Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Ka täna on meil siis selline saade, kus me vastame teie küsimustele. Neid küsimusi on tulnud üpris üpris palju ja, ja minu meelest väga põnevaid Üks põnevam kui teine, aga hakkame ikka esimesest küsimusest peale, esimene võiks olla siis võib-olla see küsimused, keda kutsutakse saba konnadeks. Üks vastus on ka siin pakutud, et, et kas need on väikesed konnapojad, konnapoeg ma olen näinud küll nendele muidugi saba taga, aga nendel on ilus nimi ka, need on kullesid. Kas kullesed ongi saba, konnad või ei ole? Päris nii see ei ole, seepärast kõikide konnade pojad on kollased ja nad tõesti Need on sellised natuke kala moodi ütlevad ei ole isegi kala moodi, ma ei oskagi öelda, kelle moodi nad on, sellepärast et suur pea, mille küljes on sappa ja siis pea alaküljel on suur suu, mis on väga omapäraste fakiliste hammastega ja kaks suurt silma ja vahel on siis väljapool ulatuvad lõpused ka, mis on nagu pärg ümber pea. Et nad näevad uhked välja küll. Ei suud mina küll neil näinud ei ole, aga nad sibavad kiiresti seal nagu sabaga muna. Jah, umbes nii nad on, soomlastel on nende kohta tore nimi, see nimi on nuia päev. On tõesti niimoodi nuiakesel moodi tegelased, kes vees ringi uju. Ja siis, kui nad natuke suuremaks juba kasvavad, siis tuleb neil selline kalasabamoodi saba taha kus on isegi natuke uime moodi moodustist näha, aga need tegelikult saba konnadi olevaid sappa konnad on täitsa omaette konnarühm, kellel on lisaks neljale jalale siis ka pikk saba. Ilmselt natuke tuttavam väljend, võib-olla on see, kui ma ütlen, et need sabaga konnad, salaManderlased, salamandrit võib olla üpris paljud teie hulgast on vähemalt pildi peal näinud, ta on selline hästi ürgse, kahepaikse väljanägemisega, lühikesed, veidi kõverad jalad, raske kere ja pikk-pikk, saba taga ja suur suur pea. Vot sellised on salamandrid, väga värvikirevad, mõned mustad kollaste laikudega, mõned pruunikad ja mõned punakad, need on igat värvimaailmas, neid üpris palju liike. Aga meil Eestimaal elab ka kaks liiki, kes ka salaManderlased ja keda ta ilmselt paremini tunnete teise nime all. Need on siis vesinikud või triitu, neid ma ei tea, kumb nimi niputav oun. Mina olen mõlemaid kuulnud, aga mina mõtlesin kogu aeg, et riit sisalikud, kas sisalik ei ole sama mis sabakonn? Ei ole triitonendam konnad ehk kahepaiksed, aga sisalikud roomajad ja need erinevad selle poolest, et triittonite keha on kaetud sellise Limase nahaga. Nad näevad natuke Limased välja, aga sisalikud on kaetud, kus sa oled hästi lähedalt sisaliku vaadanud väikeste väikeste soomustega. Ja see kaitseb neid siis ärakuivamise ees ja nad elavad ka kuivemates paikades. Ega sisalike väga meelsasti vett ei lähe, kuigi nad ujuvad päris hästi, ma olen näinud vahel nad hüppavad, vette ka ujuvad, aga vesinikud elavadki põhilise osa vees, siis me neid näeme. Kui nad tulevad kuivale maale, siis nad poevad ära sambla sisse peita, siis me neid peaaegu üldse kunagi ei näe, sest me ei tuhninud, avasid seal sambla sees ja ka ei oska tuhninud, aga seal on väga juhuslik, kui me sinna ja seeliku peale siis satub, aga kevadisel ajal vesilik võimalik vees näha, sellepärast et siis kõik lombid ja kraabid on neid kõige tavalisemaid harilike vesinike täis ja meil Eestimaa peal on teine natukene suurem liik, harivesilik, temal on pulma ajal seljas isastel uhke kõrge Harryt, nii nagu harilikul vesilikulgi, aga harivesilik kul teeb see hari saba koha peal, siuksed sälgud sisse, kus keegi sealt kääridega vahelt tüki välja lõiganud. Seal kui järgi on neid võimalik eristada ja muidugi on võimalik eristada ka suuruse järgi, sest see harivesilik on ikka kuni 12 sentimeetrit pikk. Teida jääb enamasti 10-st sentimeetrist allapoole. Ma tean, et suvel ikka poisid püüavad neid purki saada ja siis loodavad, et jäävadki need loomaksid. Neid on suhteliselt lihtne seal purgis pidada küll, aga ma olen näinud. On ta last, kellel on kohe kolmeliitrine purk paksult paksult vesilik täis püütud, seda muidugi teha ei maksaga, kes näiteks tõsist huvi tunneb, see võib endale kolmeliitrisesse purki natukene põhja panna ja sinna paar veetaimekesed ka. Kui üks vesilik sinna juurde panna, dünan päris mõnus jälgida, ainult et mure võib tekkida sellega, et kus talle süüa saades ta tahab päris päris palju süüa. Tahab süüa siis veeputukaid ja, või siis ka lihatükikestega, võib proovida teda toita, aga üldiselt teda kaunis raske pidada. Te võite nii paariks nädalaks ta endale koju tuua, kas laske ta tingimata lahtisest kauem elus hoida, ilmselt ei suuda. Nojah, ta on ju kahepaikne, et ta ei taha ainult vees elada või siis võib-olla saaks kauem hoida, kui vahepeal teda jalutama lasta. Ei, üldiselt nad peaaegu pool suvelavad meil vees netega v vastu neil midagi ei ole, rohkem on häda selles toidus ja selles, et see vesi selle kolmeliitrises purgis kipub kiiresti roiskuma minema. Ja vot need igasugused bakterid võivad siis selle meie vesiniku haigeks teha. Aga nad tulevad kuivale maale alles sügise poole või suve teisel poolel ja siis nad ronivad sinna sambla sisse, hakkavad seda tõelist kahepaikse elu elama. Aga võivad ka päris kaua veel hilissügiseni seal vees olla, nii et nemad nii kuivama lembesed ei ole, nii nagu näiteks need rohukonnad, kärnkonnad, kes ainult kudemisajaks vette lähevad ja ülejäänud aja ikka suuremas osas kuival maal. Kevadel konnad kraaksuvad ilusasti. Kaua nad kraaksuvad, kas nad loksuvad sinnamaani välja, kuni lumi maha tuleb? Kui natuke nüüd metsas käid, lompide ääres käid, siis sa paned tähele, et ega seal nii väga palju suveajal enam seal krooksumist ei olegi ainult sellistes lampides, kus elavad need rohelised konnad, ilmselt oled neid näinud ka need rohelised konnad kraaksuvad küll pool suvel, aga teised jäävad juba varakevadest peale vaid niipea, kui nad veest välja tulevad. Nii leiavad nad vaid kaasesse. Krooksumine on tegelikult nagu kutsehüüd, selle kannavad nad üksteisele märku, et mina olen siin ja ja need, kas tasub minu juurde tulla või teistel jälle teatab, et ära sa minu tule siia, plats on juba kinni, selline tähendus neil signaalide oli, ilmselt on aga suvel jah, kraaksuvad, siis need rohelised konnad ja Lääne-Eestis võib mõnedes paikades kaunis hilissuve lõpuni veel kuulda. Kõre ehk juttselg-kärnkonnalaulu, mis on üks ilusamaid konna laule kõige valjem, mida Eestimaal kuulda võib kosta selgel, vaiksel ööl kilomeetri või isegi paari kilomeetri kaugusel. Mütsil ja laulu tahaks siis kuulata küll. Meeldida siin ei ole hüppamas, aga me võime lindi üles otsida. Selle lingi, kus Hüdsilkonna hääl peale Ja see oleks tore küll ja kui te kusagil kuulete veel seda häält looduses, siis te võiksite meile kirjutada, kust te teda kuulnud olete. Sellepärast et me siin Eestimaal päris täpselt ei tea, kus kohas meil juttselg-kärnkonnad veel alles jäänud. Tutvun kunagi hoidnud väga-väga tavalised, aga nüüd on õige mitmest paigast juba ära hävinud ja nad paistab, hävivad üha enam ja enam, nii et kõik teated, mis te meile saadate selle hääle kohta oleksid väga toredad. Konnade kohta on üks küsimus veel ja küsimus on selline, et kas Lendkon lendab. Lennuk on üldse on. Kas see kon, kes hästi kõrgele hüppab? See sõltub sellest, kuidas me vaatame, minu meelest hüppab täiesti kõrgelt alla ja siis, kui ta alla hüppab, siis ta ajab varvaste vahel olevad ujulestad laiali ja seda tõesti natuke planeerib ta nüüd päris ei lenda nii nagu lind, kes lehvitab tiibu ja läheb sinna, kuhu tahab, vaid konn hüppab puu otsast alla, piisavalt kõrgele. Ajab nüüd ujulestad laiali ja siis planeerib, liugleb allapooleteise puu otsa, mis ta seal puu otsas teeb. Maailmakonnadest kaks kolmandikku tegelikult elabki puu otsas, nii et see maa peal liigub, on tegelikult, on päris haruldane, enamik on eelistabki puu otsas elamist ja selleks on neil ka erilised varbad, ütleme niimoodi, millega ta saab siis ennast puuokste külge tüve külge kinni kleepida, et nad on nagu imi napad ja sellega siis saavad nad ennast puu otsas kinni hoida. Aga üldiselt enamik on, kes seal puu otsas elab, siis nemad ronivad seal puulehtedel ringi. Ega neil seal allapoole eriti asja ei olegi. Asja on ainult seal Lendkonnal, kes siis hüppab puu otsast või puult puule ja siis õhus niimoodi planeerib. Selleks, et ta selliseid imesid teha saaks, selleks peab olema hästi kerged, on tõesti tillukene konnakenesest, kui ta oleks selline raske ja suur konn, ütleme meie kärn konsta prantsutakse lihtsalt alla ajas haned ujulestad laiali, kui tahad, ikka ei suuda need seda paksu keret kanda ja prantsutakse kannakene vastu maad, aga tema on kerge ja selle tõttu ta siis niimoodi planeerida saab. Ja see lendkonn elab meist päris kaugel seal, kus on see Vietnam ja Tai, seda piirkonda kutsutakse Kagu-Aasias Kagu-Aasia metsades võib siis seda lenkonna näha ja roheline ja ja mitte midagi ütleva väljanägemisega, nii nagu enamik lehekonn või seal puu otsas elutsevad kondion, roheka värvusega. Seda on küll nii imelik mõtelda ette kujutada, et konnad elavad puu otsas. Meil on vist väga haruldane paik konnadega vismaal elavad. Ei no mitte, paruldan on, vaid me oleme küllalt põhialadel ja siin konnadel on juba elu üpris ebamugav, siin on see pikk talv, kus külm on ja enamik on nii talu, nii madalaid temperatuure, nagu meil on enamik, ei suuda ka sellist pikka talveund magada kusagil veekogu põhjas või sambla sees, nii nagu meie, kui nad seda teevad. Ja sellepärast meil ongi nii vähenetkonna liike nagu meil praegu, neid on kümmekond, aga mujal maailmas on konn hästi palju 3000 erineva konnaliigi ümber tuntakse praegu maailmas olevat ja nendest jah, siis suur osa on puu otsas ja mõned on nende elu seal nii mugavasti sisse seadnud, seal puu otsas, et nad ei tule kogu elu jooksul sealt kordagi alla, isegi paljunemiseks ei ole vaja neil vett otsima minna maapinnalt, vaid nad teevad endale sellise pahust. Konnakudu, mille ümber on siis eriline vahtuminev, kest, valkaine, mis jalgadega, siblitakse vahtu nii nagu muna kloppimisel läheb munavalge vahtu ja siis see päikese, kes poeb ära, nii nagu beseekook praeahjus ära. Ja siis ta on küllalt kõva sinna sisse, siis koevad konnad oma munad ja ja seal nad arenevad, seal on siis vesi ja soojus ja kõik on olemas siis ühel heal päeval Nad, kas tulevad täiesti moondatud välja, osadel liikidel jäävad sinna puu otsa elama või mõnedel on need pesad tehtud vee kohale, nii et kui kulla piisavalt suured, närivad sellest kestast enda läbi, söövad selle kesta ümbert ära, bratsetavad vete ja lõpetavad siis vees oma arengu ära. Kohe väga huvitav. Ma arvan, et me võiksime tegelikult ühe konnalaulu veel lingi pealt kuulata. Jah, kui ette kujutad, et ta elaks puu otsas, siis on selline tunne, et laulab lind. Jah, see sirin, mida teeb rohe-kärnkonna, on tõesti veidi linnulaulu, isegi putukalaulu moodi, tegelikult putukat siristamise moodi, et see on ka väga omapärane haruldane hääl meil Eesti looduses, kes juhtub kuulma, siis see on päris õnnega koos. Ja siis jätke meelde, et niimoodi laulab mitte mingisugune ritsikas põõsalu. Sellist häält võib teha ka. Aga nüüd on mao kohta küsimus. Kas pimemadu üldse ei näe? Ega ta suurt ei näe, küll tähendab tema silmad on seal naha all isegi väikeste soomustega kaetud ja, ja ma arvan, et ta näeb küll valguse ja pimeduse vaheldumist, aga täpselt nüüd objekte eristada ta kindlasti kohe ei suuda. Ja ta näeb mingisuguseid ähmasid valguse-varjumänge. Kuidas ta niimoodi elab, kui ta üldse midagi ei näe või noh, väga väheneb, kuidas ta hakkama saab? Noh, hakkama saab ta päris hästi, sellepärast et ta elab sellises keskkonnas, kus silmadega niikuinii midagi poleks peale hakata. Nimelt elab ta maa sees. Sa tead ilmselt mutt täpselt samuti, kes seal maalses kaevudega temaga midagi ja seal olekski neist silmadest ainult häda, sellepärast et ajad aga mulda, silma ja prahti ja nii pime on ümberringi, et kas sa näed või näe ikka üks must piltsu silmas kogu aeg ja temal on selle tõttu natukene parem kompimismeel haistmismeel mida ta siis innukalt ka kasutab oma saagi väikeste putukate otsimiseks. Need pime maod on üldiselt tillukesed, mõned on umbes 10 sentimeetrit pikad ja roosaka väljanägemise. Meenutad rohkem vihmaussi kui madu ja sellepärast näiteks liidus elutseva liiginimi ongi Vakkel pimemadu, mis tõesti näeb välja nagu vihmauss. Ma olen neid korra niimoodi saanud käes ka hoida, neid toodi meile loomaaeda paar-kolm tükki, aga nad kadusid kõik väga mõistatuslikul viisil ära oma kinniselt puurist nad lihtsalt ühel heal päeval olid kadunud ja kuhu nad jäid, ei oska tänapäevani keegi arvata, kas õnnestus kusagilt traatide vahelt ennast välja pressida ja nad kuhugi sinna teraariumisse kadusid või said nad nii mullaks nendest jälgigi järgid ja ei tea igatahes ära nad kadusid, täitsa nagu oleksid õhku haihtunud. Aga muidu nad meenutused tõesti väikesi, ilusaid, roosasid, vihma ussikesi ja väga mõnusad hoidnud. Ainult et kui nad biopeale võtta, siis neil on omapärane saba, saab otseselt kaks väikest ogajätked, millega ta püüab siis sealt nahast kinni haarata nagu surub sinna naha, vastus jätab mulje, nagu ta püüaks hammustada. Tegelikult hambad ei ole suu hoopis teisel pool, aga see on siis tema kaitsereaktsioon ja kohalikud inimesed lõuna vabariikides elavad inimesed peavad teda siis selle tõttu mürgiseks, aga tegelikult ta mürgine ei ole, ta on täiesti ohutu, sama ohutu nagu vihmauss. Aga see kaitsereaktsioon siis jätab temast mulje kui mürgisest ja koledast elukast. Nojah, ja need, kes seal lõuna pool käivad ja näiteks, kui te satute arbuusi põldude serva, siis tasub need arbuus natukene nihutada, paigalt, vaadata, arbuusid alla, stsin, arbuusid. Arla armastavad pime maod ennast peita, nii et sealt võib neid mõningaid leida. Muidugi, sellega tuleb ettevaatlik olla, ka mõni suurem madu võib ennast sinna peita, nii et teadja ma inimesega vaid asjatundja inimesega peaks koos käia, kus siis võib net imemadusid sealt otsida. Aga päris omapead seda teha ei maksaks. Mõtle, arbuusi korjamine on nii ohtlik töö. Ei tea, kas ta nüüd nii ohtlik on, ega siis iga arbuusi all seal keegi ei ela, aga alati peab väikeettevaatusvaruks olemas. Parem natukene karta, kui hiljem, siis pikka aega kahetseda. Järgmine küsimus arbuusi jutu peale täitsa sobilik, kes loomadest võib-olla kõige kauem söömata? Nojah, ma ei tea, millele sa nüüd vihjetega aga sellel on tegelikult väga raske vastata, sellepärast et oleneb see, kuidas me seda aega mõõdame. Kui me mõõdame 11 päevade, siis ma arvan, maod ja, ja üldse roomajad on need kõige pikema aegsed nälgijaid, keda tuntakse näiteks. Ma tean mõningaid loomaaedades kirjeldatud fakte, kus siis püütonit need suured maod on olnud söömata üle aasta ja natuke rohkemgi, üks isegi peaaegu kaks aastat või 570 päeva vist ilma söömata, siis sõi natukene. Ja siis jälle aasta aega ei söönud mitte midagi. Tähendab, ja muidugi oli natuke palju, ta sai ühe põrsa ärasaga hiljem Dorjel aasta kilosemat, aga mis ta siis ära sai, seda ma ei tea. Kahjuks selle kohta enam andmeid ei olnud, võib-olla elevandi? Ei, vaevalt ta nende elevanti sõi, aga midagi väikest, mis talle suust läbi mahub, sest madude söömine nagu sa tead, on üpris vaevaline maadelt saavad alla guugistanud nii suurt toitu, mis tervenisti neil kurgust alla läheb, nende lõualuud ja ka see nahk seal ümber venivad, aga siiski igal inimesel on teatud piirid, nii et ega väga suuri asju nad alla neelata ei saa ja näiteks väikese printsi joonistatud pilt, kus boamadu on alla neelanud elevandi, mis nägi välja kaunikesti kaabu moodi, see niimoodi tegelikult olla ei saa, ühtegi nii suurt boamadu ei olegi, elevandi alla suudaks neelata põrsasuuruseid, loomi suured püütonid ja Anakondad võimelised alla neelama. Küll ma olen isegi näinud ühte pilti, kus umbes kuue seitsme meetri pikkune anakonda oli ära kägistanud. Ma ei tea küll, milleks umbes kahe meetri pikkuse krokodilli kaimani oli ta sinna puude vahele ära pitsitanud, aga aga vaevalt, et ta seda nüüd suutis alla neelata, ei lähe tal lihtsalt kurgust alla, aga pildi peale oli ta niimoodi jäänud. Lisaks veel väga pikalt suudad olla ilma söömata, näiteks kilpkonnad. Siis, kui nemad seal kõrbes omagi kevadised toimetused on toimetanud ja jäävad suveunne suveuni läheb sujuvalt üle talveuneks siis see kõik kokku kestab kaheksa-üheksa kuud, nii et see aeg on nad siis ilma söömata ka. Siis samuti ma tean, Aafrikas elab suur parv Niiluse krokodille, kes sealt praktiliselt ära ei liigu ja aeg-ajalt see järv kuivab täiesti ära, nii et nad on seal siis pooleldi kuival muda sees. Ja, ja nad söövad ainult üks kord aastas, siis kui sinna tuleb nädalaks-paariks jooma kruu anti loopida kari, siis nad söövad enda kurguni, võiks öelda, täis neist nooo anti loopidest, keda sinna tuleb mitusada 1000 jooma ja siis pärast seda nad jäävad ootama järgmist aastat, kui see know anti loopida kari sinnasamasse tagasi tuleb ja vahepealse aja nad on siis täiesti söömata, nii et noh, sellised nälgima imesid need roomad suudad korda saata. Aga no võib öelda näiteks putukate riigist terve rida mardikaid ja, ja osa liblikaid ei söö mitte midagi, kuna neil ei olegi üldse neid toitumisorganit, nad süüa ei saagi, nii et nemad on siis koguma valmik, vaja kogu oma sellise täiskasvanu ja ilma söömata need kogu elu vil masemata või ühepäevikut. Täpselt samamoodi on kogu elu ilma söömata, kuigi see elu kestab võib-olla üks-kaks päeva, ainult et oleneb sellest, millega me mõõdame, kas päevade elu pikkusega, kui eluga mõõdame, siis putukad on kahtlemata need rekordiomanikud. Aga kui päevadega, siis ilmselt roomajad, imetajad ja linnud, nemad on väga kiire ainevahetusega, nemad nälgimis imesid korda saata ei suuda, nii et nemad teavad, väga palju sööb, on noh, seal on kardeid, näiteks karihiir sööb päevas enam-vähem sama palju, kui ta kaalub. Kujutage ette inimest, kes sööks sama palju, kui siis mina sööksin iga päev 80 kilo toitu ära, kust see toit ja kus see raha välja võetakse, millega seda toitu osta ja kus see mahuks? Nojah, see mahutamisega ka tegemist, selleks peaks siis ainevahetus olema tunduvalt kiiremini, nagu karihiirtel on või nii nagu lindudel on, linnud söövad ka palju, aga nende ainevahetus on nii kiired, kogu aeg keedavad ka neid jääkprodukte välja, nii et see toit on seal seedekulglas seal tund või poolteist tundi, ainult selle aja jooksul siis käib juba seedimine ära. Suurte nimetate, muidugi seedimine on aeglane ja enamasti näiteks suured kiskjad söövad nädalas paar-kolm korda kõvasti kõhu täis ja siis jälle paar päeva võivad nad paastuda rahulikult, enne kui järgmise toidu järgi lähevad. Ja küsimusi on veel päris päris palju. Aga mis te arvate, kui nüüd vahelduseks räägiks Georg kummaliste nimedega tegelastest? Ja need meeldivad küll, esimene on merikurk, seda kurki ma küll söönud ei olegi, võib-olla see on see kurk, millega mere peale lupsu visatakse. See ei ole päris kurk nimi, küll merikurk, aga tegelikult on see üks loom, kes näeb kurgi moodi välja. See on hoopis loom, ei olegi, taim, on ta vähemalt roheline. Ei, minu meelest ei ole ta roheline ka, ta on sihuke punakaspruun ja kurgikuju, keda on väga lihtsa ehitusega loom sees on kehaõõs ja seal on siis kanalite süsteem, mille kaudu vesist liigub sisse-välja ja elab paigalist. Elu liigub suhteliselt vähe. Et on, ma ei oskagi öelda. Ta Paime moodi loom ilmselt sellepärast oli siis taoline nimi pandiga ja minu teada ikka süüakse. Ma tean, et kui palju ma olen kuulnud, et Kaug-Idas on neid konserve merikurgikonserv, aga ise ma neid proovinud ei ole, nii et ma ei oska öelda, kas ta on hea kurku, vilets kurk on hapu, värske, kurgi maitsega, aga jah, vahel on niimoodi, et loomadele antakse taimenimed ja sellepärast, et see loob need taimed moodi välja. Järgmine on karvasaba, seda ma tean küll, kui ta on, ma ei tea, aga ma arvan, et ta on selline pehme, väike pontšo, suure karvase sabaga või siis kellel on karvane saba, näiteks rebane. Põhimõtteliselt on sul õigust, on tõesti väike ja pontsakas karvase sabaga ja ta on üks näriline, kuulub siis roni rott laste hulka natuke üle 30 sentimeetri pikk ja enam-vähem sama pikk on siis tema sabakenega rottidel on ju paljas, saba, on enamikul rottidel tõesti paljas saba, aga vot tema rott, kellel on karvane saba, nii et igasugused rott on siin maailmas, neid on nii palju ja mõni juhtub sekka karvase sabaga olevat, temal on üks sugulane ka Kunel rott, neid on tegelikult palju neid Kunel rotte ja nemad karvase sabaga, sellest ka nimi Kunelon siis Unilane, kellel on ilus oravasabad. Tegelikult need karvasabad meenutavad ka rohkem, ütleme oravat või mingit Unilast kui tavalist rotti. Tema siis nii nagu enamik närilisi, kõik taimtoiduline sööb seemneid pungivilju ja need, kes teda kuulnud on, räägivad, et tal pidi olema väga omapärane Kõva karjatus selline umbes nagu teevad troopilises öös tsikaadid, kes teevad kõva sirinat Kagu-Aasias, kus ta elab. Kohalikud elanikud armastavad neid kodudes pidada lemmikloomade, nii nagu kassi või Meie hamstrid merisiga pean, ma kujutan ette, pontsakas tegelane koduseks, päris mõnus. Ainult närilised, enamik kipub päris haisema. Nüüd ma loodan, et ta erilist haisu välja ei aja, kui teda kodus peetakse. Ta näeb sümpaatne välja, isegi väikse haisust kannataks välja, kui ta kodus elaks. Kui teda kodus saaks pidada, siis ta peab olema selline sõbralikke taltsas ka, aga kust teda saaks? No ma kujutan ette, et me ei saa teda praegusel hetkel mitte kusagilt sealt kaugelt maalt teda tooma minna, nüüd läheb natukene kalliks ja teiseks, ega vist polegi hea kõiki endale koju tassida, keda seal näed nemad, kes seal kohalikud elanikud peavad, nemad võtavad metsast mõne pojakese, kasvatavad sealsamas. Nende külagi näeb enam-vähem nii, nagu see mets välja seal palju ei erinenud. Loomakesed elavad nii nagu oma kodus metsas, aga meie juurde tooduna, nad elaksid nendes paneelmajades ja see ei ole sugugi sobilik koht sellisele toredale karvasabale. Ma usun, et nüüd, suvisel ajal, kui metsas käia või jõe ääres või põlluvaheteed mööda jalutada, kohtab ikka mõnd tegelast pisikest Hirekist võimunud suuremat loomakest. Ja kui silmad lahti hoida ja kõrvad ka, siis kindlasti kedagi näed, isegi bussiga sõites võib näha suuri röövlinde tiirutamas või toonekurgi või hailuid või metskits õhtupoolikul või põtra, neid loomi on päris palju. Rebast tee ääres askeldamas. Nii et kes tahab näha, see näeb kindlasti, mida ka kes ei taha ega vägisi ei saa kedagi sundida ja, ja selleks, et näha, selleks peab natukene tahtma natuke oskama ka midagi näha. See tähendab, et tuleb seal bussiaknast muidu huvitu pilguga välja vaadata. Kui vaatad sellise pilguga, millega midagi niikuinii ei näe, siis ei näe ühtegi looma. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
