Peretegul lege mulgi uudisid Kärstna küla te ei saa aastasele Eestile uhke kingituse. Nimelt tähistati Kärstna mõisa pargin ära 100 puu ja puhma liiki pääle puiemann olevide silte pandi üles kah pargi Laan, kus kik nii puu ja puhma pääl om. Kui mõisa perenaine Urve kaski keri liiki puu- ja puhma kevade kokku arvas, sai ta 90 seitseetik, ilus ümarik nummer kokku tules sellepärast istutati. 10. juunil peeti pargipeo ajal manu viil kolm puud. Puiestuli kõneleme kutsutu, puuteadlane Urmas Roht, kes arvas, et Kärstna mõisa pargin kasus juba ennegi üle saa eri sorti puu ja puhma. Ma arvan, et nad on rohkem püksis, et, et siin ei ole vastu kõiki kodumaiseid võetu korralikult, et läbi, et küll nad veel rohkem kui ma arvan, et kuskil võisin säänse saagatekümne liigimann olla ehk puid on palju ja kui kaeda, siis puu vägeva, nagu nagu üten, valan korralikud mõisapargid, peadki olema suured korge ja hästi jäme, aga aga huvitavaid liike on päris palju. Kui nimetada siis siis või olla kaukaasia nulg Marvat Eesti mandriosa suurendit sisa jaanikuusk, mis mulle silma jäi ja valge mänd ja mõne liigi, et ja aste kurge, hariliku pihlaka, mida ka tavaliselt eriti ei nääki üldse loodus on kõik siin olema. Aga kas see jomm müttele Eesti mõisapargile harilik? Kaugelt mitte harilik, et maole oma laul, Eesti mõisapark inventiirne siis mõni mõisapark on, niimoodi, ütlen kodumaiste liikega said seitse liiki kirja, siis seal juba. Et, et too on üle 100 liigi, siis on üks väga hea. Tämbe pannid mõne puu Manuga, mis nii olliva Jah, no mõni sai monopantuse tüdžel kanada kuusk, ööd, Põhja-Ameerika liik, et etil ossa suure puu juba kindlale ja nüüd sai perenaisele näidates Kosne omava, et küll ta küll ta tähiste särje plaani peale mana igal juhul on hästi väärt asi, kui vanu mõisaparke proovita, soita seal on ja proovitas deta kõrda, et et siis ma ütlesin, et raha õiget auku len. Pääle puies kõnelemise, saive pidulisega pargi kohvidki tegev ja eripargi nukken pillimängu kullete. Enamjagu Kärstna külarahvast oli laia veerege kübara pähe pannu pidu rõiva selga, Anu ja kõike seda ilu, Kaaemme tullu. Põlizza Kärstna elaniku majja ja Rein perve. Jäime piduge päris rahule. See on väga, väga kena, et see park nagu ellu ärkab sellega, et siin neid tegutsetakse, ollakse ja peri seal terve päev on kohe niisugust üritusi ja tore nüüd tähendab kohe therlane, näidas puha puu üksipulgi ära, aga muidu käidega neid vaatame mõniga EKi heki, aga it's asi oli kohemis malt nurgas nagu sõjannesse. Mina Käisi kunagi poolan ekskursioonile tõsiselt ühe ilusa suure käbi ja nüüd näidasse teadlane, et siin oli täpselt samasugune käbi, noh, vaat mis puu see oli, see oli valge mänd. Kas see oli ka mõni puu üllatuses, mis siin oli puunimede üllatusega, puu ei ole möllunud tõesti siis nime, aga see Kärstne mõis üldse, et siin ju kooli ei ole juba mitu aastat, mis siin detas naasiemm ikka ei ega päev, terviseamet siin ei olegi peaga vaba taiga üldse, siin tehakse isetegevust ja käsitööd ja iga ehkatasse igatahes ja, ja nüüd veel see pargipidu ja, ja spordipäeva on tuleman Vello ja kas see mõis on valla ka iga päev või saabas inimese tulla ja ja neid puid vaatame ju möödun puhta vaba. Kui teil omal külalise käive, kas te toote ka neid siia mõisa ja parki, Mõisa toome, viitsib kõndi ja kui minul neid moldova kauge külalise käisime nima, võeti kohe käest kinni ja, ja proovisime järgi, kui jänesepuu võiks nagu olla nemale puiesväike huvitab ja Saaremaa külalisi, kes on käinud, ega nemad nagu seda ilusat loodust ivaatage nima vahib ikka puid oi-oi kui suure. Kui kõrge Medelam Saaremaal kadakakatku Tillykse. Pidu kõrral teie ja Kärstna mõisa perenaine Urve kass ütel, et Mõis oodab suvi läbi külalisi ja kuid Skidki mõisaparki puid uudistame. Nüüd on eri liike ju kerge kätte lõuda, sest Egalütelam, sildikemann ja plaan näitab kätte kusk, ennigi kasvab. Sess kõrrasson mulke mõisa jutu otsan saateks saed kokku Kristi Ilves. Uuwembet Mulgimaalt jälle tulevaid õisi pääiki viis minutit pääle viit.
