kael on ja tegelikult pikast kaelast on ilmselt kasu rohkem, kui temaga nüüd muret on, see magamine on nagu kõige suurem mure, aga muidu see kael aitab ikka toitu leida sellistest paikadest, kus keegi teine enam toitu kätte ei saa ja võimaldab vaenlast kaugelt silmata ja teeb kaelkirjakuga veel nii tugevus sellest kaela kandma peab olema ka tugev kere ja seetõttu kaelkirjakud, isa loomad on väga suured, 800 kuni 1000 kilogrammi rasked, need üpris suured ja temal vaenlasi praktiliselt looduses ei ole, need lõvid ja teised savanni kiskjad, kes on, ei julge õieti kael kirjanikule kuigi lähedale tulla, ta on suuteline need kõik eemalepeletamiseks kaelkirjakud, tal on väga tugevad jalad ja, ja see jalahoobi kujuta näiteks lõvil kõik ribikondid ühe hoobiga puruks lüüa. Vaesest lõvist ei saa enam iialgi eluloom. Ja näiteks kui ka isa kaelkirjakud omavahel taplevad, siis nad kunagi oma neid hirmsaid jalalööke kahutavaid, nende taplemine näeb välja nii, et nad löövad üht teistele kaelaga, õieti üritavad siis painutada ühe kaela teise looma kaela taha haakides üritavad seda kaelani painutada, sellega nad siis kuidagi selgitavad selle võitja. Ma ei ole veel päris hästi aru saanudki, kuidas see täpselt käib või kes seal siis võitjaks saab, natukene kaelatega nad seal Viputavad, siis üks jookseb minema ja mille alusel ta ennast nõrgemaks pidas, sellest ma päris täpselt aru ei saagi, aga ju nad ise teavad, sest alati nõrgem läheb vähe, tugevam jääb alles. Mul tuli meelde, kuidas ükskord lasteaias üks väike tüdruk küsis, et et kuidas kaelkirjak oma pika kaelaga pikali kuku, kui ta jookseb. Kas ei ole nii, et kukub kõhuli. Mina ei osanud talle siis mitte kuidagi vastata, et kuidas on võimalik nii pika kaelaga joosta. No eks see raske on küll see tasakaalu hoidmine ilmselt nõuab väga tugevaid lihaseid kaelalihaseid üldse, kael niimoodi püsti seisaks. Ei hakkaks niimoodi üles-alla võngutama ja näiteks pead vastu maad ära ei lööks, nii suure amplituudiga liikuma ei hakkaks. Aga nende kaelkirjakut jooksmine on ka väga omapärane, omapärane gallup kuidagi hüplemise moodi. Aga mis minu jaoks kummaline on see, et näiteks need kaelkirjakut suudavad hüpata väga kõrgele, suudad peaaegu kahe meetri kõrguseid hüppeid teha ja ületada aedu, mis on nende teele paigutatud, nii et see on päris omapärane. Hüppas, paigutavad nendesse kaela hästi taha, kaelale lasta, siis hüppe segada, vaid ta niimoodi vastu kered painutatud ja siis hüpatakse üles, aetakse jälle segakael püsti, aga muidugi kaelas natukene muret ka, eriti kui see maastik on hakanud muutuma. Tsivilisatsioon on tulnud sinna vannidesse, gaasis on inimesed rajavad elektriliin. Ja kui te olete tähele pannud, siis nii meie maal igal pool mujal, need elektritraadid kipuvad olema nii umbes viie-kuue meetri kõrgusel, see on täpselt see kaelkirjaku kaela kõrgus ja nad on üpris paljud hukka saanud niimoodi kaelapidi jooksnud elektritraatidesse. Natuke muidugi muret jälle on, nad ei oska veel hoiduda, teised loomad lähevad traatide alt rahulikult läbi, isegi sellised suured loomad nagu elevandid. Kaelkirjak jääb kaelapidi traatidesse kinni. Ma usun, et sellest kaelkirjakut räägin sügisel veel. Me oleme temast rääkinud ka õige mitmel korral, aga ta on päris põnev loom, nii et tasub temast võib-olla rääkida veel siis, kui tulebki etesse vannist ja siis tuletamast tingimata rääkida. Nii nüüd istub meie siilipoiss siin nurgas toolil hoiab kahe käega pead kinni ja mulle tundub, et niipea ei tule ta sugugi siia. Meie seltsi ta ilmselt tuletab meelde, mis tal meelest ära läks. No ja siis me peame ise need küsimused nüüd edasi lugema. Siin järgmine küsimus on, et kas elevantkilpkonn on kõige suurem kilpkonn ja tähendab ta on suur kilpkonn küll ja ta maismaa kilpkonnadest tõesti kõige suurem ta võib kasvada 400 kiloga tammi raskuseks. Aga temast on veel suuremaid kilpkonn. Need ei ole küll kuiva maakilpkonnad, vaid need on pees elavad kilpkonnad, merekilpkonnad näiteks meredes elab rohekilpkonn, kes on enam-vähem sama suur ainult et maismaa kilpkonnade v kilpkonnad erinevad selle poolest, et maismaa kilpkonnadel neil suurtel on suhteliselt pikk kael, suhteliselt väike pea ja jämedad postimoodi jalad. Vees elutsevad kilpkonnadel on kael lühikene, pea tugev jässakas ja jalad eriti esijalad, aga tagajalad, tagajalad natuke vähem. Esijalad on muundunud suurteks kaunis pikkadeks Loibadeks. Millega ta siis seal merel saab purjetada. Ja merekilpkonnade hulgas ongi tegelikult maailma kõige suurem kilp, konson, nahkkilpkonn, sellepärast tal taoline nimi. Tema kilp meenutab natukene nahka või taolist nahkset moodustist. Ja ta on küllalt aukartust äratavate mõõtmetega umbes kaks meetrit võiks isegi pikaks kasvada ja ja siis kilpkonna kilbi sees kaaluda kuni tonni 800 700 800 kilo või isegi kuni 1000 kilogramm. Ja sellega ta on siis maailma kõige suurem kilpkonnad on väga rahutu ja püsimatu loomuga loom selles mõttes, et ega teda kusagil niimoodi randades kohati või ainult avamerel purjetamas kogu aeg. Ja siis mõnikord soojad hoovused on teda toonudki Euroopa randadele selle tõttu näiteks tema pilt ka Euroopa amfiibi Reptiiride määres sees, kuigi ta eksib siia Euroopa rannikule, kus teda määrata võiks võib-olla kord paari-kolme-nelja aasta jooksul, aga põhiliselt elab ta siis soojades meredes Atlandi ookeani soojades osades ja India ookeanis on teada, mõningaid tema munemist, paigaldas ta munema, peab tulema maismaal, nii nagu kõik roomajad, paljuneb talt munemise abil ja munemiseks ta siis tuleb kuuvalgetel öödel rannaliivale üks kudemispaiku Sri Lanka saare peal teada siis ta tuleb sinna randa, kaevab meetri sügavuse augu ja muneksines viie kuni seitsme sentimeetrise läbimõõduga ümmargused nahki kestaga, munad kaevab augu kinni, läheb ära merre ja enam ta kunagi sinna pesa juurde tagasi tulla ja need pojad siis peavad iseendaga hakkama saama kunagi suureks kasvama ja teadma siis kuhu jälle uuesti ise munema peavad tulema. Aga tundub, et siiski elu seni on neid soosinud, sest nad on siin maakeral elanud juba paarsada miljonit aastat kindlasti, nii et see on küllalt aukartust äratav, iga inimene näiteks on kõige paremal juhul elanud kui ka kõige inimeste sarnasem vaenlase juurde tagasi läheme siis maksimum kaheksa miljonit aastat, et kilpkonn tunneb ilmselt seda maailma tunduvalt paremini kui see inimene. Mul tuli meelde. Et mul tuli see nimi meelde Uno Nino. Mis loom on punaNino? Sul on ikka siiski suhteliselt hea mälu. Tundub küll, sest ei läinud paarikümmend minutitki mööda, kui juba tuli meelde. Mina mõnda asja meenutan, nädalaid ei tulegi meelde, ei pärast unustan isegi ära, kus ma üldse alustasin, seda meenutab tihti on niimoodi, et tegelikult sellised päris lihtsad asjad lähevad meelest ära. Punanina on ju lihtne nimi natukene teistmoodi väljanägemisega, meie rott, aga põhimõtteliselt ikkagi ott Jäärata siis Aafrikas, seal tasandikualadel ja mägiste lavadel, metsades ja metsaservades ja vahel ka siis põldudel ja võib isegi põldudele kurja teha, nii nagu meie rotidki teevad. Ainuke, mis teda nüüd natuke meie ütlemisest rändrotist kodurvatest eristab, on see, et ta kaevab päris keerukaid urusüsteeme maa, siis elab seal sügavates orgudes. Aga ta on erakliku loomuga, nii et ka punanina elab oma ja gruppe, nagu paljud närilised moodustavad, Need punaninad ei moodustanud, elavad igaüks oma punase hinnaga oma eta oma surus. Kui ta häbelik on, siis on andestatav, et ta rott? No ma ei arva, et ta nüüd häbelik on, pigem on ta niimoodi, et võib-olla kahele punaninal ühes paigas jätku piisavalt toitu, nad peavad väikest distantsi pidada ja võib-olla nii ohutum ka, sest kohalikud elanikud, aafriklased püüavad neid aeg-ajalt selleks, et neid ära süüa ja siis, kui nad kõik koos elasid, oleks neid lihtsam kätte saada kui, siis, kui igaüks oma surus vaikselt põõna, pea sealt aeg-ajalt toiduretki ettevõtted, et ikkagi nagu tavaline rott. Eelmises saates. Meil oli karvase sabaga rotist juttu. Kas sellel on vähemalt paljas saba? Jah, sinu lohutuseks võin ma öelda, et tal on tõesti paljas saba ja päris ehtne roti saba suhteliselt pikad on natuke pikem, kui see punanina enda kere on. Natuke üle kere pikkuse, ulatub see saba, et ta saab uhkelt oma nina sabaga näiteks ära varjata, kui ta parajasti tahab. Siin on järgmine küsimus sabade kohta muidugi mitte rotisabade kohta, aga. Missugusel hiirel on kõige pikem saba rotil? Üldiselt on rottide sabadega sabad, aga täpselt samamoodi, et nad on kas siis kerest natukene lühemad kere pikkused, lõki rest sutikese pikemad, nii et kõik rotid enam vähemalt sellise kerepikkuse sabaga. Aga mõnel siis on suhteliselt pikad sabad ka, noh, näiteks hüpikutel nad ei ole küll päris need rotid hüpikutel on suhteliselt pikad sabad, poolteist kerepikkust, aga hiirtest, nüüd on hüpuriired sellised, kellel on erakordselt pikk saba. Kui loom ise on 15 sentimeetrit pikk, siis saba võib olla kuni 30, nii et kahe kehapikkuse ulatuses võib see saba pikkus olla ja neid on siis erinevaid liike, näiteks kängu hüpron, puhir, kellel on suhteliselt pikk saba ja saba on neil abiks siis kui nad rõõmsalt keksides seal rohule ringi hüppavad, botaga jalgadel saba neil nagu tuulelipp või kuidas seda öelda, seal taga õieti tasakaaluelundit. Ta aitab siis tasakaalu, pidadetegoor ninali Brontsataks või siis külili kukuks, kui ta maandumisel ebaõnnestub, saba aitab tal seda õiget suunda hoida ja arvatavasti osadel loomadel on see sabaga, nii nagu mingi signaal, lipukene, millega need omavahel suhtlevad, saba asend tähendab jälle midagi, saba võnkumine, siis annab teistele informatsiooni, et vot sinnapoole ta nüüd liigub, et äkki oleks tark talle järgi minna. Leiab ka midagi süüa või, või sealt ta nüüd tuleb, suure kappakuga paneme ka ees minema, sest sealt aga võib keegi tulla, kes teda nahka tahab panna. Nii et selles mõttes sappa on päris hea, aga muidugi põhiliselt on ta tasakaalu hoidmiseks, aga seda saab siis ka muuks otstarbeks ära kasutada. Nüüd ma vähemalt tean, milleks rottidele hiirtel üldse saba vaja. Päris nii ei ole, sellepärast et ega nad kõik nüüd ei hüppa, osadel on ta näiteks väga hea selleks, kui ta puu otsas ronib saba ümber puuoksa ja võib see sapp otsas rippuda mõnedel kukkurloomade, mis eriti hästi välja arenenud, näiteks Possumit, kelle saba on tõesti niimoodi ta paneb nagu sõlme peale endale ja ripub siis ainult saba najal seal puu otsas saba, nagu tal kindlustus nööriks, mille abil ta seal puu otsas olla saab, kõik neli käppa võivad õhus laiali olla, aga paljudel rottidel ka saab poest, selleks, et ennast kindlustada kogu aeg saba, otsakene keerdub ümber oksaigu, siis käpaksid juhtuvad libisema, siis saba hoiatada, ikka kinni. Nii et sellepärast saba on ronimisel ka abiks ja muidugi vanimisel tasa kaalun temaga võimalik hoida, nii nagu köietantsijad kannavad suurt latti kaasas, nii on neil rotikist saba, millega saab see lati ülesandeid täita. Töö juures on saatesabaots käes. Nii et aitäh Georgia kuulmiseni kuulmiseni. Nädala pärast, kellel meelest läinud meie aadressis siilipoiss, kordab selle üle. Ja seal Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile. Ta ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
