Täna ringvaates on see hirv või on see lumeinimene. Hiiumaal ajab jahimehi segadusse albiino punahirv. Uurime, kui palju sääraseid loomi Eestis veel on. Viimati kohtusime Laura põldvere ga sellises huvitavas olukorras. Täna on ta meil otsestuudios, et tantsude õppimine võiks jätkuda. Masnaiste no kannatab alla, kui kaua? No ma ei tea, kaks tundi või midagi siukest. Jääsupp põrgupalavuses uurime sünoptikult,  miks on 30 kraadises leitsakus merevesi vaid kolm kraadi soe  ning kui kaua säärane kuumalaine Eestit veel pitsitab. Tere õhtust, ringvaade suvel alustab tõepoolest  ja mul on siiralt hea meel täna siin keskmisest soojemas  stuudios olla ühel väga lihtsal põhjusel käisin päeval  Stroomi rannas. Ei uskunud ju, et meri on külm ja õhk on soe  ja nüüd on väga mõnus hoida jalas sooja jalatseid,  nüüd kõigest lähemalt. Plätud on jalas täiega palav, tahaks tsiteerida räpiklassikuid,  oleme ringvaate kaamerate mikro Nendega tulnud Stroomi randa. Uskumatu lugu. Siin on sellised ilmaolud, et ei usu, vee sees on pluss kuus,  õhus on 28. Huvitav, kas keegi läheb ilmaga ujuma ka? Kuidas olukord on, olete juba täna ujuma jõudnud? Ei, ma just nägin, et vesi on praegu kuus kraadi. Et ma ei taha, et vee sisse minna ja kui soe vees on mitte  väga soe, kannatab olla. No ma ei tea kaks tundi või midagi siukest kaks tundi nalja teed,  sa mõtled põlvedeni või üleni vee sees? Põlvedeni lapsed tuuakse nüüd siia kuuekraadise se vette  või see on see väga kõva terviserisk. Me oleme siin ees, ainult et me ei lähe kaugele. Siin ei ole päris. Vesi on külm, jah? Ujuma ei kannata minna. No minu 11 aastane tütar tema küll oli vees,  temale meeldis ta praegu läks mänguväljakule. Tere, kui külm vees oli, ei olnud külm, ees oli mõnusalt soe  ja siis läks jahedamaks. Kuhu maani siis sisse läksid, vööni või põlveni? Sa oled ujuma ka jõudnud ja kui sügavale? Ma ei tea, umbes siiani külm oli. No ikka tundus nagu neli kraadi, aga noh,  tegelikult on kuus kraadi klampei lähe, lihased niiukse,  külmaga ei pead kiiresti ujuma. Ja ma teen trikke ka ees. Käte peal siis või? Nagu me just kuulsime, laste jaoks on pluss kuue kraadine  vesi okei ja täiskasvanud ütlevad, et kandadest sügavamale  minna ei saa. Ringvaate palvel on Stroomi randa saabunud  ka sünoptik, taimi, paljak, taimi, mis olukord see  siis selline on, et õhus on 30 kraadi ja vees on ainult kuus,  mis seda põhjustab? No ingliskeelsena on see efekt tegelikult upwelling aga,  aga eestikeelsena maakeeli süvavee kerge protsessi protsessi,  ta, ta jäljendab päris edukalt, nagu siin näha on,  et kui eile oli kolm-neli kraadi, siis täna on kuus kraadi  ja õhk on tõesti troopiliselt kuum aga annab  selle võimaluse siis sellel külmal põhjakihtidest üles tulla  Soome lahel just eriti see idatuul. Ja kui ta on tugev, siis ta tõukab jõuliselt seda pindmist  ja sooja veekihti minema siit ja, ja asemele peab ju midagi  tulema ja asemele tuleb põhjast külm siis ja,  ja kui me tavapäraselt sellele maa pöörlemisele  ja korioolise efektile ei mõtle, siis siin see siin on  sellel ka oma osa, et kui on väga tugev idatuul see põhja  poolkeral teatavasti see korioonise efekt  siis tõukab kõike liikuvat paremale tuules,  on ta juba kajastub ja kajastub samamoodi veemassides,  et siis siis lükkab ta seda Jõuliselt siit Soome ranna poole, seda meie vett ja,  ja asemele, siis see külm sealt tuleb. Kõik algab ida tuulest tsiteerides kuulsaid sünoptikuid,  ida poolt pole meil kunagi midagi head tulnud,  aga see soe õhk, kust see tuli otse taevast 100. alla  või on see ka kuskilt? Eks ta ikka on tulnud, see ei ole meil siin ise küpsenud,  see soe õhk, et tulnud on ta idakaarest,  et see on selle aasta niisugune. Omapära, või, või tavatu, et, et meil on  nii kaua olnud idavoolu ja, ja tuleb ta sealt üle Venemaa  avaruste ja, ja see kaugem päritolu on Musta mere ümbrus,  isegi pea mere äärest on ta siis kaarega meile jõudnud ja,  ja kuna atlandi tsüklonid on nii jõuetud olnud,  et ei ole suutnud siia meie juurde siiani murda,  siis ta ongi nädalaid niiviisi meil see troopiline kuumus  siin olnud. Ja küsimus ongi, kauaks see veel jääb, kas augusti lõpuni  septembri lõpuni või oktoobri lõpuni? No ilmselge liialdus, sest juba nädalavahetusel  kes seda kuumust nii ei talu, siis sellele on see kindlasti  hea uudis, et ta juba tasapisi hakkab. Taanduma, ja uue nädala algus on täiesti meile omane  Läänemere ümbruse suvi, kus on lumesadu. Päris mitte, et siiski esialgu piirdub see 20 kraadi ümber,  kraad paar ülespoole allapoole, aga, aga see toob kergendust  ja peaks lõpuks siis ka tooma vihma. Aga kas meri läheb uuesti soojaks või see väljas 18 kraadi  sooja ja vees pluss kuus on siis järgmine uus reaalsus,  mis meid uuel nädalal ootab? Ei kindlasti mitte, sest. Arvan, et täna on see veel see üks külmemaid,  siis homme tasapisi hakkab kerkima ja juba reedel pöördub  tuul edelasse läände ja no see toob meile tagasi  selle sooja veekihi ja, ja temperatuur tõuseb kindlasti siin  10 10 kraadi võrra, võib see tõus olla? Ehk siis kuue pealt läheb pluss 16 peale,  mis on esimene temperatuur, millega võib vette ronida,  kartmata külmetusohtu tegelikult me olemegi märkamatult  vette sattunud. See on nüüd see rannaesine lahvandus, siin on ikkagi täitsa  niisugune pärastlõunase seljanka soe, see vesi ei ole siin  väga hullu midagi jalutada, siin võib supelda. Pluss kuus hakkab siis sellest järgmisest lõigust,  nagu ma aru saan. Jah, jah, sinna ma enam kaasa ei tule, aga  siis kõike proovijal on võimalus seda seda katsetada siis. Selline ettepanek, no ma proovin appi ausalt öeldes kõik,  mis kandadest kõrgemale tuleb, läheb järjest külmemaks,  et see ei ole väga tore, et vesi nii külm on. Ja nüüd ülejäänud inimesed, ma näen ka siin põlvest  sügavamale naljakalt ei lähe. Nii, vahepeal läks vesi jälle madalamaks. Ei, see ikkagi veab krampi, täitsa kui nüüd päris aus olla,  see tunne on selline, et et siis kui kodus keerad külma vee  kraani lahti ja paned jala sinna alla, siis varbad lähevad  järjest üksteise järgi niimoodi tuimaks,  tuimemaks ja lõpuks täitsa tuimaks. Nüüd ma olen jõudnud põlveni vette. Ausalt öeldes tahaks tagasi minna, see ei ole  nii soe, nagu pealt paistab. Üks hull on seal vööni vees, ma arvan, et tal on ikka viga midagi,  mina läheks siit küll ära. Praegu. Kujutage ette elu, kus lihtne nina verejooks võib lõppeda  teie surmaga. Ma lõpetasin intensiivis ja niimoodi, et ei olnud teadust  enam ja mind toodi nii-öelda tagasi. Ning et teie elupäästjaks saab teie koer. Öösel mingi hetk ma tundsin, et tammi äratab mind ta lakkus mind. Lokkis, et ma ärkas üles. Viimati kohtusime Laura põldvere ga sellises huvitavas olukorras. Täna on ta meil otsestuudios, et tantsude õppimine võiks jätkuda. Uskumatuid asju juhtub ikka Eestimaa looduses nähti hirve  paberite järgi punahirv looduses hoopis valge hirv. Juhtus see kõik Hiiumaal, meil on siin stuudios jahimees  Andres Lillemäe, jahimees no kuidas on jahimehe jaoks hirve näha,  esimese hooga tahaks ju tulistada ja kui on valge,  siis mõtled, et ei, seda ei lase. Absoluutselt tahaks vaielda vastu, et kohe tahaks tulistada. Kuid kui me võtame Eesti jahikultuuri, mis on pärit väga  mitmetest kantidest, et põhiliselt on ta ikkagi saksa  jahikultuur meie oma kodukootud ja ega nõukogude pärandit ei  saa unustada, siis saksa jahikultuuris on valge uluki  tabamine selline patt mis toob kaasa sellise needuse,  et üldiselt ega seda valget ulukit ikkagi küttima ei kipu. Mujal Euroopas küll keegi ja vaevalt Eestiski keegi  selle peale nüüd hammas ihub. Küsimus iseenesest selles, et kas ta siis looduses ellu jääb olevusevõitluses,  see on teine asi. No sel juhul siis loo loomakaitsjad on praegu rahulikud,  et see valge punahirv Hiiumaal võib rahulikult olla. Kas me peaks teda sinna vaatama sõitma, kõik ta on ju üsna  kergesti metsast leitav. Ulukite häirimine on igal juhul alati ulukitele  vastunäidustatud et tuleks ikkagi rahule jätta,  las ta olla, seal toimetab oma toimetamisi  ja nüüd on ka hakkamas kuu aja pärast jooksu aeg,  et ikkagi siin loodus tahaks nagu oma ette asju ajada. Rootsis on olnud näide, kus mõni aasta tagasi oli seal valge põder,  seda filmiti, kuidas ta käis vees suplemas,  filmiti, kuidas ta seal jalutas ja siis inimesed jooksid  kõik murdu tema peale, sest põdrast sai sotsiaalmeediastaar,  põder hakkas inimesi ründama, politsei mõtles,  et laseks põdra maha, peaaegu olekski lastud,  aga siis tuli suur rahvapetitsiooni, et ei,  ärme nii tee, rootslased talitasid siis oma valge põdraga  valesti või? Ei usu? Sellepärast, et et nad teda maha ei lasknud,  see on õige käitumine, aga see, et nad telestaari tegid,  see oli ikkagi vale, et ikkagi ei ole vaja inimese omadusi  või inimühiskonda loodusele ikkagi või loomale pähe määrida. Mis seal looduses siis juhtub, et muidu selline pruun  või hall sünnib järsku valgena. Noh, nii kui öeldakse issalt teed on imelikud,  et tegemist on geneetikaga. Kas nüüd seda me täpselt ei tea, et kas on tegemist  siis pigmendi vaeguse või puudusega, et kui ta nüüd pinget  pigmendi puudus on ja albiino, sest tema silma nägemine on  suht koht kehva ja ega tema šansid sellega seoses on väga  väikesed ellu jääda, sest ta ei näe hästi. Aga iseenesest seda ette ennustada kunagi ei saa,  kuidas looduses need geenipaarid kokku pannakse? See on üks suur juhus või suur looja. Aga Tšehhis on olemas kohe päris niisugune puhas aretusega  valge hirvekari, kus teadustööna teda uuri,  uuritakse ja geneetilisi paar kokku pannakse isendeid  omavahel ja ka Lätis on üks selline kari,  seal on hoopis tegemist iluaiandusega, nagu öeldakse,  et vaadata on ilus. Aga looduses ette ennustada, mis toimub kunagi keegi ei tea. Tulles nüüd Hiiumaa punahirve juurde, kes on tegelikult valge,  kui lähedalt teda siis nähti ja mis asjaoludel? No ühesõnaga kohalikud jahimehed, kui ma seda filmi olen vaadanud,  siis see vahemaa oli suht-koht pikk ikkagi,  et selles suhtes täpset vahemaad ei saa ju mõelda,  aga ta võis kolm-nelisada meetrit olla. Et ta on seal niisugune pisikene täpikene,  et muidu ta oleks nagu paremini nähtav. No sarvede järgi saab aru, et on loom, muidu arvaks,  et on lihtsalt mingi lehm või? No ei tea, kehakuju ikkagi hirvel erinev. Lehmamas tunduvalt, aga sarved ütlevad jah,  et tegemist on isasloomaga ja suur noor paistab raske praegu öelda,  siit iseenesest on looduses ikkagi. Ma ütleks, et keskmises vanuses, et loodus ikkagi ei ole  rooleks kella ja mürsuautod, vaid on sarve suurus,  mis selle asja paika paneb, et tegelikult  ka emasloomad otsustavad isase järgi ju tervisliku seisundi  ja sarve suuruse järgi, nii et, et tal ikkagi mingid šansid. Ma vaatan selle arvu suur järgi, sügisel ikkagi on. Kaugel neil see pulmapeo aeg on aeg juba nüüd  siis septembri algusest peaks hakkama antud olukorras see  hiir seal jäi lihtsalt juhuslikult kaamera ette  või keegi oli seal ikkagi jahiolukorras. Ma arvan, et teda võidi näha. Ja siis mindi ka kaameraga, sest jahiolukorda ei ole. Jahiolukord hakkab ka esimesel septembril,  et selles suhtes kõik oli juhus, et teda nähti,  et teda filmiti, nagu looduses ikka. Looduses on nähtud ka Pärnumaal põtra. Kolm aastat tagasi oli niisugune, et tal oli pere juures vasikas,  oli õiget värvi ja siis pudralehm oli siis valget värvi. Selle puhul teadlased väitsid, et see ei olnudki täis albiino,  vaid oli hoopis leutsism, et valge mendi ei arene välja vist. Jah, seda on teistel loomadel ka metskitsedel. Seda on ka olnud kährikutel nugistel ja näiteks ütleme niimoodi,  aga osadel loomadel on ka see täiesti loomulik,  näiteks rabapüü ja valge jänes, kes siis korra aastas oma  kasukat vahetavad. Talvel on valged ja suvel on siis pruunid. Ainult et nende olukord on ka väga kehva,  sest et meil on soojad talved ja nende kalender ütleb,  et novembris tuleks kasukat vahetada, aga lumi tuleb alles veebruaris. Aga iga kull ja kotkas on kohe näeb ju seda valget märki looduses. Ega see valge jarv alati praeguses kliima soojenemise  tingimuses eriti hea ei ole. Või siis püherdavad natuke porise, seda nii kaugele nad  jõudnud veel ei ole, et pühara. Sinu jahimehe praktikas on olnud valget looma püssi toru ees. On küll kabe hirv on üks selliseid ulukiliike  kelle loomulik looduslik värvus on täiesti nagu jumal,  juhatav valgest mustani ja kõik pruunid toonid  ja segatoonid sinna vahele. Ja mul on olnud Poolas selline juhus, et see valge valge  kabeheer tuli mulle ette, aga miski asi ütles,  et ei. Saksa jahimehe, saksa, jahimees, tarkus,  et võib halvasti minna. Eesti oludes ma tean, et on ka olnud kährikuid,  eks ole, valgeid nugiseid. On see normaalne looduses juhtub seda tihti lihtsalt praegu,  kuna on seakatk, siis on jahimehed rohkem liikvel  ja tabavad neid juhtumeid tihemini. Ütleme niimoodi, et seda on kogu aeg olnud läbi läbi  miljonite aastate loodus kuskil vingerpussi viskab  ja tänu seakatkule tõesti, mehed on rohkem metsas,  sest et riigi ees tuleb kohus täita ja siga arukas alla viia. Ja tõesti tänu sellele ikkagi nad jäävad ette  ja samas nende karusulukite püüdmine sõltub ikkagi jahimehe,  kohusetundlik t, et ega siis väikekiskjate arvuks  reguleerimine on sama tähtis kui, kui teiste julukite,  et oleks ikkagi looduses tasakaal. Üldiselt praegu seakatkuga on meil hästi,  kui siin korra teemast. Mitte hästi, et me oleme saanud ikkagi sea arvukuse alla,  nii kui selle riigi suunised on, eks ole,  et ta on siin ühe sea ligidal 1000 lektari kohta  ja tahaks ikkagi saada veel vähemaks kuskil poole sea piiris,  nii et selles suhtes jahimehed oma kohus täitnud. Hea meel jahimeeste pärast, nüüd selle valge punahirve  pärast me võime siis rahulikult hingata või ikkagi näha,  on näha turistide voogu. Ei, ei, ei, ei, ma rahulikult ütleme, et kuskilt läheb  ka piir ja rahaga kõik ei mõõdeta. Arusaadav nüüd veel sellest kasvatuse t,  mis seal Brnoos ehitaal on, mis neist saab seal,  miks neid seal üldse kasvatatakse, tähendab,  et see on niisugune. Esiteks ma olen ise käinud seal kaks korda. See on neli jahi jahi traditsioon. Motsiooniline, või ajalooline kontekst kõigepealt,  et kunagi päris aša mitusada aastat tagasi kinkis Tšehhi  kuningale selle valge karja ja need on siis nagu  traditsiooniliselt säilitatud selles Sidlohovitš aias. Seal neid uuritakse, tehakse geeniuuringuid,  tehakse igasuguseid muid katseid nendega,  näiteks, et nad ajutiselt proovisid õiget värvi punahirve  sinna karja sekka segada, et geenipuude vähendada. Ja siis nad üritavad siis aretuse teel neid laigulisi sealt  jälle välja viia, nii et see on puhas teadus. Aga see kari, mis on Lätis, see on lihtsalt ilupärast,  tähendab, et inimestele meeldib valget hirve vaadata. Ja Eestis on meil nad lihtsalt looduses viimane küsimus,  kas loomariigis selline albiino on loom nagu kõik teisedki  või on ta seal ka eristaatuses, et ülejäänud poputavad? Ei, ta on pigem põlatud nagu valge eesti keeles öeldes. Vot loodame, et punahirvel valge nahaga Hiiumaal läheb hästi,  aitäh stuudiosse tulemast, Andres Lillemäe  ja ühtlasi me läheme loomade juttudega edasi. Järgmiseks näitame teile üht ülitruut koera,  kes on oma perenaise jaoks kõigeks valmis. Juurde. Sammi, ma leidsin kuulutuse peale niimoodi,  et ma tutvusin ühe naisterahvaga, kellel oli pitbull  ja ma uurisin, kas neil on kutsikaid tulemas. Sellel konkreetsel koeral ei olnud, aga neil oli teine emane  koer veel. Ja siis mul oli aasta aega veel ootamist  pesakonna ja niimoodi ta meie juurde tuli. Kumb siis kumma valis tema teid või teie teda,  mina teda. Selles suhtes, et just välimuse järgi Ammi on tegelikult Bitbulli Amstafi segu. See tõug on tõesti kunagi aretatud võitluskoeraks,  aga mina nagu olen võimalikult palju teda sotsialiseerinud,  nii et saaks ilma hakkama. Et ei peaks võitlema. Et temaga on ikka palju tegemist ka, aga samas on  ka hästi palju rõõmu temast, kui vana ta praegu on. Ta sai märtsis kuue aastaseks. No see on koera kohta keskiga, just. Kuidas need aastad siis teil kahekesi läinud on? Päris lõbusalt läinud, et tegelt ta saigi just selline  aktiivne õhu saigi võetud selleks, et ise oleks  ka aktiivne oma tervise pärast. Ja, ja ta paneb hästi palju liikuma ja temaga koos on hea  ka jalutada selles mõttes, et, et iga kord on midagi vahvat,  mida me jälle avastame ja seenel käime ka. Ja mis on veel hästi huvitav on see, et Ammi suudab  ka metsast välja juhatada niimoodi, et ta ei ole kunagi  õpetus saanud. Et me oleme paar korda niimoodi kahekesti ära eksinud  ja oleme uuesti ka välja saanud. Et tuleb lihtsalt talle käsk anda, et auto  või kodu ja ja ma ei tea, kuidas ta seda teeb,  aga kohale ta jõuab sinna. Ma tundun ehk taktitundetu, aga aga mis asi see teil on,  mis, et? Tegemist on pordiga ehk veinitee. Kuna ma põen emofiiliat, mis on Eestis, siis minu puhul see,  mis minul on, on haruldane ja mu oma käeveenid on läbi,  ma pean nagu oma ravimit süstima veeni siis mulle tehti  selline veinitee, mida ma saan kasutada siis lihtsamini. Mis haigus, see hemofiilia on, hemofiilia on selline haigus,  ehk siis veri ei hüübi inimesel tal puudub üks  hüübimisfaktor verest ja siis ma selle peale pean endale  tegema ravimit. Ehk siis ongi kohe see puuduva faktori niisugune kontsentraat,  mida ma teen ja siis tänu sellele veri hüübib. Noh, peaaegu nagu normaalsel inimesel. On olnud mõni eriti kriitiline situatsioon ka. Neid on ikka olnud, lapsepõlves oli kõige rohkem,  sest siis veel ei olnud seda nii head ravimit,  kui praegu on, et meditsiin on väga hoolega arenenud,  mis siis juhtus, tekkis suur ninaverejooks  ja see lõppes sellega, et ma olin peaaegu  siis nii-öelda mineku peal. Et ma jõudsin viimasel hetkel haiglasse. Katasin intensiivis ja niimoodi ei olnud teadust enam  ja mind toodi nii-öelda tagasi. Kui keeruline selle haigusega igapäevaselt toime tulla on? Igapäevaselt on, on raske see, et on valud,  see verejooks liigestes tekitab väga palju probleeme liigestega. Ja, ja siis ongi liigesevalud on need, mis häirivad kõige rohkem. Millal te saite aru, et tegelikult ammi tajub väga hästi seda,  mis teiega toimub? Ta oli kuskil ühe aastane, kui ma hakkasin märkama,  et ta intensiivselt lakub mu liigesed ja noh,  esialgu ma ei pannud üldse tähele, et või ei,  ei pannud pilti kokku, et miks ta nii teeb. Ja siis ühel hetkel ma hakkasin aru saama,  et ta annab mulle eelnevalt juba märku, et mul tekib noh,  on juba tekkinud mingi väiksem verejooks liigeses  ja ma saan nagu õigel sain õigel ajal oma ravimit teha. Kui sageli ta teile märku annab? Varem andis ta üsna sageli, aga kuna mul raviskeem muudeti  ja ma teen ravimit nüüd palju tihedamini,  siis praegu nagu ei ole sellist tihedat märku andmist olnud. See, et me täna siin teie juures oleme, on suuresti tänu  teie vennale, kes andis teada ühest ammi suurest teost. Võib öelda, et ammy päästis teie elu. Mina ise küll ütlen seda, et ta seda tegi. Eelmise aasta augustikuus saati on mul Mingid imelikud ood ehk siis palavikud tekivad suure  vappekülmaga ja siis on kõrge palavik. Ja esimesed neli kuud ei suutnud arstid tuvastada,  mis see on, et miks see tekib. Ja siis noh, tänaseks on nüüd tuvastatud,  et mu organismis on paks, kes seda tekitab  ja teda ei ole siiamaani suudetud bakterist välja ravida,  mis siis tol ööl või õhtul juhtus? Ma läksin magama, ei olnud nagu midagi ja öösel mingi hetk  ma tundsin, et Ammi äratab mind, et ta on nagu voodisse tulnud,  ta teab, et ta tegelikult ei tohi öösel mul voodis olla. Ta oli voodisse mulle tulnud ja ta oli sõna otsa,  sest mõtlesin, nelja jalaga oli mul seljas. Elas mul nõu peal, et ta üritas nagu mind äratada,  ta lakkus mind nokkis, et ma ärkaks üles. Ja kui ma lõpuks siis nii-öelda silmad lahti sain,  mis oli jube raske minu jaoks, sest ma ei,  noh, ma ei teadnud, mis minuga toimub. Siis ma avastasin, et mul oli suu, oli meeletult kuiv. Mul oli keel sõna otseses sitas suulaes kinni  ja liigesed olid ka meeletult valusad ja liha,  sest ma ei saanud nagu liigutada ennast ja ta üritas mind  üles saada. Kui ma ühel hetkel siis nii-öelda ärkvele sain natuke  liigutama siis ma hakkasin kraadima ennast ja,  ja kui ma kraadisin, siis mul oli palavik 39 kuus. Ja, ja ma tundsin, et noh, päris tugev vedeliku puudus oli,  mistõttu ka ammi mind rahule ei jätnud, enne kui ma päris  palju vett olin joonud ja see sel hetkel sai  siis ka ravimid sisse võetud ja siis nagu vaikselt ammi ise  ka rahunes maha. Ja, ja siis noh, ma tundsin, et ma ei tea,  kui tema ei oleks mind ära t kas kas ma oleks hommikul  ärganud ise? Et see minu jaoks oli see ka väga selline Hirmus hetk. Milline siis teie ühine hommik välja nägi,  pärast tallikut sai ta hästi palju kiita. See, see on alati niimoodi ja edaspidi hakkaski olema niimoodi,  et iga kord, kui mul see palavik hakkas tekkima,  see vappe külm, enne seda hakkas ta ise märku andma. Et tuli minu juurde, oli minu juures ja siis hakkas hästi  palju vinguma nagu. Ja siis absoluutselt iga kord peale seda oli,  oligi kohe palavikuhoog jälle. Ja niimoodi ta mulle märku annab. Nüüd kas võib öelda, et kõige turvalisemalt te tunnete end  koos ammiga? Igal pool, mis iganes olukorras Et ma tean, ma võin tema peale loota, et kui midagi on halvasti,  siis ta alati annab sellest märku. Kuidas Ammi endaga lood on? Iseenesest on ta meil üsna terve koer kuid kui ta oli kolme  poole aastane, siis tegelikult on ka tema vähi üle elanud meil. Et avastasime käpa pealt muna, millega me käisime arsti  juures ja siis selgus, et see on mingi kasvaja  proovivastused andsid välja, et tegemist on fibrosarkoomiga  ehk siis see on vähkkasvaja. Minu jaoks lõi see maailma segamini, sest ma olin juba valmis,  et ma võib-olla jään tast ilma. Arst ütles, et ta nii palju, kui ta vähemalt sealt kätte  nagu sai seda kõike seda kudet. Et siis ta nagu arvas, et me jälgime esialgu. Ja kui on kahtlust, et hakkab tagasi tulema,  et siis nagu pannakse konkreetne ravi peale. Tänaseks võib öelda, et ta on terveks saanud,  sest tal ei ole tagasi tulnud seda vähki. Nii et Ammi on võitleja. Ammi on võitleja koos minuga ja võitleb teie eest ka. Mida tähendab selline suur sõprus ja armastus teie jaoks? See on midagi tõsiselt erilist. Et inimestega ei tekigi sellist sidet, võib-olla. Et on, ta on sinu jaoks alati olemas. Ta alati toetab sind ükskõik mis tujud või ei ole tujusid. Ja, ja kõige olulisem ongi see, et ta paneb liikuma. Ta kutsub sind mängima, ta tahab jalutama minna,  sa lähed ikka temaga kaasa, selleks, et temal oleks  ka rõõmus. Siseministeerium on positiivselt silma paistnud koerte  tunnustamiseks algatanud konkursi aasta käpp,  sinna saab kandidaate esitada kuuenda augustini aadressil siseministeerium.ee. Kaldkriis aasta käpp, nii et hääletage tublid koerte poolt,  aga me jätkame siin hoopis muusika ja tantsu  ja muusikavideote teemadel. Meil on stuudios Laura põldvere. Laural on saanud valmis uus laul, tõusulained,  suvine merine, hubane, mõnus, aga selle jaoks on tehtud  spetsiaalne muusikavideo, kus noored inimesed kogunesid  laagrisse 40 tükki ja neist kaks on siin  ja varsti vaatame videot ka, aga kõigepealt arutame,  kuidas järsku tehti Markus Niilus ja Marie Lisett auts. No mis sõnadega meelitatakse noored inimesed suvepalavuse  asemel hoopis kuskile laagrisse videot tegema? Võib-olla? Sellise nipiga, et laagris oli koostöö võimalus sellise  staari nagu Lauraga Ja. Mina olen see kurja juur, ühesõnaga. Jah, selle asemel, et nad saaksid rannas olla,  mõnule koolis puhata, tegelikult pidid olema siseruumis  kuulama koolitusi. Arutleme, kuidas režiid teha, koreograafiat paika panna  ja siis kõik ühte purki panna ja siis veel öelda Laurale,  et mis tema peab tegema üldse. Tartu tantsuakadeemia on selline akadeemiline kogukond  või on see lihtsalt ilusa nimega. Tegelikult tulid noored suvel lastelaagrisse  ja tegid kõige muu lõbusa kõrval muusikavideo valmis. Rääkige, mis te tegite seal. Me õppisime video monteerimist ja õppisime  ka grupitööd. Meil Sote tantsukoolis rõhutataksegi just rohkem grupitööle. Ja kui grupitöö on hea, siis tuleb ka video hea,  nii et kõik kolm videot väga ägedad. Vajas suuri trikke või oli lihtsalt see,  et liigutasid natuke puusi ja juba oligi video tehtud. Tantsimine ei ole puusade liigutamine kõigest. Füüsiliselt nagu raskem töö ja vaev, et et ei ole ainult käsk,  käte plaksutamine, vaid, Ja sinna videosse seal olid erinevad nüansid,  mis tuli paika panna kindlasti koreograafia,  süžee, millest rääkis video igal kolmel grupil. Mis veel kostüümid, tüdrukutele, meik, soeng,  maik. No kõik asjad nagu päriselt, aga neid videosid tehti  siis kolm, täna õhtul vaatame neist ühte,  aga ma saan aru, et need hakkavad nüüd ükshaaval  siis välja lekkima kuskil sotsiaalmeedias  või mis plaan on? Ja veebi lähevad kõik üles ja, ja tegelikult üks nendest on  nüüd nii-öelda ametlik siis tõusulainete loo video,  mis olemas ka Youtube 'is saab seda vaadata  ja nautida, et mis siis, mis siis lapsed  ja noored teinud on? No me täna muidugi tõstame fookuses se selle video,  kus meie tänaõhtused peategelased esinevad,  aga nagu ma aru saan, siis te olete ise kõik  selle välja mõelnud, mis tantsuliigutused on,  mis seal videos juhtub ja midagi ei jää üle,  hakkame siis vaatama kuidas see imeasi välja tuli. Siis, kui asjad enam kõik ei suju nii kui peaks. Me ei kaota pead, me i kaota pead, sest ka etis allavoolu  viivad pead tubad jäävad ainult head. Laura põldvere uus lugu, tõusulained ja see on üks videosid,  mis sellele suvel siis lastelaagri raames on tehtud,  laste on vist väga ülekohtuselt öeldud, nüüd isegi noored  inimesed peaaegu juba varsti on autoload käes,  aga no sellist asja teha, mitu päeva läks. Meile anti aega, siis kolm päeva. Kõigeks alates ideest, koreograafiast kuni teostust. Idee oli, nagu oli esimesel päeval grupis pandi paika,  et, Järgmine päev oli koreograafia, filmimine. Ja siis viimasel päeval monteerimine. Päevad jaotati ära, et mida, millisel päeval tegema peaks? Magada jõudsite või tuli tundidest puudus,  et see valmis saada. Mina kuulsin, et nad pidutsesid öösiti, aga. Neil eriti lihtsalt läks. Et kuidas võtta? Meil vist tundides puudu ei jäänud. Aga ma ei tea, kuidas teistel läks. No teiste käest küsime teinekord Laura, sa ise olid juures  või kutsuti ainult videotesse kaasa. Mina tulin siis teisel päeval sinna, et ma nägin seda protsessi,  kuidas, kuidas nad filmisid erinevaid lõikusid ja,  ja siis sain enda nii-öelda partii kanda sinna. Aga, aga väga lahe oli see, et kuidagi see kokkusattumus,  mille peale ma üldse ei mõelnud enne et kõik need kohad,  mis teie ja ka teised olid valinud, et et Tartu on minu  sünnilinn ja kõik see seal filmitud ja väga lahedalt läks  see kokku, et need on kõik minu jaoks ju mingite seoste ja,  ja erinevate sündmustega läbi lapsepõlve olnud,  et, et et kuidagi selline hästi mõnus ja kodune oli seal  ringi ringi heas mõttes jaurata. No ma nüüd mõtlen, et mul sinuga meenub ka koos üks tantsutund,  see oli hoopis selline, kus oli väga palju tehnilisem,  see kõik võrreldes sellega, mida me praegu Tartu tänavatel  filmituna nägime, see on üks, üks väga moodne asi,  millest võib saada ka olümpiaala postitants täiesti,  kandideerib olümpia alaks maadluse ja muude alade vahele,  nii et no see on nüüd kevadine kaader, aga kuidas postita? Ma kaadri leidnud tänapäeval kuidas postitantsuga läheb,  tead veel? Ja täna käisin trennis ja, ja homme lähen trenni,  nii et see on, see on minu jaoks selline treening,  et nemad päriselt teevad päris asja, mina niimoodi hoian  ennast lihtsalt aju aju ärkvel. Postitantsu eeskava sinult veel oodata ei ole. Ei ole kindlasti ma saan aru, et seda küsitakse,  aga see ei ole ikkagi nii lihtne. Kuidas teil postitantsuga on alati proovinud? Mina ei ole veel proovinud, siis Laura õpetab,  aga maailmas muide uued moed praegu on sellised,  et kui Ganglam, Style'i aeg on läbi ja Harle HarleSeik on  ka ühel pool, siis praeguseks on flossimine moodi tulnud. See on selline. Flossimine on selle nimi Flossing ja see on üks naljakas lugu,  see, ütleme populaarsus tekkis ühe seljakoti poisi tõttu,  kes Sased ight live'i saates oli Katy Perry tantsupoiss nimega. Arning esitamas väga üllatavat asja, ütleme nii,  et võttis kogu õhtusära enda peale, no vaadake. Alguses pole väga, väga ohtlik midagi, aga see,  mis edasi saab, on võib-olla. Võib-olla internetis põhjusega levima hakanud? Niimoodi, et vanaema teeks järgi No vot, palun, see on nüüd see, see on nüüd see,  mis levib kulutulena internetis ja paneb inimesi,  kuidas. Tead, aga see on väga-väga ohtlik, sellepärast et mul on üks kogemus. Amsterdamis. Improvisatsiooniorkestriga. Kus üks. Argentiina kutt siis juhtis orkestrit ja seal see käib,  nii et sa teed mingi liigutuse, orkester teeb järgi  ja ta tegi midagi sarnast väga-väga kiiresti. Ja siis korraga hakkas tegema nii. Ja noh, improvisatsiooniorkester, mis ta teeb kõik viiulid Ja, ja niimoodi paar minutit, siis lõpuks ma küsisin,  kui tõusin püsti, küsisin, et äkki tal on midagi valesti,  et noh, muusikast juba jube igav, et kui ta nagu viis  minutit näitab mingit sellist liigutust siis tuli välja,  et ta oli enda käe lihtsalt lihasest välja vehkinud. No juhtub, juhtub, sul on laual ühed asjad,  need on vist tänapäevased vinüülid, ma saan aru,  et tõusulainel tuleb uuest nädalast kuidagi sellisel  plastikujul müügile. Just väga imelik, kuidas seda kuulata, hammaste vahele käib. See on tegelikult selline mõnus asi, mille saab enda  rüperaali panna ja siis kuulata seda, seda singlit,  et selline armas asi, mida enne kooli võib-olla kinkida  või siis lihtsalt nautida. Nii, aga nüüd proovime seda flossingut siiski,  meil on siin kaks noort tantsuõpetajad, seal on ringvaate  improviseeritud tantsuplats. Mina küll ei tea, kuidas see peaks välja tulema minu vanuses no. Ikka oskate seda flossingut või te nägite  ka seda praegu telekas esimest korda oskate,  no kuidas see käib aeglaselt, aeglaselt,  laupäeval. Sina nägid seda telekast esimest korda. Või kerge hark ja kerge seda maski käed ette sirgelt. Küljele kummale? No proovin vasakule, vasak. Lükkab puusa ette ja käed lähevad taha. Tagasi tagasi puusad lähevad siia, siis vahetad. Poolt jah, pool. Sama asi niisiis. Ja nii ja nüüd laseme muusikat ka, vaatame,  kuidas kas läheb rütmi või on see lihtsalt niisugune  võimlemiseelne harjutus. Nii ata segi muusika ei olnud, muusikat ei tule,  aga teeme siis ise muusikasse üks kaks natukene nagu  koordinatsiooniga sassi. Peabki nagu aeglasemalt tegema, et saaksid aru,  mis sa üldse ideed siis kui, siis, kui juba tunned,  et oskad siis teda kiiremini. Mul läks selja valusaks, siis tegelikult oleks võinud enne  soojaks teha. Me rääkisime ennast soojaks küll, tead, mul läks selg  nii haigeks, ma võin teile rütmi lüüa. Ma võin teile rütmi, tehte. Sa võid lihtsalt puusaringe teha või? Aga muide, kiirem kas te saate kiiremini  ka või? Nagu me saab, saavad nad seda teha ükskõik kui kiiresti otsa,  kasvõi Freestil ide, selle nimetus on siis see,  kus sellest tantsust tehakse midagi tantsulisemad,  aga vaatame siis veel korraks tõusulaineid,  kuidas noortel inimestel Laura põldvere uuele laulule  õnnestus paari päevaga uus video filmida. Lõpetuseks näitame teile aga videot Tallinna loomaaiast,  kus lapsepõlve muretuid mänge naudivad emade kaitsva pilgu  all kaks Ilvese poega, üks neist sündis 29. mail,  teine viiendal juunil ja nagu siit näha idee palavus,  õnneks ka ilvese kutsikatele eriti liiga ringvaade seekord lõpetab. Homme näeme jälle.
