Nüüd kihnukeelse uudise. Ühtlast kihlased siini sealpool merd ei ole kasa mark manejast täna soo, et üks kuutööde sellest päevast, kui riigimetsa majandamise keskuse arvestele Kihnu tuli ning Rus augu laiendamise nimel lõhe õega mitu hektarit lageraiet tegi, kui mõne mehe eest kihtlase hinge löödud haav kiiresti kinni asub, siis küll eksin, aga kuulame, kuidas klomp kõrkus. Merase salme. Mina ei tea, joka paistab sihukest mõõthernbul Kihnu saart tühjaks sõidud. Mehed, küll mees on siit küttepuid viiakse tarbepuid või mina tean, miks ei eksamiks kihjastele anda sind näha oleks tahtnud küll, et noored pered neid kõikjal taris ju lauda ning oma rahvale anda. Me seal manejas imetleme küll, kuidas virve maisemalt tuleb, neid puukoor on peale ning taha, kui läheb veel hammemalt palgid peal. Näed, et kütet tuuakse siia kohe, aga see oli päriselus puu ning need päris kaua kasun, kihlam kasvatan ning võin ikka ka. No räägi seda, et meie isegi kuulekas istutas veel randa, mändi ning ilu saata, kui need kasuvad ning hoolitsetakse ning miks ärjeksanina kallis tünda tahetas kihlaneelased Astanud, kus pakuti külmustel osta, seda metsa istutanud keegi kusagilt ütles, et kas 70, et eurot oli ruum või, või tihu või mis seal oli. Et kes kaevab siis kitsa Nevased Astanta? Oleks odavam olnud ning oleks mõnda lauda Zoeg, nui üks ise oma puit, kasuta naesi. Ju siis arvatakse, et kihnlased rikkad annad ega emaga on valmis ostma. Põleta twitki mässas, kuidas rikkad saavad olla aju veel austutas, meie peame siis maisemalt minema tuuma, seda lauda ning. Rahvas saab Kihnust, aga meel on sellest, et Kihnus süüakse imelik, kes päeva merd üks pisike Soernicsiitviesse puudel mina verise imetleda, seda sellepärast, et võsa, võta keegi maha, aga elusid serblasi mändil ei tea, et me saame aru, et on päris seda kruusa ning värki, aga oleks võinud ikkagi lastele rohkem tähelepanu kõrda ning vasta temani odavamalt hamba kui sihukese vere vennaga. Joonest kalmu õlga peab küll õnnelik olema, õhta pää paistab tema õue ning läänetuul puhub värsket õhku mere pealt. Ja värsket õhku küll, aga kui jätkata selliselt kruusaga, et ma siis pole pesu ühtida lõua panna, see tähendab üldtolma pilvi Joosep Akeldust ning kustus sisse märjaks. Tõesti õnnelik olla. Tere, kase, Meelis tere, fotomioland Kihnu metsast küll oma Ede kujutus näo kõikjal kisse Kihnus on elanud, on või kui pea just kooli lõpetanud ning esimest aastat Kihnus oli siis Juhan sellest ajast meeles, kuidas talve rahvamajas tulles no kottpime valijat näpugi näete suhu pista ning siis puulatvade vahelt paistsid tähed, siis nende järgi sai käidud. Sama lugu oli siis, kui kui Kihnus õpetajana sai, töötad seal järsumäel, elasin sealsamas Lüllemäe kandis ning ühesõnaga nende lattu järgi sai teed üles otsitud, maas ei olnud kedagi, snevad niuke on so-so Ede kujutus Kihnu metsast. Noh, esimene jah, mõtlemisolnud, kui kuulnud, kuidas raiutakse ning tehakse pesitsus taigas ning ikka tuleb meelde, kuidas kooli haiglas 80.-te alguses koolist ronisime kõik autokasti ning kevaditi käisime kõik kooliga metsa istutamas. Meite istutamine oli peale andes seal seal tagasi Türgi metsa. See oli ju ette kuulus koht, seal käisid ikka Kihnu poisid ja tüdrukud sedasama tegemas seal pärnu poisid-tüdrukud muuli otsas. Võib-olla mõni sealgi aeglase ja Männaluna vist oli rohkemast rohkem keeli seal abaja poolite. Ka sea oma esimese muuseas, vaid ka seal peal randas mõne suurema puu all varjukeses kohas. Ei, seda ma ei mäleta, vist ei ole ikka sealkandis ei mäletagi, kus esimene muidu võis olla. Kinno metsas, mõni sihuke kohtlikkond kohas asjast kellelegi teisele peale selle tüdruku treki taha või no ikka sihukesi kohti, jah. Kihnu mets, onju inimese käega istutad, saare jagas, hakkas see pihta siis kui Eesti vabariik tuli, siis istutati juur Olgagid, põllumaad oli vähe heinama, siia karja maas ei jätkunud, aga ikkagi istutati metsa Sacia pärast kihnu metsadesse istutad tund näe, ei mõistagi sellele täpset vastust anda, aga me elame ka nõmmemetsa ääres, 1000 puhas liiv, et jõuda jõuda ühtepidi selle soolale jõulud annab, et oli kuulda, et esimese eesti haiglase kolleti Kebet ning pisikesi mad oksad käed täitsa puhule. Kuule, kuule, mis kavadesse räägid ikka Mäela muinastega muinastuleb äkki. Jajah, seda küll ta lüpsis isegi kujutisega kile. Jah, aga kas see kah ikka õige jutt olnud, et et enne maalapsed palju jalule metsas sambla peal käisid ogas üldse maas olekski? Jah, see võib küll olla jah, mäletamata sellest ajast, siis siis naa puhas ei oleks, aga aga ma mäletan, et vana metsavaht oli mitel antiselt sonaaligedalt ning ta käismidel veel pärast järgi kontrollima noksi kedagi maha jäetaks, et täitsa puhtaks teeks, et ainult hästi madal Kendima. See oli metsavahi sassis, on siis teist põlve metsavaht ning üldse oli neid neli põlvkonda. Jah, see võib-olla praegu enam ei ühtegi metsale. Metsavahikohad kaotad siis, kui RMK pealetungi alustas, üle terve Eestimaa. Aga kui see oleks praegu Kihnu metsavaht, et kuidas sea seda metsa tegemist korraldaks, sest et ise sea käidu küll mõisemad metsa tegema, seal metsainimene, aga kui sulle antakse võimalus olla kinno metsavahetuse asjas ja teistmoodi, teeks? No kindlasti sihukest kevadest räimest ei tohiks nagu üldse lubada, sellepärast et lapsepõlves sai hästi palju kuninga tehtud ning palju käidud mütsi kaudu ning lennud pesitsevad maas ning töödest ning latvas ning et see on vale aeg. Ning risuhunnikutes ka näiteks punarinnad on peamiselt seal nendes oksahunnikutes. Jah, oksad õrnalt, mäletan seal soometsas jäeti vahest nendele pesitlemiseks pärast paari-kolme aasta pärast siis tallati need toimpaks ning veidi kuu. Ja tea, et seal triiphoones sond ka pisikesi metsataime, siis asjas ja seal siis kasvatad ning kus seal siis need maha panna kavatsed? Jah, me oleme asema, läheks pisike metsatükk Eesti mõistes nagu mikrometsaomanikega sünnikodus ühe korra kahe tuhanale istutasin seedri Männani, seal hakkan edasi kandma ning linnale jah, Browne seemnest kasvama panna mänge. Peavad ikka meeldivad sulle rohkem kui need teised sõnad ja. Ole. Browning sisa viinad masemale bana sama metsa kasuma, vaata kas kas lähvad võisivad põdrad kõike tavalist mände, naise oma maa peal üldse kasvata, sest kõik see võiks. Niisiis, küsimus on niisugune käänet kihlane istutab metsamaise maal ning maise maamehed tulevad, langetavad kihnu metsa ning lähevad minema ning millal ikkagi see need asjad ikka õige joone peale korra saavad? No minu mõte on seeme, me pole ühtegi inimeste eksperdi kuulnud rääkimas sellest, et jah, praegu võetakse naa palju metsa, et peale seda või mis istutati palju või, või kasus paelu Põlda sisse, mingi aeg peab siis tulema, kui tuleb, siis mõõn. Ühesõnaga ei saagi neid miljonise vist enam raiuv sellest keegi, mis 10 20 30 aasta pärast Jossi sele pisikesi metsatükk seal oli 2000. lageraie tehtud suhteliselt pisikesed sektorid, täna ei põle veel siukest, jalutad seal, võtad sealt võsa ning 20 aastat kaudu lainet, see ei meenuta veel sugugi metsad, selleks et jälle kasvab nagu ülesmetsaks nimetada. Noh, see on ikka 35 40 aastat. Selline saigi tänaõhtune saade, õied palju paremad uudised pühapäeva hommiku orgendika targalt ning mõnusad siinik sealpool merd.
